Tere, sanell teoor. Tere. Selle nimega on sul ilmunud üks proosaraamat romaan ja see on sinu esimene romaan ja selle pealkiri on kontrolli alt väljas, see on ilmunud jumalike ilmutust kirjastuse alt, aga see sinu nimi, see Nell teoor, sellega tekib minul ja ja kindlasti paljudel raadio kuulajatel ja lugejatele ka mitmeid küsimusi. Esimene küsimus oleks muidugi see, et kas sa oled eestlane. Ilusti ütlesid pere vastu ju siis oled. Aga miks need kaks erinevat lõhnamoebrändi Chanel ja Dior on sinu nimes sinu kirjaniku nimes kuus? Et kas sa varjad enda pärisnime? Tegelikult ma pean sellest pseudonüüm-ist rääkides alustama üleüldse iseenda kirjandusliku tegevuse põlgusega. Mis algas siis niimoodi, et 2002 aasta lõpus Toomas verre ja Peeter Helme kolmekesi tegime sellise moodustise nagu loome mung ja kuna seal oli noh, põhimõtteliselt kolme tavalist eesti nime, siis autorit siis kontseptsiooni kohaselt siis tuli tuli ühel meist endale mingisugune uus selline isend Teet leida, et mina kombineerisin tol ajal endale nimeks Chanel rantjee. See ei ole prantsusepärane küll kirjutatakse rantjee, mitte erilise lõpus, nagu tihti arvatakse. Tol ajal oli see selline viide viide nagu paljude kirjanike sellisele peenotsemisele, et nad soovivad olla igati peened ja prantsusepärased ja et Shanell on selline nagu tüvi selle nimel, et sellele on erinevaid lõppusid olnud, et seekord oli see dioor, et varem on olnud erinevaid selliseid asju. Kui sa sellest mungist, siis rääkisid juba tookord, kui te kokku tulite, ma ei tea, kas te olete veel koos. Sina, Peeter Helme ja Toomas värv. Ei, see põhimõtteliselt toimis kusagil poolteist aastat, siis haihtus ära. No igatahes toona kuus aastat tagasi, kui te kokku tulite, siis see oli suur aplomp ja ma mäletan isegi vist Marko Reikop intervjueeris teid hommikutelevisioonis ja kõik olid pahased ja ei lugenud nende tekste või midagi sellist, ise seda ei näinud, aga kuulsin küll. Aga need postulaadid olid teil sellised, et otsida avangardi sisu peab prevaleerima vormi üle. Kuid munk, et eesti kirjandus on muutumas endisaegade rahva valgustamisest ning tee näitamisest klaaspärlimänguks ning pooldab lühikest löövat ja põnevat ent seejuures laiemat sügavamat ja suuremat arusaamist elust pakkuvat kirjandust ning taotleb elavat kirjandust, kontseptsiooni, millel Eesti Siuru aegadest alates tugev traditsioon on. Kuidas kõlas? Kõlas üsna ebameeldivalt mõeldes mu praegustele vaadetele ja üleüldse terviklikule sellisele kontseptsioonile nagu mungi puhul silma hakkab, et, et iseenesest muidugi see efekt, mida see kõik tekitas meie nagu tegevus ja ja, ja sellised manifestid, et iseenesesse noh, efekt oli põhimõtteliselt hea. Et kui noh, 2002. aastal nüüd rääkida avangardist ja samas öelda, et soovime rahvast valgustada, siis on nagu need asjad väga nihkes omavahel, et kaks väga erinevat asja See nimi? Ma ei tea, kas sa tahad enda kodaniku nime öelda või sa ei taha üldse seda öelda. Ma olen seda öelnud avalikult, aga noh, see ei puutu absoluutselt asjasse tegelikult, et ma võiksin võib-olla sellest Chanel teoori kombinatsioonist oli rääkida, et see ise iseenesest eriti veel vaadeldes seda roosat raamatut, et siin laua peal, et see iseenesest arenes välja ühest lemmikraamatust, milleks on takeshi kaiko jaapani Kolmekrossiooper, mis trügite nõuka ajal eesti keelde. Ja seal on kirjeldatud siis Osakas elavate jaapani asotsiaalide elu pärast teist maailmasõda. Neid kutsuti Apatšideks ja tegelesin parlament metallikorjamisega. Seal kirjeldati väikseid lapsi, kes elasid prügi keskel slummides ja, ja siis on selline ilukirjanduslik, nagu kirjeldus oli jäetud, lapsed sarnanesid prügis veeretatud kopsudega. Ehk siis et kui see raamat sinna välja põhimõtteliselt ka selline roosa nagu lapse kopsilma ilma tubakasuitsu ajudeta. Et siis iseenesest sellele on ka sellised nagu brändid külge kleepunud, et selline nagu ühiskonna kõnts või veist või selline elavas kaubamärgid või surnud ära tarbitud kaubamärgid emb-kumb, et et selline moment on selle nimel juures, et ma olen selle nime all veel esinenud ka kunsti vallas, performance, itega Chanel teorone nimeks on erinevaid kombinatsioone on veel igasuguseid olnud, see on nagunii sisse juurdunud, et ikka mind endiselt kutsutakse Shanelliks. Inimeste poolt. Mingis mõttes võib see olla ka või noh, arvatavasti ka on rollimäng sinu enda nimi, mis seadagi siis kus see ja