Akadeemik Paul Ariste, ma palun, et te, meie niisuguses vabas vestluses natukene meenutaksite mõnda inimest, kes on inimesena teile huvitav või lähedane olnud, keda te välja valiti? Nüüd on mitmed, aga ma mõtlesin, et küll on välja Vabeliksin soli. Henrik, sa tavasündinud nimega heinays Seppik, mu koolivend olija. Tema üks klass minust kõrgemal, aga me saame hästi läbi ja kokku puutus kogu aeg eritada esperanto seltsi. Spedus, kas tema ei tuvastanud istamineda sel ajal ja siis kukub? Tema oli väga töökas poiss. Isa oli talkingsepp, isa töötas odaga kikkis, palavaga, tema jõudis laadale, seal kirjutas, siis jääb, kui Jer taheti välja anda eesti esperanto sõnastikku Hilda trees eelmidvis kallastele. Mõlemad kutsusime sinna. Toimetas seal kooli vanemad koolipoisi, mitmed oli seal. Seal olnud see viis meid õieti lähedal on kool saanud supluskohas võtta ühte sellist sõna, mihuke parem, mis halvem on? Siis see ilmus Haapsalus, Haapsalu absurdi ilmus, oleks keegi, saab sotsavaldusele. Ada saba sai selle kirjastusega paremini tuttavaks veel. Ja siis ja laskja tema. Nõnda anda siis päris hulk ta juba koolipoisina ja noore mehena avaldanud. Ülikooli tuli ta üks aastat varem, kui mina ülikool siin temale raskem õppida kui minul. Kuigi saalidel tunnustan Kingissepa ja raha oli vähe siis ta Ei saa, pidin teist tööd tegema, et saada sulle laenama tuttavate käest ja minu meelest loenduse maksate austava jälle pida maksmata jätnud. Pingutad õpetama kursse. Kui ta oli juba küllaltki nii ennast arendanud sind tõlkimistöö käest läks ta Rootsi. Et seal õpetada esperanto keelt aeti ja dieeti, siis pahandage õpetaja, tema läks sinna õhtuse Roodsakestasid rääkima, siis eesti keelest rootsi keelde kiidandsanotskist, eesti keeli. Jälle. Norra kirjandust tõlkinud ja muud taanikeelsed ajades. Sõnaga ja siis tal oli veel Hollandi ja Belgia kirjanduse tõlked eesti keele sees, sinna ka. Ja mis kõige tähtsam, ta Danske, lõppestusessiliste, prantsuse kirjandusse, tõlkinud eesti keelde, ühes pidun ta keelde ja vastupidi. Nii et on õige palju kirjutanud. Ja siis ta oli Dadaldiivnega ühiskonnategelane, kui nüüd tuli nõukogude kord saadid, nähti, et ta ei ole õige nõukogude kodanikeks, nii palju välismaalasega tegeleb. Ja siis ta saatis Siberist mõõda seal Siberis oli. See on nii suur muidugi hea iseloom, inimesele, tahtmine. Ta sisaldab. Teada sellest siin hoolega tõlkima ja teist tegema itaalia keelest inglise keeles ka natuke vähem ja seda kiiska nendesse keeltesse tõlkinud. Väga mitmekülgne Surjaagylandlikkusega olnud, tema tõlked on sellepärast, et need mitte uisapäisa tehtud, vaid need on kõik hästi. Külastage heas korras tehtud, ta minust aasta vanem või natuke natuke vanem minust. Seda, kuidas me toores põõsas olime 1000-st piletist. Mõni Eesti tuntud kirjandusinimene on öelnud, et väljamõeldud keel teda ei huvita, et teda huvitavat elavat keeled. Mis teie vastate sellele väite peale? Mitte väljamõeldud keelbet teiskeeles käis keelt, need on samuti, kuna ta on väga korralikud, on esperanto keeles, on väga suur kirjandus on eesti küür kinos panistadelegitud ja täiesti keelde Higgins. Ja mina siiski suve küll austan, austanud. Te nimetasite praegu siin ette vastas kaks korda teineteisele kirjutate. No umbes nii ja kui suur on teie kirjavahetus praegu ja mis laadida? Keelevahetus on väga suur. See on kohutav, ma ei saa just kõigile vastata. Ma viin iga aasta neli, koordin oma sidunud, kirjutasin kirjandusmuuseum, mis ma ära ei viska. Midagi ära viska ta seal aidanud seisad, tulek ja kon, need on. Ei olnud mul seal väga mitmes keeles on eesti keeles saksa keeles, inglise keeles. Läti