Kaunist keskhommikut rahva teenrid alustab taas, nagu ikka meil laupäeviti see kaunis komme juba viimase 15 aasta jooksul on olnud. Et kolleegid ajakirjanikud heidavad tagasi pilgu möödunud nädala sündmustele. No ei tee me siis mingit erandit ka täna, täna siis teenivad rahvast kolleegid Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja ja arvamustoimetuse pealik Peeter Kaldre rahvusringhäälingu uudiste programmistamina. Peaaegu sealtsamast saatejuht Aarne Rannamäe. Enne saadet oli meil siin värskelt muljetasime just neemega, et Jaanesid teema puudutas siis meie isiklikke, värskeid liikluskogemusi, et neeme saia siia saatesse ja noomiti läbi häda, aga ütleme, et oleks oleks peaaegu juhtunud. Üks eksliikluse mõttes nagu ma su jutust kuulsin. Ja, ja mina, mina olin siis eile eile selles Elroni toredas uues rongis mis, millega põrkas siis kokku üks üks 16 aastane tütarlaps ja veel eile õhtul ma koju jõudes ei, ei teadnud, et milline tütarlapse saatus on, aga, aga pärast võis ajakirjandusest lugeda, et midagi, midagi eluohtlikku õnneks ei ole. Ja see, need kaks episoodi, mis olid sinul, teeme minul, minul, eile siis võib-olla ei väärikski väga, väga nagu sellist tähelepanu, kuigi inimese rongi allajäämine on alati niisugune sündmus, mis mis on kindlasti niisugune ekstraordinaarset erakordne. Aga ma, ma lihtsalt mõtlesin rongis olles, et, et kui, kui tegu ei oleks olnud mitte Nõmme jaama ja Nõmme ristmiku selle ülesõidukohaga, kus, kus rong oli juba hoo maha võtnud siis seal vaese tüdruku saatus oleks võinud hoopistükkis teistsugune olla. Ja et kuigi meil on, kuigi meil on toredad ilusad uued rongid, mis sõidavad sujuvalt ja pidurdavad sujuvalt ja ütleme, suuremad hädad tõenäoliselt Elronile on, on praeguseks ka juba seljataga, vähemalt see, see kriitikamassiiv, mis neile osaks langes, on, on kõvasti kahanenud. Aga see turvalisus meie, meie teedel kaasa arvatud siis ka selles koridoris, kus sõidab rong ja tegu oli väga-väga liiklustiheda paigaga ehk Nõmme, Nõmme ülesõiduga, kus, kus sajad autod tunnis läbivad, kui mitte tuhanded, siis kõik see vajab kindlasti hoopis uut uut, et niisugust lähenemist jaa jaa ja, ja selle peale mõtlemist ja kindlasti ja väga palju rohkesti investeerimist, nii et need asjad saaksid meil meil palju turvalisemaks. Rääkimata sellest, et, et kui me siinsamas Tallinna linnas trammist maha astume, siis me praktiliselt igal pool, kus trammipeatus on, astume tegelikult otse auto teete, et jällegi, et me oleme selles osas pommiliiklus, meil on jäänud 19-sse sajandisse. Aga aga mõned asjad on, on sellised, mida ma võin sõita küll vana ja roostes trammiga, aga, aga liiklusohutuse peaks nagu ikkagi tõstma selles mõttes täiesti uuele tasemele, et et see on ikka puhas anakronism, mis, mis siin näiteks toimub. No need mõlemad lood, mida sa siin mainisid, olid tegelikult ju ikkagi selles mõttes õnnelikud lood, et keegi ju päriselt nüüd ei hukkunud otseselt, kuigi see sinu lugu oli ikkagi märk ikkagi nagu tõsine lugu. See, mis, mis minuga juhtus, oli lihtsalt üks ilmselt üks reede õhtul võib-olla väheke pikale jäänud autojuht aga aga andis ta endast märku tõepoolest, nii et ta ja tegi kaks väga äkkpidurdust ja edasi jätkas ta sõitu kahe sõiduraja vahel. Riivates peaaegu kahte-kolme autot, nii-öelda selliseid selliseid juhte on ja ja miks see teema võib-olla täna võib-olla väärib märkimist veel, et meie siin Postimehe arvamus skulptuuri lisas? Üks noor arhitekt ja planeerija Marten Kaevats räägib uutest intellikeltsetest liiklustehnoloogiatest ja ja Me natukene uurisime ka tausta Eesti kohta ja praegu on selles mõttes natukene nukker seis. Et sellised No ütleme, võrgust võrgustatud autod ja kes ise ise mõtlevad, reageerivad ja, ja nii edasi ja tehnoloogia, mida me võiksime, võiksime ka siin Eestis jälgida ja arendada, et meie õigusruumi ei ole selleks eriti valmis, et isegi needsamad ainsad muutkiirusega liiklusmärgid, mis meil on kuskile uutesse liiklussõlmedes üles seatud, ei ole tegelikult siiamaani veel päris seaduslikud, nii et ütleme seadusandjal selles suunas oleks nagu tööd päris kõvasti teha ja see kokkuvõttes on kindlasti liiklusturvalisust tõstev, rääkimata sellest, et need isesõitvad autod ja on tegelikult juba täiesti reaalsused, on püsikiirusehoidjad, mis hoiavad eessõitjaga pikivahet ja on olemas juba ma olen näinud, kuidas Tallinna kesklinnas auto pargib ennast ise niimoodi, et juht vajutab nupule. Aga kõike seda kõike seda tuleks nagu jälgida ja arendada ja ka õigusruumi kaasa aidata. Ei, no ükskõik, kui kõrgele tasemele sa selle sõiduki ei vii ja mis tehnoloogiat sinna peale pane, siis ega ta ilma inimeseta sõitma ei hakka niikuinii, eks ole, sõiduk on mõeldud ikka inimese jaoks ja kõik algab ikka sellest, mis sul seal kahe kõrva vahel on. Et kui seal kahe kõrva vahel ikka haigutab suur tühjus siis tulevadki sellised, et asjad nagu sina rääkisid. Kohutavad liiklusõnnetused, mis siin viimaste kuude jooksul on, on on toimunud kus üks hukkunu vaid on ikka hulgakaupa kohe neid. Noh, ma arvan, et siin nagu tehnoloogia üksinda ei aita midagi, sest iga iga liikluspätt, kes rooli istub, võib ka selle tehnoloogia, nagu öeldakse, välja lülitada ja teha ikkagi kõike, mida ta No absoluutselt ei pea olema ka pätte, et kui ma viin juttu nüüd nagu alguse juurde tagasi, et näeme ju iga päev nii ühistranspordis, tänaval, kus iganes kauplustes kui kuidas, kuidas noored põhiliselt, et kõrvaklapid peas, eks ole, nutitelefonid käes ja ja on väljunud sellest maailmast, kus me, kus me parasjagu elame ja ma muidugi ei tea selle eilse õnnetuse täpseid asjaolusid, sest ma ei kuulunud nende hulka, kes, kes oleks sealt välja läinud nagu, nagu paljud rongis tegid ja ja läinud sinna kiirabiauto juurde uudishimutsema. Aga, aga see, see võis olla üheks niisuguseks ka põhjuseks, sest et tõesti noored nad niimoodi käituvad ja ja paraku on, see on see üliohtlik. Aga nii palju liiklusest, olgem kõik koos ettevaatlikud ja olgem üksteise suhtes kindlasti hoolivad, me ei ela siin maailmas üksi. Aga tuleme siis tuleme siis selle nädala kõige olulisema küsimuse juurde, et Kalev on siis koju tulnud või, või Kalev on koju koju tulemus ja kohe-kohe lähevad siis kõik piirud kahel otsal lõkendama. Ehk siis see tuntud Eesti poliitik, keda millegipärast nii omad kui ka mitte omad, ehk siis ajakirjanikud hellitlevalt Simuks kutsuvad, ma ei tea, ma ei tea, miks see on tulnud niimoodi istuva peaministri kohta, keegi ei ütle, et Andrus tegi seda ja seda ja teist, eks ole, aga, aga millegipärast ma olen kuulnud ka meie meie oma rahvusringhäälingu eetris, kuidas, kuidas siis endist peaministrit ja praegust Euroopa Komisjoni voliniku lihtsalt Simutsevalt Siimuks kutsunud Savisaart Edgari, aga, aga seal on, seal on vist natukene nagu teised nüansid. Ühesõnaga, on toimumas midagi, mida me siis nüüd ka praegu arutama hakkame, et mis see siis on? Mis see on ja kuidas see välja paistab? Siin on isegi raske kuskilt alustada, et et kuidas see siis välja paistab, põhimõtteliselt on see, et paistab, et Reformierakonna juhi otsingud hakkavad jõudma lõpule selles mõttes reformierakonnal oli muidu juht olemas ja peaminister on Eestil olemas juhtumisi ja ja aga samal ajal on, on see peaminister, kes on tõesti kaua ametis olnud, on ühest küljest öelnud, et oleks aeg kellelegi teisele see koht anda. Siis et järgmist valitsust tema enam enam ei moodusta. Mäletame seda 23. veebruari kõnet, siis, millest on juba kaks aastat kaks aastat möödas. Jah, täpselt. Nüüd paistab, et paistab, et see, need otsingud on liikunud nagu seda rada pidi, et et on tulemas tagasi. Inimene, kes juhtis, kes on Reformierakonna asutaja, looja ja, ja Eesti ütleks auesimees au, auesilisa vaimne isa. Ei saa. Teine tähendus. Ja kõik, mis kõik, mis iganes Vaata Eesti kotta või Eesti poliitika kohta on ju, on ju väga palju öeldud, et et see on muutunud selliseks konna tiigiks on sumbunud rohtu kasvanud laine, seal ammu enam ei loksu, eks ole. Kõik need protsessid, mis viimastel aastatel on toimunud, kõik need hartad jääkeldrit, näete ka kohalikud valimised ei ole tegelikult seda, seda tiiki ju nagu öeldakse, ärkvele raputanud. Et see, see roheline paks kiht, mis seal on, katab seda edasi. Siis minu meelest Siim Kallase tagasitulek andis mingisuguse sellise laksu sellele seisvale seisvale tiigile, et see oli, ühest küljest oli see omajagu üllatav käik sest kõik rääkisid pidevalt sellest, et noh, vaevalt et Siimena Ei, mina viitsi pea küllalt, Ahto tahab karjääri lõpetada presidendina ja nõnda edasi. Aga see käik, et ta tuleb uuesti juhtiva erakonna juhiks ja soovib saada ka peaministrikandidaadiks, vähemalt esialgu ma arvan, et see tõmbas nagu paljudele nii sõbralikke, erakondlane kui ka opositsioonierakonnal vähemalt esialgu mütsi, nagu öeldakse silmini pähe. Sellepärast et see arusaamatus, mida on nüüd väljendatud ühelt või teiselt poolt ja ja need erinevad arvamused viitavad sellele, et see käik natukene ehmatas kõiki. Sellepärast et tuletage meelde, et Siim Kallas läks ikkagi Euroopas särasid üheksa, 10 aastat tagasi. Väga hea renomee. Oli väga hea välisminister, peaminister, ta on teinud Euroopas tubli tööd, ta ei ole üheksa või 10 aastat, nagu öeldakse, olnud segatud siinses mudamaadluses ta alati Brüsselist teatanud, et nad seal kaugel ma tegelen Euroopa asjadega, mina Eesti sisepoliitikasse. Kas ta tegelikult kus või mitte? Ja aga samas on ta võtnud nende aastate jooksul niukse leebelt kriitilise hoiaku oma koduerakonna mitme skandaali suhtes. Vähemalt viimase kahe aasta jooksul kindlasti. No vot, aga see näitabki, et ta on nagu hoidnud natukene oma oma oma näpud puhtad sellest asjast, mis siin Eestis on toimunud ja selles mõttes tema tagasitulek, kuigi noh, siin paljud ütlevad, et mis, mis uus mees ta ikka on, eks ole, vanasaurus tuleb tagasi. Et loodetavasti see nüüd mõneks ajaks vähemalt kohe päris pikaks ajaks natukene lööb seda, seda tiiki lainetama. Ekspress avaldas sel nädalal, kui ma õigesti mäletan, ühe sellise uuringu, kus küsiti inimeste arvamust, et kes võiks olla Reformierakonna uus juht ja seal kui te mäletate, siis Kaja Kallas ja, ja ka Urmas Paet olid Siim Kallasest eespool. Aga see küsitlus on läbi viidud jaanuarikuus ja tegelikult seesama ootamatu efekt või no inimesed ei olnud nagu ma kujutan ette, et ka vastajad jaanuaris kallas oli kuskil kaugel Euroopas ja nii edasi. Aga pärast seda, kui ta tuleb siia meie avalikkuse ette sellesama kirjaga, mis on väga tähelepanu väärne kiri ja millest me võiksime rääkida on see pilt hoopis teine ja ma arvan, et kui see, seda, seda ma arvan, et kui seda uuringut oleks läbi viidud hiljem ja, ja kui see läbi viia nüüd siis ma arvan, et need positsioonid jaotuvad. Ümber ja ekspress keeras selles mõttes ju vindi üle, et, et kallast tagasi, et aga kes teda tahab või või kes teda ootab, eks ole. Tegelikult see küsitlus on mõttetu. Sest et ei ole üldse, see oli niisugune esinduslik üle-üle-eestiline, nagu, nagu ikka EMOR teeb, eks ole. See oli vist küll turu-uuringud, Turu-uuringute aktsiaselts ja see ei ole üldse teiste asi, kelle reformierakond valib enda juhiks. On see, on see meie asi vä? Absoluutselt see on täiesti täiesti avalikkuse asi. Ei, avalikkuse asi ja me võime selle üle arutada, aga, aga otsuse langetamine, keda, keda nad enda jaoks parimaks peavad? Kõiki halbu ja häid võimalusi vaagides see nende asi. Aga see ei tähenda seda, et seda ei võiks rahva käest küsida. Ja, ja minu meelest see siiski päris huvitav, et see näitab seda väga minu meelest väga kindlalt, et tõepoolest Reformierakonnale eelseisvate 100 päeva pärast lähenevate juba vähem kui 100 päeva pärast siis Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on