Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere, Tallinna loomaaed, ilma oravate võimekate inimesteta poleks kas üldse ilmavalgust näinud või siis ei oleks see, mis ta on. Täna seekordse saate, vähendame vendadele Sternidele. Kui Caroy omade vahel ka kartšiks kutsutu on direktorina kuldsete tähtedega igavikku kirjutatud, siis kunstnikuna leiba teeninud Sandor väärib jälle tähelepanu imetlusväärse vabatahtlikuna. Loomaaed oli tallegi teise kodu eest. Mida see kõik tähendas ja kuidas vennaksed oma annet ning jaksu ühisesse eesmärki panustasid. Sellest tänane saade räägibki. Stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. No kui vanem vend Caroy lahkus meie seast juba aastakümneid tagasi, siis žanr on igati kõbus ja tähistas hiljaaegu oma üheksakümnendat sünnipäeva ja arvata võib, et loomaaia käekäik läheb talle ka endiselt korda. Ja tähendab, selles mõttes on, on nüüd küll need vennad seda väärt, et, et siin kunagi juba mokaotsast välja lubatud erisaade võiks, võiks aset leida. Kuna tõesti paari nädala eest Sandor Stern oma üheksakümnendat juubelit tähistas ja on igati kõbus ja jätkuvalt õnnistada loomaaeda oma tegevuse tulemustega, siis noh, kasvõi sellesama juubeli tähistamiseks on päris tore, kui me temast ja tema juba 75. aastal manalasse läinud vennast pisut täpsemalt räägime. Läheme siis alguste algusesse ja tutvustame kuulajaile pisut ka nende perekonna lugu üldse, mille kohta te ise olete öelnud, et see on nüüd küll midagi sellist, mis filmi stsenaariumit. Tegelikult ongi ja, ja võimalik, et kunagi keegi niisugune inimene ilmale tuleb, kes sellest saagast filmi teha tahab. Aga niisugune omamoodi action filmi vääriline on selle perekonna lugu küll ja näide nendest Nendest vennakestest on üks niisugune bioloogiaga seotud asi selles mõttes, kuidas noh, niinimetatud ma olen seda tavaliselt ameerika efektiks nimetanud, kus väga erinevad genotüübi omavahel kokku saades annavad äärmiselt säravaid tulemusi või siis ka vahel harva risti vastupidi noh, mingisuguseid täiesti negatiivseid näiteid, aga, aga vahepealset nihukest vähemalt tavalised ja igavad üldreeglina need suured hübriidid ei ole ja kui nüüd, et hakata vaatama, et kust siis nüüd niisuguse imeliku ungaripärase nimega vennad on siia eestimaale ilmunud, siis siis tuleb pisut tagasi vaadata ja ja nagu öeldakse, et ega käbi ei kuku kännust kaugele. Kindlasti on ka eelmistes põlvedes märkimisväärseid tegusid ja kõik, kes on käinud Kuressaares või elavad seal tunnevad Kuressaares ühte omapärast torniga maja, millel on torni küljes kellad. See on tegelikult Kuressaare kellas ballemanni maja ja tegu on siis vendade Sternide vanaisa majaga ja talle man. Põhimõtteliselt oli sakslane ja, ja naine oli saarlane ja nende ema alustas oma niisuguse eripära ja ise päisusega ja kui ta oli gümnaasiumi lõpetanud, siis ta läks maailma seiklema ja sattus kaugel kodumaalt, aga tolleaegse mõistega Tsaari-Venemaa avarustes Irkutski kandis olukorda, kus ta tänu oma heale Eestis saadud gümnaasiumiharidusele sellele samale niisugusele palju keelsusele sattus tõlkima Austria sõjavange ja, ja Tsaari-Vene võimusid ja noh, sõjaväljale saadetakse ikkagi noored klaari näoga mäed. Nii juhtuski, et ta tegelikult armus ühte oma partnerist tõlkimise mõttes ehk ehk ühte Austria sõjavangi, kes oli Stern ja olukorrad olid sel ajal väga segased ja armunutel ei olnud palju võimalust suhelda ja kokku saada, aga nad jõudsid