Keegi meist ei tunne snike muusikat paremini kui sina, kes sa oled nii palju teda mänginud ja ka esiettekandeid, mida sa tahad öelda meie kuulajale. Nüüd praegu, vaheajal, võtmeks Smitke oma loomuse ja natuuri kohta ja nende kahe teose kohta, mis teises pooles kõlavad. No kõigepealt muusika tundub esimesel vaatamisel nootidesse väga keeruline kuid mingi võlukombel ta on siiski pea kõigile mõistetav. Kõigele mõtlen mitte ainult spetsialistidele, vaid ka laiale publikule. Mille muuga võib seletada neid täissaale väga erinevates maades tema kodulinnas, Moskvas, New Yorgis, Bostonis, Tokyos, tähendab tema muusika on internatsionaalne arusaadav kõigile noortele kui vanadele kuigi ta on keeruline, ta on kaasaegne, kuid samaaegselt romantiline ta orav, kuid mõistetav ja Eestisse seetõttu temale mingisugust erilist retsepti tema kuulamiseks ei olegi vaja. Kui varem snike muusikas oli väga palju kasutatud Kolla tehnikat tähendab laene teistelt heliloojatelt vihjeid nende loomingule, siis mida enam snike on süvenenud endasse, on ta meile kinkinud see läheduse romantikale, armastusele, soovidele, tunnetele, selle taga on väga suur osa kurbusel nukrusel niuksindusel koos romantilise armastusega. Üldse snike on üks väheseid isiksusi maailmas, keda ma pean kolm geniaalseks, sest et et tema inimlikud omadused tema helilooming on nii Homogeenselt seotud teda lihtsalt tunda on surenn kui juhatad heliloojate muusikat ja tunned neid, see tropp nad palju lähemale sulle. Erakordne lahkus pehmus, jättes samaaegselt väga karmi enesekriitiline suhe endasse ja mu loomingusse väga tagasihoidlik. Kusjuures inimene, kes on läbi elanud traagilise insuldi, mis röövis temalt kõnevõime mõtlemisvõime, liikumisvõime. Imekombel ta taastastas, õppis uuesti käima, rääkima, töötama ja see muusika, mis on loodud pärast seda suurt õnnetust on nagu muusika teisest ilmast, vähemalt minule. Sest ma olin sel ajal tema kõrval, kui see õnnetus juhtus. Ja olen kaasa elanud ka tema uutele loomingulistele saavutustele tema tšellokontserdi esiettekandele Münchenis ja tema olettibeergentiseerite kandele Hamburgis. Kus ma olin osaline. Pean ütlema, et Hamburgi. Ballettmeister selle juures Bergent, mida täna kuuleme. Teatrilaval lausa avastus, selline avastus, mida ei ole iialgi arvata, et keegi on võimeline tegema. Nimelt on meil ju kõigil oma saladus oma saladus mida me kellelegi ei julge toetada, ka öelda, mida me oleme näinud unes ja mida on ta sellest teistele rääkida. Me oleme ussiste kõik tundnud seda, et me lendame või kui hõljud kuskil pilvedes, aga sellest rääkida hommikul on kuidagi noh, häbi siin, selles balletis, selles epoloogis. Me näeme laval, kuidas beer kõnd suleb, kuidas sured Solveid ja kuidas nad lähevad teise, ilma seda nii-öelda sõnadega väljendada. On noh, ütleksin robustne, kui seda näha. Balletilaval, kui inimesed nii-öelda aegluubis liiguvad teile silmas, siis sa tabad enda. Et keegi on lugenud sinu unenägusid. Selline on kahe suurmehe koostöös sündinud ballett. Peer künd, siin te kuuletegi tema epiloogi.