Tänan, klassikaraadio külaline, lauljatar Tiiu leevalt. Te olete ilmselt pärit küll päris musikaalsust perekonnast, isa Martin Levalt oli ju kunagi üsna kuulust sellist. Jah, ta oli ju kolmveerand aastat Estonia teatri tšellokontsertmeister. Ja võib-olla seda vähesed teavad, aga ka minu ema on põhihariduse ikkagi saanud. Tallinna konservatoorium kolimispianistina, Theodor Lemba klaveriklassi sõrme püsti vähem teada. Tema on muidugi ja niisugune rahutu hing olnud, et ta on ka lõpetanud. Pärast sõda toimunud draamaõpingud. Vist paar aastat kestis see ja ja hiljem oli ta Eesti televisioonis muusikasaadete režissöör, nii et ta on ära kasutanud kogu oma hariduse tagamaad gastro mahklemistlik võimeid tarvitanud ainult nii palju häbelikult kui kodune isaga koosmusitseerimine niimoodi vahetevahel toimus. Sest et ta. Ta lõpetas konservatooriumi nii kohusetundest ja lugupidamisest oma ema vastu, kes olid ta pilli õppima pannud ja aga tema lapsepõlveunistus oli olnud tantsijaks saada ja ju siis hiljem see näitlemise soov oli sellest ka sündinud ja. Ei, rong koosnevad lausa kuus, ei ole esinenud? Ei, ei. Ta pidas modernistlikke võimeid tagasi hoidlikeks, selleks. Aga kindlasti on esinenud. No isa esines pärast sõda väga sageli raadios, siis olid ju veel kombeks need otsesaated, otsekontserdid. Ja no ja rääkimata sellest, et tema koormus teatris oli ikka väga suur, ta oli oma pillimehe karjääris peaks sõna karjäär ongi tema puhul üldse sobilik andunud ja ainult muusikale elav inimene. Ja kui temal oli vaja ikka teatris õhtul mängida mägede järve kus paljusid tšellosoolosid või näiteks ooperites seal maskiball viricoletovi. Minu lapsed, Põlva on ikka möödunud nende niisugustes. Helide. Saates ikka see päev, kui õhtul oli üks nendest etendustest, siis ma teadsin, et see etendus toimub, sest noh ja lihtsalt hommikul proovis proovist tulles natuke sõi, puhkas ja kindlasti harjutas neid asju, mis, mis oli vaja ja õhtul siis mängida. Ja muidugi tema mäng oli ilmselt niisugune, mis oli eriline. Ma ei arva, et temani praegu ütlen ainult sellepärast, et minu isa on vaid sellest on olnud pärast tema teatrist ära tulekut ikka väga palju juttu tehtetsialistidega, kes siiamaani meenutavad ikka tema rist väga kordumatud tooni ilu. Ja üldse mängumaneer, väga hingestatud ja ja emotsionaalne. Olid ikka küllalt sagedased niisugused juhtumid, kus balletietenduse vahel ajal tuli saalist inimene ja üle barjääri nii-öelda üle selle orkestribarjääri tuli teda ekstra tänama. Nii et järelikult ta ikka midagi midagi tegi. Väga erilist. Minu mäletamist mööda on teda peetud Eesti kõige kaunima tooniga, solistiks. No nii, nad räägivad jah, ja isegi praegune ma ütleks, need 30 aastased 35 aastased tšellomängijat nemadki, noh, kes olid siis ka poisikesed ja isegi nemad nagu verd meenutavad seda, et jah, see tooni kvaliteet tõesti vist oli niisugune, mida. Mida mäletatakse ja püüa, eks? Need kuulates üldse. Tšellomängu tekib alati alati, ükskõik, kuhu ma seda kuulen, kastsin oma majas, kus mul korruse all poole laps, saareväljade peale perekond ja kus ma sageli kuulen tšellomängu ma paratamatult lihtsalt jana, aga äkki korraks sellele trepi Mademele peatuma, kui ma kuulen seal seda mängitakse ja. Ükskõik kus