kokkuleppele, mida noh, võib-olla ka naljatades aja, millal nad jälle kokku saavad. Umbes nii nagu pärast seda pool kuus kella all. Ja vahepeal läksid asjad asjad veelgi segasemaks selles mõttes, et tekkis Eesti riik Tsaari-Venemaa asemel väga segane nähtus Nõukogude Venemaast ja mitmesugustest erinevatest grupeeringutest. Aga ungarlane oli nii hakkaja poiss, et kui sa õige kuupäev oli käes, siis oli tal õnnestunud seal Siberist jalga lasta üle Eesti piiri tulla ja kokkulepitud ajal koputas Hallemanni ukse pääl. Ja oli Kuressaares kellal kella all ses tornis seal hinges. Ja, ja tulemus oligi siis see, et kui see taaskohtumine oli aset leidnud, siis jäänud Allemanil muud üle, kui tuli tütar käepalu jälle loovutada ja noored kolisid Budapesti ja alustasid seal oma elu miksist Budapesti. Sellepärast et see kunagine Austria-Ungari sõjavangi oli advokaadiharidusega ja Budapestis elas sel ajal, kui vähemasti leidis, et seal on kõige mõistlikum oma ametitööga leiba teenima hakata ja perel alus panna. Ja seal siis nägidki ilmavalgust meie tänase päeva kangelased Caroya Sandor paariaastase vahega karovi 1921 ja kolmandast, et hiljem siis 24 saandur ja, ja ma ei ole neid asju nii väga uurinud selle isapoolse suguvõsa ülesehitust, aga kuuldavasti ei ole see ka väga mononatsionaalne olnud ja ja, ja ilmselt kuuldavasti mingil määral väga andeka juudi rahva sugemeid seal olemas on, nii et tegelikult olid need poisid siis vähemasti nelja rahva rahvuse hübriidid ja mõlemad väga-väga andekad ja võimekad need selles mõttes tõeline sündmus, et meie loomaaia ajalugu, nende elulooga ristunud. Ja siis, kuidas see oligi, kui vennakesed hakkasid vähegi kaela kandma, siis muutus lemmikkohaks Budapesti loomaaed või. Ja no eks ta ongi, Budapest on ikka meie mõistes suurlinn ja ega seda metsikut loodust iga päev ju linnapoistel võtta ei olnud, aga õnneks ei olnud kaugel Budapesti loomad seal nad hakkasidki siis sellest ajast käima, kui nad kaela kandsite ja muidugi suurte looduse ja loomasõpradena tuli peaaegu umbes nii nagu säraltarelil see metsik loodus koju. Kogemused saadi siis suheldes Loomaaia inimestega ja Nende loomadega ja ja mõlemad hakkasid joonistama juba lapsena, tegelikult loome, mida nad nägid mälu järgi, ei, sealsamas loomaaias ja tegema sinna juurde märkmeid ja ja, ja muidugi põhjalikult oli märkmeid teinud siis kari, kes siis kodus lisaks sellele, mis ta loomaaias oli näinud ja kuulnud ja üles tähendanud, hakkas siis oma vihikutes sega välja kirjutama preemi Kuulsast loomade elust ja muudest kirjanduslikest allikatest andmeid ja, ja lugusid nende loomade kohta, keda nad siis oma aias nägid ja siis loetu üle jällegi nende looma ja inimestega vestlema ja said sedasi ka ütleme, niisugustest tavakülastajatest erinevalt Nende töötajatega tuttavamaks. Ja noh, kuna poisid tahtsid kogu aeg seal loomaaias käia, siis olid meile niisugused aastapääsmed vormistatud, nii et nad ei pidanud mitte ainult üle ja ja, ja, ja Alt käima vaid võisid ikkagi täieõiguslike külastajatena loomaaeda minna ja eks nad seda kooliharidustki said üsna pikka aega seal Budapestis, aga juhtus nii, et, et 30.