teine praegu, et sa oled ikkagi siin kui kirjanik või kunstnik ja kindlasti on see mingisugune rollimäng ka see nimi sinu jaoks, kui sa kirjutad teksti, kes sa siis oled, kui sa seda teksti kirjutad? Ma nüüd ei oska päris seda öelda, kas ma endiselt selle nime all või noh, et mida ma kas ma nagu sellise nime all edasi esinenud selle raamatu kontekstis rääkides, et mind huvitab ennast väga teksti nagu kirjapilt, et see kujunduslik element, kuidas lause välja näeb kirjapildis kriitiliselt et see, see nimi, kui see kombineerida sellise õigesse, liftiga sinna ja õigele kohale kuidagi teksti kujunduslikult siis noh, see nimi iseenesest näeb selline hea välja, eriti kui ta niimoodi pikaks ajada. Ja, ja põhimõtteliselt noh, tekibki selline nagu teksti sisenemine meedium ja selle sees kirjutades noh, et see võib-olla ongi see roll, mida sa mõtlesid. Et see tõepoolest tekib, et, et eriti veel seoses pseudonüümi Annab see sulle ka mingisugused vabadused olla julmem, ropum ükskõik mida. See raamat iseenesest on selline üsnagi, üsnagi, isegi pealtnäha selline küüniline, seestunud, aga noh, samas igasugusesse istumise puhul on selline bipolaarsus ka nagu mängus, et see on tegelikult noh, võrdlemisi traagiline või nagu õnnetu raamat minu jaoks vähemalt. Ei, minu jaoks ka väga õudne ja kurb või rääkida natuke sellest raamatust, et ongi noormees ühel hetkel hakkab kuidagi peast segi minema, et sealjuures on igasuguseid joomised, narkootikumide tarvitamise ja nii edasi, aga ja noh, see kõik on, toimub tänases Eestis ja kõik kohanimed on täpselt dateeritud ja nii edasi ja nii edasi. Ja noh, selles suhtes võibki tekkida nagu see kujutelm, et ta, et kes sina, Well, teoor siis oled, kas sina oled ise kõike seda teinud ja äkki sa oledki selline metsaline? Noh, seda võib võtta niimoodi üks-üheselt sellise realismina. Aga kohe raamatu alguses võtan selle raamatu kätte. Sa kirjutad sellise lause, et empaatia viib mind vahel liiga sügavale mõne värdja Limastesse katakombidesse ja ma tahaks parem julmalt veristada ja tükeldada iga võõra organismi hingava tuksleva ja higistama eksistentsi. Minu jaoks lause annab kuidas seda, kuidas seda raamatut ka mõista, et see ongi noh, nii-öelda see see istumine või mingisugune kujutelm mille sisse see minategelane siis upub, et kas ta siis lõppeks ikkagi on mõrtsukas, vägistaja, joomar ja nii edasi ja nii edasi, ühesõnaga vastik värdjas tüüp. Või siis on see lihtsalt kujutel. See lause oli jah hea. D, aga see on võti selle minategelase, selle karakteri tüüpi, et seal on minategelane ehk siis karakter, see tähendab seda, et karakter peab asuma kusagil mingisuguses kontekstis. Milleks siis antud juhul on mingisugune laiem teos. Jaa, raamatu puhul ongi kriitikas peaasjalikult räägitud siis hulluvast minategelasest. Väga kerge, selline viide on sealt kohe tulemas Preatiislanellis, Ameerika psühhopaadiga, põhimõtteliselt ma olen ise kirjeldanud võõramaalastele mõningad sõnaga selle raamatu süžeed ja tõesti, selline viide sellele autorile on kohe nagu kiire tulema, kus Ameerika psühhopaadi näol on tegemist sellise väga tuntud raamatuga ja, ja, ja sellest on film tehtud, et see on nagu niisugune populaarne. Peaasjalikult ma ise näen, et selle raamatuga ma kirjeldasin pigem mingisugust kohaliku Eesti nii-öelda Japis seeni, et kohalikku olustikku, esiteks, ja teiseks ma käsitlesin seda kriitilisest sellisest aspektist ja kuna minu jaoks on sellega juba tükk aega, et sellist asja nagu mingisugune Yapis seen ei ole Eestis olemas. Et sellest saab tinglikult rääkida, eks ole, see läheb hästi laiaks see teema, et, et mis asi on, mis asi on siis Bi fenomen, eks ole pealiskaudne, selline neemid, roppingui, nime Bildamine, aga see raamat, et põhimõtteliselt minu jaoks käsitleb sellist kaasaegse Eesti elu Sellises postkapitalistlikus võtmes Aapo Ilves kirjutas Ekspressis väga hea, väga hea arvestusena tabas seda tabas seda punkti väga hästi, et sellega ma jäin väga rahule, et et noh, et minu, minu jaoks on see just nagu selline oluline moment, et see, et mingi karakteri seal on ja tapab, et no see on selline tehniline nii-öelda noh, selline järel või nagu selline kirjeldus, pilt, et narratiiv, no mille läbi nagu nagu seda inimestele selgeks teha või siis noh, mingisugune kirjanduslik mäng, mis tekkivat Mõnes mõttes on see ju väga iseloomulik tänapäeva kirjandusele või noh, üldse mingi filmile või teatrile ühelt poolt jah, on seal kõik mingisugused Eesti elu, millest sa räägid seal sees, aga aga teiselt poolt on see tunne kuidagi, et reaalsusest minnakse, käravee hirmutatakse mingisugustesse kujutelmadesse. See on minu meelest küll selline asi, mida sa allegooriana võtta või oled sa nõus minuga. Jah, et noh, eks see inimlik mõõde on ka seal sees ja üksikisiku selline positsioon ja loomulikult ka autoripositsioon minu enda eneseselliseid, autobiograafilisi sugemeid. Ega üks see kõik tuleb iseendasse sõnautoriga seotud, et kahtlemata seal on sellised momendid, kus, nagu see reaalsus paindub kuskile poole või pöördub ja ja noh, selle raamatu lõpp on hoopis mingisugune muu teiega teekonna algus või ühe teekonna lõppe, teise teekonna algus. Sa mainisid ennem seda sõna narratiiv, et, et see ei ole sinu jaoks oluline, kuigi tegelikult tundub Raamat küll päris alguse ja lõpuga raamat olevat, algab kuskilt ja lõppeb, et ta ei ole nagu selline tekstikogum, mida sa võid ükskõik kust kohast lugeda, et ikkagi algusest lõpuni saab lugeda. See narratiiv sinu jaoks ei ole oluline ütleme, loo jutustamine kui selline. Ausalt öeldes ma ise nagu jah, ma tean küll, et sellest on nüüd välja kujunenud lugu, et, et eks see on tõenäoliselt väga paljude raamatute sünniga, et, et kui see mingil hetkel kaante vahele läheb, siis tekib hoopis midagi muud. Lugu loomulikult on moodustunud ja eks noh, eks see, eks see narratiiv olla, et kui hakata nüüd vaatame, eks ole, misasi on muidugi algus, et noh, et mis asi selle raamatu algus on, et selle raamatu algus on tegelikult mingisuguse olustiku kirjeldus mingisuguse konteksti kirjeldus, eks ole ja siis hakkab vaikselt selline tegelaskuju kuidagi Tegelikult ka selle ajastu, mingite 90.-te 90.-te disko või eesti diskoelu või klubielu ja jõmmi elu kirjeldas, on see ka. Jah, see võib olla ka mingit pidi, täiendab nagu inimtüüpe, keda sellega mahlakalt kirjeldatakse, et et esialgu esialgu on selline ülevaade ka olemas, et, et missugune. Ma ei oska öelda, missugune kontoritöötaja siis on kaheksakümnendatel üritanud sarnaneda keeduvorstiga lemmik ja missugune neist esitanud 90.-te alguses sarnaneda. Viskas kassikonservide. Sa rääkisid enda nimest või sanell teooriat, see on ilus pikk nimi. Sa ütlesid, et sulle see kirjapilt meeldib, sulle lauset ka meeldivad, võtame lause ilu, et mulle igatahes tundub, seda lugedes on hea lugeda. Et ma kujutan ette, et ka inimesi, kes et öelda, et see on nii õudne nõme ja ropp ja kasvatab hästi palju mingisugust längi ja rikub meie ilusat keelt, tuues sinna sisse mingisuguseid inglise või jumal teab mis sõnu. Aga sellest hoolimata, kui see seda suudetakse kõrvale jätta, isegi kui noh, ütleme selline temaatika või selline elu-olu või tegutsemine ei meeldi, aga, aga selline kirjutamine iseenesest, mis on minu jaoks eriti huvitav, hästi jõuline ja seal noh, kuidas sa kirjutades nemad seal lausestus on ka väga hea on see lause kirjapilt, kuidas ta nagu kraboluline sinu jaoks. Jah lause on asi, sõna on asi iseeneses, seda võib võtta asjandamise, sellest on võimalik luua täiesti mingisuguseid eraldiseisvaid, selliseid tervikuid eksponeerida eraldi täielikult ja analüüsida, et mind ennast väga huvitab, tekst kui selline ses suhtes olema, aga peaasjalikult huvitatud sellest, mida praegu nimetatakse eksperiment tavalise kirjanduseks. Mis muidugi minu meelest ei ole eksperimentaalkirjandus näiteks see, mida teeb Erkki Luuk. Tema puhul on ka see noh just see tekst mitte põhimõtteliselt seal oli, temal on selline sisuline, sisuline tähenduslikkus keeleteaduslik, selline element juures, aga see näeb ka välja selles suhtes, et see on võrdlemisi minimalistlik. Minimalism on võib-olla minu enda jaoks ka selline lähtekoht teksti loomisel. Pauk nagu sellise keskkonna, eks ole, mida hakata nagu laiendama või ehitama sellises kontekstis põhimõtteliselt näivad lauset mingisuguste tervikutena nad kontrollitavad või, või noh, nad nagu nad on nagu mingisuguseid kujundeid, kujud või figuurid või et mind väga huvitab. Aga rääkides nüüd nendest uutest uutest terminitest või sellises slängis, mis seal sees, nagu seda eesti keelt nende rikub, ega need kusagilt niisama ei tule olemas, tegelikult need on aktiivselt kasutusel väljendit teatud subkultuurides ja ja need on täiesti olemas, et ega, ega ise ise ei ole olemas mingisugust kirjanikku, kes kusagil võib-olla on iseenesest, aga, aga mina igatahes ei ole neid üksinda toas istudes pastakast välja imenud, et et need on täielikult, eksisteerib erinevad asjad, see on täiesti tõsiasi, et siin ei ole midagi, et nüüd mingi raamat tuli välja ja see nüüd rikub keeltelt. No vaevalt et iseenesest see sinu raamat on üsna nagu klassikalise ülesehitusega ja seal blogi, millest võiks pärastpoole võib-olla pikemalt rääkida. Aga see blogi, mille aadress on tekstid, punkt lokspot, punkt com. Loodan, et seal ei ole midagi selle vastu, kui inimesed lähevad ja loevad neid. Et ka need tekstid ei ole mingisugused sõnaga või lausega või, või selle kujuga mängimised, et nad ikkagi räägivad üsna tavalisel moel seda, seda teksti sellisena. Avangard, millest noh, see mungi ajal rääkisite, et ma ei tea, kas see oli nagu sellise teksti või, või noh, kuidas seda teksti üles ehitada, kas see käis ka selle olla, aga et noh, selles suhtes seal küll mingi avangardist ei ole. Ei ole, et mu blogi blogi pealegi rivist on, seal on suurelt minu nimi ja sinna alla on kirjutatud klassikaline see tähendas, et nagu seal vahel on muidugi see et, et see on jah, ma ise arvan, et ma teen võrdlemisi klassikalist sellist vormiliselt klassikalist sassi, et aga ma muu huvi kaldub pigem ikkagi sinna nagu teksti teksti enda tähenduse tähendusega mängimise poole, see on samas ka väga suur selline inspiratsiooniallikas jällegi tekst ise. Ei, ma mõtlen seda, et need erinevad tekstivormelid, mida kombineeritud erinevate autorite poolt, et noh, ütleme nii, vormeleid võib edasi anda ka sellises klassikalises ilukirjanduslikus stiilis väga rohkete kujunditega ja nii edasi. Sa ütlesid, et nüüd, kui see tekst see kontrolli alt väljas raamatuks sai, siis siis tal on kuidagi mingi algus ja lõpp, et on hoopis midagi muud kui see, mis sa kirjutasid algselt, mis moodi sa seda siis kirjutasid või mis algselt oli see tekst või kuidas sa üldse kirjutama hakkasid? Mul ei olnud plaanis raamatut välja anda, ma alustasin nende tekstide kirjutamist umbes aastal 2004, kui ma töötasin ühes kindlustusfirmas, ma tegin sellise vea, et ma läksin 21 aastaselt tööle sellennasse rahvusvahelises firm, Marien tegelesin kindlustuse kahjudega siis sellist, noh, see oli selline ühe USA kindlustusvahendusfirma Eesti esindus. Ülikool mul oli pooleli täielikult, noh, kõik asjad olid pooled, elasin sellist seltsielu ja vaikselt hakkas selline kibestumus tekkima või mehi mingi selline, noh, hakkasin põhimõtteliselt otsast põlema. Ja mungi loomine toimus ka umbes samal ajal seal loomulikult mungi. Et ma olin juba ammu tegelikult kirjandusega tegelenud, natukene kirjutanud. Ja pärast siis seal neid mulgi tekstide loomist ma hakkasin kirjutama lühijutt, mille pealkirjaks ma panin kontrolli alt väljas upload, isin need kõik oma blogisse, las. Ja seal nad olid siis ja, ja kirjutasin järjest järjest juurde. Ja 2005. aastal Kivisildnik tegi mulle ettepaneku, et tal on kirjastus ja ta tahaks midagi võimult välja anda, mina sain aru, et tuleb mu lühijuttude kogumik, siis saatsin talle hunnik lühijutte, mis mul oli kirjutatud, aga tema ütles, et ei, et võtame need kontrolli alt väljas need asjad, et teeme mingi sellise asja. Siis ma vaatasin, et mul oli täielikult juba formeerunud mingisugune täitsa mahukas teksti hulk ja ma hakkasin sellega tööd tegema ja hakkasin seda neid asju omavahel kombineerima, et et kusagil see käsigi, mis lõpuks Kivisildniku läks, see oli ikka päris pikk. Ma nüüd täpselt arvuliselt ei mäleta, aga ma mäletan seda, et Kivisildnik toimetas sellest, ütleme rookis sellest välja väga suure osa. Ja ma alguses mõtlesin, et nüüd ta võttis sealt välja kõik selle, mis minu jaoks ilus on. Kuna ma üritasin alguses luua midagi täiesti pyybodaarsetatet. Ühest küljest idüllilist ilusat. Tõnu Õnnepalu liku nostalgia teksti. Teisest küljest siis nagu seda, mis seal roosas raamatus praegu on, et algne, selline minu kompositsioon oli midagi sellist. Aga Kivisildnik toimetas seal ja, ja, ja mida ta veel ütles, et ütles, et kui nüüd mitte seda välja rookida ja sealt siis nagu, et tasuks nagu Hando juba välja, siis pigem kaks raamatut, et noh, aga põhimõtteliselt see, mis välja tuli, see oli väga hea meel, väga rahul sellega, et noh, sellega loomulikult pärast seda esialgset Kivisildniku toimetamist siis läks kui maad mööda kuni see kunise välja jõudis, et 2006. aastal põhimõtteliselt kultuurkapital eraldas raha, kõik oli valmis väljaandmiseks, aga aga kuna sellest oli laugjas, oli veel teisi autoreid ka Laansalu ja siis Jürgen Rooste siis see venis ja ma töötasin selle lühikese maa käsikirjaga ka päris palju, et et likvideerida põhimõtteliselt sellised noh, iseenda naudinguks tehtud laused, et noh, mulle meeldib kirjutada, kirjutan, ma naudin seda protsessi. Aga jumal hoidku, inimesed loevad seda, inimesed käivad selle raamatu juures raha välja, nad kulutavad oma aega ja energiat, selle peale sa ei saa. Sa ei saa nii egoistlik olla, et leiad, et küllaldane argument raamatu väljaandmiseks on see, et sulle meeldib kirjutada. See ei ole küllaldane argument. Kui sulle meeldib kirjutada, palun kirjuta nii, nagu mina seda tegin, hoidsin seda sahtlis. Oma blogis. Tekkis lugejaskond, ma nägin küll, et noh, teatud inimestele see meeldib. Aga jah, tuleb olla ettevaatlik sellega. Mida, mida sa lood ja mida sa teed? Eriti kui see jääb raamatukaante vahele, kui seal ühekordne performas, siis või loota sellele, et unustatakse kiiresti, kui see tõesti väga halb on. Aga mis on see põhjus, miks sina kirjutad? Kust nagu alustada seda, mida ma ütlesin, kirjutama hakkasin, ma hakkasin väga varakult kirjutama. Olles võib-olla 11 aastane. Siis lugesin sel ajal Richard Rohuraamatuid. Uskumatu, kui seda lugesin Richard Rohtlaane DVD Jutte loomadest. Ja ma olin selline looduslaps, et, et suur kalamees mul jäid mingisugused asjad kripeldama, mingid lahendused seal või ma tahtsin nagu neid tekste veel rohkem ja siis ma hakkasin ise kirjutama, joonistama, eks ole nagu nagu edasi arendama. Aga kui ma päris midagi nagu teadlikult hakkasin kirjutama, võib-olla see jah, 198 siis ma üritasin mingisugust kriminaalset sellist teksti kirjutada. Mäletan, see oli vist esimene tekst, oli mingisugusest kuberner ist kusagil USAs, kes kes, kes turvameestega igal pool oma maavaldustes ringist taheti kuhugi atendate teha. Et aga ma ei kujuta ette, et see stiimuli kirjutamiseks noh, see on tõenäoliselt, et on kirjutamine, millegi aseaine, kuna kirjutamine on väga intensiivne, selline päris tõsine kirjanduslik, et kirjutamine on, et see on meelelahutusest üsnagi kaugel, tegelikult, et see on väga intensiivne jooksessiivne tegevus. Selline sundkäitumine, et seal peab, peab mingisugune väga tugev stiimul olema, kas puudujääk millestki noh, et seal mingi asendustegevus või siis noh mida tahes, eks ole, et eks teksti loojate põhjuslikud algallikad oleme erinevad, aga, aga ma arvan küll, et mul on see selline asendustegevus, et, et ma ju tegelenud ka muusikaga ja kunstiga. Et kord ühe, kord teise ka, et, et ja, ja võib-olla neist kõigist jääb väheseks nagu väljendada midagi, mida tuleb väljenduda paratamatult. Sa mainisid seda, et sa töötasid mingis firmas kahjude mingite paberitega, ühesõnaga ja minu meelest see on küll päris hea stiimul kirjutada selline raamat, kus üks korralik kontoritöötaja, kes kannab õigeid brände ja käib õigetes kohtades ja sõidab õigete autodega ja ühel hetkel läheb siis kuidagi hulluks kätte ja metsikuks, jõhkraks ja nõmedaks ja nii edasi, ma isegi ei kujuta seda ette, kuidas nende kontorilaua taga, samal ajal kui teised inimesed arutasid neid mingeid kontori asju, siis kirjutasid seda arvamust. Ma arvan, et see on tegelikult päris irooniline ja päris hea stiimul. Kaklusklubi tuleb meelde kohe muidugi sellega. Ma ei tea, ega ma vist kontorilaua taga vägagi kirjutanud, et seal oli open hoopis režiime, et üsnagi raske kontsentreeruda millelegi. Aga rääkides nendest õigeid brändega andvatest kontoriinimestest ja õigetes kohtades käivatest kontoriinimestest, siis tegelikult need ei ole ju, kui magusad olema siin Eestis. Missugune on keskmine palk Eestis? Keskmise palga eest saab osta endale mingisuguseid Chanelli, võid euri rõivaid ega, ega iga ei saa. Siin on selline, inimesed petavad ennast sellega, kui nad ütlevad, et nad teevad midagi raha nimel, reeglina petavad, on selliseid, selliseid arvamusliidreid, jõhkraid arvamusliidreid, on Kaur Kender, kes on nendest jõukatest arvamusliidritest kirjutanud, eks ole. Aga, ja inimesi on tohutult palju selliseid keskmisi inimesi, kes, noh, ma ei kujuta ette, eks seal ole, ma ei mõista kedagi hukka ja ei topi kellelegi sõnu suhu. Aga Need on väga erinevaid, aga aga põhimõtteliselt Eestis ei ole see, et kontoriinimene tingimata neid on selline, kes sõidab õige autoga, kannab õigeid rõivaid, aga see püüje on