keeles ja nüüd hiljuti sai Iisraelis kirja eestikeelse kirja Iisraelist kus üks see sinna läinud juut päris, keda andmed minu kohta eesti kirjanduse kohta vastasin talle. Evaniini vaadake, saamas on siis ta tšenkaga, laena pluses selt mul eestikeelsena temale ka eesti keeles. Mitu tundi tõmbest päevas laua taga vedata ja kuidas te päev praegu kulgeb? Laua taga istuv pallis 100 ei saa tobesina laada paluda kindlalt vaidled valutama. Korraga umbes kaks tundi, siis mõtlesin kiiguta ennast natukene. Killuga lugeda saab. Kirjutan siis ka co2 kavale päevikuid iga päev läbi tiga päeva, kui vaja on. Siis siin käskis mul just ma hakkasin kirjutama, kuradi auto, uksed sõitis, näed sind? Kuupäev? Ja mis on see, mida te sinna päevikusse sisse kannatab? Kitzbergi olev seda, mis on teaduslikult huvitavad olnud, keelas politsei seda, mis on, aga see, et Eestis vaata, märgin siis ei olnud teadusalalt, need on, see on mul mitmes köites riskide ja 55. aastal, enne oli mul väiksemas formaadis oli see viis köidet järgi, on alles. Need on terrorita, kõnni kunagi ära, suren. Nii et te arvestate võimalusega, et ka võõrad silmad hakkavad lugema seda teksti No nüüd te näete, kirjandusmuuseum lähevad sinna külla, pani kinos kosmos, Loeb sõidab igasugust, oli ka ausad, koos käivad niita, võtame, loeb siis, eks ole. Trüki, Albina, trüki vajannas, vanemast aastatest, seal sealt ilmub midagi trükis, nimelt antakse välja ülikooli kohta. Kogobike, kus iili klapivad kirdatava mälestusi. Kas te olete mõelnud selle üle kes on teid kõige rohkem mõjutanud teie pika elu jooksul, kes on nagu kõige nagu ees, kui olnud? Te olete minu pikka Elon, kiikesid biotavad üliõpilaste magister Andrus Saareste professor. Tema oli väga aus inimene, labidaid snuukri, tollel Raisma ülikoolis ka käinud Soomes veel. Minule. Kui te need inimesena võrdlete omavahel mis te ütleksite selle kohta? Nüüd on niisugune lugu, et Andrus Saareste oli väga inimlik, sõbralik Temaiga kunagi. No polnud ega ei. Teisi maa, vaat juhendas mõni teine. Tegi teism anneks hullus marksadega, teisega Bluma. Joagunest kahest meest kolmest mehest kuival. Magistritöö teema, teine võib ära võtta ei saa, mul on kole ilm, hirm, et siis pead või et seal oli saaki, mis mul teemal mõeldud. Väiksema kee seal sars oli esimene kord temagi rääkis elust. Ta kaks minutit ülikond, sügise tulles tahtsime seda teemat võtta. Miks valajal ma sõin, ma kardan, ma enam ei saa enam, vaata mis teemad eestirootsi lahendsades oskagi rootsi keelt ja registreeritud ja seal ma kirjutasin ka magistriseal Paxton trükis ilmunud ja siis tema aitas ka selles pärast siis kui ma olin mõnda aega magister, sest ta tegi mulle ettepaneku doktoriväitekirjutav poliitika alal foneetika ei olnud poliitikuid siis mäel olen nõus ja siis selle aeg on, pealegi pidi olema saavaldse palun mulle määrata komisjoni need isikud ja siis need veepiiskade teemad siis. Mul on kõigepealt on siis saarestas, mägis oli Marek saalse kirjutas mulle seda umbes 15 teost, lugema märgistama ei kõlba üldse midagi, annan paremad teosed. Ma panen need need üldse kelk doktoriks, magistraal parajad on, paljuski lugesin kõik läbi 18000 lehekülge, pillad ilugeva. Vastasin, et aga siis. Just ühte Salisid ma seal seda kõikjal laialt ja ta sõja nii on ja teisel tõust lugenud. Need on kõik väga head õppejõud, mul oli niisugust all ei olnud pannes keeles kirjutatud ka nüüdkeelse kirjanduse loomingus, kus on kirjutanud sealt võid lugeda nende kohta. Kui tulin 1925. aasta sügisel Tartu Ülikooli, oli esialgu raske orienteeruda, mida õppida ja missugustel loengutel käia. Tollal oli ainete valik või õigemini meelevaldne, tahtsin