Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tervist, kõik head muusikasõbrad, mina olen Jaan Elgula ja nagu aru saite, on alanud saade originaal ja koopia. See on selle saatesarja 60-ga armas saade. Neile, kes saadet esimest korda kuulavad ja kuulevad neile siis nii palju, et saade on muusikaküllane ja me räägime siin siis originaalsete lugudest ja nende koopiatest, ehk siis võib tänapäeval öelda ka klaveritest. Nii et kavereid originaale nii meilt kui mujalt. Tänases saates üks paar üks laulu, paar Kaaveri originaal jäävad mõlemad maarjamaale, aga sinnani on vaja veel jõuda. Igal juhul kõik eelnevad 62 saadet on järelkuulatavad ka vikerraadiokodule leheküljel ja kestab Facebookis meiega liituda, siis andke aga teada, otsige üles kommuun nimega originaal ja koopia, meil on seal juba üle 2000 liikme ja seal käib väga rikas keskustelu. Väga põnevaid leide leitakse nii meilt kui mujalt, aga see selleks läheme. Aga te saate juurde? No praegusel hetkel on meil Soomega väga soojad ja sõbralikud vennalikud suhted vahepeal viis, 10., kas nad olid need suhted ära lõigatud, aga ajal enne seda olid jällegi kõik uksed ja teed lahti ja sellest ajast ongi siis see järgmine laulupaar või isegi öelda laulu kolmik pärit soome muusikat on ikka Eestimaal selle järel tehtud ja ka vastupidi, meie eelnevatest saadetest on neid juhtumeid ka kuulda olnud. Ja järgmine lugu on siis tõesti 20. sajandi esimese poole sinna esimesse otsa kisub siiski Salo maa on üks selline artist, kes laulis väga populaarseks seal Soomemaal eelmise sajandi alguses laulu Manhabiyenn polka ja selle lauluga ei läinudki eriti pikka aega, kui ta jõudis üle lahe Eestisse maale ja eesti keeles laulis sedasama laulu tuntud Eesti Wabariigi tenor Paul mets. Ja loomulikult sai see pealkirjaks vanapiigat. Polka ei läinudki palju aega mööda, ütleme näiteks umbes 60 aastat, kui võttis selle laulu üles taas üks Eesti kollektiiv, kes tegelikult koosnes näitlejatest ja tegid niisama pulli. Aga siiski omal ajal oli väga populaarne Rakvere teatriansambel lilleke Feliks karguga eesotsas ja nemadki laulsid siis vanapiiga polka ära. Ja nüüd siis on võimalus kuulata kõiki kolme versiooni, kõigepealt mängima originaali kiiski Salomon laulab Vanhabiyenn polka. Siis laulab talle järele Paul mets sellesama laulu eestikeelse pealkirjaga vanapiiga polka. Ja siis kuulame, kuidas ansambel orkester, lilleke Rakverest seda laulu esitas. Olen vaene. Mul kliendi, igaüks ei pea nüüd leivakotiluud, mida me lonti Mul ei ole. Illa pumba, neela kehklid, jääk, korterid. Turnbull Abdul vaeva tundeid linna taevas vanapiiga taevas, Tui. Hüüde ma leiba. Mida me toll, Aseda, ainult õnn juba keskel? Tundmata pol ilmala, puhu mulle ja le kuskil Haadu keelas kolba-le ka. Trinud jääks tordleina surm, kui lõpetab. Ai tilulilu. Yi tilulilu, Haiidi lool elule, tilulilu loole luulal. Selline vanapiiga laul siis meilt ja soomemaalt, aga nüüd järgmise laulu juurde, mis on tegelikult imekaunis laul, aga imekaunite lauludega on tihtilugu niimoodi, et kui nad saavad valmis, siis tegelikult keegi. Neid ei taha laulda keegi mõista nende lauludele Tartust. Hiljem alles mingist hetkest muutuvad nad maailma kuulsataks šiitideks või noh, vähem maailma kuulseteksiitideks. Igal juhul järgmise lauluga on sedaviisi. Nimelt 1946. aastal on see järgmine laul või järgmise laulu originaal siis kirjutatud ja selle laulu kirjutas, et siis kolm meest, Edi Miller, Robert ja ta Williams ja laulu nimi on Rolyismi, mõnikord ka