kindlasti olemas. Tüüen jah ja kontrolli alt väljas romaanis ju ka minategelane ju seal vist. Ta võttis mingisugust laenud endale oma mingisugune ülikond, ostaja. See ongi selline eesti Apysseni selline palagan jällegi. Sa mainisid Kenderitust, et mõnes mõttes tema, see jupijumal on hästi, kuna see teema, aga kui sa nagu kirjutasid, siis sabast ei mõelnud, jah, sa ütlesid, et ei mõelnud, aga kui see raamat välja tuli, et kas sa seda võrdlust ei kartnud, kuigi minu jaoks on need kaks täiesti erinevat raamatut erinevat nagu viisi, aga aga noh, mingeid selliseid sarnasusi võiks leida. Ei, Kenderiga võrdlust absoluutselt mingil juhul täielikult välistatud, seda ma ei, ma endale ei tulnud pähe noh, ma tean küll põhimõtteliselt, mida võrreldakse, eks ole, Kenderiga või noh, mis ongi selles Kenderist nagu mõjutatud, eks ole, et noh Toomas Verevi raamatut võrreldigenderiga, seda Margotit, mis ta kirjutas ja ja Sass Henno on ise pühendanud selle oma peateose Kaurile rääkinud kõikjalt, et noh, et, et see on nagu. Aga ma ei oska nüüd öelda, see appi, jumal oli. Ma tean, et kunstiinimesed, näiteks kunstnikud, ütleme nii, et kes töötavad kujundajatena kusagil reklaamibüroodes. Et tihti nagu noh, ka selliste nende kohta öeldakse, et nad on japid kui nad käivad kontoris, aga no võrreldes võrreldes näiteks kindlustusfirma või, või ma ei tea, panga töötajatega on, on reklaamibüroo inimesed täielikult põhjendas, et ses suhtes, et, et see, et see appi jumalakeskkond on reklaamiagentuur ja seal on see nimi appi küll, eks ole, aga need kaubamärgid nii-öelda edasi aga tähendab seal see klassikaline Yapi päriselt, eriti veel 90.-te reklaamiagentuurid, kui kubisesid sellistesse ellu kunstnikest, kunstnikesse ja igasugustest absoluutselt pangatöötajates erinevates karakteritesse. Hoopis teine asi. Üheksakümnendad elu peale üheksakümnendaid, mis, nagu su raamatus see aeg on, kus see tegevus toimub, et et on see mingi allegooria või miks see aeg? No see on kaasaeg, see on, see on kirjutatud aastal 2004 ja see tegevustik leiab raamatus kaasata aastal 2004 ja saan sellise algava küll Nende esimene pool veel nii-öelda, mis on noh, 90.-test tugevalt mõjutatud, aga siis hakkab mööda saama, et et ütleme nii, et võib-olla, et noh, see alati räägitakse, eks ole, ajastutajas piiritletakse, eks ole, sajandid kümnendil, eks ole, sajand esimene pool, teine pool kümnendi esimene pool kümnendi teine pool, eks ole. Et, et mingisugused mõjutas, et seal on, eks ole, kui on üheksakümnendad. Ega minu, minu arvates ega 90.-te Eestis ei lõppenud 90.-te lõppemisega minu meelest üheksakümnendad lõppesidki kusagil aastal 2004, mida sa sellega mõtled? Mõtlen võib-olla sellist ellusuhtumist, üleüldist ellusuhtumist, sellesse elustiili võib-olla mingisugust tarbimiskultuuri, selline suured illusioonid, uus suur usk millessegi, ma kusjuures jubedalt kardan, et see jätkub. Praegu ma ise ma isegi näen, et see jätkub praegu kõik need naiivsed ootused mingisuguses arenevas eestist järjest lõputus suunas kasvavast majandusest tõusvatest, palkadest, selliselt modernistlik, kuid tegelikult täiesti 20. sajandi ma ei kujutajate alguse, alguse ideed, tegelikult need kestavad siiamaani. Ja minu meelest on see hämmastav, jubedalt ohtlik. See tekst, millest me pikalt oleme juba rääkinud, on selles ajas, mis seal kirjutasid kinni või noh, seal peegeldabki seda aega, aga et kuivõrd palju sa üldse huvitud noh, näiteks tänasest päevast säilatena sel päeval, eks sa võid öelda, aga noh, näiteks ka tänasest kultuuripoliitikast, mis sa arvad näiteks Kultuurkapitali mingitest raha jagamistest, sellest, mis nüüd toimub, mis arvad raamatut, käibemaksu tõstmisest? Ja üleüldse sellisest majanduslangusest? Majanduslangusesse ma ise isegi natuke tahaks uskuda, et, et see võib kultuurile hästi. Aga, ja see, mis praegult on lahti läinud, see on väga hirmuäratav ja mitte ainult minu arvates see on väga hirmuäratav, mida praegu kultuuriga, kuidas üritatakse praegu kultuuri tervele ühiskonnale eksponeerida, näidata ja sein veriti Kultuurkapitali näol, et missugune avalik hukkamõist on nagu sellega alanud, et see on täiesti hämmastav, muidugi selles on süüdi paljud kultuuritegelased ise, kes on nagu väga iseenda egokesksed, eks ole, kes armastavad tihti vastandada kunsti näiteks tervele ühiskonnale kirjandusüleüldse kultuuri, tervele ühiskonnale, kes armastavad ise tegelikult sellist mustvalget pilti viljeleda ja siis imestavad, miks sellised tavakodanikud, maksumaksjad, eks ole, sõna tavakodanik juba minu meelest on solvub, kes siis on nagu tavakodanikke iga tavakodanik tegelikult kasutab mõistet tavakodanik keskkonnana arst ütleb, ütleb inimeste puhul, et tavainimene ei tulegi selle peale, eks ole, et verejooksu peatamine käinud niimoodi või kes on noh, mida iganes. Ühesõnaga saator. Et sellised vastandumised on kultuuriinimeste enda seas ka täielikult olemas. Ja, ja see on üleüldine, täiesti üleüldine tendents, et siin ei ole midagi sellist, et nüüd, et et kultuuriinimesed on nii-öelda paremad inimesed, eks ole, toimub nende Lintsimine, aga noh, mis paratamatult toimub, eks ole, et siin ei ole ühtegi mustvalget lahendust, ei ole, aga igasugune selline ebakonstruktiivne hukkamõist sellises kapitalistlikus võtmes vele, mis nõuab sellist tootlikust võimalust, et seda on võimalik kuidagi mõõta või, või, või noh, põhimõtteliselt sellist läbipaistvust ja kontrollitavust. Et selline see on vägivald, täielik, et see on hirmuäratav. Ja see, mis Eestis toimub, see liigub väga vales suunas. Ja mingisugune suur pauk, ma arvan, ei ole üldsegi kaugel. Aga see läheb kõik paremaks, see läheb paremaks puhtalt seetõttu, et ma näen nooremate generatsioonide peale tulekut, ma näen seda, missugused on need nooremad generatsioonid, kes praegu ütleme ütleme kusagil 20.-te alguses võib-olla küüniline ja 20 aasta pärast on nagu olukord parem. Aga nagu see aeg on piisavalt pikk, eks ole, mitmete inimeste jaoks võib-olla mõne inimese ja mõne generatsiooni jaoks on see võib-olla elu kõige viljakam peod, eks ole, et ma isiklikult usun ainult noorematesse generatsioonidesse ja siis sellesse loomulikult, et Eesti asub Euroopa liidus ja siin on teoreetiline võimalus selliseks individualismiga, eks. Et, et see ei ole sugugi territooriumipõhine. Et nende võimalus on muidugi, aga minna kuhugi pagulusse, eks ole, teise keelekeskkonda, teise kultuurikeskkonda, aga. Ma ei kujuta ette igaüht ühtset soovitust ei ole, et need, kellele Eestis ei meeldi, minge Äravina. Aga ei ole ka sellist soovitust, et tingimata tuleb kinni hoida sellest kohast Kuuse sündinud vaadet. Pooldan täielikke individualismi selles suhtes, mis siin Eestis toimub ja kuidas sellega kohaneda. Miks sa usud uutesse generatsioonidesse? Endast nooremate puhul, kus üha rohkem, mida nooremaks lähevad, seda nagu rohkem ma näen seal. Sellist ambitsioonitust inimestel ei ole ambitsioone. See sellest piisab ainuüksi. Omamoodi õudne minu meelest. Noh, iseenesest ambitsioon on tihtipeale selline illusioon ja see põhineb, põhineb mingisugusel valimislahendusele mingisugusele omaks võetud valimislahendusel ja see tähendab seda, et inimese isiksus ei arene enam edasi vaid ta võtab mingisuguse valmis meisterdatud rüü endale peale. Sellise sotsiaalse rolli läheb ja hakkab tarbima kuni oma surmani, näiteks nooremate puhul ma näen üha rohkem sellist esialgsed sellist leppimistama oma teadmatusega leppimist segadusega, mis ümberringi nagunii on, eks ole, leppimist võib-olla sellega, et noh, elu ei pruugigi kulgeda suurest pikast taeva poole pürstivas elevandiluutornis nagu näiteks väga paljudel minuga eriti minust vanemate generatsioonide puhul võis märgata just sellist ideaali, et noorena kiiresti karjääri teha, eks ole, ülikooli kõrvalt esiteks õpetada keskkool soovitavalt eliitkoolis minna ülikooli milleks on soovitavalt siis nagu Tartu ülikool või mida tahes ülikooli kõrvalt leida loomulikult tasu eriala ülikooli kõrvalt hakata kiiresti tegelema, minna erasektorisse kuidagi kuidagi äriga haakuda, eks ole, et, et kui sa ei ole 30.-ks miljonär, siis sa oled luuser. Või siis Teet noorena karjääri ja kui see miljonäriks ei saa, eks ole, siis on ta hakata habe järjest kasvama ja ja päädib sellise sellise elevandiluu tornitipuga, et oled noor, noor, edukas jurist ja siis lõpetad siis nagu ma ei tea, riigikohtunikuna või siis suure teadlasena võin selline modernistlik progressi konstruktsioon, seda ma näen, tahab oma nagu praegustel noortel eriti enam ei ole tähele panna. Aga räägiks kirjandusest need jälle edasi, et noh, ütleme see mungis postulaadid selle väga ei meeldinud, et kõigi minu meelest oli nagu praegu on mingisugused postulaadid, keegi tuleb välja mingite postulaatidega, noh, need on kuus aastat möödas ka juba, aga on seal endiselt mingi programm sulle endale