ma kuulen akadeemia ukse taga jään kuulama ja. Midagi ei ole teha, tähendab minu poolehoid kuulub ka nendele noortele tšellomängijat le, kes otsivad seda tooni, ilu ja tooni nisukest sügavust ja mahlakust ja, ja minule jää täiesti arusaamatuks, miks paljud heliloojad on kirjutanud tšellole tänapäeval just eriti niisuguseid asju, kus ei kasutata ära minu arusaamist mööda selle pilli kõige suuremat võlu. See on just see niisugune. Kuidas ma ütleks, niukene, põhjatu ääretu, oma nihukeses ilus ja ma ei, ma ei võta vastu sellist muusikat, kus tšellot kasutatakse mingisuguse. Niuksed käristavana jaa, jaa. Kõik need igasugused tšellole, kerele koputamised ja kõik need asjad, ma ütlen, et see on kindlasti minul niisugune subjektiivne ja võib-olla ma lihtsalt ei oska nagu noh. Teistest teistest noh, nendest niisugustest lähtepunktidest nagu kuulata Kiievist ühesõnaga seda heliteost, et võib-olla see kontekstis peab nii olema ja kõik, aga vaat midagi parata tähendab minule see pilli roni, ilus on mulle püha ja ma ma lihtsalt tahaksin, et kui seda pilli kasutatakse, siis ikka vot sellest niisugusest lähtepunktist nagu kõige enam. Kas teid ei tahtnud panna tšellot mängib või Noffelsingisu stiil? No üks väike, ei, üks väike üritus oli, kui ma ei mäletagi, kui vana ma olin, tõi ühe väikese tilli koju ja mul on ka just seda on hiljem paljud öelnud, et ja pikad sõrmed ja et noh, nii puht füsioloogiliselt sobilid võib-olla üldse noh, suur naine ja aga ei, see pill nõua palju püsivamaks ja noh, nii sihukest süvenenumalt iseloomu kui minu oma. Ma olen küll ka võimeline jah, väga sihikindlalt vist ühte mingisugust eesmärki nii-öelda taga ajama, aga eriti lapsena mul ilmselt ja nooruses oli ka see see natuke kehvem karakteri pool, põhipõhilisena nagu. Öelda, nii-öelda valitsus, et ma rahutu ja väga niisugune püsimatu olin kamist laulmise juhtumis? Noh, eks ikka see soov ma ei häbene öelda, soov esineda, kindlasti on lapsest peale olnud suur ja. Üldse lavale minna maju ka pärast keskkooli, ma olin nagu väga kahevahel, kuna mul loomise soov oli ja mingisugune hääleke vist ka oli ja kuskil, kui ma olen niisugune 16 aastane, siis, Kadunud Felix Moor sattus mind mingisugusel suvitamise, seal olid selles toonlased kõik koos Võsul tehti niisugune laste kontsert ja ma seal käimiseks ja siis laulsin ja ja tema siis oli öelnud vanematele, et selles hääles mingisugune noh, niukene eripära paistab olevat, aga et noh, et peaks nagu ootama mingisuguse aja, aga vot meil on ju kahjuks niisugune asi, et ei taheta nagu uskuda seda, et ka tütarlapsed peaksid nagu mingisugused ajad vaikima, oma häälemurde ära ootama ja kõik niisugused momendid on meil nagu neil, nagu nendega ei arvestata vist ja ja lihtsalt kuidagi läks see keskkool nii, et ikka pandi siia-tänna vahetevahel esinema, aga see esinemine ilmselt oli väga tagasihoidlik ja ja kui ma siis ka muusikakooli soovisin astuda sisse hääle kontrollimisel kurgutohter ütles, et oi, need on nii väiksed ja viletsad häälepaelad, et nendega küll ei maksa nüüd laulmise peale mõeldagi. Ja esimene õpetaja, kelle juurde ma noh, nii eraviisiliselt sattusin orjalis, Roolaid kestis. Jälgis minu, ma käin, mängisin ühes isetegevuslikus teatris, ka, jälgis minu Ja siis