Kirikuelu head kuulajad tänases kirikuelu saates räägime misjonitööst Marimaal. Nimelt Marimaal töötavad kaks Eesti Evangeelse luterliku kiriku välja saadetud misjonäri Anu Väli ahah ja tema abikaasa soomlane Juha väliaha ning nad teevad siis misjonitööd ugri hõimurahvaste hulgas ning nädala sees tuli ka uudisraadio Vaba-Euroopa jaamast, kus räägiti sellest, et mari paganausulised taotlevad võrdseid õigusi vene õigeusu kirikuga. Ja võimalus oli rääkida Anu välja hakkab, kes on teinud just Marimaalne oma tööd ja kuulame nüüd seda vaba Euroopa raadiojaama uudist pärast sõda. Vestleme Anu välja. Küsime kommentaari selle loo kohta ning räägime üldse pikemalt sellest, missugune on see misjonitöö Marima. Venemaa föderatsiooni kuuluvat Mari Eli vabariigis elada venelased. Kõrvale umbes pool miljonit marit. Suur osa viimastest on võtnud omaks vene õigeusu, kuid paljud täidavad endiselt vanapaganausu kombetalitusi. Narrima tegutseb üle 100 paganliku preestri ning säilinud on umbes 300 püha hiit, kus riitusi läbi viiakse. Mari antropoloog Nick Andropov kinnitab, et huvi paganausu vastu viimasel ajal mitte ei lange, vaid tõuseb. Noortel inimestel on selle religiooni vastu tõsine huvi, see huvi on kasvanud, sest siin on meie kultuuri juured vaimsuse. Ma arvan, et 21. sajandil on ikka veel inimesi, kes kummardavad oma muistseid jumalaid. Vene õigeusu kiriku meelehärmiks on mari paganausulised asunud nüüd taotlema registreerimist traditsioonilise religioonile mis asetaks nad võrdsele positsioonile ortodokside moslemit juristide ja budistidega. Endise idabloki religiooni küsimusi uurinud kestan News Service'i Moskva korrespondent eraldi infagan märgib, et paganausuliste püüdon asetanud õigeusu kiriku liidrid üsna ebamugavasse olukorda. Et ma arvan, et see näitab, kui kahtlased on igasugused katsed määratleda, mis on traditsiooniline usk öeldes, et kui miski on traditsiooniline, siis on see hea ja positiivne ning kui see on tulnud viimase 20 aasta sees, siis peab see olema destruktiivne, totalitaarne ja nii edasi. Loomulikult on ortodoksid, olles seda seadust toetanud, nüüd niisuguse probleemi ees. Nõukogude ajal pagana usulisi ei tunnistatud ega registreeritud. Praegu abistavad nii mõnedki kohalikud võimuesindajad naiivsevõitu ja elukaugeid paganlike liidreid Venemaa registreerimisbürokraatia labürindist läbimurdmisel. Antropoloog Popov tõdeb, et kuigi seotud rahvusliku ärkamisega ei ole pagana usulistel kunagi olnud mingit oma poliitilist programmi. Tõenäoliselt seostab taganausa populaarsuse kasvu mari rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Paganlus pole Marimaal kunagi poliitilisi eesmärke seadnud, nagu ka mitte ükski teine paganlik religioon. Popovi sõnul tulenevadki paganausuliste raskused ametlikul registreerimisel sellest et nende liidrid ei tunne seadusi ega protseduurireegleid. Lisaks on nende majanduslikud võimalused väga tagasihoidlikud, sest enamik ettevõtjaid on õigeusklikud või tatar lastest moslemid. Samas tuleb tunnistada, et mari paganluse san aspekte, mis konventsionaalsemate usundite harjunud inimestes hämmeldust tekitavad. Omavahel konkureerivad paganausujuhid vahetavad tihti vastastikku needusi, mis võib olla üheks põhjuseks tohutu kõrgele enesetappude tasemele paganausuliste seas. Tavapäraste mari paganausukommete hulka kuuluvad