realismi andled, milla agen, selline laul ja see tõesti avaldati 1946. aastal. Edi Müller ise ja ka kuulus kantrilaulja. Alguses ta kirjutas laulu ja palus sõpradele-tuttavatele, ehk keegi salvestaks selle ära, aga keegi seda laulu ei tahtnud millegipärast laulda ja siis lõpuks jäänudki tal muud midagi üle kui 1949. aastal see laul ise ära salvestada. Nii nagu see lausa ise härra tal salvestatud. Nii kohe lühikese aja pärast tegi sellest oma versiooni Kimmy Hiip ja loomulikult pärast siis ka Wray Price'i ja kiiduelus. Lugu sai kohe igasugustes tabelites päris kõrged kohad ja seda kuulis ka Engelbrecht, Hamper think, kes selle laulu omakorda kõrgustesse viis. Igal juhul on seda laulu väga-väga palju kaverdatud ehk järgi tehtud, loen mõned nimed üles, näiteks mind täiesti üllatas, et deflepardan seda laulu laulnud Charlie Lewis ei pane imestama, aga Elvis Presley ja õ saanud 68. aastal Beverly Brothers on seda olnud. Ja seda laulu on laulnud ka näiteks Lil Lovet koos giidi längiga. Kuulame ka siia siis seda duetis on minu meelest üks väga väga huvitav versioon sellest laulust nimelt Laila vett ja keedi lang. Kuidagi väga huvitavalt venitavad seda laulu ja seda on võimatu nii-öelda sõnadesse panna, seda peab kuulama. Aga tuleme ka Eestisse selle lauluga. Nimelt on mul siin meie fonoteegi programmis kirje, et ansambel kevad laulis, seda salvestas selle Eesti raadios aastal 1975, selle laulu helirežissöör on olnud Lepo Sumera, kes töötas tol ajal siis Eesti raadios stuudios ja salvestas laule. Ahto Veermäe on olnud dirigent, ehk siis ansambli kevadjuht ja eeslauljaks on Lembit Himma ja Ma ise on need sõnad ka teinud, siia. Igal juhul laulu nimi on siis, palun lase mind vabaks, on selle eestikeelse kaver versiooni nimi siis on juttu olnud natukene, kuulame siis muusikat, kõigepealt paneme, olen originaali ja selle laulab siis meile Edi Miller, laulu autor ise kes siis nägi kõvasti vaeva, et keegi selle lauaga Tra sa arvestaks ja lõpuks sa ise sellega hakkama. EDI millerson siis Oklahomas on siis selle kollektiivi täpne nimi. Pärast seda kuulame Lembit Himmat ja tema siis koos ansambliga laulab meile laulu, palun lase mind vabaks. Või palun lase vabaks. Ja siis kuulame jälle pliis realismi, aga seda Pokollailoveti Akeediga sängi. Roaks. Tuula. Ja Hansa looda tee. Kõige sood. Nii suund nüüd. Kuna. Nii. Nüüd. Pliisraelismi leping niimoodi lauldi siis ja ma arvan, et lauldakse kui mitte vähem, siis sajandeid veelgi imekaunis laul. Ja kindlasti iga esitaja leiab oma nipi, kuidas seda laulu veel paremini esitada. Ja nüüd siis lubatud Eesti ja Eestiga Oskari juurde. Kõigepealt originaalist, nii palju ma siis tean, et see lugu on salvestatud 1988. aastal ja samal aastal on ka ta nii-öelda komponeeritud ehk valmis tehtud. No mõtleme, 88 olid küllaltki heitlikud, karmid ajad ja Virumaale nooti, vabadust ja Virumaalt tuligi ansambel, mille nimi küllaltki ütleme mehine okaspendel selline kollektiiv ja seal siis kollektiiv tegi seal lihtsalt natukene karmimat muusikat. Nii ka see järgmine lugu, mille pealkiri ongi lugu loo nimilugu, mille on kirjutanud Peep Pihlak, nende tolleaegne saksa saksi mees ja bassimees ja selle teksti on kirjutanud siis Julius ürt omal ajal väga kuulus ja popp lugu ja vikerraadio muusikavalikutes siiam, Taani on seda laulu kuulda. Mind täiesti üllatas, kui ühel sõbral autos mängis üks plaat ja plaadil muidugi palju toredaid laule, aga, aga järsku kuulsin tuttavat laulu seal. Ja selgus, et Pansole on olnud see laul ka väga südamel lähedane ilmselt sellepärast, et Bonzo ise ka ju Virumaalt pärit Rakverest nimelt ja ilmselt Peepihlakut ja kõiki selle ansambli liikmeid ta väga hästi teab ja tunneb ja ilmselgelt elas ka neile nende tegevusele 80.-te lõpus kaasa. Igal juhul see lugu on läinud Pansole nii hinge, et ta võttis sellega oma repertuaari ja kontsertsalvestus sellest loost on ka täiesti olemas ja plaadi peal kaasa löövad peale Bonzozingavel Tõun ehk siis Tõnu Timm. Bonzo passinimi on Andrus Albrecht. Ja meil on olnud abiks selle laulu mängimisel siis trummidel Rein Joasoo, kes teada tuntud kõva trummimees, On isegi Singer Vingeris, mujal mängib ja Argo toomel, kes siis samuti on kõva bassimees, kes mängib apelsini näiteks, või siis kompromiss, bluus, basskitarri ja kontrabassi. Ilmselt on nad seal väga hästi kokku saanud, sellepärast laulvat tõesti vägevalt ja vahvalt kuulame siis meenutuseks originaale maalib okaspendel ja lugulaulu autorid Peep Pihlak ja Julius ürt ja siis juba koopiat ja see on salvestatud siis 2010. aastal. Bonsai Tony ja pärit on seal laul plaadi pealt liip, kaasa löövad ka Argo toomel, Riin joasoo, salvestanud on selle laulu Erki Sepp ja laulu nimi on jällegi. Ime kust tagasi ikka veel mitu karda. Ime. Kaasväheneridendusega pealse moeline. Sattusin endasse tammina, meede tale heli. Oli. Afrandammermooni. Imperna. Hambad taeva, maoli ja Vorteerivade kallammerda. Ka mina, StarFM asjad, ei laabu suukooli, andes need asjal heitud asbradke hammer tsooni musse tallu, põhkruperda. Supeud järv kasvavad pooli ja amordilapp. Lääne-Itaalia on jahe. Norra. Selline luu siis lauluga lugu, nüüd läheme Soome ja Rootsi ja tuleme ka Eestisse. Nimelt järgmise loo kangelane on üks kirik ja see on Rootsis asuv aadelsoni kirik. Selle kiriku järgi on saanud Sven Lindal omale sellise idee, et 1968. aastal kirjutada üks imekaunis laul. Selle laulu soomekeelne nimi on Manha Holvi kirko ja orig anaal. Pealkiri on rootsi keeles härra küürka ja nüüd siis laulu juurde, seda on võrdselt kaunisti esitanud nii lenne prooberi ja Eeroraidinen siis soome keeles. No tegelikult oli, enne on siis see artist, kes selle laulu kõigepealt salvestas, tema versioon ilmus 1968.-le aastal. Täpsemalt siis see ilmus 24. märtsil sellel samal aastal. Ja see laul on olnud siis tõesti ka seal maal ehk siis Rootsimaal väga-väga populaarne ja igasuguste tabelite esiotsas. Pole tähtis, mis tabelid Taustaks mängib, tale mad Oolsoni orkester. Aga nüüd siis Eero Raidise versioonist, mida me täna küll ei kuula, aga umbes samal ajal 27. pätsil eelmine versioon oli siis 24. 27. märtsil samal aastal 68. siis salvestas Eero Raidil on selle laulu ja laulu nimi, nagu ma juba ennist ütlesin, oli Vanha Holvi kirko. Samuti muutus see laul väga-väga populaarseks ja seda on ka järele tehtud, seda on tehtud sellest punkversioone ja Chadža versioone. Ja seda laulu laulnud väga paljud Soome ja Rootsi artistid, aga tuleme Eestisse. Ausalt öeldes lapsepõlvest oli seal laul meeles küll see meloodia, aga kuskohast ei osanud öelda ja nüüd tuligi appi vennaskond seal Facebookis, kes on kogunenud nime taha originaal ja koopia. Ja saingi teada. Toomas Jõesaarel on või olevat selline laul kunagi salvestatud, noh, läks natuke aega otsimiseks. Sõbrad aitasid ja lõpuks leidsimegi selle loo versiooni liimile laulab meile Toomas Jõesaar, teema laulab meile Oleviste kirikust ja ansambel tooma pojad muide ilmselgelt on oma tantsukatel ka omal ajal seda laulu laulnud küll nad ei olnud salvestatud seda laulu. Aga Juu jääb festivalil aastal 2008 olid tooma pojad jällegi taas kuumal laval ja laulsid ära sellesama laulu sedapuhku nime all vana kirik. Ehk siis nüüd aeg on jällegi muusikat kuulata, ma arvan küll. Ja kuulame siis kõigepealt, originaalis on lenne proberi ja mällu. Aga peale selle paneme mängima Toomas Jõesaar, Oleviste kirikulaulu. Ja siis tuletame meelde, kuidas laulab seda sama laulu, aga oma sõnadega ansambel Toome pojad, nende versiooni pealkiri on vana kirik. Lebab olgu Lanemise soov ei toonud. Need. On need, mida saame neid aegu, seinad. Need tahtmine siig, Sto. Mütsi söör, käe läbi elanud alla poolstot elada. Bella nad on komme oma kaastööga lust A la raadiosingel. Päev jää. Alla ATK Wooda leida. Loonud maale mäletab kuidas vange vahetama, see noor ja kaunis kuidagi. Nii kui kuulegnoveeri Õla alla. Seal saab Olla. Nii palju siis vanast kirikust, nüüd viimase laulu paari juurde. Jacques prell on sündinud kaheksandal aprillil 1929. aastal ja suri üheksandal oktoobril 78. aastal. Taali, belgia, laulukirjutaja ja ka esitaja ja tema kohta on öeldud, et Ta oli selline mees, kes lõi uue shansooni. Tema esitused ja laulud olid väga dramaatilised ja esialgu ta kiitis oma armast kodumaad Belgia ja ka Prantsusmaad. Ja ta oli kuidagi teatraalne Hannese, tema esituslaad. Tema loomingust on saanud hindu sellised tuntud tegijad ja laulukirjutajad nagu David Bowie, Leonhard Goan Mark Almand ja Ma tahan ise seda väitnud ja Alex Harvi ja tema laule ja tõlkeid on salvestanud päris paljud maailm, tipptegijad isegi sellised, keda isegi oskaks oodata näiteks Ray Charles või Judy Collins, John Denver, Kingston Trio, Niina Simon, Frank Sinatra, Scott ooker, Andy Williams ja paljud-paljud teised. Tema muusika oli maailma muusika. Ja nüüd siis tema ühe suure kuuse vahite juurde. Selle laulu nimi on Amsterdam. See on ülivõimas, melanhoolne ja suurekrežendaga ja piano avalaul natukene sellel laulul sarnasust inglise rahvalauluga, kriin riis. Seda laulu esmakordselt tutvustas ta rahvale publikule aastal 1960 ja eesti versiooni juurde tulles siis loomulikult oli meil 90.-te alguses väga populaarne just selline prantsuse muusika ja mäletan ETV-s oli ju suur mitmeosaline saatesari prantsuse muusikast, Lauri Leesi oli loomulikult seal eesotsas ja prantsuse muusikat laulsid sellised artistid Eestis nagu näiteks Jaak Joala või Jüri Makarov. Ja neid oli veel teisigi ja laulu laulis selles saates minu arust Henry Laks. Kindral kaks on siis salvestama. Amsterdam eestikeelse teksti on sellele kirjutanud loomulikult Lauri Leesi. Sellel laulul on siis tõesti orkestratsioon suur ja tugev, selle on teinud Tõnis Kõrvits ja ise ka dirigeeris seda salvestust. Seda laulu on salvestanud ka mitte siis eestimaalane mujal välismaal või ütleme siis teisel pool Eestit piire ja Belgia prantsuse piirega David Bowie. Ja ta on ka selle väga kuulsaks selle laulu laulnud, veel on they rong seda laulnud ja John M järgi on selle olu salvestanud, aga siis nüüd siis kuulamegi kahte versiooni sellest võimsast ilusast laulust, see on siis Jacques prälli laul. Amsterdam, kõigepealt kuulame originaali oli. Ja peale seda siis kuulame, kuidas Henry Laks seda laulu laulis. Kõike kaunist teile ja kohtume kunagi tulevikus. Kus ja siis juba originaal ja koopia saates number 65. Lähen räägin. Linna. Taas teele läinud meelest. Kala. Siis ta Aado. Mõni ka. Täis mereväe paneb lauale, on päevakorras ta, ma, ta linnavaadet. Aga ka ikka kaugel? Stabrauge. Ka. Vaala.