-te aastate keskel jäid nad ilma isata ja teatavasti sel ajal Euroopa kääris hullemini kui pudrupada ja selles varas pidasema paremaks siis poistega Eestimaale tulla ja nad ilmusid kõigi 36. aastal Kuressaarde vanaisa juurde vanaisa juurde. Jah, tähendab ehk ema siis tuli oma vanemate juurde koju tagasi ja jätkasid nad siis jõudumööda oma haridusteed, alguses ei olnud see sugugi kerge, aga nii või teisiti ikkagi said nad siis oma haridust Eestimaal jätkata ja poisid sirgusid ja maailmakäärimine läks edasi ja kui teine maailmasõda jõudis Eestimaale, siis, siis mõistagi 21. aastal sündinud Caroib läks punaarmee mobilisatsiooni ka kaasa. Ja mõned aastad hiljem, kui siis jälle saksa mobilisatsioon oli, siis ei jäänud muud üle nooremal vennal kui Wehrmachti sattuda. Ja nii oli siis ka nende peres klassikaline situatsioon, kus kaks venda küll tõenäoliselt õnneks mitte otseses mõttes üksteise vastas, aga ikkagi teine teisel pool rindejoont ja selles mõttes muidugi see oli nii segane aeg, kust informatsioon halvasti liikus ja pigem vastupidi, liikus valeinformatsiooni. Ja kuna ema oli saanud mingilsugusel viisil teada, et nagu oleks garai surma saanud, siis ta otsustas sõja teisel poolel, kui need suuremate ära põgenemise tuli, otsustas ka Eestist ära minna ja kuuldavasti oli Kopenhaagenis kui seda pess ja uskumatu küll, aga mõlemad poisid jõudsid koju. Ja kui siis ema teada sai, et, et tema on seal, aga poisid on jälle kodus, siis ta tuli Taanist tagasi koju. No mis jällegi on, kui võtta suhteliselt haruldane olukord, et keegi, kes, kes sattus järele olema läänes, võtab kätte, tuleb tagasi nõutud, lihtsam. Aga noh, perekondlikud sidemed olid tema jaoks muidugi olulisemad. Ikkagi emana oleks tal raske olnud elada võõrsil, kui lapsed on mujal selge sees. See on muidugi nii ja see oli oligi peapõhjus, miks ta siia tagasi tuli ja no nii nagu need ajad olid segased, eriti neile, kes Wehrmachti poolel olid olnud, siis siis soovitati sanduril võimalikult ruttu Saaremaa tolm jalgadelt pealt ära pühkida ja, ja nii ta siis sattus Tallinnasse ja kuna tema kooliharidus oli saksaaegne, siis need diplomid ja asjad ei lugenud ja kuigi ta tahtis astuda kunstiinstituuti ei olnud võimalik, sest tal ei olnud Nõukogude liidus kehtivat haridust tõendavad dokumendid. Ja mitmekülgselt andeka inimesena hakkas ta siis töö Nõmme muusikakoolis ja samal ajal õhtukoolis omandama uuesti keskharidust, et saada nõukogude ajal kehtivat, et keskkooli lõputunnistust juba ikkagi täiskasvanud inimene, aga pidi siis niiviisi mõlemal suunal tegutsema nii tööl käima kui haridust omandama ja kooli lõpetas ennetähtaegse. No ma väga täpselt ei tea, kuidas nende tähtaegadega seal oli, aga eks ta kiirustas ja, ja kuigi see saksaaegne tunnistus ei kehtinud ega see haridus mööda külgi maha jooksnud elukool veel lisaks et ta omandas siis selle nõukogude ajal kehtiva gümnaasiumi või tol ajal keskhariduse küpsustunnistuse ja sai ilusasti astuda edasi kunstiinstituuti ja, ja selle tõttu ongi, et ta on olnud oma kursusel teistest oluliselt vanem. Ja selles mõttes teised tulid keskkoolipingist ja tema oli vahepeal sõja läbi teinud. Nii et Sanderi haridustee on ka omaette romaani väärt. Aga no nii või teisiti, tähendab, lõpetas ta selle kunstiinstituudi ära ja, ja kas kohe ka nii pedagoogilises instituudis kui, kui vist kunstiinstituudis natukene nooremaid tudengid õpetama ja, ja loomaaeda vedas, oligi, tähendab põhiliselt et siis loomaaeda sattusid, sest et eks tal oli maitse suus, kuidas Budapesti loomaaias oli loomi joonistada. Ja muidugi kui ta siis seal loomaaias neid loomi joonistas ja, ja Tallinna loomaaia tolleaegsete inimestega suhtles, siis sai talle selgeks ka probleemid ja olukorrad, mis loomaaias on. See oli sees see loomaarmastus