isiklikult, kirjanikuna, mida sa teha tahad? Mis on su eesmärgid? Et mul ei ole sellist programmi, kuna mul on. Ma käsitlen oma tegevusi ühe loometegevusena ühe enese väljendusena ja ja seal on vormiks nii kirjandus kui ka kunst. Kunsti erinevad distsipliinid, video, performans, installatsioonid natukene üritanud maalida, õppida, õppida seda, see on väga raske. Ja, ja noh, sellist programmi need, kuhu kirjandusega jõuda, sellist muidugi ei ole, et ma, et ma arvan, et see käib pigem nagu noh või tähendab, kõige olulisem on pigem see isiklik areng ja isiklik isiklik areng. Sellele ma nagu rõhunat. Ei hakka mõtlema sellele, et sooviks nüüd jõuda omadega sellisele tasemele, kus saab leiutada mingisuguse superkeele või mingisuguse spetsiaalse lausekonstruktsiooni, millega öelda midagi sellist. Seal on kõik väga vanad ideed, eks ole, mul on lihtsalt programmiline bla hoida silmad lahti ja areneda. Ma arvan, et sellest, see, see peaks olema täitsa piisav. Ja ma arvan küll, et on piisav. Aga see sinu blogi pidamine, sa kirjutad tekste blogisse tekstid, punkte, plokk, spot, punkt com seal on ka ju noh, kõik need daatumid täpselt kirjas kuupäevaliselt, et mis vajadus on, mingi teksti üles oled pannud ja ikka mingi aja tagant oled seda teinud. Blogi on ju tavaliselt mingisugune päevaraamat või päevik või on, kus inimesed kirjutavad või panevad enda pilte ülesse ja et noh, et need teised inimesed loeksid, et sina oled pannud enda ainult ilukirjandus sinna jutt ülesse. Ja need jutud ei, ei sisalda peaaegu üldse roppuse ideega õudseid. Nad on nagu sellised sümpaatsed helged lookesed, pigem mis asi see blogi pidamine sinu jaoks on? Äriline blogipidaja jah, nagu selles klassikalises võtmes ei ole, et kui ma ei eksi, siis tegelikult ma võisin täitsa vabalt olla esimene kes kasutas blogi meediumit ilukirjanduslike tekstide eksponeerimiseks, sest ma alustasin seal blogiga aastal 2004. Ega ta enam eriti huvitav ei ole, sellist klassikalist togima. Enam küll ei viljele, et ma vanasti tegin seda. Aga selles suhtes klassikalist teksti trükkimist noh, nagu noor autoreid alustavad, et nad kõigepealt on looming ja vikerkaar ja nii edasi, et selline viis ei ole selle omane olnud või et sa ei ole pakkunud vikerkaarde näiteks nende tekste. Ise küll ei ole pakkunud, et, et ei oleks olnud võimalik siis kindlasti, eks, et nüüd mul vist peaks vihikus mingisugune tekst ilmuma. Kui vihik üldse veel välja tuleb, et ega vist pidi tulema. Et jah, need, ega ma ise ei ole pakkunud mul selline kirjanik ambitsioon on nagu puudunud nagu kuulsaks saada vabalt oleks jah ei sellist ambitsiooni nagu väga ei ole olnud, et ma olen selline fatalist olnud, et kui see peab juhtuma, siis tuleb keegi ja ütleb, et. Et on aeg Chanel Dior, meil on siin saates Inemise sisu saates selline asi, et saatekülaline võib küsida ühe küsimuse kellegi käest. Ja kelle käest, mida sina küsiksid? Ma küsiksin Erkki Luugi käest mida ta arvab sellest, missugune on Eesti kirjandus 20 aasta pärast? Mis sa ise vastaksid? Ma ise vastaksin seda, et et 20 aasta pärast on Eesti kirjandus selline umbes midagi sellist nagu Erkki Luuk teeb. Et selline teksti kirjandus. Esimene mõte, et mitte midagi ei ole muutunud, teine mõte, et midagi peab muutuma, kuna kogu aeg midagi muutunud, aga need asjad, mis muutuvad, need on niivõrd minimaalsed. Mingid uued autorid tulevad peale, aga nad ei jõua kuhugi, sest et nad jäävad äärte nagu ikka need, kes on seal, need püsivad kuni lõpuni tegelikult ka peale surma ahiga Mati Undi puhul aastaid siis tulebki see tõeline tunnustus kirjanikuna muidugi, kuna Eestis toimub kõik 100 kuni 1000 korda väiksemas mõõtkavas, siis vastavalt juba mitusada aastat. Üks aasta. Selle nüüd seal, mis oli 20 aastat tagasi, see oli ühiskonnast täielik mäsu. Et tegelikult see sõltub väga palju sellest, mis on ühiskonnas, kui samamoodi mingisugune hõre toimub, muidugi nii suurt pööret ilmselt oli aastal 88 ei saa 20 aasta pärast olla, aga kui oleks midagi sellist, siis kindlasti mõjutab kirjandust väga palju. Ja kui ühiskond tasalülitatakse siis see mõjutab parandamist kõige positiivse mõttes, siis viited loetakse rohkem. Kogu kirjandus on tervikuna populaarsem. Te kuulsite saadet kirjanik ja kunstnik saneldi juurist. Inemise sisu panid kokku helirežissöör maris Tomba toimetaja Urmas Vadi. Inemise sisu on võimalik kuulata ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.