korraga haarata palju. Peamisteks otsustasin võtta eesti keele ja soome-ugri keeled ja rahvaluule ning germaani keeled. Tahtsin ühtlasi õppida heebrea keelt eesti ja üldkirjandust ning etnograafiat. Ladina keeles oli kohustuslik eeleksam. Kui olin paar kuud hommikust õhtuni ühest auditooriumist teise jooksnud, olin väsinud ning veendusin, et pean keskenduma mõnele peaainele. Germaani keeltest jätsin esialgu kõrvale Rootsi alamsaksa keele. Käisime edasi korralikult Saareste margi, Mägiste, Eiseni, Andersoni, Veski ja Aino Suitsu loenguid. Kuulasin mõnda aega ka Gustav Suitsu loenguid ja seminare, kuid siis loobusid. Professori poeetika. Loengud ja harjutused olid igavad. Suitsise jättis saamatu inimese mulje, kellel polnud kontakti õpilaste enamikuga. Tema kirjandusseminaris jäin vahel tukkuma. Alles hiljem sain aru suitsukursuse olemusest. Tema loengud olid sisukad, kuid raske stiilsed keerukate põimlausetega. Otse innuga kuulasin hiljem tema loenguid steryntherist ja Madalmaade luulest. Need olid kirjanduslikud šedöövrid, milles esitleti inimesi, keskkondi, poliitikat, ülemaailmseid probleeme, traagilist ja koomilist. Iga teos toodi otsekui nähtavale, kus professor mängis. Kõikide näitlejate osi oli su flör ning arvustaja soome keele lektor Aino suits oli vastanud oma mehele. Tema esitusviis oli erakordselt lihtne, ent siiski teaduslikult kõrgetasemeline ning huvitav. Ta oskas juhatada õpilasi soome kultuuriellu, kutsus neid oma kodusse, kus pakkus kohvi ja rääkis soome kirjanikest ning kunstnikest. Minagi olin paar nädalat Padas Joel tema tädi perekonnas. Eesti keele lektor Veski loengud näisid alguses igavamad kui Aino Suitsu omad. Varsti võisin veenduda, et nadolid, süsteemipärased ning vajalikumad, kui mõned teised Lektoril oli käes või enese ees laual väikese formaadilisi paberilehti, millelt ta luges keelereegleid ning kirjutas näiteid tahvlile. Reeglid olid niisugused, mis pidid pähe jääma ja jäidki kooli. Viimastes klassides olin jäägitu. Aaviku keeleuuenduse pooldaja ei osanud aga õigesti tarvitada kõike, mida Aavik pakkus. Läksin igasuguste liialdusteni, nõnda et ajaloo õpetaja ei saanud minu kirjandist aru ja palus tõlkida selle eesti keelde. Oli tarvis sooritada eesti keele lektorikursuse eksam ja selleks läksin alguses vastu tahtmist veski loenguile. Varsti aga said tema põhimõtted mullegi omaseks ja ma loobusin Aaviku keeleuuenduse järgmistest võimalustest. Ainult Igrakist oli kahju, sest ainus suitsu mõjul olin muutunud fennomaniks. Saareste loengud olid esimestel meistritel kõige huvitavamad. Professor oli elegantne mees alati hästi rõivas, püksid korralikult riikis ja kingad viiksitud. Hakkasin teda riietuses jäljendama. Ta kõneles selgelt murrete loenguid, näitas kaardilt, kus käsiteldavad grammatilised või leksikaalsed nähtused esinevad. Ta kasutas sageli murdesõnu, millal meie kirjakeeles veel polnud ja soovitas neid tarvitusele võtta. Tegimegi seda esmakordselt, kuulsin sõnu, õdus, õudne, sõõm ja teisigi. Saarlastel oli kirja pandud, kust murde alalt keegi oli pärit. Kui tal oli vaja mõnd murdesõna sealt, kus ta ise polnud veel uurimas käinud, pöördus ta asjaomase üliõpilase poole. Vahel sai õige vastuse. Vahelaga tundis üliõpilane kodukandi keelt professorist halvemini. Ringi mööda eesti keeleala kaua aega oli tal liikumisvahendiks jalgratas, hiljem mootorratas. Ta tõi keelejuht ega Tartu, et üliõpilaste suuremad rühmad võiksid kuulda mõnd haruldast murrakut. Emakeele seltsi kaudu, organiseeris ta üliõpilastele murderetki. Saareste tundis hästi üldkeeleteaduslikku kirjandust, eriti seda, mis oli avaldatud prantsuse keeles. Eesti