või nagu ta ise on seda nimetanud loomahulluse tõveks, mida nad mõlemad koos vennaga põdesid. Aga siis läbi nende joonistustundide sai temast ikkagi väga pühendunud loomaaiafanaatik. Ja vahemärkusena võib veel ütelda tal iga kant lõikes ja ja ta mitmekülgselt Ta on tegutsenud kogu oma eluaja ja, ja võib-olla paljud raadiokuulajad ei tea, et ta on olnud üks kaasautoritest sihukese kultusfilmi vallatud kurvid stsenaariumi kirjutamisel. Nii et, et selles mõttes ikkagi uskumatult mitmekesine inimene kogu aeg olnud. Aga selles mõttes muidugi, kui ma nüüd meenutan, ütleme siin varasemaid saateid, siis pärast seda, kui, kui siis Kasesalu oli oma terviseloomaaeda pannud ja siis endine direktor ja, ja tagasi tõmbus ja, ja riiklike auavaldustega pensionile saadeti, siis nägi tema, kuidas probleem oli, oli direktori saamisega ja, ja nagu ma ka eelmine kord ütlesime, siis tänu temale sai siis Caroy teada, et niisugune võimalus on olemas džanristelt teenist ära tähendab vendiski ära, sellepärast et ma ei usu, et nüüd, et nüüd nii väga oleks noh, see informatsioon ilma temata sinna Saaremaale jõudnud ja küllap ikka vennaks, et siis üheskoos seda plaani pidasid ja võib-olla kogu pere oli esialgu ehmatanud, kui Caroisele tee Ta võttis ja tõesti Tallinnasse tulija ja linnapea jutule niisuguse sooviga astus ja ekslinnavalitsus oli üllatunud omamoodi ja ja samas Umbusklika ja, ja me ei kujuta keegi ette seda noh, missuguseid tingimused olid tol ajal seal Kadriorus, vanas loomaaiast, isegi siis, kui mina juba sinna tulin, siis, siis ei olnud terves loomaaias veevärki oli keset loomaaeda üks trant kust siis veeti hobuse vankri ja talvel reega puu tünnidega loomadele joogivett laiali. Rääkimata. Sellest, et see kollektsioon ikkagi suurenes ja suurenes ja oli sisuliselt ka juba ammu kitsaks jäänud, nagu ka eelnevad Sest saadetes on juttu olnud ja no ühesõnaga kuna niisugusele avan turistile Saaremaalt ei saanud ju ja eriti kui nõukogude aegseid reegleid veel veel lugeda tähendab, et siis ei olnud võimalik talle talle korterit andes tehti üks niisugune täiesti suur erand, et, et kui ta on valmis katse korras ajutiselt vastu võtma ja leiab võimaluse, kuidas ta elab, siis siis oligi sedasi, et eks ta käis sõpradel ja sugulastel küll kooliaegsetel ja sõjaväelased tal külas, aga ikkagi päev lõppes sellega nagu siin juba eelmine kord sai mainitud, et ta pidi rullima madratsi, kirjutas laua peale laiali ja sinna magama heitma ja noh, ei mingeid elementaarseid hügieenivõimalusi, seesama üks hüdrantali, mille juures sai nägu pesta ja kuni selle ajani, millal me vana platsi pealt ära kolisime, oli terve selle loomaaia peale üks niisugune švei aegne välikäimla. Noh, selles mõttes, et šveiki lugedes on hästi palju kirjeldatud sedalaadi asutusi, et see nägi täpselt niisugune välja. Et, et veel kuskil seal 70. aasta paiku saksa turistid minestasid, ära sinna sisse läksid, õnneks püüti nad kinni, enne kui nad sinna alla kukkusid. Aga no niiviisi pidi siis see värske direk Rooma oma esimese aasta elama ja veetma ja ennast tõestama, nii et, et talle korter eraldati. Aga samas ta entusiastlikult asus ikkagi tööle ja, ja kollektsioone kas hoogsalt kasvama ja ta oli osav ja mitmekülgne inimene, ta suutis väga kiiresti saavutada hea kokkuleppe moskvasoo koondisega. See oli veel asutus, mine Tallinna allkirjaga põhimäärus ja kellel oli ainsana õigus rahvusvaheliseks loomakaubanduseks, tol ajal oli