kõik kangesti soovitasid, et Eimine ikka teatrikooli, aga tol aastal ei olnud Panso juures vastuvõtu ja ma üritasin suure lennuga Moskva teatriinstituuti sisse saada Kitisesse jaa. Khati juures või tähendab kunsti teatri juures laevasse, seal oli konkurents 200 inimest kohale, ma ootasin kuus tundi sabas seistes oma etteaste. Ja kõvalis sinna ette jõudsin. Ei oska. Kahju, et muidugi, et ei ole võimalik kuidagi seda taastada, seda, seda pilti, mis, mis võis seal toimunud on muidugi. Ja loomulikult see lõppes fiaskoga ja ja no tagantjärgi mõeldes ei ole halba ilma heata, sain ikka ülisuur kogemuse ja ja selle tõttu ma ikkagi ei jätnud jonni ikkagi, üritasin siin siis uuesti nagu laulmisega ja kuidagi sain muusikakooli ja viimasena ja väga tagasihoidlikult ja kuidagi lõpetasin selle muusikakooli ära ja kuidagi ka tänu vist oma lihtsalt natukene lahtisi male peale, teised ained olid mul väga tugevad ja sain ka jälle viimase sõnaga konservad tooriumisse siis niimoodi. Kuidagi läkse ooperis ei ole, proovivad teha. Noh, ei, minu hääl on ikka niivõrd Ja niimoodi, aga konservatooriumi päevikus ja jaja siis küll ja tähendab, mul oligi see õnn, et mul. Mind väga hoidis tookordne ooperistuudio juhendaja kadunud tubaleessov. Tema hirmus palju minuga tegeles, nii et mul oli niisugune tore võimalus ka tahtsin meeletult tehast ooperit ja aga kaaslased võime tulid ikka ääretult tagasihoidlikud ja tegin isegi niisuguse toreda asja nagu Jevgeni Oneginit terve läbilõike tähendab terve see ilus, teine pilt Jaaniaga ja kirjas stseen. Ja see uhke ilus, kuues pilk on eginiga kadunud Illajast orav oli mul siis tuli nii-öelda lisajõuna partneriks ja ja me tegime niisuguse kompositsiooni, roni ja klaveril oli Frieda Bernstein, kes ka nüüd on juba Ameerika maile ära läinud. Nii et see kujunes kuidagi ilmselt vist niisuguseks tõenäoliselt mingisuguste sisuliste ja võib-olla noh, mingisuguste natukene natukene enamate näitlejavõimet. Ja noh, niisuguste omaduste poolest, mis ületasidki kindlasti seda laulmise võimekust ja kujunes kuidagi see niukseks etteasteks, et pärast Helgi Sallo, kes oli kah seda kuulanud, tuli juurde ja ütles, et ta ei ole, helistati jah, nad noh, nagu enne kuulda saanud. Nii et võib-olla jah, niisugune mingisugune sisemine hingejõud on mul vist võib-olla alati olnud suurem, kui see. Noh, kuidas öelda, võib-olla nüüd öeldakse, kaalne kate või ja tegin ka, pidin lõpetama konservatooriumi Bergolesi, selle kahe inimese ooperiga teenijanna käskijanna aga seal millegipärast enne lõppu minu. Armas õpetaja Linda Saul, kes mulle tõesti kohutavalt palju on andnud, aga, aga tema kuidagi ei leidis, et ei, ei ole minust ikkagi tulevikus kindlasti mitte ooperilauljat ja tegi viimsel hetkel niisuguse. Mul oli partneriks Teo Maiste pidanud olema ja. Paul Mägi kuulas selle meile üle ja pärast ma hiljem alles siis kuulsin, et ta kuidagi avaldas kahetsust, et et oma eriala õpetaja nagu tegi sellise rabaliigutused, ei tõstis mu nii-öelda lihtsalt kammerlaulja kastija, lõpetasin kammerlauljana ja jäi see tegemata. No ei tea, võib-olla. Ma olen ikka üldiselt elu jooksul õppinud mõtlema, nii et ei ole halba ilma heata, sellepärast et võib-olla tänu sellele, et ma ei pääsenud sellesse valdkonda. Mind kutsuti kohe konservatooriumisse Linda Sauli assistendiks. Ja ma läksingi ära teatrist. Ja tänu sellele ilmselt olen ma olnud siiski iseenda peremees, terve elu olen teinud üle 20 soolokontserdi erineva kavaga. 