tegelikult neil pink on piisavalt pikk ja selles suhtes on nagu kõik korras. Oluline on see, mis saab edasi. Nojah, me võtame seda asja nüüd niimoodi siukse nagu isegi natuke loogilisena või loomulikuna, okei, Kallas, meie avalikkus ehk ka ajakirjandus istutas ta juba vaikselt presidenditoolile ega kallas ju ise ei ole selle kohta suurt midagi öelnud ja no kõik, kõik tundub nagu nagu loogiline, kui kui istuv peaminister on kaks aastat tagasi pidulikus Vanemuise kõnes öelnud, et tema enam järgmist valitsust kokku ei pane siis on selge, et et erakond vajab uut juhti mitte märtsis 2015, vaid vaid tunduvalt varem, kas see on siis aasta enne või, või, või kaheksa-üheksa kuud enne, noh see on ka niisugune ilu küsimus. Aga noh, see, see istuv peaminister peab ju ka kuskile minema väga tegusa inimesena ja õitsva seas, eks ole, hea tervise juures väga sportlik ja ja nagu ta on. Aga mis tema koht on, kuhu Tartusse linnapeaks või? Ei ole? Päris, eks ole, no ma olen aru saanud, et ta on, Andrus Ansip ei ole väga olnud vaimustunud aegade jooksul tollest tollest volinikukohast. Aga aga ju ta siis on nüüd hakanud ümber mõtlema ja no ikkagi ju nii palju aastaid ühe riigi peaminister olnud ja, ja miks ta ei võiks nagu volinikuks minna? Ma olen muidugi kaugel sellest. Et, et minna kaasa nüüd mingisuguse võrdlusega, Medvedjev, Putin nagu siin on, on viimastel aegadel läbi kõlanud, et ma ei tea, kas seal autor on, kas seal on Andres Herkel või igal juhul tema, tema on seda ka korra maininud vähemalt. Ja, või on see selle autor keegi teine, aga aga eks ta üks niisugune natukene kentsakas vahetamine ju. Tundub nagu Medvedjev Putin oleks asi siis, kui, kui, kui see toimuks sellises keskkonnas, Eestis toimuvad need asjad ikkagi hoopis teistmoodi, et ikkagi tuletan meelde näiteks kas või seda, kuidas kuidas siin kõik pürgisid, noh näiteks kas või see, et üksteise võidu paremerakonnad presidendiks, eks ju. Ja lõpuks Arnold Rüütel tuli, võttis lillekimbu ja need tohutu pikad näod kõik ümberringi või näiteks seesama Indrek, Indrek Tarandi üüratu häältesaak, meil on demokraatia, meil toimuvad need asjad natuke teistmoodi. Ja Siim Kallas ei ole tegelikult ma rõhutan, ta ei ole veel esiteks, ta ei ole veel niikuinii ka erakonna esimees ja nii edasi, aga ta ei ole ka veel veel edu saavutanud. Selles asjas. Aru eile põhimõtteliselt, kui koopaoravad, nagu nad ennast kutsuvad, istusid koosseis, siis see asi nüüd, et erakonna esimeheks saab see, see asi nüüd on, on ju praktiliselt kindel? Jah, sest meil ei ole ka poliitilises kultuuris sellist traditsiooni näiteks, et nüüd oleks, ma mõtlesin iseenesest oleks ju väga tore, kui näiteks sama Urmas Paet näiteks, et oleks erakonnas sisene konkurents ja räägitakse, ega siis sellepärast ei peaks pärast olema tohutult. Ütlen veel kord, ma ei taha, ma isegi ei taha seda teemat edasi arutada, et Medvedjev Putini analoogi siin noh, mängu tuua ta ei ole, seda kindlalt ei ole. Aga, aga noh, et, et selline vahetus toimub mis puudutab mitte ainult siis seda erakonda, vaid kõigepealt valitsust ja siis esinduskogu ja siis lõppude lõpuks kogu ühiskonda. Et noh, eks ta nagu pealt natukene niisugune kentsakas paistab. No eks selle asja taga on ikkagi puhas pragmatismi loogik ka ja mõttetegevus, ma loodan sellepärast, et selge on see. Teatavasti reformierakonnal ei ole läinud küsitlustes hästi ta oma populaarsusest kõvasti kaotanud ees seisavad kahed, väga olulised valimised europarlamendi valimised ja siis tuleval aastal riigikogu valimised. Ma arvan, et valijad on Andrus Ansipist tüdinud. Mida lähemale valimised jõuavad, seda rohkem see populaarsus võib neil kukkuda. Need nimed, keda siin sai mainitud võimalike erakonna juhtidena, ei ole sellised nimed. Sellise kaaluga poliitikut, kes viiksid näiteks Reformierakonna nii Europarlamendi valimistel kui ka riigikogu valimistel hea tulemuse. Sellepärast tuli lihtsalt leida selline värske vanamees. Ja. Proovi saab tõenäoliselt Eesti kõigi aegade vanem ja peaministri. Ja ja proovida seda nii, et selles mõttes on siin taga puhas pragmaatiline kaalutlus siin siin ma arvan, et see võrdlus tõepoolest Putin-Medvedjev oleks meil ühe partei süsteem nagu Venemaal, eks ole, kus on ühtse Venemaa võit alati garanteeritud siis meil ju Reformierakonna võit ei ole teps mitte garanteeritud. Enamgi veel, vasakerakonnad on juba pikka aega olnud kaugelt populaarsemad, kui praegune valitsus. Valitseja paralleelide tõmbamisega võiks olla ettevaatlik, aga võib-olla ma ei tea, 2007, Tony Blair, Gordon Braun, võib-olla midagi taolist on võib-olla midagi, asjad võib leida mingi mingisuguse sarnase joone. Jah, aga, aga jah, veel veel sellest, et et, et, et miks see samm tundub, tundub värske, et mõne mõni inimene ütleb, et siin üks kolleeg Delfis kirjutas, et põhimõtteliselt sedasama stagnatsiooni, millest siin on ka räägitud, et nüüd kantakse edasi seoses selle Siim Kallas tulekuga. Ma arvan, et see arvamus on siiski ekslik. Ma tuleks korra selle kirja juurde, et kui ta siin tallas, siis kirjutab oma erakonnakaaslastele, et kui Eestis vaieldakse praegu poliitika korraldamise ja majanduse tuleviku üle ja ta tahab, et tema erakond siis Reformierakond oleks väitlustes juhtrollis, et meil oleks kõige veenvamad seisukohad, kõige paremad ideed, et meid usaldatakse. Minu meelest see on väga tähtis ja võtmetähtsusega lause selle juures, sellepärast et kahe viimase aasta jooksul me oleme kuulnud sellist retoorikat. Meil ongi paremat seisukohad, teiste ideed ei ole tühjagi. Ja mis pagana usaldusmandaat ja see on, see on täpselt see, mis, mis on siiamaani kandnud, seda see sellepärast sellepärast on, see on see värskus, et see värskus kajastub ees eeskätt selles suhtumises pidada, toob kaasa nüüd selle Euroopa kultuuripolitsei. Tubli, mitte ainult suhtumises, vaid ka ütleme sellises kommunikatsioonis ja, ja nagu ei oskagi õiget terminit öelda, võib-olla niisuguse nagu inimeseks olemises või no ühesõnaga, sa jõuame selle Siimu USA-s ja nüüd me jõuame Siimu juurde tagasi, et kui sa, kui sa inimese käest küsid, siis inimene vastab. Te ei aja mingisugust mulli. Ei, ei keera seda ümber, nii nagu me väga paljude meie poliitikute puhul ju näeme. Noh ütleme siin selle selle laeva kapten on muidugi Keskerakonna esimees, aga, aga, aga neid on, neid on iga igal pool. Et kui me kas või täna vaatame Rain Rosimannuse intervjuud siis seal seal torkab see eriti silma, ühelegi küsimusele ei tule konkreetset ja selget ja ammendavat vastust. Tuleb küll kapatäis ülbust ja niisugust halvasti ütlemist. Alaväljendite noorpoliitik, Samosti järjekordne udujutt ja, ja minu seisukohad ei ole nii tähtsad nagu mida peaks igal hommikul kuulama nagu kolumnist Ahto Lobjakas omi ja nii edasi. Et selles selles mõttes. Kuna kuna Kallas on teist teist tüüpi isegi ütleks mitte poliitikuid vaid vaid inimesena, et ei, ei, ei ole selliseid keerutavaid vastuseid siis Rosimannusel ütleb, et Kallas on talle helistanud ja palunud uuesti tema meeskonda tulla, siis siis vot vot see rosin, manismid, mida, mida me siin kuuleme ja näeme mitte ainult selles intervjuus vaid, vaid kogu sellises selle erakonna, siis Reformierakonna niukses suhtlemisstiilis viimaste aastate jooksul kõikide nende skandaalide taustal. Et uue uus esimees, kui ta selleks saab, ta ta võiks vot sellistest asjadest vabaneda mitte mitte enda puhul, seda tal ei ole, vaid, vaid enda ümber. Et otsigu, otsige, see on rohkem selliseid, selliseid inimesi ja suhtlejaid, kes keda, keda, keda rahvas nagu vastu võtab ja kes kellele ei meeldi, olla hall kardinal, vaid vaid, vaid kes tuleb ja ütleb otse ja. Vaatamata oma eelmise jutu jätkuks ma tooksin siiski ka Eesti poliitikast. Veel kaks paralleeli, kaks võrdlus. Me mäletame, kui Mart Laar lahkus Isamaa juhi koha pealt, sinna asemele tuli Tõnis Lukas. Kuhu kukkus Isamaa populaarsus, kukkus ikka päris alla ja Laari nagu öeldakse, tagasitulek tõmbas ta kõrvupidi välja sealt. Ja teine asi veel varasemast ajast mälettena, kui kui Edgar Savisaar taandus teatud ja tuntud skandaali pärast, mis juhtus, siis Keskerakonnaga ja kuuse uuesti hüppas, kui Edgar öeldakse valgel, Edgar valgel hobusel tagasi tuli, eks ole. Nii et noh, selles mõttes on paralleelid ka Eesti poliitikas ju täiesti olemas. Jah, ja siin on viimastel päevadel kõvasti tsiteeritud. Muuhulgas on Kallas ise tsiteerinud oma seda kodanike riigi manifesti, mis peetakse ka üheks Reformierakonna selliseks alusdokumendiks. Muuseas täpselt 20 aastat on möödas sellest, kui see kolmeosalise leheloona ilmus ennast märtsis, hakkas ilmuma hommikulehes toona selline selline väljaanne oli olemas, isegi olen sellesse kirjutanud, välja sisikonna, seal töötanud. Kaks kuud? Jah, aga huvitav on see, et et teised erakonnad on ka praegu väga sapsu täis nüüd selle seal läinud filmi, nii et, et. Miks loo loomulik? Sellepärast et valitsus kui, kui tuleb uus peaminister, astub valitsus tagasi ka põhimõtteliselt on ka koalitsioon lahtina, sellisel juhul. No seda me võime sellest aja formaalselt võttes on ta on ta muidugi lahtine, sellepärast et koos Ansipi tagasiastumisega astub tagasi kogu kogu valitsus, muide, kolleeg Margus Saar väga-väga õigesti küsis äsja, enne kui ma siia saatesse tulime, aka toimetuse toas, et millise klausliga Ansip tagasi astub. Ja mis, et avalikkusele jääd, mis, mis sõnastus see niisugune on. Et ma ei taha või ma ei viitsi või me tahame oma erakonna mingite, ma ei tea reitingut. Mõelge, mõelge välja üks, üks niisugune lause, miks ma astun tagasi ja koos minuga valitsus ja president saab uue võimaluse anda uue valitsuse moodustamine, siis kellele president tahab 20-ks. Kolmandal veebruaril kuuled sa sellest lähemalt? Ja ma kuulan huviga, kuulan huviga järjekordset peaministri ülesastumist. Ilmselt jälle Vanemuises. Tartused. Milline on see formuleering, millega, millega toimub siis enda sõnul ülieduka korras riigikorras majanduse ja, ja rahanduspoliitikaga riigi valitsuse tagasiastumine. Miks? No võib-olla üheks selliseks kiviks selles müüris võikski olla ju siis äkki viide sellele Euroopa Liidu eesistumisele mida siis väga paljusid eesistumisi näinud ja kõiki asju tundev Kallas nagu korraldavadki Tunnustamine ei tunnustamine, et mina ei saaks selle eesistumis perioodiga hakkama. Küll aga ma saan hakkama voliniku ametikohaga ja. See on nii kaugel tegelikult. Ja loomulikult on see kaugel ja, ja ega siis Kallas nimetab ka seda eesistumisperioodi 2018, kui kui niisugust motivaatorit, mis on tema nüüd käima tõmmanud, aga see on ainult ju sõnad, sest et tegelikult mitte ainult sõnadega kindlasti see, seda huvitab, olla, olla sel perioodil Eesti Eesti vabrik ja peaminister. Aga enne seda tuleb elada üle 2015. aasta märtsivalimised. Oot, see Aarne ei ole ju sugugi raske välja mõelda, millise põhjendusega Ansip võiks lagundada. No kui juba nende sekretärid ootavad innuga sinu versiooni sellest. Kirja panna Andrus Ansip võib meenutada oma aastatagust kõnet sealsamas, kus ta ütles, et tema enam valitsust ei moodusta. Ees seisavad kahed olulised valimised. Selleks, et erakonna juht ja tulevane peaministrikandidaat saaks oma programmi kokku panna oma meeskonda. Kui panna, on tal vaja umbes aasta aega, nii nagu Siim Kallas ütles eile aktuaalses kaameras, eks ole, ära nii kiiresti nad ei jõua kirja. Ja, ja see on selline loogiline ja minu arust ka väga viisakas põhjendus, nii et ei lävinud. Ka kui sa rääkisid sellest võimalikust koalitsiooni muutusest, õigemini, et küsimus, et kas koalitsioon muutub näiteks siis sinna, võib-olla läheme natukene spekulatsioonide valda, aga mina arvan, et ei muutu. Ma tean küll, et erakondade sees oldakse praegu võib-olla mõnevõrra rahutanud nagu alati sellistel sellistes