Keelesäuts. Sõna erinev tähendus on hakanud juba hulk aega tagasi tuhmuma. Otsustage isa. Olen käinud kolmes erinevas koolis. Koolis on mitmeid erinevaid huviringe, kontod võivad samaaegselt olla mitmes erinevas pangas. Nüüd on mittetulundusühingutele ilmselt raskem erinevatest fondidest raha küsida. Vaevalt et neis näidetes tahetakse rõhutada seda, et need koolid, huviringid, pangad, fondid ei ole ühesugused. Erinev rõhutab hoopis mitmust, seda naljatamisi nimetatud juba eesti keele mitmus artikliks märkagi, millal nali tõsiseks läheb. Kui kasutame sõna erinev siiski tema põhitähenduses, samuti vastandsõnu nagu sarnane, ühesugune, peaksime jälgima, kas lause on loogiline. Ühes internetis leida lause. Õppematerjalis kirjeldatakse kaht nahkhiireliiki öeldes. Vanemad erinevad välismorfoloogiliste tunnuste poolest, kellest nad mõlemad siis erinevalt sellest kohe aru ei saagi. Teineteisest erinevalt tuleb välja. Ja vikipeedia ütleb kassikaku kohta niimoodi. Emaslinnud on isastest märksa suuremad. Aga välimuselt on mõlemad ühesugused. Mõlemad on ühesugused. Mitte et üks on ühesugune ja teine ei ole. Tsiteerin veidi meediast leitud lauset. Mõlemad on nime poolest väga sarnased. Tekib küsimus, kellega need mõlemad siis sarnased on. Siit võib välja lugeda kellegi kolmandaga. Kui nad panevad teineteisega, siis nii tulebki öelda. Nad sarnanevad teineteisega, nad on ühesugused, omavahel sarnased sõna, mõlemad on ülearune. Ühele raadiokuulajal on silma ja kõrva jäänud ka sõnast samasugune, pisut vildakas kasutus. Jälle on segadus lindudega. Linnuisas ja emaslind on samasugused. Samasugused kui kes, tahaks kohe küsida. Mõeldud on muidugi seda, et isas-emaslind on ühesugused. Emaslind on samasugune kui isaslind.