15 aastat oli ju võimalus Kadrioru kunstimuuseumist ja neid ilusaid kontserte mida ma siiamaani noh, nagu niisuguse tõesti niisuguse ääred sooja tundega meenutama. Armastan Kadriorus jalutamas käia ja ootan, ootan pikisilmi. Tehke enne kui mul pähe pärlisära kustub. Ehk järsku õnnestub veel ka seal kunagi midagi natukene kasvõi ühesõnaga, oma areenilt lahkumise kontsert seal näiteks teha. Sest see on ikka kohutavalt oluline, millise interjööris sa laulad. Inimesed tulevad sellisesse paika ikka nagu pühamusse, nagu tõusevad sellest argisest elust kõrgemale juba selles keskkonnas olles ja ja, ja sina, kes sa tegija oled? See on ikka nii suur. Nii suur, hingeline nisugune toetus. Kus kohas sa laulad? Ma näiteks ka praegu, toon drastilise niisukese näite. Ma tegin oma õpilastega ühe niisuguse julge ettevõtmise, ma tegin prantsuse muusikast kava. Esimene pool oli Foree romansid. Kõik prantsuse keeles ja punapoole surey sünnist oleks möödunud 150 aastat ja 120 aastat möödus meni esietendusest ja teise poole siis tegime niisuguse Carmeni võtsin eri meetekstid appi ja siis ka need dialoogid sellest Bizee esialgsest variandist. Nii et kaks neiut laulsid mul neli Carmeni aariat ära üks neiu laulismika elati ja siis need noorukesed, need olid siis need Nonii, need nii-öelda kaasmuslannad, raskeid Mercedes ja abiliseks oli meil neli tammel juures lõpetanud Aimar Tammel bariton, kes siis oli kord fo, seekord merimeekord. Tore. Thor kordse mägi, karjus keskmik kaela, toob sinna mägedesse, nii et toimusid temaga need dialoogid, suhtlemine ja ka tema ise laulis ka Doradoriaariat. Ja vot seda kava. Me esitasime ajaloo muuseumis, ma kutsusin sinna ka kuulama talveaia perenaise ja Lauri Leesi ja, ja igasuguseid inimesi, kellest ma Ma mõtlesin, et juhul kui see meil õnnestub, siis noh, saavad võib-olla õpilased edaspidi veel lisaesinemisi. Ja nii läks. Lauri Leesi ostis gümnaasiumile ära selle talveaia. Üheks õhtuks tartus. Härra Viller andis meile Vanemuise väikese maja ovaalsaali. Pärnus sütevaka gümnaasiumi muusikaosakonna juhataja hellid reiblut organiseeris õpilasmajja missioone. Laureeritud vana maja, kus on tore kammersaal ja igal pool oli täis täis saalid, õpilased said ühesõnaga täis publikuga saalis esitada, seal on sihukest toredat muusikat ja ja nüüd siis miks ma hakkasin sellest rääkima ja nüüd siis tuli selle kõige järelkajana kutsumine ka üliõpilasballile, mis toimus selles niinimetatud Karl Cathex kastis. No minu jaoks, andke andeks, ääretult halva auraga maja. Mina usun nendesse asjadesse väga. Ja nojaa, pragmaatikute jaoks lihtsalt ekstra halla akustikaga ehitatud saal, Nosal oli muidugi mõeldud koosolekuteks hoopis teisteks otstarveteks ja erakordselt ebameeldiv pik kli kogu ehitusega lava, millel mitte mingisugust, noh, head tagafooni ei ole, saalis ei ole mingisugust vastu resonantsi häälele. Vot niisugusesse noh, ühesõnaga ruumis, noortel lauljatel laulda see on ikka, see peab olema niivõrd tugev juba eneseorganiseerimine ja, ja niivõrd enesekindel ja, ja