situatsioonides. Aga kui, kui, kui me tahame sellest rääkida, siis me võime natukene lähemalt rääkida, miks, miks see minu arvates arvates nii on või meie arvates teie ära hakka pihta? Nüüd me hakkame kasvõi sellest pihta, et kui valitsus astub tagasi, siis teatavasti president tegema kellelegi ülesandeks moodustada uus valitsus. Millegipärast arvan, et Toomas Hendrik Ilves ei tee ettepanekut Edgar Savisaarele moodustada uus valitsus. Ma millegipärast arvan, et ta ei tee ka. Sven Mikser. Sa oled jälle und näinud nagu Ainar Ruussaar, udu on muidugi. Ega Ilvese dilemma ei ole väga, väga sügav ja ega, ega, ega suur, sest et lõppude lõpuks Reformierakond ju võitis möödunud valimised ja antakse valimiste võitnud erakonna juhile valitsuse moodustamise ülesanne ja, ja see on väga lihtne ja kui ütleme, esimene võimalus pea vabanduste ja Reformierakonna juhti vahetada on nüüd siis kohe märtsi alguses, et väga-väga ruttu paari nädala pärast, kui erakonnal on kõigepealt siis volikogu ja siis üldkogu. Ja, ja seal on, on võimalik see, see asi juba nii-öelda ära ära vormistada, millal nüüd siis ka peaministrivahetus toimub, noh, see on, see on vist rohkem niisugune poliitkalkulatsioonide ja poliittehnoloogiate küsimus kui, kui lähedal või, või, või kaugel siis europarlamendi valimistele, mis teatavasti toimuvad 25. mail No niipea kui see teade ju tuli, siis läks kohe jutt lahti, et näed, et keskiga on ennegi tehtud, nüüd ongi täpselt jälle see moment, kus võidakse hakata keskiga tegema. Siis valitsust ja, ja nii edasi. No ma ei tea Ma arvan seda nendega, nende taustaks on muidugi see, et, et Kallas on kord niimoodi teinud ja just aga tavakoalitsioonipartner üle üle parda ja keskigaühte heitnud. Aga Eesti ei ole enam ka päris selline ja, ja, ja kindlasti ei ole Tallinn enam päris selline Tallinna positsioon Eesti sisepoliitikas, ma arvan, et on märkimisväärselt kasvanud sellest ajast. Tallinna Tallinna Tallinna väärtused on, on, on täiesti teised ja ma arvan, et Tallinn ongi see, see seal seal enam nagu nagu kuidagi nagu sellist võimalust, et seal Tallinnas peaks ka siis mingil määral võimu jagama, aga ma arvan, et, Jah, ei, mina ei usu ka sellesse koalitsiooni muud, see aga küll aga oleks huvitav ikkagi teada ja saada. Ja kui me seda saame, kas, kas reform iseenda sees mingisugust väikest sanitaarremonti läbi viiv kapremonti kindlasti mitte, aga, aga see annab võimaluse Kallasele ju ka ministrit välja vahetada. Ja esiteks kui otstarbekas see on ja teiseks palju seal mängivad rolli Kallase enda antipaatiad, sümpaatiad? Ma ei, ma ei, ma ei usu, see ei ole usu küsimus, ma lihtsalt tean, et kõik inimesed reformierakonnas ei ole õnnelikult Kallase tagasituleku üle. Ja, ja eks nooremal seltskonnal oli ka kui mittemarssali, siis ma ei tea, vanemleitnandi kepike põues, eks ole. Ja nüüd tuleb jälle nahk, keda nemad peavad oma, ma ei tea küll jah, partei asutaja ja kõik nii edasi, aga, aga, aga mingi mingi krunt tuleb ja ja hakkab siin nüüd jälle vett segama, eks ole, on on seda siis vaja. Et see, see, see, mis eile nagu välja paistis, selle koopaoravate kohtumisel see ei ole võib-olla 100 protsendine peegelpilt. Sealt paistabki midagi välja, sest tegemist oli kinnise Nojaa, aga see, mis pärast seda nagu intervjuudest välja tuli Kuulda on olnud ikka üht, üht koma teist, aga mina ütleks nii, et kasutatakse piltliku väljendit, et kui kunagi pandi üles üks maja või üks elamispind ja ja, ja selles selles hakati elama, siis mingisuguse vahepealsete aastate jooksul on tulnud uuem seltskond teinud seal euroremonti, löönud kipsplaadid peale. Väliselt täitsa kena, aga kuskilt mõne plaadi alt ikkagi hallitab, nüüd kistakse maha, tehakse ikkagi mina, arvan, et pigem on see ikkagi selline noh, mitte niivõrd ikkagi sanitaarremont, mina arvan, et seal ikkagi huntsitakse nii üht kui teist. Nojaa, aga nagu siin saate esimeses pooles Aarne ütles, et noh, et kuidas siis nii väga kotib, eks ole see küsitlus, et kes võiks olla Reformierakonna juht, et mis see nagu üldrahvalik asi on, eks ole, et sama samamoodi võiks. Linde ma ei olnud päris rahul sellega, et esitati küsimus, et keda teie tahaksite näha? Reformierakonna juhina. Nojaa, aga samamoodi, no samamoodi võime küsida, et see ei ole ka üldrahvalik küsimus, et kui Reformierakond otsustab mingeid ministreid vahetada, üks ühe vastuolulisem küsimus on ikka see, et kui asi jõuab nii kaugele, et Andrus Ansip astub tagasi ja Siim Kallas hakkab nagu öeldakse, et kabineti kokku panema, et kes ikkagi on see koalitsioonipartner ja see, see, kas Keskerakond või IRL, see on ikkagi võtmeküsimus nüüd tuleviku mõttes ja, ja selle üle on päris päris huvitav. Sa mõtled pärast valimisi 2015 või nüüd kohe vaata nüüd kohe. Et kui, kui Ansip astub tagasi, eks ole, võtta vahetult enne enne valimisi endale näiteks partneriks niivõrd tugevalt esinenud erakond ja niivõrd kriitiliselt Reformierakonna aadressile esinenud erakond nagu Keskerakond seal väga risky business. Et võib minna nii, võib minna naa nagu keegi analüütik siin on lehes öelnud, et see võib olla näiteks, mis võiks olla Reformierakonna jaoks, pluss on see, et kui ta võtab Keskerakonna valitsusse, et siis ta üksiti võtab üle ka selliseid kõhklevad Keskerakonna toetajad, kes siis aasta pärast valimistel Riigikogu valimistel osalevad punkt üks, et see annab kõva sõnumiga vene valijatele. Et noh, kui reforme keskkonnaga ühes valitsusse siis vahet pole, eks ole, ja see nagu tasandaks seda nurka Reformierakonnale ju vene valijaid pehmelt öeldes napib, eks ole. Aga teisalt, kui aasta pärast valimised toimuvad ja, ja Keskerakond teeb Reformierakonna sama, mis ma rääkisin Siim Kallase kohta ehk tõmbab mütsi silmini pähe, eks ole, ja tal ei ole vajagi enam, võib-olla Reformierakonda kaasata oli, siis sa ütlesid, et see on nagu selline. Vot, vot see on selline mäng, mida nüüd Rosimannus peab ilmselt, et nagu lahendama vähemalt avangu välja mõtlema. Vähemalt Rosimannus vähemalt ja aga 100 päeva on siis jäänud Euroopa Parlamendi valimisteni, nagu öeldud, vist juba korduvalt 25. mail need toimuvad ja eks ka need, kes nendeks valmistuvad, astuvad ikkagi samm-sammult, et loomulikult sihik on tõstetud järgmise aasta märtsi peale, aga, aga see, see kuupäev tuleb ka üle elada võimalikult edukalt ja, ja kaotuste vaeselt. Et eilne nüüd Tarandi, Indrek Tarandi otsus segas natukene vett küll. Ehk siis tarand lõpetas selle Veiderdamise, mida ta on nüüd vähemalt kuu-poolteist teinud ja ja noh, aplombiga nagu tal kombeks, oli vaja ronida ikka telesaatesse ja seal siis nagu, nagu see nagu ära öelda, mitte mitte lihtsalt ei saanud öelda, et jah, ma kandideerinud. Ma arvan, et ta kutsuti sinna, pandi valmis ja talle anti kohvi haavel. Ta kutsus. Jah, aga see, see kõik ei ole mitte juhuslik, nende kutsuti Hitleri raamatust rääkima Hitleri raamatust räägime, kus muuhulgas saime teada ka hoopis olulisemad asjad, kui on, kui Hitleri raamat. Muide, Hitleri raamat aeg-ajalt raamatupoes käies mind ikka hämmastab, kui palju on, on Hitlerist ja, ja, ja Saksamaast ja, ja teisest ilmasõjast ilmunud eesti keeles raamatuid. Et on ikka, on ikka tõeline nõudlus, peab olema niisugust raamatut. Kuule Stalini ihu, Stalinist Žukov vist on täpselt sama palju ilmunud raamatuid suurest isamaasõjast, teisest maailmasõjast. Ma arvan, et mitte nii palju, ma ei, ma ei ole küll mõõdulindiga meetreid kokku lugenud, aga, aga see on ikka, see on ikka üüratu hulk. Aga see selleks. Hitleri raamatut, siis soovitan kõigil lugeda, mina olen selle läbi lugenud. See on suurepärane lektüür. Meeletult ma usun, et meie kuuljate seas on ka palju neid, kes vaatavad kanal kahest seda saksa uut telesarja. Et mis, mis, Olen süüdi emade jutt, läks teemast kõrvale Euroopa Parlamendi valimised. Nii et aga mõnes mõttes tihedalt seotud, minu meelest me neid on küll ja meile, ajakirjandus peaks rohkem nüüd pühendama aega sellele, et rääkida, mismoodi need need kandidaadid ikkagi valitakse, sest et mulle tundub, et ega inimeste mälu on, öeldakse sageli väga, väga lühikene, aga, aga ma usun, et teadlikud valijad mäletavad, mismoodi eelmine kord meil Euroopa Parlamendi valiti. Ja nad ei ole väga, väga kursis sellega, et et nüüd toimuvad asjad, et otsus teistmoodi, et on avatud nimekirjad. Ja-jaa peibutuspardile selles mõttes nagu kohta ei ole, et ta võib küll väga palju hääli saada, kui ta sinna nimekirja on pandud. Aga need hääled üle ei kandu. Et kui ta otsustab parlamenti, siis Euroopa Parlamendi mitte minna siis võetakse tema oma erakonna nimekirjast järgmine kõige rohkem hääli saanud, kes ei saanud mandaati ja, ja niimoodi see asi käib ja seal on seal nüanss veel, et, et ma arvan, et ajakirjandus peaks rohkem selgitama, et et kui, kui mõned poliitikud hakkavad ka siin seletama, et, et noh, Meie saadame seekord venelase Euroopa Parlamendi, siis see ei ole, see ei ole päris nii, et meie, meie saadame, et seekord otsustavad ikkagi valijad rohkem ja tundub küll, et see kurikuulus või, või noh, olgu ta siis lihtsalt kuulus tonti meetod, millega siis neid välja sõelutakse, need kuus, kes sinna sõidavad või hakkavad siis järgmine järgmine aasta aastate vältel siis Brüsselis ja Strasbourgis tööle. Et noh, süsteem ja seda ei ole mõtet siin hakata praegu väga-väga üle üle kordama, aga, aga põhimõtteliselt ajakirjanduse roll võiks olla praegu rohkem see, et rääkida, kuidas, kuidas ikkagi need asjad hakkavad toimuma. Ühest küljest ma olen sinu üleskutsega nõus ja tegelikult on ju nii, et on üks, mul on sineeriseks euro baromeetri uuringu tulemus, mis näitab, et 74 protsenti Eesti elanikest peab ennast halvasti informeerituks kõike kohe ja selle kohta, mis puudutab europarlamenti ja muuhulgas ka ilmselt selle valimisteks. Aga, aga, aga teisalt jah, et et on ju ka väga raske. Euroopa Liit on üldiselt selline. Et millegipärast on see, et kõik hüved, mis sellega kaasnevad, võetakse nagu kergesti omaks. Aga kõik, mis sellesse puutub ja arutelud selle üle ja kas või kas või tuleviku üle lähevad kohati ikka väga nagu raskelt raskelt nagu inimestele korda, et et ajakirjanikud räägivad, räägivad, ma olen rääkinud ühe ühe. Tegelikult ma isegi ei mäleta kuskilt Madalmaadest pärit oleva ajakirjanikuga, kes oli kajastanud aastaid ja aastaid ja aastaid ja ütles, et ta tunneb, et ta läheb oma lugejast kuhugi kaugemale. Ta ei ole suutnud nagu seda lähemale tuua, seda Euroopa Euroopa Liit ometi on, see on see. On see niivõrd tähtis teema, me oleme kõik sellest olnud puudutatud, et me Euroopa liidus olemas. Ma millegipärast arvan, et Euroopa Parlamendi valimised on rohkem olulised erakondadele kui, kui valijatele sest ma arvan, et noh jah, nagu sa viitasid, et suurem osa inimestest ei tea, mis Euroopa liidus toimub ja mis Euroopa Parlamendis toimub ja kurdab, et on vähe informeeritud, aga no nii palju nad on informeeritud ris küll, et ega nendel meie kuuer saadikul seal europarlamendis no ütleme, otse välja sõnaõigust eriti ei ole. Et, et mida nad siis mida siis nad on seal korda saatnud või mida nad on seal teinud, see jääb, ma arvan, valijatele küllaltki küllaltki kaugeks ja sestap on nende valimiste ikka peamadesse peamine mõte on ikka see, et see näitab nagu erakondades mõõduvõttu hetkeseisu, et kes saab kaks kohta ja võib-olla mõni saab kolm kohta ja kas üldse jääb ilma ja nii edasi. Et noh, ei, ma nagu ei ületähtsustaks ka seda, et nad ilmselt paaniliselt hakkama selgeks tegema, kuidas europarlamendi valimised käivad ja kuidas need hääled kanduvad. Ja ei noh, aga on selge, et nüüd tarandit olekuga värvi tuleb juurde ja avatud nimekirjad lisavad läbipaistvust. Ja sa ütled, et ega me väga palju ei tea, no ei tea jah, ega meil tegelikult peaaegu et ma võin öelda, et kõigi kuue saadiku puhul tagant kaasa arvatud ei, ei ega me ei tea ju, millega nad seal täpselt tegelevad. Ja see selle, kui me ise ei tea, meie ajakirjanikud siis kogu selles tohutus uudisvoos, millega, millega iga päev tuleb nagu rinda pista ja ja mõnes mõttes nagu üle olla ja selekteerida, sõeluda, mis on oluline ja mis on, mis on vähem oluline, siis see Euroopa Parlamendi asjad lähevad nagu noh, ütleme, mitte esimesse ootejärjekorda. Ja, ja selles mõttes on ka see samalt Tarandile ka väga-väga raske oma vara häältesaaki korrata, ma arvan, et lausa lausa võimatu, et hääli tuleb kordades vähem. Sest see, see üllatusmoment siis ta oli protestikandidaat kui suletud nimekirjade vastu ja inimesed, kellel oli kõigest siiber, andsid oma hääle, eks ole, 102000 tuli neid kui ja kopikates veel peale. Et ma arvan, et, et see võib olla ka tarandil endale väga-väga valus üllatus, kui ta, kui ta saab nüüd teada, mis, kui palju neid hääli siis kukkundunud. Ma arvan seda, et tarand siiski oma positsioonist saab päris hästi aru, aga ta on ise öelnud selle kohta umbes nii, et, et jah, et briti huumori klassikaline põhimõte on see, et vana nalja ei korrata ja, ja targemad said aru ja lollidele pole niikuinii mõelda. Et rääkida looma selles avalduses, mis ta ringvaates tegi, ta ju ta ju ütles, et tema seekordne eesmärk ei ole mitte siis protestida, öeldakse suletuse vastu ühiskonnas. Tema peamine ülesanne on takistada Andrus Ansipi-suguse mehe saamine eurovoliniku skeemitamiseks reformierakonnas. Tema on nagu viimane vall enne enne Moskvat. Tema on suur vall. Õigemini. Noh, eks see, mis ta, mis ta ütleb seda värvi kahtlemata tuleb ja paraku ongi nii et tegelikult sedasama tarandi tegemistest me, me me suurt ei tea, me, me kuuleme ütleb midagi tavaliselt iroonilist ja sapist Eestis toimuvate asjade suhtes, aga, aga mis, missugune on tema panus nagu Euroopa paremaks muutmisel, noh, see on niisugune natukene hämarabidus asi. Vot niimoodi, et võib-olla siia tõmbame joone alla ja, ja ootame siis huviga, et millal ja kuidas siis meil Reformierakonna juht vahetub ja, ja kuidas me uue peaministri saame ja nii edasi olümpiamänge jälgida. No ikka silma, Lugassop saab ikka vaadatud. Kõige hullem ei olegi Eesti sportlase seisukohalt tõsi, aga kui ka 29. koht, neljakümnes- koht? Meie mees iluuisutaja vist veel kõrgemal, eks ole, pole hullu midagi, ma arvan. No mina ei ole harjunud selle selle hüsteeriaga, et noh, kindlasti peab tulema kohe kuld ja hõbe, et noh, võib ka mõni aasta vahele jääda. Jah, 29. koht, Indrek Tobreluts, täitsa tore ju. Täna muide õhtul on suure mäe suusahüpped eile Kaarel Nurmsalu päris hästi kvalifikatsioonis hüppas ja ilmselt ilmselt teeb päris hea tulemuse, aga aga noh, mõnes mõttes natukene võiks ju ikkagi sellest rääkida, et eile õhtul lugesin suure huviga. Vaatasin, pole ammu sellist lehekülge lahti teinud nagu Eesti suusaliidu kodulehekülg kus on kirjas võimas suur tegevusfilosoofia, sellised uhked kõlavad laused kus on juttu missioonist ja opositsioonist ja visioonist ja positsioon on muidugi olla Eesti rahvussport ja nii edasi. Aga kui me vaatame seda murdmaasuusatamise olukorda, siis siis tegelikult ju need inimesed, keda me siin peaaegu et ei pidanud üldse sellisteks tähtsateks sportlasteks või nagu need endised turistid. Need tõid meile kohti rohkesti kohti, teises, 10., kolmandas, 10.. Siin ei ole viimastel tiitlivõistlustel minu meelest nagu näiteks siin näiteks Piret Niglase koht, see ei ole mitte keegi suutnud üle sõita, kõik on. No põhimõtteliselt ei ole, mitte see, et on kadunud ära paar tippu on kadunud ära ka kõik see ülejäänud alumine osa, see on, see on minu meelest nagu üks üks küsimus, millele millele võiks võiks nagu küll ju otsa vaadata, et kui me oleme harjunud sellega, et kui näiteks jalgpallis või mõne mõnes muus alast rahvuskoondisel on mingi taandareng, siis ikkagi vaadatakse nagu ala alaliidust seesmiselt üle, et kas. Ja kui, kui siin Mati Alaver, kes on olnud treener, on, vaatasin siin tänastes lehtedes, ütleb ka, et mina ei tea, mis teha. Kui inimene ütleb, et ta ei tea, aga miks ta peab siis tegema seal äkki on, äkki on Eestis ikkagi neid inimesi, kes teavad, mida selle alaga nagu teha? Jah, no päris spordijuttu siin puhuda vist ei ole meie, meie asi, et me rohkem nagu ikka poliitika ja kui me räägime selles mõttes rahvusspordist, eks ju noh nagu me räägime, rahvusspordiga taandareng on, on viimasel ajal niisugune sõna, mida kasutatakse siis meie suusatajate kohta, et see on üks huvitav väljend see tagurpidi sõitma hakkan nagu hirmus ilus või et sõnas areng ei saa olla taand, eks ole, aga no okei, on, on selline sõna. Eks me nüüd ikkagi rahutult rohkem. Olümpiamängude sotsi kui, kui olümpialinna suhtes nüüd on asjad natuke maha rahunenud, et et meie, meie meedia ei ole iga päev täis. Et kui, kui halvasti seal kõik on. Lihtsalt tüütas kõiki ära, et kaua-kaua sa ikka ikka sellest räägid, nüüd viimased uudised on need lumi ikka sulab ära ja ja kõlavam ja palav on jah ja tuleb bikiinides sõita. Et, et kõik need, kõik need jutud on, on nüüd õnneks vaibunud ja, ja kes lõpuks viitsib seda, seda meeletut raiskamist ja korruptsiooni ka rääkida ja lõppude lõpuks ei ole, ei ole tegu ju see meie, meie riigiga. Ja aga üks asi siiski mulle mulle meenub nüüd siin selle nädala ajakirjandusest, kui väga palju on ju räägitud selle olümpia, Sotši olümpiamängude politiseerimise või mitte politiseerimise üle ja sa ei saa, annavad teinud pikka vabariigi kodanikud saata sel teemal, kus oli päris äge andmine. Et siis mina lugesin huviga siin paar päeva tagasi välja tulnud sellist asja, et milliseks taheti kujundada Sotši olümpiamängude avamistseremoonia. Et mis oli selleks mõeldud soli pumpolt pompöösne üritus, mis oli mõeldud siis suurele punaarmeele tegelikult kuidas punaarme kogu Euroopa ja vaata, et kogu