kirjakeele ja selle ajalooloengute temaatikasse põimista sageli seda uut, mida oli lugenud. Saareste innustas noori teadustööle ja püüdis leida võimalusi, et noored saaksid avaldada omi kirjutisi. Juba esimese lõpeb aastal leppisin saarlastega kokku oma magistritöö teema suhtes. Rootsi laenud eesti keeles. Takso sel ajal Eiseni kavandas seal. Ja see oli niimoodi, et ei, see oli väga südamlik heatahtlike sammuta käis seal eriti südamlik kui linna pidatistriki Kristi käitlemist. Kes küsis ühte asja, teen tühist asja. Andas i7 lõpansse, silla tants tapuga see oli ette, mis vastab. Sotsiisike seoscanlast eesti keelt. Põgusalt tema venna loenguid, loen läbi. Anda õnnistust nad kaks tundi möödas, siis kaks tundi läbi ebaviisaksele kahediani külas olla. Sa oled väga hästi vastuhooge külalisi ja siis oli veel sihuke mooduselaiisonil, et kui oli teine, pea seda, kuidas kõik need sikud oma poole, kelle lapsed olid lasteaia jõulukuusel igal lapsel. Kink oli transis olles taia pooleaastane jalal, ronis seisime sülle ja küsib, et kas sa tead, mis. No teie olete olnud üliõpilaste hulgas tuntud selle poolest, et teeb kudusite ka üliõpilasi juurde koju. Mis motiividel seda tegid? No sellepärast kodus suured hamba slaidil on raskem. Kui üks või kaks on kodus, saab, paneme selle saate raames näidata, näidata, seletada, neil on kergem, kui neid kuskil auditooriumisse mujale, eks ole. Võiksid olla, kutsunud koolides liivik jutuajamine kodus, siin on siis nüüd on see peamine. Minutid jäävad siis tulevad aspirant need tudengi vahel koju mullusi. Kes on kõige sagedasemad külalised teil praegu? Noortest on mitte tüli õppus, ikka teen seda peaaegu ei käi. Laskem trepist üles minna. Siis On olnud tööd pakkuda, on saadetud alla salsakojas, istun kingituse, räägime siis, keegi ei käi nii, lihtsalt öeldes kõigile kõigile nädalas käin seal. Loevad, ei ole enam olnud emeritus, professor, emeritus. Professor Mark oli kuri mees. Olime rühmas viiekesi kaks tütarlast ja kolm poissi. Üks noormees julges margile seminaris öelda, et Pariisi professor showersoon selgitanud margi lahendatud probleemid, teisitigi mark, vihastus tuli kantslist maha, võttis poisil kraest kinni ja tõstis ta ukse taha. Poiss läks üle metsateaduskonda. Margi loengud olid aga üliselged. Kõik kirjutati tahvlile Ki, ilusate suurte tähtedega. Mark oli soome noorgrammatikute koolkonna veendunud pooldaja. Seda-le ja paasuse vaata, tulid temagi omad. Nende meestega lõpes tal soome-ugri keeleteadus. Soome-ugri keelte häälikuloo saime margi juures selgeks. Sissejuhatavas osas, kus oli juttu soomeugrilaste algkodust ja sellest lähtumisest. Kuulsime natuke sõna varastki. Morfoloogia oli margile kõrvaline teema. Juba esimesel ülikooli aastal käisin murdva keeleloengutel ja võtsin osa vastavast seminarist. Kodus pidin lugema, analüüsima ja tõlkima tekste. Töö tulemused esitati järgmisel korral. Marculi tujukas. Kui ta oli heas tujus, kutsus üliõpilased neid, oli ikka vähe pärast loengut Verlerisse ning pakkus kohvi. Seal võis jätkata keelealaseid vestlusi, kui tuju oli halb, sai noomida juba sellepärast, et jalatsid polnud päris puhtad ja sõrmeküüned olid pikad. Kord tahtis market, paneksin talle kirja mõningad keeleandmeid. Panin ja viisin tema kätte. Tol korral oli ta halvas tujus ja ütles. Andke siia ja börs selja. Margilt nagu saaresteltki, õppisin teadustöö täpsust. Mägiste oli tollal kõige nooremõppejõud 25 aastane. Temal oli õpilastega sõbralik vahekord. Ka tema kutsus tudengeid kohvikusse ja harjutas neile külge kohvi pahe. Tauli Aaviku pooldaja kirjutas ö asemel y ja tuud ning luud asemel TSD ja ende. Kui hakkasin