noh, niisugune ma ütleks ka tehniline enesehääle valitsemine ja kõik. Kuivõrd meeldiv on samas inimestel laulda, eks ole, mingisugust niukses noh, kas nüüd, mil Olavi saalis või seesama ajaloomuuseum muidugi seal on teised akustika no niisugused kaja ja seal on natuke teised niisugused niuksed asjad, millega ka peab õppima. See on omaette kunst, lauljal, õppida arvestama antud ruumi, akustikat, see on omaette, see ei ole, ainult et ma valdan oma häält hästi ja, ja mul on juba hea tehnika. Aga ikkagi vot seda võimet ei ole isegi küpsetel lauljatel, mitte kõigil, et ta antud ruumi arvestab. Südamele ikka ma olen kogenud, et väga kurbi, kurbi asju ja tulevad väga head. Näiteks koorilaulja läheb meie raekoja saali kontserti tegema ja ta ei arvesta sellega. Et seal saalis ei ole mul teda võimalik vastu võtta kogu selles hääle mahus, mida ta on harjunud tekitama. Suurel ooperilaval. Samasugune kohta nüüd üks uus kontserdipaik, see on see Assauwe torn teatri muusikamuuseumi valduses seal seal kahjuks see on üks koht, kus ma veel ei ole, tähendab ise isiklikult proov, seal ei saa ka suurt häält teha ja seal on teatud raskused iseka instrumentalistidel sinna iga pilli sobiks. Seal on ikka nii, flööt, ütleme, ja kitarr ja niisugused sobivad. Ja, ja noh, näiteks meie Niguliste, mis on ikka minule väga meeldib seal lauldes on tõesti niisugune sellest hoolimata, et ta on nii kaua olnud ju. Ühesõnaga, kõigi seitsme tuule käes maja ja sealt on vist välja jõudnud minna see eriline noh, see niisugune inimenergia. Ma leian, et kirikutes on ikka niivõrd suur inimene, ergia annus mis alati mind toidab ja Nigulistes, sellest hoolimata, et ma ütlen, et ta on olnud seitsme tuule käes ja ja ta on praegu ainult kontserdipaik ja ikkagi seal tore laulda, aga jällegi vot see, et seal on noh, pärast restaureerimist muudetud kogu seda akustilist situatsiooni, Kaja on natukene liiga suur ja ei saa seal minu meelest laulda. Ja üldse ka instrumentalistina, minu meelest ei saa seal laulda asju, mis mängida asju, kus on. Liiga palju load siis. Esialgu oli selles kirikus hästi palju puud. Suured pingid olid rõdud. Ja, ja, ja, ja see on kõik, see ju kõik oli läbi mõeldud, see kõik ju pidi toimima. Ja praegu on see kõik seal muutunud. Üheks selle tõttu ongi see see raske moment seal. Aga sellest hoolimata. Mul on ääretult kahju, et meie Situatsioon sellest pahast kurjast on nüüd nii sõltuvaks läinud. Et see on ju selge, et Niguliste vajab oma ülalpidamiseks raha, et teda soe hoida, et ta valge hoida. Aga kuskil ja loodaks väga, et ikkagi leitakse mingisugune kokkulepe ja kompromiss, et et ta ikkagi saab üks täis elu täiskontsert elu elama jälle taas. Te olete ohtlik nähtus meie lauljate hulgas, tavaliselt on ikka tegemist just ooperilauljatega ja sinna tööle lähevadki. Aga teie olete nüüd siis jällegi, see on ilus, kena juhus jäänud kammerlauljaks. Kammerlauljaid meil ju on tegelikult väga vähe. Sest et ega ooperilaulja hääl, kamber lauljaks palju ei istugi. Ja teil on olnud, et koostöö ja koostöö olnud mitmesuguste kammeransamblitega, kes kangesti püüavad teid nii-öelda kampa tõmmata nagu kammerratta Tallinna saksofonikvartett ja. Ja, ja kindlasti esimene, kellega ma väga pikka koos tegi, tööd tegin, on kadunud teine Jüri salu vanamuusika ansambel, kellele ma olen ääretult palju tänu võlgu. Sest et. See muusikavaldkond juba muidugi on niisugune rikas ja huvitav ja ja minu meelest see muusikavaldkond on see, kuhu peaks Gustaks algama iga laulja. Ta ei pea kindlasti mitte jääma selle muusika tegemise juurde, aga peaks algama sellepärast, et see on ikka nii nagu noh, kuidas öelda, evolutsiooni algus. Ma mõtlen laulu, kunsti, evolutsiooni algus ja ja ja minu hääl muidugi oma loomuse poolest ilmselt sobis sellesse valda eriti ja. Ma olen sellele ajastule väga palju tänu võlgu, rääkimata sellest, kui palju kui palju ilusaid muusikalisi niukseid teostusi neil oli. Me tegime ikka väga palju toredaid kavasid ja meil oli väga toredaid kontsertreise. Kohutavalt kahju, et see oli aeg, kus uksed olid lahti ainult sinna ida poole ja lääne poole me nagu ei jõudnudki selle ansambliga mingisuguse ümber. Noh, niisugune väike nihuke ümber ümber moodustumine toimus siin selle ansambli siseselt. Lõbus ja, ja selle nimetuski oli teine. Selle ansambliga me siiski kaks reisi Soome kirikutes käisime. Mis minu jaoks oli muidugi. Ma ütleksin, minu täielik uuestisünd sellepärast et ma olin terve elu oodanud tõenäoliselt seda, et ma saan kirikutes laulda ja sest kogu see aeg, milles ma aktiivselt pidin tegutsema aas, on ju meil kõigil teada, mis aeg see meil olija. Olekski ka läinud selle riski peale, et ma oleks tol ajal, kui ma olin, noh, nii-öelda alustasin oma lauljateed läinud nii-öelda kirikulaulmise peale, ma oleks Esiteks muidugi ilmselt jäänud ilma oma põhitöökohast. Aga no kui ma ka oleksin selle ohvri toonud, siis ikkagi seda laulmise võimalust oli ju ääretult vähe. Kirikud olid ju sellises seisus, et noh, see nõudis ääretut, altruismist, inimestelt. Kes seal tegutsesid tol ajal ja ja nüüd tuli see aeg, et ma esimese reisiga Soome poole laulsin, vist viies või kuues kirikus ja ei esiteks see atmosfäär, see õhkkond, see vastuvõtt rääkimata sellest, noh, niisugusest see oli minu jaoks šokk täielikult, et kõik Soome kirikud olid sooja hooldatud. Alati rahvast täis. Ja no mis sa hing veel tahad seal? See oli just see, mida mida ma nii kaua olin oodanud. Eesti kirikutes ei ole proovinud laulda, olen küll. Me seesama konsortsiumi ikkagi ju laulsin Pärnu Eliisabeti kirikus käisime Haapsalus. Niipalju kui võimalusi kohe alguses oli nende muutustega aegadel nii tagu kirikud muutusid natukene hooldatumaksja soojemaks, et seal oli üldse võimalik võimalik midagi teha. See on ka ikka ju. Küll laulsime ka mitmel pool nii külmades kirikutes. Saksofon on selline pill, millest justkui ei tia uskudagi, et ta häälega kokku sobib. Jah, see oli minule suur üllatus, tähendab, see sündis kogemata üldse see kooslus. Saksofonikvarteti kvarteti oli valinud endale partneriks Helvi raamatu aga Helvi Raamat oli tol korral väga liikuv inimene, tal olid suured projektid seal Saksamaal ja, ja ta nagunii-öelda. Oli neile teada andnud, et vot samu lugusid laulab ülevalt ka, proovige ühendust võtta ja ja minul oli see muidugi esialgu täielik jahmatus, sest ma olin surmkindel, et ju ääretult metallkõla suur täiuslik ooperi. Et mis asja, mina oma nihukese õrna ja lüürilise häälega seal hackathon nende hulka nii ära, et aga üllatus oli meile kõigile suur, kui me tegime oma esimese kava ja käisime sellega mööda Eestimaad ringi, siis igalt poolt tulid inimesed eriliselt säravate silmadega veel juurde, et kõigile oli see niisugune üllatused, et kuidagi see kõrge sopran niukse erilise sobilikkusega paistis sinna õielda häälena sinna vahele. Jaa jaa, paljudes lugudes just nagu isegi jäi sinna ülesse niimoodi kelka vaja. Ja noh, ja ma püüdsin muidugi otsida niisugust muusikat polegi muusika muidugi on kohe niisugune, mis ekstra nagu oleks, ma kohe olen mõelnud selle peale, et kahju, et polegi oma elus ei õnnestunud seda varianti kuulata, et et tema muusikas on kohe nagu kirjas see kõik need värvid, mis on saksofoni kvartetis. Ja kui me laulame näiteks Bachi koraali ja siis jälle vastupidi on teine, tähendab, mul on niisugune, tunneme, oleksime kooreli keskel. Seal on kõik korrali hääl. Ja me oleme teinud eesti rahvalaule, saab jälle saksofoni, saavad imiteerida kõiki neid meie, Eesti neid igasuguseid torupille ja ja nii, et noh, võimaluste rohke ansambel ja näiteks Et see ei mõjuks need kelkimisena, aga meil oli viimane niisugune väga ilus. Välisreis oli Saksamaale Schwartz vandi mägedes, kus meil oli ka see õnn, et me esinesime Šveitsis, baas oli konservatooriumis kus meid kuulas baaseli saksofonikvartett, kes just oli möödunud rajal võitnud Pariisis kammeransamblite konkursil, tähendab, mitte mitte puhkpillide või ainult mingi saksofoni tegelesid nimelt kammeransamblite, nii et ühesõnaga ja meil õnnestus ka nende kontserti kuulata ja see oli muidugi kõrgem pilotaaž. Esiteks ikka väga hea pillid ja, ja noh, niisugune repertuaar oli neil natuke teistsugune kui saksofoni debartetil ja ääretult sümpaatne ansambel ja nemad siis nüüd kuuldes Teie esinemist olid pärast kuidagi niisuguses ääretult Kuidagi hämmingus, et kuidas meie ei ole enne ise ka niisugusele ideele tulnud, et see on nii fantastiline niisugune kooslus koos lauljaga ja nad isegi avaldasid soovi, et nad neil oli nagu mõtet tulla siia Eestimaale oma turnee kanu Rootsi tulla ja, ja Eestimaale ja pakkusid minule siis kah nagu mingisugust koostööd. Aga need asjad on kõik niisugused, et eks need jäävad kõik nende mänedžeride ja rahade ja kõik niisuguste asjadega, vähemalt minul oli see väga kosutav, et oli noh, niisugune reageering nii noh, niisuguste ikka väga eredate muusikud. Poolt aga nad võivad siia veel tulla ja teoks saada. Et asi on ikka nüüd niimoodi ka, et ma ei taha olla muidugi nüüd halemeelne ja, ja selle üle nutma hakata, kas midagi ei ole teha? Elu on niisugune, nagu ta on ja lihtsalt laulja aeg saab otsa. Aga mida te praegu harjutate harjutan? Ma ei usu, et nüüd olete loobunud laulmisest ja enam häält ei teegi. Ei, juba see minu töö iseloom ei, ei luba seda, tähendab kui sa tahad olla noortele inimestele toeks. Mina loen oma õpetamise juures vast kõige olulisemaks faktoriks seda, et ma pean olema Neile. Tee lahti tegija silmade avaja neile ideede väljasöötja. Neisse ärgitama üles. Soovi pidevalt otsida aga selleks, et kõike seda teha, selleks ma pean olema siiski aeg-ajalt võimeline neile ka midagi lihtsalt puhtpraktiliselt ette näitama. Ma muidugi olen püüdnud viimastel aegadel kindlasti seda, et ma pidevalt ei laula ise midagi ette, sest see on üks halvimaid variante. Kui. Õpetaja nägu hakkab peegelduma tema õpilastes. Kuskil tähendab. No võib-olla see on edevus, ma olen meelitatud, kui mulle tullakse ütlema, et mu see või teine õpilane musitseerib kuidagi, noh minu sarnaselt ei tähenda seda, et ma peaksin ennast mingisuguseks etaloniks, jumal hoidku selle eest, aga aga noh, kuna on selja taga ikka 25 aastane praktika ja on mingisugused resonants, andsid mulle kätte tulnud Sest selle musitseerinud seisukohast ma võib-olla räägin ka niisuguse. Jällegi see ei mõju mitte kelkimisena, vaid lihtsalt, see on mulle andnud tuge. Mul oli see võimalus siin kolm aastat tagasi ka Ameerikas ja Kanadas ära käia. Ja mul oli see õnn, et ma sain teha soolokontserdi New Yorgi kirikus töös Maaja roosiga, kes on ju meie Rudolf Tobiase tütretütar. Ja kes on lõpetanud Joeli, Ardi ja Julian Manhattan hais kuuli. Ja kes on organist erakordselt hea pianist. Võrdleksin teda partnerina. Meie Riina keretsiga selles mõttes, et inimene kohe nagu haakub sinu mõtetega kohe võtab sinu ideed vastu ja kohe pakub sulle omapoolseid. Ja meil oli nii vapustavalt noh, niisugune noh, niivõrd hea otsene kohe niisugune teineteise mõistmine ja tema tegi minule ettepaneku tulla sinna meistriklassi tegema kui kammerlaulja. Tähendab, see oli minule niisugune üllatused. Ta on ikka seal väga koteeritud muusik, ta on väga suurt isiksust ega seal koos musitseerinud ja ja no mina olen siin ikka põhimõtteliselt ikka terve elu nagu jalgratast leiutanud ja ise pusinud ja, ja muidugi tähendab mul on siin ka väga väga heade muusikutega koostöö, ma olen nii palju õpetust, vaat siin ilma Malleselt ja Ivo Sillamaalt ja, ja noh, ma ütlen, et niisugused koostööd nagu Riina Gerretz-iga ja need ansamblit Jaan Õuna olen, ma olen kohutavalt palju tänu võlgu, kes muusikat kuna ikka on kohutavalt palju mind harinud ja mind paika pannud ja, ja, ja samas ka vihma mingil määral siis võib-olla, aga noh, midagi ka minus hinnanud. Et me koostöö siiski küllaltki kestnud. Ja see oli noh, minule see niisugune pakkumine oli mulle noh, niisuguse hingejõuallikas, et kõik kes mind pärast seda reisi siin poole aasta jooksul, kellega mul nagu kokkupuude oli kui muusik ja, ja kui töötegija lihtsalt ütlesid, et sind ei tunne nagu ära, et su silmist tuleb nisukest õnne ja energiatulva Sest ega siis kunstnikule ei ole ju mitte midagi rohkemat vaja kui vahetevahel öelda talle. Et sa oled jälle kuskile midagi liikunud, sa oled jälle midagi leidnud. Vot seda äramärkimist ei eluilmas ei ole mina tahtnud pärast kontserte mingisuguseid kiidulaule ega, ega, aga noh, nii sihukest ülistamist, mind on see alati väga ettevaatlikuks teinud. Ja kõige hirmsam on muidugi olnud see hetk, kui pärast soolokontserti tullakse ja öeldakse kas sa nägid head välja ja küll seal ilus kleit. Siis oli kindel, et midagi ytleja niivõrd, nii et et selline ütlemine muidugi on minul eluaeg tekitanud seda, Ma ikka nutsin paar kõva kõva peatäit. Aga jah, vot need niisugused positiivsed impulsid, need on ju need, mis meid nagu innustav ja annavad sulle jõudu, et ahaa, tähendab maa, teen midagi, mis on päris päris noh, sinna kuskile sinna sinna õige poole ja ja jälle annab niisugust jõudu.