loomakaubandus veel legaalselt väga levinud maailmas. Ja üsna kiiresti sõlmis Stern nendega selle kokkuleppe, et Tallinna sadamasse saabunud loomad, mis olid suunatud siis Soobidi nendele koondisele nende vastuvõtjaks Tallinnas oli siis Tallinna loomaaed ja toimetas nad siis siis edasi Moskvasse, andis seal üle ja see andis Daniela loomaaiale hea võimaluse üle vaadata. Ta. Ja kui mõni väga meeldima hakkas, kas liigi mõttes või erilise konditsiooni mõttes, siis siis ta helistas koondisesse ja ütles, et me jätame seekord need loomad edasi, tomat, saatke meile arve ja sellega lepiti siis, kuna nad olid mugavad seal, muidu oleks pidanud võib-olla nädalate kaupa keegi olema siin Tallinnas, et kas laev tuleb sisse või ei tule ja nii nagu see vene ajal käis. Nende jaoks oli see mugav lahendus ja ja nad pidid niikuinii müüma seda mõnele loomaaiale ja, ja neil, nii nagu tol ajal asjad käisid sellel loomaaiale võib-olla kes tellinud oli, et et noh, pole veel õnnestunud saada ja samas laste seda Tallinna loomaaias lahti ja see oli üks niisugune viis, mis, mis võimaldas silmatorkavalt paremat kollektsiooni Tallinnasse tekitada, kui oli paljudes teistes Nõukogude Liidu loomaaedades. Ecaroy Stern ta oli loomult juba ülimalt andekas administraator ja tegelikult sündinud Tallinna loomaaia direktoriks, kui nii võib öelda. Ja, ja tähendab mitte ainult selle koondisega, ta oli äärmiselt osav ka selles mõttes, et nii nagu enne teda olid olnud Tallinna loomaaias loomaaia direktorit, kes loomadest suurt midagi ei jaganud siis saastunud pilt oli üldiselt nõukogude liidus mujalgi. Ja kuna ta siis tihedalt hakkas tänu punaarmees teenimisele ka vene keele suhu saanuna hakkas suhtlema, suhtlema kõikide nende kolleegidega üle Nõukogude Liidu, siis hakkas ka väga palju juhtuma niisugust asja, et mingi elukas, kes võib-olla niisugusele võhikule väga atraktiivne, ei tundunud, aga aga temale, asjatundjana oli selge, et tegemist on mingi väga haruldase ja bioloogilises mõttes, huvitav, aga ja, ja siis ta pakkus neile kohe vahetust. Ja, ja niiviisi siis lisaks sellele soo koondise kaudu surnud loomadele rikastus meie kollektsioon ka nende loomadega, mida Sternil õnnestus siis vahetusega rast saada võhiklikelt Loomaaiadirektoritele, kes, kes ei osanud nende bioloogilisele väärtusele tähelepanu pöörata. Ja muidugi lisaks siis sellele ta niiviisi suheldes kollektsiooni täiendas, ta hakkas ka üsna mõju avaldama ministeeriumile Moskvas ja sest et hoolimata sellest, et, et loomaaiad olid igas vabariigis kohapeal ja seal olid kohapealset formaalselt ülemused noh, nagu koordineeriti ikkagi nõukogude liidus kogu seda Loomaaiandust, sest ei olnud ju rohkem kui mingi 30 loomaaed ja terve nõukogude liidu peale kand koordineeriti ikkagi ikkagi Moskva ministeeriumi kaudu siis kultuuri ministeeriumi kaudu ja sealgi oli siis muuseumite. Mingis peavalitsuses oli siis üks inspektor, kellel muuhulgas oli siis ülesanne kureerida loomade tegevust ja kuna tegu oli Ungaris sündinud inimesega, kellel olid Ungaris sugulased veel siis erinevalt Nendest tavainimestest, kellel ei olnud niisukesi sugulussidemeid siis sotsialismimaadesse kelle hulka siis ka Ungari tol ajal liigitati, vähemasti oli võimalus temal kergemini saada kui võib-olla tavapäraselt. Ja see andis talle võimaluse siis suhelda ka väljapoole nõukogude liitu ja ja niiviisi tekkisidki temal sidemed alguses Budapesti, eriti loomaaia, kust ta leidis muuhulgas ka veel