Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris Päevakaja, et rääkida esmaspäeva, seitsmeteistkümnenda veebruari uudistest. Mina olen Kristi Sobak riigiga kohus ei võtnud õiguskantslerilt kohustust otsustada riigikogu liikme puutumatuse üle. Peaprokurör Norman Aas kinnitas, et pöördub kolme keskerakondlasest riigikogu liikme saadikupuutumatuse osas taas õiguskantsleri poole. Tartu halduskohus jättis aga rahuldamata Tallinna linnavalitsuse kaebuse, millega see nõudis haridus- ja teadusministeeriumilt kohtus erakoolide tegevuskulude toetamise hüvitamist. Tallinn kaalub otsuse edasikaebamist. Riik soovib ehitada selline uut konverentsi- ja messikeskust, mille maksumuseks kujuneb kuni 70 miljonit eurot. Kõne all on olnud kolm kohta Tallinnas ühe variandina praegune tühjalt seisev linnahall. Kõige varem võiks uus keskus olla valmis 2018.-ks. Aastaks, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. 74 protsenti Eesti kodanikest on oma eluga rahul. Nii selgus eurobaromeetri uuringust. Samas kui Põhjamaades on oma eluga rahul olematuid vaid mõni protsent küsitletuist, siis meil oli see näitaja 26 protsenti. Itaalia president tegi endise peaministri Enrico Leto parteiga kaaslasele Matteo Renzi-ile ettepaneku valitsus moodustada. Renzi lubas muuhulgas kiiresti reformida tööturgu, aga kõigepealt tuleb kindlustada seniste koalitsiooniga vastaste toetus. Etioopia lennuki piloot kaaperdas iseenda juhitava lennuki, maandus sellega Šveitsis ja palus seal varjupaika. Arvo Pärdi rahvusvahelise keskuse uue hoone arhitektuurikonkursi esimesse etappi mõõdeti 71 taotlust 24-st riigist. Komisjon valis teise etapi 20 ja arhitektide liidu esimehe Peeter pere sõnul on seekord osalemas maailma tipud spordist. Sotši taliolümpiamänge on seganud täna udu, mistõttu on ära jäänud juba kaks võistlust. Praeguse seisuga on aga kõik õhtused võlad planeeritud toimuma. Ja ilmast. Öö on pilves selgimistega ja kohati sajab lörtsi, võib olla udu ja jäidet. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks stardib. Homme tuleb muutliku pilvisusega ilm ja kohati võib sadada vähest lörtsi ja vihma. Ennelõunal on udu ja jäidet. Õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss neli kraadi. Ja kõigest lähemalt riigikohus ei rahuldanud täna õiguskantsleri taotlust ega võtnud talt kohustust võtta vastu otsuseid riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise osas. Uku Toom jätkab teemat. Kohus leidis, et õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta tema põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas. Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, endine justiitsminister Rein Lang kommenteerib. Õiguskantsler arvas, et tema ei ole kohustatud läbi viima niisugustes sensitiivsetes kriminaalasjades seda eelhindamist et kui prokuratuur tuleb tema juurde, siis ettepanekuga, et tema omakorda tuleks Riigikokku ja teeks ettepaneku kelleltki saadikupuutumatuse ära võtta. Et tema ei tohiks olla selle hindajases, rikuvad riigikogu liikme immuniteedi. Riigikohus nii ei arvanud. Riigikohus arvas, et see on põhiseaduse järgi õiguskantsleri ülesanne ja tema, kas siis teeb seda või ta ei tee seda, ega tal ju ei ole põhiseadusest tulenevat kohustust alluda prokuratuuri taotlusele. Lang ütleb, et see ei lahenda vaidlust riigikogu liikme immuniteedi sisustamise üle ja selle üle, mida see riigikogu liikme puutumatus siis õieti tähendab. Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar leiab, et mingit selgust see otsus siiski toob. Riigikohus on oma otsusega lõpetanud ära sellise ebamäärasus, mis valitses ühest küljest võimaluste suhtes üldse riigikogu liikme suhtes elu uurimist läbi, viia teda kriminaalvastutusele võtta teisest küljest ebamäärasus, mis tulenes siis riigikogu liikme immuniteedi, nii et see, see otsus õiguslikus mõttes tublisti selgust juurde. Riigikohus märkis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja parlamendi koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikme suhtes süüdistusakti koostamiseks või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks jäänud kriminaalmenetluse toimingute, aga ka muude riikliku sunniabinõude kohaldamiseks riigikogu liikmete suhtes ei eelda põhiseadus riigikogu nõusolekut. Veel kord Jüri Saar. Õiguskantsler enda relistes kahtlustes oletas, et võib-olla tähendab kriminaalvastutusele võtmine juba ükskõik milliste toimingute läbiviimist ja seda ei saa teha ilma riigikogu nõusolekut. Nüüd riigikohus praegu ütles väga selgelt sisustas ka mõiste tähendab praegusel hetkel kriminaalvastutusele võtmine. Praegusel hetkel tähendab see süüdistuse esitamist. Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et võtab riigikohtu otsuse teadmiseks ja lähtub sellest oma edasises tegevuses. Riigi peaprokurör Norman Aas on täna kinnitanud, et pöördub riigikohtu otsuse valguses uuesti õiguskantsleri poole parlamendile ettepanek võtta keskerakonda kuuluvatelt Riigikogu liikmetelt Lauri Laasi ja Priit Toobalile süüdistuse esitamiseks ning armanilt kohtumenetluse jätkamiseks saadikupuutumatus. Välissõnumid võtab kokku Kai Vare. Itaalia president Giorgio Napolitano palus demokraatliku parte esimehel Matteo Renzi moodustada uus valitsus. Senine peaminister, samuti demokraatlikku parteisse kuuluv Enriko leta esitas reedel tagasiastumispalve pärast seda, kui Renzi soovitas parteil letab valitsust enam mitte toetada. Renzi oli siiani Firenze linnapeaga, ta pole kunagi olnud parlamendiliige ega kuulunud valitsusse. Vaatlejate sõnul võib see valijate silmis isegi kasuks tulla, sest itaallased ootavad muutusin. Pärast pooleteisttunnist kohtumist presidendiga kinnitas Renzi ajakirjanike ette tulles, et tahab kiiresti asuda reforme läbi viima. Põhiseaduse muudatustega. Nad tahetakse edasi minna veel veebruaris Tööturureformiga, märtsis ja ka bürokraatia ümberkorraldamisega kevade jooksul. Tema sõnul on kõige pakilisem probleem tööpuudus. Itaalias on tööta ligi 13 protsenti, kusjuures alla 24 aastaste noorte seas on tööpuudus 41. Protsenti printsil seisavad nüüd ees koalitsioonikõnelused, millega ta loodab kiiresti lõpule jõuda juba neljapäeval ametivande anda. Senisesse koalitsiooni kuuluv uus paremtsentristlik partei on aga öelnud, et trenzilt tahetakse ka teatud lubadusi ja partei toetus uuele peaministrile pole sugugi kindel. Gruusia endine peaminister Wono Merabesfiili mõisteti viieks aastaks vangikohus mõistis ta süüdi ametivolituste ületamises, valijate äraostmise, riigi raha raiskamisest. Mereväe šviili sõnul on süüdistused poliitiline tagakiusamine, et vabaneda peamisest opositsioonijõust. Tema advokaadid lubasid otsuse edasi kaevata vaata. Meravišviljon endise presidendi Mihhail Saakašvili erakonna ühinenud Rahvuslik Liikumine peasekretär. Pärast oktoobrikuiseid valimisi tuli võimule Gruusia unistus eesotsas piitsi Neymanissveeliga ja mitu Saakašvili liitlast on vahistatud ja kohtu alla antud. Etioopia lennuki piloot kaaperdas iseenda juhitava lennuki lennuk oli teel Addis Abebas, rooma piloot ootas kuninga lendur tualetti, läks, sulges seestpoolt kokpiti ukse ja viis lennukis. Šveitsi lennufirma teatel pääsesid kõik 202 reisijat ja meeskonnaliikmed turvaliselt. Politsei teatel palus 1983. aastal sündinud kaaperdaja Šveitsile varjupaika, öeldes Etioopias ähvardab teda tagakiusamine. Piloot polnud relvastatud ja riisijad ohtu ei sattunud. Riik soovib ehitada Tallinna uut konverentsi- ja messikeskust, mille maksumuseks kujuneb kuni 70 miljonit eurot. Kõne all on olnud kolm kohta Tallinnas, ühe variandina ka praegune tühjalt seisev linnahall Indrek Kiislerilt kuuleme lähemalt. Konverentsiturism on oluliselt tulusam turismiliik kui nii-öelda tavaturism. Konverentsi külastaja jätab keskmiselt Eestisse kuni 500 eurot päevas. Kui põhja maades moodustavad äri ja konverentsituristid ligi poole turistide koguarvust siis Eestis on see näitaja kaks korda väiksem. Põhjuseks on eelkõige korraliku konverentsikeskuse puudumine ning väikesed võimalused lennata Tallinna otse. Eesti konverentsibüroo juhi Feliks Mägus andmetel jääb Eestis igal aastal tulemata kuni 15000 konverentsi turisti. Eesti konverentsibüroo tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest mis võiksid siia tulla, kui, nagu oli juba lõpetatud, ei piisa meil ei konverentsiruume näituste pinda ega, ega ka konverentsiga seotud muude ürituste, toitlustamise ja muu vajaliku winda. Uuring kinnitas, et suure korraliku konverentsikeskuse ehitamine ja ülalpidamine tasub ära vaid Tallinnas ning see nõuab head müügitööd. Keskuse jaoks vajaliku kinnisvara väljaarendamine maksab suurusjärgus kuni 65 miljonit eurot, ütles EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja. See uuring analüüsis ka võimalik esialgseid võimalikke asukohti. Kindlasti ei ole kuidagi see lukus, aga uuringus analüüsiti jah, põhjalikumalt siis kolme kohta Tallinnas. Need olid siis Ülemiste City linnahall ja Noblessneri Lennusadama vaheline ala. Igal pool on omad eelised ja omad omad miinused, aga veel kord, see ei ole kuidagi nagu lukus. Meile tundub muidugi see, et parem oleks, kui see konverentsi messikeskus oleks Tallinna kesklinnas, noh muidugi selle messikeskusega lisandub juurde, et ta peaks olema noh, logistiliselt ka niimoodi nagu ligi sõidetav, et seal võib olla liiklust rohkem, kui on mingi suurem näitus. Mida arvab aga uuest võimalikust suur konkurendist Viru konverentsikeskust haldava Sokos Hotell Viru kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu. Hotellide poole pealt vaadates on kindlasti see suurepärane uudis et see, mida Tallinnal puudu on ja kogu Eestil ongi ju tegelikult konverentsiturismi ja, ja, ja selle koos hulgaliselt ärikliente Samas, kas te ei karda konkurentsi oma keskusele? Kui meil on hetkel Tallinnas suurim konverentsikeskus, mis mahutab üle 1100 inimese siis kui vaadata nii-öelda EAS-i uuringut, siis seal räägitakse 5000-st ruutmeetrist peasaalist ja need suurusjärgud on hoopis erinevad. Ehk tegelikult me räägime turu laiendamisest, millest võidavad kõik. Tallinna linnavalitsus nõudis haridus- ja teadusministeeriumilt kohtus erakoolide tegevuskulude toetamise hüvitamist ligikaudu 1,4 miljoni euro ulatuses. Tartu halduskohus andis õiguse ministeeriumile, Tallinna linnavalitsus kaebab otsuse ilmselt edasi. Tartust jätkab Kristi Karro. Tallinna linnavalitsus nõudis kaebusega haridus- ja teadusministeeriumilt erakoolide tegevuskulude toetamise katmist ning seda, et riik maksaks ka edaspidi kinni erakoolide tegevuskulude toetamise. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et 2010. aastal uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse kirjutati kohalikele omavalitsustele kohustus maksta erakoolidele raha tegevuskulude katmiseks. Tallinn soovis seda vaidlustada, kuna riik ei näinud ette, kust kohalike omavalitsus peaks selleks raha võtma, rääkis Andres Pajula. Tallinna linnale täiendava aastas kuskil ühe kuni 1,3 miljonilise kohustuse panemine on väga suur ülesanne, et selge on see, et Tallinn peab oma õiguste eest seisma ja selge on see, et meil ei ole täna võimalik oluliselt halvendada munitsipaalkoolide olukorda ja selle arvelt tegelikult erakoolidele tegevuskulude eest tasuma ja selge on see, et jah, me oleme seda meelt, et me vaidleme edasi. Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ütles, et koolipidaja on siiski kohalik omavalitsus. Kahetsusväärsel kombel jah, meil on eriti siin hariduse valdkonnas väga palju vaidlusi selle üle, kes mille eest vastutab, aga lõppkokkuvõttes vaat see asi ju nii toimida, et kui koolipidaja ongi kohaliku omavalitsus, kes maksab õpetajate palga, kes peab sedasama erakoolide nii-öelda karbikulud maksma, et, et siis ta lihtsalt sellest vaatab mööda või tegutseb siis kassapidajana, kes siis riigi poolt mingisuguse valemi alusel eraldatud raha üle kannab. Koolipidaja vastutus on väga suur ja selle tõstmiseks kui vaja, siis võib ka vaja minna kohtuotsuseid. Mart Laidmets lisas, et üldisemalt võib arutleda, kas erakoolide asutamine peaks toimuma rohkem riigi või kohaliku omavalitsuse toel. Erakoolide asutamine, kuivõrd see peaks olema üldiste koolivõrgu arengutega kooskõlas ja, ja selge on see, et erakoolid teatud määral ongi, täidavad väga olulist nišši selliste alternatiivide pakkumisel küll, aga nad ei tohiks muutuda suuremahuliseks selliseks alternatiiviks üldhariduskoolivõrgule, et nad on ikkagi peaks rajama eelkõige seal, kus tõesti vanemad mingil põhjusel väga eripärast lähenemist soovivad. Kuid eks need asutamise põhimõtted võib-olla tõesti võiks üle rääkida, kuid rahastamise puhul peaks praegu küll kõik selge olema. Kohalik omavalitsus peab sõltumata kooli õiguslikust vormist tagama hariduse kättesaadavuse selle territooriumil elavatele õpilastele. Seega on erakoolide tegevuskulude katmiseks osalemine kohtuotsuse järgi oma olemuselt Tallinna linnavalitsuse ülesanne Kristi karra. Tartu. Täna tutvustati taas eurobaromeetri värske uuringu tulemusi. Esitlusel käis Indrek Kiisler. Tavaliselt oma elu üle kurtma harjunud eestlased on eurobaromeetri uuringu järgi täiesti Euroopa Liidu keskmisel tasemel. 74 protsenti Eesti kodanikest on nimelt uuringu järgi oma eluga rahul. Küsisin uuringu ühelt läbi viijalt Emori analüütiku Aivar Voogilt, mida see rahulolu täpsemalt tähendab? Protsent on kõrge, aga see ei ole nii kõrgele, näiteks kui see on Skandinaaviamaades, kus on selgelt üle 90 protsendi ikkagi 26 protsenti ei ole rahul, et 26 protsenti on ikkagi üle 200000 inimese. Aga see rahulolu kindlasti ei ole otseselt seostatav õnnetundega, et see pigem peegeldab inimeste ootuste tegelikkuse tasandil, kaaluvad, et sellele 74-le protsendile see tegelikkus vastust suures osas ootustele. Et see peegeldab seda veel, et mitte otseselt see ei ole seostatavad, sellega jätab need 74 protsenti oleksid üliõnnelikud aineks. Kogu uuringu läbivaks jooneks on majanduskriisis vaevlevas Lõuna-Euroopa riikide ja paremini hakkamasaavate põhjapoolsete riikide suur erinevus. Näiteks oma riigi majandusliku olukorraga on rahul 85 protsenti sakslastest. Samas 96 protsendi Portugali kodanike arvates on nende riigi majandusseis halb. Kuna majandusolukord kõikjal Euroopas Pason veidi stabiliseerunud, siis on ka inimesed veidi optimistlikumad. Näiteks viimastel kuudel pole eurotsooni kriisist ajakirjanduses eriti räägitud. Seetõttu on ka toetus ühtsele rahanduspoliitikale. Viimaste aastate kõrgeim. Uuring lükkas ümber arusaama, et eestlased peavad Euroopat millekski kaugeks ja kättesaamatuks. Ja nad seostavad ennast jah, Euroopa liidule ja see seos nagu tugevnemas, et, et see on seotud selle, selle noore kasvava põlvkonnaga, kes on hästi dünaamiline, avatud ja, ja mida rohkem vääram nende hulk suureneb haritavaks Eesti elanikkond saab, seda enam tunnetatakse seoseid Euroopaga. Millised oleksid tulemused aga siis, kui küsitletud oleks ka siin elavaid Venemaa kodanike ja niinimetatud halli passi omanikke? Eurobaromeeter jah, kaardistab ainult Euroopa Liidu kodanike arvamusi ja kindlasti need inimesed, kes ei oma Euroopa Liidu kodakondsust, on oluliselt kriitilisemad Ni praeguse situatsiooni suhtes. Kindlasti on nad avatud rohkem Vene meediale, mis on hästi eesti kriitiline ja sellega nende hinnangud on ka. Ja institutsioonide Eesti ja Euroopa Liidu institutsioonide usaldamine on oluliselt nõrgem, kui see on Eesti kodanike hulgas. Arvo Pärdi keskuse hoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi esimese etapi tähtajaks saadeti 71 taotlust 24-st riigist üle maailma jätkab Riina Eentalu. Taotlejad esitlesid end senise loomingu kaudu ja esitasid Pärdi keskuse kirjaliku visiooni. Komisjon valis neist teise etapi 20. Eesti Arhitektide Liidu esimehe Peeter pere jaoks on see eriline konkurss ka sellepärast, et kõik nimed on algusest peale teada. Praegu on ikkagi noh, võiks öelda, tippude tipud maailmatasemel sellel võistlusel osalevad ja ma arvan, et 90 8,9 protsendilise tõenäosusega ennem Britzgeri ehk siis arhitektuuri Nobeli laureaat pole Eesti arhitektuurivõistlustel osalenud ja seekord on meil selline. Sellise kvaliteeditaseme tagab ikkagi ülikõva tasemel olev Eesti helilooja, et, et maailmatase ühes loomevaldkonnas kutsub Kaasa teise loomevaldkonna esindajad konkursil osalema, et see minu meelest unikaalne ja väga eriline olukord. Sahhaadid Suurbritanniast on 20 valitu seas ja tema nime leidsin Gabritzgeri auhinna laureaatide nimekirjast. Aga 20-st teise etapi valitust seitse on Eestist, mis näitab ju meie arhitektuuri kõva taset. Et Eestis on kõvad tegijad ja loodame, et see lõpptulemus kajastub. Konkursi võidutöö kuulutatakse välja 20. juunil. Arvo Pärdi keskuse on asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just tema kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskus asub Laulasmaal mere lähedal männimetsa servas. Keskuse tegevjuht Anu Kivilo. Selles uues hoones peab olema tasakaalus nii arhiiv kui siis avalikkusele suunatud ruumid, mille hulka kuuluvad siis raamatukogu ekspositsiooni, Iru auditoorium, kus saab filme näidata, kus kindlasti ka kõlab muusika. Kõige suurem väärtus on loomulikult Arvo Pärdi käsikirjalised partituurid. Kõik materjalid, aga sinna ümber tulevad siis kõik see, mis puudutab loomingu esitamist, selle loomingu uurimusi, kasutamist filmides etendustes, nii et kõik see kokku käib Arvo Pärdi loomepärandi hulka. Peaks olema uurimiskeskuse ühest küljest ja teisest küljest meile kõigile lihtsurelikele, nii ja loomulikult kuni kooliõpilasteni välja. Ilma uudistega jätkab sünoptik Merike Merilain, palun. Tere õhtust vastast lõuna pool tekkis päeval Soome kohal väike osatsüklon ja seerutab edasi valge mere poole ning viib ka vihmapilved Eesti kohalt minema. Praegu on siis silm selginud Saaremaal ja täna öösel tuleb meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab lörtsi, võib olla udu ja jäidet. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest lörtsi ja vihma. Ennelõunal on udu ja jäidet. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja tuleb üks kuni neli kraadi. Niimoodi. Ülehomme öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, päeval läheb jälle pilvisemaks. Saartel ja Edela-Eestis võib hakata vihma ja lörtsi sadama. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, öö hakul rannikul tuul kaheksa kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel nulli, miinus viieni, päeval nulli pluss kahe kraadi piires. Lõpetuseks võtab spordisõnumid kokku Alvar Tiisler. Sotši olümpiamängude 10. võistluspäeval on olnud palju probleeme uduga. Hommikuses Tammist tuli ära jätta juba eile toimuma pidanud meeste laskesuusatamise 15 kilomeetri ühisstardiga sõit, samuti saanud võistlejad rajale minna lumelauakrossis. Küll aga saadi õhtul maha pidada naistele Laskesuusatamise 12 ja poole kilomeetri ühisstardist sõit. Oma kolmanda kuldmedali teenis Valgevene laskesuusataja Darja Domratševa, kes eksis nelja tiiru peale ühe korra. Valgevenelannast jäi 20,2 sekundiga maha. Sotsis seni kaks korda neljas olnud tšehhitar Gabriela Sokolov, kes eksis samuti korra. 27,3 sekundilise kaotuse juures sai pronksmedali norralane tirile Echow, kellele see oli karjääri esimeseks suurvõistluste medaliks. Eestlasi täna võistlustules ei ole, õhtuses programmis on sotsis kavas suure mäe meeskondlik suusahüppevõistlus. Ülehomme alustavad Sotši taliolümpial võistlemist naisiluuisutajad. Jelena Glebova loosiga ei vedanud ning ta peab lühikavas esimese naisena jääle tulema. Kokku on Sotšis võistlustules 30 naist, neist 24 pääsevad neljapäeval vabakava esitama. Glebova võistleb olümpial kolmandat korda, enda debüütvõistlusel Torinos pidi ta leppima eelviimase ehk 28. kohaga. Neli aastat tagasi Vancouveris lõpetas ta 21.-na. Korvpalli Balti liigas lõppes pühapäeval alagrupiturniiri ning selgusid play-off paarid. Kuuest Eesti klubist pääses 16 parema hulka Tartu rock ja Rakvere tarvas rocki esimene vastane, Läti klubi Jekabpilsi Rakvere tarva vastaseks Tampere pöörinud. Värskes naiste tennise maailma edetabelis tõusis Eesti esireket Kaia Kanepi kahe kohaga härra ja paikneb nüüd 25. real. Nädalavahetusel Tallinna ITF-i turniiri finaalis kaotanud Anett Kontaveit kerkis 233.-lt kohalt 231.-le positsioonile. Naiste maailma esireketil jätkab ameeriklanna Serena Williams, kuid karjääri parimale kohale kerkis hiinlanna linaa, tõustes teiseks. Kolmandaks tõusis Poolata rahagniesca Radwanskaap. Michael Schumacheri suusaõnnetust uurinud prokurör teatas, et juhtumi juures ei tuvastatud midagi kriminaalset ning seetõttu on uurimine lõpetatud. Seitsmekordne vormel üks maailmameister Schumacher kukkus detsembri lõpus Prantsusmaa alpides meri peali suusakuurordis suusatades ning see raske peatrauma, mille tõttu on ta juba poolteist kuud olnud Grenoobli haiglas kunstlikus koomas. Aitäh spordiuudistele sellega Päevakaja lõpetab ilusat õhtut ja kuulmiseni.