maailma takkaotsa oli vabastanud ja seal oli ette nähtud seismist, seismist ja ja seal oli ette nähtud terve staadiumidi püsti tõusma leinaseisakuga langenud sõdurile ja hoidma käes langenud sõduri pilti. Ja ainult tänu rokijõulisele sekkumisele ärakeelamisele jäi, jäi see sebiinlikument ära. Et neid katseid ikkagi Venemaa poolt neid mänge väga poliitiliseks ajal on olnud, nii et ma ei ole nõus nende inimestega, kes ütleb, et nad ärme segame poliit, tikat ja sporti, kui selleks on korraldajamaa ise. Eks see oli ka üks hirme, et sealt mingisugune räige propagandaetendus tuleb ja siis need, kes selle all kannatasid nende nende sündmuste all, eks ole, nagu meie ja siis meie peaminister istub seal ja vaatab seda seda jubedat propaganda spektaaklit pealt ja et mis, mis näo ta võib, peab siis tegema või peab, kui selline jama pihta hakkab, et siis peaks nagu püsti tõusma või imelik on tõusta ka, eks ole, et demonstratiivselt ja noh, ega see, ega see kerge ei ole, õnneks oli, oli selles mõttes avatseremoonia ju täiesti nagu tasakaalus, et ja polnud seal, polnud seal hullu midagi ja ma olen ebaõnnestumist ja kõik ikka ikka juhtub. Tegelikult ma tahtsin eelneva jutuga ikkagi jõuda selleni, et meie Meie siis Eesti Eesti publiku huvi on, on nende kesiste sporditulemuste taustal see ikka, mis sa, mis hakkab ikkagi toimuma pärast Sotši mänge, et kui millal nad, millal see need proovid tulevad ja millal see tõde ikkagi avaldatakse. Ja, ja kui juhtub halvim, siis no siis tahaks küll, et et see asi nagu põhjani roogitakse. Mitte et vaene vaene, kiku või, või kes iganes jääb nagu patukotiks ja, ja on valanud süütute silmadega otsa mitu korda öelnud ausalt, mina ei ole teinud ja, ja, ja seda võib isegi uskuda. Aga siis tahaks ikkagi, on täitsa selge, et sportlane seda üksinda ei tee. Üksinda võid sa minna poest leiba ostma, aga, aga mitte dopinguaineid endale sisse ajama ja nende neid muretsema ja nii edasi, et see on, see on niivõrd peenike teadused, seda vaene sportlane, kellel ei ole aega kindlasti isegi võib-olla keskkooli keemiatunnis õppida korralikult asju ära, ei, sellega ise hakkama ei saa. Et kui asjad lähevad nagu ikka kõige hullemat rada pidi, siis, siis peaks küll olema kellelgi nüüd jõudu. Ja ma arvan, et Christian pordi jõust üksinda jääb väheks, et kes, kes roogiks selle süsteemiga lõpuni puhtaks ja ja medalite kaotamine oleks sellisel juhul nagunii paratamatus, aga, aga me peame ikkagi teadma, kes, kes selle kes selle saate olla katla juures ikkagi kõige suuremad, need kulbikeerutaja tulid. Et kui see kuskil paari kuu pärast näeme avadele Eesti suusaliidu koduleheküljel, saavutad sealt hoopis teistsugust lugemist. Ei, ma arvan, et siseneda, kirjutada Error R lehekülge ei ole. No selles mõttes, Eestis on neid jõude ka seda sõnu täiesti nähtav, et kes põhimõtteliselt tahavad Kristjan porti üsna tugevasti sildistada, aga mina arvan, et Kristjan Port on olnud teinud siiski noh, väga tänuväärset tööd ja teinud seda tööd, mida, mida temalt tema, see nii-öelda ühiskondlikud kohustused nagu ootavad ja nii et selles mõttes selles mõttes on tõesti väga tähtis Nojaa, aga kui sa rääkisid tallide puhtaks loopimiseks, siis natukene kahtlane on, et siis, siis oleks küll, kui see põhjani kõik välja ei uuritakse, välja selgitatakse, siis oleks Eesti küll maailmas, sest ainukene esimene riik, kes sellega hakkama saab. Sest kes on samasugune patune või veel hullemgi, me ei tea, eks ole, ei ole sellega hakkama saanud, isegi see soomlaste suur skandaal, võib-olla soomlased on kõige rohkem seda puhastustööd suutnud teha seal. Aga selles mõttes me peaksimegi olema nagu soomlased ja noh, Augeiase tallide kohta arvati ka, et, et seda sõnnikut, vii sealt elusees välja Heraklese vägitööga hakkama ja, ja, ja. Seda, et me ei tea, kas need rookimised nende teiste riikide puhul on tegelikult tulemusi andnud või on saanud lihtsalt selline välispidine pistmist, paistab. Nojah, aga mõtle, kui kole ma saan aroomi, ruttame praegu ajastajate, ootame veel nädal või kümmekond päeva, kui, kui sotsimängud saavad läbi ja siis ja siis peaks, peaksid need need uudised tulema, aga, aga kui, kui juhtuks see kõige hullem, no mõtle, kui, kui ebaõiglane on ikkagi see, et kõik valatakse nagu ühe sportlase kaela? Ei, sellega ma olen nõus, jah, selgemaks seonduv. Palju, sügavalt ebaõiglane ja, ja loomulikult see vaene sportlane ei lähe. Noh, ei oma oma treeneri, oma isa oma pikaaegsete abimeeste vastu võib-olla ja, ja kõik ja, aga, aga see on, see oleks sügavalt ebaeelne ja miks me ei võiks väikeriigina olla, no hea küll, naerame praegu ironiseerida selle üle, et jah, tuli 47. koht jälle, eks ole, mingisugune taandarengust. Räägime, aga, aga olgu siis nii. Aga olgu, puhas just nimelt jah, et kui, kui noh, ütleme väga ilustades utreerides, et aa sealt tuleb Eesti sportlane, teda ei ole ju mõtet kontrollida. Nad ei ole astmaatikud nad on nüüd korras ja kui, kui, kui me suudaksime sinnapoole liikuda siis oleks ka juba juba suur suur võit. Peaasi, et Eesti jääks siis ainsaks riigiks, kelle kohta võib kindlalt öelda, et neid ei ole mõtet kontrollida, niikuinii jäävad seal 47. Ja siis jääb, et see Põhjamaade sportlane, kes pidevalt võidab kõikidel suurvõistlustel, ütleme ühel suurvõistlusel kulda ja ja teisele neli kulda, et seda sportlast või selle riigi sportlastega pole mõtetki kontrollida, sest see tase on niivõrd ees igasugusest dopingukontrollist ja nii edasi ja ei ole mõtet näppe külge pannagi. Okei, igal juhul jääme huviga ja sellise ärevusega ootama, et mis siis ikkagi, millised uudiseid sealt sealt rokist ja, ja WADA peakontorist tulevad ja eks me siis jõuame neid neid jutte veel ja veel rääkida. Aga tänaseks on siis meie aeg otsas. Peeter Kaldre, Neeme Korv, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja, ja soovime teile siis kõik ilusat nädalavahetust.