selleaegseid inimesi, keda ta mäletas lapsepõlvest teda mäletasid lapsepõlvest. Võib-olla need olid kindlasti kohtumised toredad ja, aga kuna ülejäänud maailm suhtles omavahel nagu üsna aktiivselt, siis, siis ta kohtus algul Ungaris ja hiljem siis külastas ka teisi sotsialismimaid, iseäranis siis Saksa demokraatlikku vabariiki. Ja niiviisi siis jällegi üks niisugune kollektsiooni täiendamise võimalused keset. Et kuigi nõudeid loomaaedadel ei olnud mingit õigust välissuhtluseks loomade vahetuse ja müümise ostmise teel, siis ta leppis kokku kolleegidega väljaspool nõukogude liitu ja kokkulepe olemas, kes kellele, mida vahetuseks annab ja siis hakkas asi sedasi pihta, et tuli järsku kingitus välismaa loomaaialt. Kingitus sai vastu võetud ja siis kirjutas Stern kirja Harold Greenile, kes oli muuhulgas ka, kuigi ütleme, nendel liiduvabariikidele erilist välissüsteemi ju ei olnud eraldi, sest see oli terve nõukogude liidu oma. Eraldi oli vist ainult lisaks venele veel Ukrainale ja Valgevenel siis ikkagi, formaalselt oli Green ka välisminister ja siis ministrite nõukogu aseesimees sai temale tehtud kirjeldatut, Tallinn on loomad, on saanud hinnalise kingituse ja oleks ju ikka sünnis teha vastukingitus. Keegi ei teadnud, et need asjad kokku lepitud ja siis siis läks kreeni allkirjaga kiri Moskva väliskaubanduse ministeeriumisse ja muudele Moskva võimudele, et ta on niisugune olukord, et Eesti NSV sai kingituse ja, ja Eesti NSV tahaks siis vastukingituse teha ja, ja siis pandi jälle siit Tallinna poolt P-le need loomad, keda oli kokku lepitud ja tehing oli tegelikult tehtud, kuigi näiliselt olid vastastikused kingitused. Näiliselt oli suur üllatus, aga Green oli tema vana Tamra. Green oli vana kamraadi, tema juurde oli oli pääs ja õnneks oli tema ka mõistlik inimene. Et ma pean etteruttavalt ütlema, tänu temale õnnestus mul veel enne Nõukogude Liidu lagunemist ära käia ka Lääne-Berliini loomaaias. Kuigi see on seiklus, millest tõenäoliselt tuleb edaspidi veel juttu, aga ainult tänu sellele, et Green sai asjast aru ja ei kollerdanud oma allkirjadega kirjadel. Et selles mõttes on temast looma jõealast palju kasu olnud, nii territooriumi saamisel, nagu jutuks oli ja ka nagu nüüd selgub kollektsiooni kujundamisel. Ja selles mõttes siis oli niiviisi, et kui vennakene oli looma doktor, siis siis oli võimalus žanril vabatahtlikuna kaasa lüüa väga paljudes situatsioonides ja üsna kuulsaks on saanud lugu lõvi. Ja see, kui hea on loomade mälu, on asi, mida mina kogesin, kui ma tulin loomaaeda noh, vaatan, et, et mis nüüd lahti on, üks lõvi käitub väga kummaliselt, et on, on hästi rahutu, puuris ja niiviisi ja ja siis selgus, et oli tulnud loomaaeda. Lõvipuuri oli veel palju, aga, aga Sandri lõhn oli ilmselt juba tunda või tunnetas ta mingi teise väljaga seda. Ja siis niisugune juba suure täiskasvanud seal loomaaia puuris elav lõvi siis läks rahutuks, kui ta märkas tänu oma järgsetele meeltele, et Sander on lähedal ja muidugi kokkusaamine siis seal puuri võre kahel pool küll turvalisuse mõttes oli ikkagi väga südamlik aastad olid, olid mööda läinud, aga, aga see nii-ütelda kasuema ja selle tasu, lapse suhe oli jäänud laenud endiseks. Aga kuidas see kohtumine välja nägi, kuidas levi käitus, noh nii nagu oma emaga kokku saades käituda sõnuks, kuigi, kuigi vahepeal olid trellid, ta tahtis hõõruda ennast tema vastu ja, ja lasi kuuldavale vastavaid hellitavaid häälitsusi. Selles mõttes niisugune