käima tema loengul, käsitles ta Vadja keelt. Ta tegi selle keele nõnda armsaks ja lähedaseks, et ma pole tänini saanud valla vadja keele võlust. Oli Pallases kunstinäitus, Läksin sinna, seal oli juba mägiste. Ta kõndis mööda seinaääri ja vaatles maale. Käisin tal mõne sammu kaugusel sabas. Kuidagi seda ümber pöördus, et minna teise seina. Tegin tere. Olin õnnelik, et õppejõud mulle käe pihku pistis. Kiitsin näitust, tema kiitis seda teadlikult, mina selleks, et näida teadlik et just sel ajal olid loenguid vadja keeles. Julgesin öelda, et olen juba koolipoisina vadja keelt kuulnud ning natuke kirjagi pannud. Küsisin, kas võin näidata, mis mul on. Lubati, ja järgmisele loengule viisil Vadja mõistatused, mida olin kuulnud Tarja lehtilt Eestis elanud vadjalaselt. Kui Magistrali mõistatused läbi lugenud, ütles ta, et neis on kirjutusvigu. Eks neid olnudki. Püüdsin vadja keelt edasi õppida, et tulevikus seda paremini kirja panna. Mägiste oli tore mees, kuid lektorina puterdaja rääkis katkendlikult, lauseid jäi pooleli. Kui ta midagi tahvlile kirjutas, ei pööranud ta end, vaid rääkis seletusi, selg auditooriumi poole. Tema teoste ja kirjutiste keel on aga eriti korrektne ja sõnarikas. Ta oli väga töökas ja mõnelgi hakkas külge tema töökus. Mägiste oli soomlase Kettusi õpilane. Kettuselt oli ta omandanud laia silmaringi, aga ka mõningase kiuslikkuse, mille tõttu tal tekkis vaidlusi eriti saarestega. Mägistet huvitasid keelekontaktid, tema eeskujul hakkasin ka mina huvituma eesti keele kokkupuutest teiste keeltega. Missugune on teie arvates praegu humanitaaralade olukord ülikoolis? Raske on öelda, põlevana on täiesti alla käivis tund. Nii jääb siis emaplaadi, et ta nii ja õppejõud on ta ka midagi teistmoodi, aga midagi uut ei too andiskaaplemine anda. Mõned on väga suured vaatlejad, aga on ka väga tõsised inimesi, kes tööd hoolega teevad. Mitte onnid, viirus homojalal ja isegi lähevad ja teisel ajal võtame täiesti keelealast, mis eriti peaksin kiitma prodes rätsepad. Ütlesin aga siis on, siin oli väga too noor ja õpivad, oli ta see Tiid, kukage selleks Soomele õpe, algsaadi aeg saadaks soliks, panevaid tooniat jõudeks saanud. Aga ta on ka mõned, kes lihtsalt tantsin kunagi kerge vaevaga läbi saada. Kui kõrgelt on hinnatud humanitaarained praegu Tartu ülikoolist? Nii et see kartus, mis vahepeal oli, et keeleteadus, kantsak kannatada või keeleteaduskonda ei ole erilises soosingus Ei teagi nüüd ja praegu on keeleteaduskonda heas korras, teda austatakse. Igapidi on ta kiitnud. Ma usun, et rohkemist, latika, keeleteaduslikku kirjandust, aga kas te olete ka ilukirjandust? Nii ta enne seda, kui magama heidan. Loen ilukirjandust umbes pool tundi tundi, kuidas mõnikord küüsuni ära läheb, ilukirjandust selle ja siis loen mitmes keeles eesti keeles inglise keelt, soome keeles, rootskiskima seal rootsi keeles, siis see on väga kasulik, sealt saab kiilu, andmeid, saab igasuguseid. Niidab jalad, tegemist, huvidel keele, see kõlab ilukirjandust lugedes. Millest see huvi rootsi keele vastu, kas te saate uut kirjandust Rootsist või kasutate siinseid raamatukogus? Seda asja niimoodi, et, et mulle vanad roots traditsioonid, minu vanaema, ema, ema oli raatsi meieri tütar, kes olid Vasulasse tulnud Rootsist. Palju kokk rääkis, on soolega õppima jätkama, keskkooli lõpetasin vabalt rääkida juba nagu oli Noarootsis kaheksakümnendatel aastatel olid tantsialistes kirja ja osavalt singi aia osa pataljon siis praegu papis Moseys vaiksed, vaatab seal väga põnevat asja, noored muidugi enam ei räägita, Geniid. Ja siis kadunud seal. Sinusse naeradžaga sünteesida lihthist kedagigi tuleb mul veel.