muu hulgas loomade ohverdamine ja igasugused nõiatembud. Kuulsime just Vaba-Euroopa uudist selle kohta, et mari paganausulised tahavad õigeusu kirikuga võrdseid õigusi ja registreerida siis oma organisatsiooni Marimaal. Stuudios on Anu välja, kes on eestlanna ja miljonäriks Marimaal. Missugune on siis see olukord seal Marimal kasse ja mida me kuulsime nüüd sellest Vaba-Euroopa raadio uudisest vastab tõele. Ja põhiliselt vastab küll tõele ja see uudis oli tõesti väga huvitav ka minu jaoks olen elanud 10 aastat Venemaal ja kui me läksime 1992. aastal Marimaale siis tõesti otse rongijaamast, meid viidi paganausu pidule, mis oli Marimal Murgi rajoonis ja see oli ja tõks ola külas. Ja see oli BM ja pidu on selline pidungus paganausulised, või siis meie eesti keel, räägime nüüd, maousulised, loodususk elab ja sellel peol oli siis tõesti Berdamised, seal olid vereohvrid, tähendab, seal toodi lammas ja vasikas, mis siis oli eelmisel õhtul siis ohverdatud ja järgmisel päeval olid toiduohvrid, kuhu siis meie läksime otse ja seal oli palju rahvast kokku tulnud ja seal me nägime tõesti Oskse vanapaganlik loodus, uski elab ja 1992. aastal oli selline aeg, kus rahvast tuli palju nendele pidustustele. Selle rühma eestvedajaks oli kohalik mari kultuuriministeerium ja mina olin ainukese eestlasena soomlaste hulgas. Olin tõlgiks, seekord tulnud kokku inimesi erinevatest vabariikidest, oli Marimaalt Marysikus, Marisid elab praegusel ajal 350000 ja üldse Marisid kokku on 670000 ja nendest 114000 elab Paškiirjas Pascortostanz. Et marida väga laialipillutud mitmetesse vabariikidesse ümber Marimaga. See pidu oli väga suur ja tähtis selles mõttes, et, et oli sellise loodususundi tõusuaeg, tõusuperiood, kus, kus rahvas otsis neid oma vanu juuri oma rahvusliku. Et meie oleme marid ja meil on selline vana loodususk. Aga nüüd, kui on 10 aastat edasi läinud, et umbes viis viimast aastat on ikka väga väikseks jäänud need pidustused, need, mis olid siis 10 aastat tagasi, kus oli alati oli esindajaks ka valitsuse esindajad ja, ja Kultuuriministeeriumi esindajad, siis nüüd viimastel aastatel teod järjest väiksemaks ja väiksemaks jäänud. Aga ikkagi niimoodi ja kui siin selles uudises on öeldud, et on veel 300 püha hiid, siis peab tõesti paika ja see hiis ei pea alati olema mitte selline, kus su suured pärnapuud või mingi mingi suur mets, et ohvri kohatada tõstule erinevates kohtades ohverdamispaigad. Et nad võivad olla suures kuusemetsas, oleneb sellises kohas, kus on üks suur tamm ja sinna tamme juurde inimesed tulevad kokku või on kuskil mingi allika juures. Et need ordamise kohad on täiesti erinevad. Et minu mõistes nagu hiisad, siis peavad olema pärnad ja suured puud, aga, aga see alati ei ole nii. Aga ohverdamise kohad ja inimesed käivad seal ja käiakse mitut moodi, et kas käiakse, üks pere läheb, selleks on mingi põhjus, et kas on kevadeni külviaegu ja sügisel nagu mina ise olen luteri kirikuõpetaja siis meil on lõikustänupüha, siis nendel on peaaegu sama moodi, et, et siis kui tänatakse jumalaid ja loodusjumalaid on palju neid tänatakse selle hea saagi eest, võib nii palju mett, saime sel aastal või midagi muud, kas on tänupüha või siis on alguses, kui kevadel külvatakse, et jumalad annaks siis hea saagi pärituult mesilastele, et nad saaksid ikka mett korjata. Et see sõnuga, mis siin raadius oli, et see peab ikka enam-vähem paika. Need nõiatembud on väga põnevad, pikemalt ei räägitud, aga öeldi, et mari teevad kõiksuguseid nõiatempe. Nõiatembud on Venemaal praegu üldse populaarsed. Siin on põhjuseks see, et inimesed elavad vaeselt. Kui Venemaal on 89 majanduspiirkonda, siis Marimaa on eelviimane oma majanduslikult arengult, et inimesed elavad väga vaeselt ja kui inimestel ei ole raha enese ravimiseks ja siuksed asjad saamiseks, mis teil vaja on siis sageli otsitakse abi igasugustelt, posijatelt ja nii-öelda ridadelt. Tee nende juurde on täiesti tuttav nii mitmelgi marile. Ja nendest nõidadest, mis nüüd siin öeldakse, et tehakse nõiatempe seal ohvri pidustuste juures, siis vahvlipidustused viib läbi ohvri preester. Ja see paganlik ohvritele. Preester on riietatud valgesse riidesse nagu meil, luteri kirikus on ka õpetajal valge halba seljast. Aga nendele ka siis valged riided ja vahest tikitud väga ilusasti. Ja preester palved. Aga need nõia tembuks, mis seal nimetatakse, kõik meil kirikus algab jumalateenistus sellega, et lüüakse kiriku kella. Siis ma olen näinud, kuidas ohvri preester võtab kirve ja lööb mingi raudasjaga selle kirve vastu sellist nagu kirikukellade helinat imiteerib, nagu oleks kirikukellad. Ja sellega ta peletab ära kurjad vaimud, enne kui see ohvritalitus algab. Seda võib nõia tembuks nimetada. Siis on, kas kõnnitakse ümber selle ohvripuu, midagi seal räägitakse, semis, preester räägib. Ta ei räägi seda niimoodi selgete sõnadega, ta ei räägi rahvale, ta räägib ainult jumalatele ja siis ta pobiseb oma nina alla. Et seda võib tõesti arvata, et mida seal posid või mis ta seal pobiseb, et see tundub nagu nagu mingi nõiajutuna, aga ta tegelikult räägib selges mari keeles ja ta pobiseb oma nina all, aga ta räägib jumalatele kõrvalseisjale tundub imelik. Ja see on ka tõsi, et, et väga paljud marid ise ei oska enam mari keelt. Sest et kooliharidus on ju vene keel. Ja need Marikes elavad linnas väga paljudes perekondades enam lapsed ei oskagi mari keelt, et vanemad veel oskavad ja koolis õpitakse mari keelt nagu võõrkeeli, kellel on. Et see ohvri preestri marikeelne jutt võibki tunduda niukse nõiajutuna. Ja preester teeb tõesti mingeid imelikke liigutusi, imelikke asju, mida rahvale seletada, mida ei õpetata. Et siis võib tunduda kaheton nõia tempuna, aga olen näinud see siis šamaan, me töötame ka komimaal ja seal on sellised pidustused, kus siis on ikka tõesti niisugused maskid ees ja suured sellised trummid, käsitrummid, nii nagu šamaanidel Lapimaal. Mida sa nüüd nendele maridele annaks, kui nende paganausuline liikumine ära registreeritakse ja antakse õigeusu kirikuga võrdsed õigused? Seda ma tõesti ei oska öelda, ma arvan, et neil ei ole ka praegu mingit takistusi oma pidustuste läbiviimiseks, sest et loodususk elab looduses ja see on nüüd see, mis nagu aitab inimesi, mis inimestele meeldib, sest üks inimene on jumala loodud ja üks osa loodust ja tema tahab ikka looduse poole minna, kogu aeg aga konkureerida õigeusu kirikuga nad ei suuda või üldse ristiusuga. Selles mõttes, et nagu siin artiklis on ka kirjutatud või raadio informatsiooni mainis, et on palju enesetappe just nende loodususundi pooldajate seas siis ristiusus on andeksandmine, aga loodususundis seda ei ole. Kui sa oled pattu teinud, kui sa oled paha teinud, siis jumalad sind karistavad ja sa upud ära, välk lööb su maha või puu kukub sulle metsas peale. Loodus karistab sind ise. Või sa jääd haigeks, et andeksandmist ei ole, et nagu ristiusus. Oletame, et et Jeesus on 2000 aastat tagasi kolgata kolmandal ristil kandnud meie patud ja on sellega lunastanud meid sellest põrgu, mis meie jaoks on valmistatud, need, kes jumalat ei usu ja, ja kes ei taha Jeesus Kristust vastu võtta siis Jeesus on see meie pääste ja mari loodususundis ei ole seda päästjat, et seal on inimesed nagu mõistetud mõistetud selle igavesse hukatusse ja sellepärast inimesed püüavad teha tegusi ja kui need kinnistu neil siis ei imesta üldse, et see enesetappude arv nii suur on. Ja üks põhjuseks on ka see, et kui inimesed ei näe nagu lootust nagu ütles üks kolhoosi esimees hiljuti ütles, et meie ei näe selt tunneli lõpus valgust, et Pole mingit lootust ja loodususundis on aga see, et, et siis ei ole lootust ja see võib viia inimese enesetapule. Väga palju kasutatakse alkoholi väga palju juuakse sõna otseses mõttes. Et inimesed on eriti maal, kus seda lootust veel vähema kui linnas. Tõesti, enesetapud on. Missugune näeb välja ühe mari pagana usulise tänapäev või iga päev. Ma kujutan ette, et võrreldes seda kristlase päevaga kristlane palvetab ja loevad piiblit ja käid pühapäeval kirikus siis mari paganausuline, missuguseid tegevusi tema teeb? See mari paga ei paista igapäevaelust välja. Nagu ma ütlesin, et need talitused, need palvused peetakse looduses ja neid siis pidada üldiselt sel ajal, kuidas see minna nagu sobib, et kevadel ja suvel ja sügisel. Aga kui talv tuleb, siis nagu ei kipu keegi väga sinna minema, sest seal on paks lumi ka tänavusel aastal meil lumi, maja, katusteni ja pakane ja keegile õue sinna pakasse lumehangest sinna metsa palvetama. Põhiliselt on need need pidustused, mis siis on kevadel ja sügisel, et umbes kaks korda aastas, aga marid on kaheusulised ja see kahe usulisus nagu kaks usklikud, aga see nii naljakas sõna, et nad on ristitud, aga nad käivad ka ohverdamismetsas. Tavaline Marikkis käib metsas ohverdamis, ta käib ohverdama ja pärast ta läheb kirikusse ja paneb küünla igaks juhuks. Ja nii ütleb ka kohalik õigeusu piiskop, et marid on kaheusulised, aga südamest annad ikka paganat, kui nad käivad ka ohverdamas. Tõeline kristlane ei lähe enam ohverdama, aga nemad käivad nii siin kui seal. Ja see Meil ei olegi, rikud, kus nad saaksid minna. Siis ma küsisin just üks vanainimeste käest, kes peavad ennast tõeliseks, pagana usklikeks. Kuidas te siis talvel palvetate Teil on ju talvel ka mingeid muresid ja asju tahate jumalate poole pöörduda. Siis ta ütles, et, et me räägime ahju ja teeme siibri lahti ja siis läheb kuule sealt ahjust korstna kaudu läheb välja. Et see minu jaoks tundus küll naljakas, aga, aga nii ta ütles. Aga suvel või kevadel muul ajal nad võivad palvetada lihtsalt köögis või toas ja siis teevad akna lahti, aga talvise akent lahti teha. Ja siis nad valetavad selle selle kolde ees, et ma räägin, selliseid tutvusid, inimeste käest kuulnud, sest ega ma ei ole ise palju näinud, et kui nad nüüd pere omaette kodus palvetab, et ma olen tavaliselt olnud nendel pidustustel, mis on olnud kevadel ja sügisel ja need on tõesti sellised rahvapidustused, kus palju süüakse ja palju juuakse. Valge osa on seal väga väikesel alguses ainult ja nagu ma ütlesin, et seda ei seletata rahvale, mina ei ole olnud ühelgi pidustusele, kus rahval oleks seletatud algselt, mis me nüüd teeme. Et kui meie oma luteri kirikus, mis meil on juskui vallas juba 10 aastat toiminud, siis meie alati ütleb, et mis me nüüd teeme ja miks me nii teeme ja ma õpetame rahvast, õpetame rahvale piibli tarkust ja räägime, miks see nii on ja kui meil on jumalateenistus sisse liturgiat, et miks me siis seisame ja miks me siis istun, miks me altari poole võtame ja mise palve tähendab siis mari loodususundis, seda mina ei ole veel kohanud selle 10 aasta jooksul, ehkki ma tõesti olen väga huvitatud sellest ja katsun alati nendest osa võtta. Aga see osa Marisidki seilab Marimal, see paganlik loodususk Marimann on tõesti minu, minu arust on seda tänapäeval väga vähe ja need pidustusi on vähe, aga rohkem on neid Baskeerias. Pascurtostandmise õige nimetus on siis tänapäeval, mille pealinnu ja Baskeerias elab rohkem kui 100000 mari ja nende seas on säilinud vanapaganlik loodususk. Ja seal on selliseid rajoone, kus on nagu mari küla mari külas kinni, et seal ei ole vahel Sirje külasid või tatarlaste külasid. Et on ainult maride külad, siis seal üks rajoon on selline, kui seal ümbruskonnas on kuus mari küla ja nendest kuues külas on üks ristitud inimene. Sest et esimese ka õigeusu kirikuni, võib-olla seal mitusada kilomeetrit seal ole, ristiusk ei ole veel jõudnud. Ja see on ka Euroopa. Ja kui me ütleme, et Euroopa kas algab või lõpeb seal Uurali mägedes, et me oleme näinud Uurali mägedes, kus on silt, kus on ühel pool on kirjutatud Euroopa teised polaas ja meie teeme juba 10 aastat TÖÖD VII Vabariigis komis murdvas Maris Udmurtiast, Baskeerias, Joašiias, jad Tatarstanis, ja meie viimane kogudus ongi sündinud kaasanisse. Me teeme just selles Urali äärses piirkonnas. Ja, ja seal ei ole rist just mitte igal pool. Ja see, et, et viimasel ajal on hakanud tulema meie kogudusega palju tatarlasi siis arvake, et mis, mis aeg on nüüd tulnud, et kui meil elab seal kolm miljonit sugulast, kes on hõimurahvad, siis nüüdseks oleme alustanud tööga muhameedlaste seas, keda viis miljonit seal tööpõld nagu ei saa otsa ja ristiusk ei ole ikka veel Euroopa päris servani läinud, et kui teiselt poolt Euroopa servast Inglismaalt müüakse kirikuid ära mingiks klubideks mingiks muuks otstarbeks, siis teises pool Euroopa servas ei ole ristiusk veel tulnud. Kuidasmoodi muidu marid suhtuvad sellesse, et neile evangeeliumi kuulutatakse. Siin on võib-olla veel see konflikt ka, et teie olete ju luterlased ja seal kohapeal on läbinud õigeusu kirik seal veel ka natukene teistmoodi, ehkki ja sisuliselt küll sama. Nõukogude kord, mis meie jaoks ka tuttav on, nõukogude võimu ajal olid kirikud suletud ja töötasid väga üksikud kirikud ja Marima pealinnas oli alles jäänud üks kirik, mis koksuga jõe ääres on, teine lasti õhku ja rohkem seal ei olnudki ja see, mis oli seal jõe ääres, tema oli ka õlletehase hoopis, kui meie läksime sinna 92. aastal, siis kirikuni saanud ta just tagasi need kirikuhooned, mis oli siis ümber ehitatud õlletehas, eks ja nad olid siis just seda ehitasid mulle veel pildid sellest, kuidas memmed suuri palke tassivad, seda kirikut korrastavad seda kirikuna jälle kasutada, et oli linnast väljas, selline väikene kirik, mis siis töötas, aga pealinnas Marimaa peal ei oska. Endas ei olnud õigeusu kirikut 90. aasta alguses, et ristiusku ei olnudki, teda oli, aga teda oli nii vähe ja vabakirikud baptistikirikud, nelipühi, kirikud, need olid põranda alla surutud, Nad olid olemas, aga neid oli vähe ja nad olid registreerimata, sest nagu korraga ei tohtinud olla iga kõigil viisil tehti neile takistusi. Aga õigeusu kirikut ikkagi lubati toimida. Aga 100-st kirikust võib-olla 10 oli alles jäänud, see näitab seda, et need lubati toimida ka väga väiksel viisil. Seadus oli ikka üks, et lapsi ristida ei tohtinud ja kaheksateistaastane inimene võis teha ise otsusliku, ta tahtis ristima minna. Ja kui ta siis julges oma lapsi ristida, siis nad ristisid neid salaja. Sellest ei teataks, et mitte kaotada oma töökohta või, või õppimisvõimalusi. Muhameedlasi oli täpselt samamoodi. Pagan, usust ei maksa üldse rääkida, sest need hävitati täpselt samamoodi nagu kristlasi. Ja preestrid jõudsid vangilaagritesse. Selle nõukogude korra tulemusena oli siis see, et ateistlik kasvatus oli teinud oma töö. Kui me tänasel päeval oleme luteri kiriku esindajatena seal maal ja teeme luteri kirikutööd, siis traditsionaalsed luterlased Venemaal on ingerisoomlased või sakslased. Ja me elame just selle, et me oleme selles piirkonnas, kus on Volga, sakslased ja inglased on pärast seda sõda, mis oli Soome ja Nõukogude liidu vahel 39. aastal, Ingerlased on välja saadetud üle terve nõukogude liidu territooriumil ja täpselt samamoodi oli teine maailmasõda kooli sakslastega sõda, siis saadeti ka sakslased jälle ka Siberi poole igal pool laiali. Et kõige suurem misjonär on olnud Stalin, kes saatis kristlased igale poole laiali ja nii see ristiusus ime läks siis üle terve nõukogude liidu igale poole ja ei ole üldse ime, kui luterlased on üle terve Venemaa. Kas nad siis põhjas või lõunas või idas, või läänes, et igal pool on ka luterlased ja minu abikaasa Juhan soomlane, meie teenime Ingeri Evangeelse Luteri kirikut ja miks kogudus sinna mingis seal on põhjuseks, see seal oli regunud ingerisoomlasi. Seal oli volgasakslasi, kes olid luterlased ja esimesed marid ristitud Soomes ja kui me nägime, et milline energiajanu on inimestel jumala sõna järele, et on kasvanud mitu sugupõlve, kes ei tea ristiusus, palju midagi ja nii me alustasime oma piibliloengutega ülikooli saalis. 92. aastal me käisime kaks korda Marimaal ja 93. aasta jaanuarist alustasime piibli õpetusega 93 Maltal. Augustis on registreeritud kogudus ametlikult ja sellel ajal küll mingeid takistusi olnud luteri kiriku registreerimiseks Marimaal. Ja tänaseks päevaks on meil juba 15 kogudust selles meie piirkonnas, milles Johan raostiks. Nii et teil tuleb tegeleda põhimõtteliselt siis uskmatute või võiate istidega, mitte niivõrd nende mari paganusulistega. Marin paganausulised on nii seda kui teist ka, sest et haritlaskond tahab teada, millesse ma usun, ei piisa ainult sellest, et ma lähen kirikusse, panin küünla del ristimärgile välja, aga ta tahab teada, millesse ma usun. Ja paganlik loodususk annab inimesele sellist emotsiooni, et ma lähen loodusesse ja ma olen üks osasid loodusest ja see on ja see on ju ristiusu alus ka. Ma olen jumala loodud ja üks osa sellest loodusest. Aga et mari intelligents, väga palju nihked meie kirikus ja meie kiriku liikmed, ehkki nad võivad käia ka seal nendel ohvri talitustel kui oma rahvaesindaja. Meie käime kõrvaltvaatajana ja oleme koos rahvaga nende pidust osa saada, nende rõõmust osa saada. Aga inimene tahab teada, millesse ma usun. Ja selle jaoks meie luteri kirik nüüd ei oska. Klas pakub häid võimalusi. Kogudus on mari, vene luterlik kirik, Daniil registreeritudki. Meil on kahekeelsed teenistused, meil on venekeelsed teenistused ja marikeelsed teenistused, meie teeme suht tõlkimist nüüd. Meil on oma vaimulikud koolitatud 40 aasta jooksul Kamari rahvusest vaimulikud, kes tõlgivad piiblit mari keelde kes kirjutavad palveraamatuid, lauluraamatuid, et oleks marju, oma vaimulik muusika, et oleks oma emakeelsed palved. Ja see on selline suur valgustustöö, millega tõesti tegeleme ja aitame kaasa, maridel oleks oma rahvuslik tunne, et nad teaksid, et meie oleme maride, meie võime jumalat kiita ja tänada oma keeles. Ja ei pea just mitte minema sinna ohvritalitusele ja me võime tõesti igal pühapäeval tulla kirikusse. Et see on see töölismis, meil on, et meil on väga ilus väikene, kirikus on 150 istekohta, mille me ehitasime 96. aastal ja mari, teil on võimalik pöörduda ka kolmainu jumala poole. Võib-olla reeglina arvatakse just seda, et rahvuslust kannab edasise põline usund või pagana usund ja sellest uudisest tuli ka nagu, justkui niimoodi natukene välja. See uudis on tõesti väga hea selles mõttes, et, et maride juured on seal paganlikud loodususundis ja eks meiegi kristlaste juured olla ka paganlikud loodususundis. Ega siin meil ka teistmoodi enne ristiusu tulekut oli meie samasugune paganlik loodususk. Aga tänapäeva haritud inimesele, kes kasutab internet, kes suhtleb terve maailmaga, kes lapsed räägivad Maris ennem inglise keelt kui mari keelt. Siis tähendab meie ka oma luterliku kirikuna oleme rahvusliku kultuuri kandjad, kui me aitame maride säilitada oma keelt ja kultuuri. Ja keele ja kultuuri säilitamiseks, ei ole just vältimatult vajalik minna metsa ja lüüa trummi. Et me võime väga ilusasti laulda vanu rahvalaule ja vanad rahvalaulud, on olemas täiesti vaimulikud rahvalaulud. Et me anname välja sellist raamatut, sellist ajakirja, kuhu sorta suur küünal ja, ja see suur küünal räägib sellest, et inimene on nagu küünal. Et meil on. Eks seal küünla peal on meie vaim, et inimene koosneb ihu, hing ja vaim ja, ja me peame hoolitsema nii, nagu ihu eest hoolitseme hinges ja ka vaimu eest hoolitsema. Ja see puur on siis see, kui ma armastan oma kodumaad armastama vanemaid, hoolitseme looduse kõigi eest, see on ikkagi see ainult see taht. Ja see ihu eest hoolitsemine on meile kõigile endale väga hästi tuttav, peame ikka süüa saama, riiet selga saama, aga see vaimu ei tohi ära unustada. Ja sellepärast Ajakiri kogu sorta valgustustööd, ka sellel alalparid võiksid säilitada oma keelt, oma kultuuri, ilusaid rahvalaule, toredaid rahvatants, kus nad tümpsutavad. Ja see on tõesti väga vahva. Onu Valley haukaste luteri kiriku esindajana teete koostööd. Konfessioonidega õigeusu kirikuga näiteks Marimaal Millal sõbrad igast konfessioonist, kuna meil on ruumid, Meil on kirikuhoonet, siis me oleme teistel konfessioonidele andnud jumaluse koguneda meie meie kirikus, meie koguduse majas. Meil on väga head suhted, ma arvan, kõikide konfessioonidega, mis üldse Marimal on. Ja õigeusu kirikuga on meil sellised suhted, et kui me alguses läksime siin 92. aastal, siis Marimal ei olnud oma piiskopkonda veel. See oli Kaasani piiskopkonna üks osa ja ei olnud oma piiskoppi. Ja me läksime kohe õigeusu kirikusse, kui me sinna läksime ja rääkisime, kes me oleme, kust me tuleme ja mis me siin teeme ja miks me siin oleme. Ja see on minu arust üks põhjus, miks me oleme nendega hästi läbi saanud. Hiljem sinna sündis oma piiskopkond on oma õigeusu piiskop, kellega meil on ka mitu mitu korda juhtunud, aga tema ütles, et minuni oma kirik ja mina mujale kirikusse ei tule. Et kui meil kirikus olnud mingid üritused, mingist peod või asjad, siis me oleme alati teda kutsunud, aga see on tema vastus, et tema on kaevanud oma kirikus, et ta meie kirikusse ei tule. Aga ta suhtub meisse sallivalt ja leplikud, et meie kohta ei ole kirjutatud lehes ühtegi negatiivset artiklit meie vastu ei võidelda. Sallitakse meid, et meiega võime toimida Marimaal. Aga teiste baptistide, nelipühi, laste ja vabakoguduste või adventistide, aga meil ei ole ka midagi jagada selles mõttes, et et me oleme samasuguses olukorras nagu nemadki, et me oleme väike kirik. Ja me hoiame kokku, aitame 11, nii, kuidas saame. Vahetame kirjandust omavahel jõulude suhtes, kui midagi on leidnud head, siis jagame teistele. Et need on põhilised koostööd, mida me teeme. Piibli tõlkimine on üks muidugi, millega tegelevad kõik. Piiblit ei ole praegu siis mari keeles veel. Mari keeles on olemas sellised prooviväljaanded, mis on lastepiibel, mis hiljuti nüüd tuli jälle üks uus uus variant lahti piiblist. Piiblilood eesti keeles on ta vist siis on olemas neli evangeeliumit, mis on trükitud, aga need on ka proovivariandid alles. Praktiliselt kuna meie koguduses on siis Londonis liturgias, loetakse vana testamendi uut testamenti. Alati tõlgitakse need osad, mida ei ole. Kuna me oleme nii mitu aastat juba marikeelset tema teenistus pidanud, siis meil on juba väga palju tõlgitud juba omal nagu oma tarbeks, aga me teeme koostööd Soome piibli tõlkimise instituudiga, kes finantseerib ja korraldab soome-ugri rahvaste piibli tõlkimist. Venemaa. Aga kuidas modi marid ise suhtuvad vanad avatud religioonile teie õpetusele ja ka õigeusu kiriku õpetusele? Homoreligioossus kõik inimesed on usklikud, millesse keegi usub. Ma ei oska öelda, et nad oleks rohkem suletud või rohkem avatud inimesed nagu inimesed. Et kui sa oskad oma usku ja armastust pakkuda nendele Nemad võtavad seda vastusild meie evangeeliumi viimiseks on see sugulus soome-ugri rahvaste vahel seda silda pidi siis ühendab meid kõiki hõimurahvaid, sedapidi ka meie kõnnime. Kuna abikaasa on soomlane, mina, eestlane ja marid, udmurdid, kummid, mordvalased on kõik meie sugulased, siis meil on. Meil on seal hea koos olla. Aitäh teile stuudiosse tulemast, Anu Väli, Ahoia soovin palju jõudu ja õnnistust teile sinna Marimaale ja meie hõimurahvaste sekka, kui te koos oma abikaasaga juha Väliahuga seal, mis teete. Aitäh ja jumal õnnistagu eestimad. Tänases saates rääkisime misjonitööst Marimaal ja laiemalt ka meie hõimurahvaste hulgas Uurali piirkonnas. Kui teil on kommentaare kirikuelu saate suhtes, siis need on oodatud emaili aadressil kiriku elumat, RE kirikuelu. Et RE või siis Eesti raadio posti aadressil. Minu nimi on Meelis Süld, soovin teile kõike paremat ja kaunist. Pühapäeva õhtut.