väga südamlik oli see kokkusaamist. Kui eelnevast jutust jäi pisut arusaamatuks ühe tõelise Ungari mehe emaks olemise roll, siis pole siin imelikku midagi. Sander aitas lõvitüdruk kelsat doi Ta hooldada, ravida ja lõbustada. No peaaegu et loomakese sünnist saadik. Sellest ka siis südamlik kohtumine, mis aga laias laastus oli ja on siiski absoluutselt erandlik. Selles mõttes manitsema inimesi, et loomaaia loomad ei ole põrmugi teistsugused kui looduse loomad ja, ja kui keegi võõras niisugust lähisuhet üritanuks, siis, siis lõppenuks see väga kurvalt ja. No ei ole see vist tänases loomaaias ka võimalik, sest et on ma nimetan neid kahekordseteks piireteks. Ja ega inimesed ei pea ükski piire ja, ja tähendab paraku on niiviisi, et selle 45 ja poole aasta jooksul, mis mina loomaaiaga seotud olen, on, on neid kokkuvõtteks vist 13 kätt. Või koguni 14 ära hammustatud, need sõrmime ei ole laenud, et, et selles mõttes loomad võtavad seda ikkagi sisse, tungin oma territooriumile. Et inimesel on ikka hea tahtmise ja arukaotuse puhul võimalik nagu ka tänasel päeval pääseda sellele loomaaia otsesele puurile täiesti lähedale. Ja mitte ainult meil, vaid eks neid asju on ju näiteid maailmaski, kus, kus on rumalad inimesed mingis, kas narkootikumiuimas või, või, või muidu hulluses on hüpanud. Vaata looma puuridesse ja seal otsa saanud, nii et et selles mõttes inimesed ei pea ju ükski asi ei, ei Lukega aed ja ja nagu ütles Einstein, et on kaks piiritut asja, et üks on kosmoseteine, inimlik lollus, need et selles mõttes olen väga õnnelik, et mul on õnnestunud tegelikult seitse aastat Karlovy Sterni asetäitjana loomaaias töötada ja elukooli õpetusi saanud, tähendab üks tema lemmiklause oli see, et kui sind on uksest välja visatud aknast sisse tagasi, ei hakka rääkima jälle seda juttu, mis seal mis seal vaja rääkida oli, nii kaua, kui see tulemuse annab. Nürimeelse järjekindlusega aga noorema venna šandoriga olid need ikka fantastiline tiim, unistuste meeskond. Caroli juhtis Sandor aitas kuis jaksas ja joonistas ja õpetas kunstiringi lapsi ka loomi joonistama. Ja pidevalt saame me kiitust oma näitlikke õppematerjalide puhul loomaaias, mis on tema joonistustega kaetud ja, ja, ja ma olen ikka öelnud, et kui iga kunstnik ei oska looma joonistada nii, et sa aru saaksid, mis loomaga on tegemist siis Sandor Stern joonistab looma, nii et sa saad aru, millise isendiga on tegemist ja vähe sellest, et sa saad aru, mida see loom parasjagu mõtle. Ja siin Sanderi loomalugudes on loomulikult ka juhtumeid sellest, kuidas ta aitas ühte või teist plehku pannud looma kinni püüda, nii et seiklusi on äärest ääreni. Ja ja selles mõttes on, on muidugi, õnneks tema jälgi jäänud maha ka muude raamatute juurde, sest et eluaeg oli ta illustraator kirjastuses ja lisaks sellele loomalaugude raamatule, mis on tema illustratsioonidega, oleme me teinud kahe peale ühe kasside raamatu, kus kõik maailma tol ajal tuntud kassid olid tema poolt üles joonistatud. Ja kõige lõpuks võib-olla väärib nimetamist, et ta on niisugune krutskivend ja väga optimistliku suhtumisega ellu et siin just tema juubeli tähistamise ajal tulime järeldusele, et kui ta vähemalt kolm lauset ütleb, siis seal on üks lause, mis on krutskiga. Kes taipab, kes mitte ja selline oli tänane saade vendadest Sternidest, Tallinna Loomaaiasaagas. Stuudios olid Mati Kaal Haldi Normet-Saarna Ämarist hamba Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomi.