Tuuli ööbimine ei kaantesse. Aja. Teod ootus, diofiilius, need on kreeka nimed ja tähendavad jumala andi, ka nimi, teon, otsapidi sealt pärit. Kui palju on sinus jumala andi? Ma ei ole selle peale eriti mõelnud, aga aga ilmselt ikka hääl on antud looduseni ehk jumala poolt. Ja siis noh, teatud määral näitlemisvõimet ka võib-olla nii palju, kui ma tean, ma ise seda selle tunnistaja ei ole olnud, sest et isa olevat oma noorusaastail Võru teatrisaali Võru Kandle teater oli Siis teine löönud kaasa nii draama kui ka operetis operetitükkides. Seda ma kuulnud ei ole. Sest et minu lapsepõlv lõppes ka üpris varakult. Ja koos sellega. Nii et sa oled läbi teinud ka need kannatusaastad, mis paljudel Eesti inimestel on tulnud läbi teha. Medvedjev üpris kaugele. See on Tomski oblastisse ja säält Tomski linnast veel umbes 1000 kilomeetrit põhja poole pikki Obi jõge. Ma lõin kaasa küll seal kooli isetegevuses, seal päris varajases nooruses seal isegi nii. Väikses nihukeses tantsushowst tegin kaasa ja hiljem mäletan, tegin mõnes niisuguses. Draamakatkendis mulle on meelde jäänud, et oli midagi tšehhist. Üks niisugune lugu nagu juubel. Hiljem ei ole seda lugenud ja Dani unustuse hõlma vajunud. Aga siis keskkooli viimastes klassides siis tõesti. Ma proovisin kooris laulda, seal oli meil ka üks välja saadetud. Eestlanna, muusikaõpetaja Idea Kompus. Ja siis hakati mulle ühelt kui teiselt poolt rääkima, et ma peaks ka soololauluga tegelema, et mul pidavat nagu hääl olema. Kuigi ma tundsin huvi, küll ma seal klassis meil oli üks baritonihäälega poiss ja tema esines palju. Laulis ooperi reid, mäletan Igori aariat, laulis. Apelsin ei korja ja huvitav küll, ma ei tea, miks, aga mulle ooperimuusikaga meeldis tol ajal seda ma mäletan ka. Maa, oma lauluõpinguid, alustasin seal siiski Tomski linnas. Suurte raskustega küll, aga ma pääsesin lõpuks, teisel aastal pääsesin. Pääsesin õppima Tomski linna. Sellega oli muidugi suuri raskusi, sest et et tol ajal oli see väljasaadetu. Silt silt oli küljes ja, ja see takistas, ei tahetud kuhugi võtta õppima kõrgkooli. Ja siis ma lausa juhuslikult möödaminnes nii-öelda astusin muusikakooli sisse ja tähendab selle majja sisse ja samal päeval seal oli vastuvõtueksam ja mind võeti ilma dokumentideta. Mul ei olnud kaasas sel hetkel dokumenti, võeti kuulda sõna tänavalt kohe vastuvõtukomisjoni sajastatud. Et häid inimesi leidub igal pool ja ja siis sealt siis minusugune lauluõpingud algasid. Kui ma lõpetasin muusikakooli, seal oli küll nagu plaanis tulla kohe Tallinnasse, kuigi mõtlesin et võib-olla tasemevahe on väga suur, pääsesin üldse löögile. Aga juhtus siiski nii, et, et maga Tallinnasse ei saanud kohe. Ikka nii elu käis nii. Siksak teed mööda. Sõitsin üheks aastaks tagasi Novosibirskisse õppides seal juba esimesel kursusel, selle ma lõpetasin seal ja ja olles siin Tallinnas suvel puhkusel, lihtsalt tuttavate sugulaste juures siis üks hea inimene Viis mind kokku Tiit kuusikuga ja Tiit Kuusik kohe paugupealt korraldas selle asja ära, et mind toodi üle Tallinna konservatooriumi teisele kursusele. Aga ütleme, poleks kuusiku protosheed olnud oleksid võinud katki jääda või tähendab silma vaadata sinule, vaadata ikkagi rahvavaenlase pojale. Ja seda oli siiski natuke hiljem ka tunda veel siin Tallinnas. Kuid võib-olla kui see sel suvel ma poleks kuusiku kokku saanud, ma oleks vist tagasi sõitnud, sest Ma juba sättisin tagasisõiduks plaane et jätkata seal edasi õpinguid, aga aga siis siis ma enam tagasi ei sõitnud, kui see asi kuusiku poolt niimoodi ära korraldatud. Selleks piisas sel korral ant üht telefonikõnet. Kuusik kohe minu juuresolekul, helistas valgesse majja ja ei konservatooriumisse ja juhtus nii, et et ka Eugen Kapp oli samal ajal sallu olemas ja siis On tema oli ainult küsinud, kas poiss eesti keelt valdab ja oligi asi korraldatud kuusikuga ja see oli tõesti niisugune. Niisugune tore kokkusaamine ja kuusik kuidagi. Kuidagi suhtus minusse eriliselt ja kuidagi niisugune. Kuigi kuusik tihti noh, pealtnäha võib-olla tundus Mõnikord isegi nagu sihuke kalgina, võib-olla, aga, aga tema oli väga südamlik ja soe inimene. Sa kuskilt selle välise koore, sealt oli tunda kogu aeg. Ja ma alati suure tänutundega. Jään meenutama teid kuusikut. No lauljal on hea, kui ta saab omale partii selgeks teha kodus klaveri taga, kuidas üldklaver oli koolis? Jah. Konservatooriumis, kui. Oli raskusi, aga sest et mul juba Vanemuises siiski oli küllaltki suur koormus ja ja siis muidugi niukesed mitmed ained ka, klaver jäi natuke unarusse. Ja kuna lapsepõlves ma ei olnud kokku puutunud palju klaveriga sisse, kama minust pianisti muidugi ei saanud. Aga noh, nii palju ma ikka saan, et et omale partiid ja seal nad ka kordagi kaasa mängida. Et, et senimaani olen toime tulnud, loodan, et ka edaspidi. Sa said juba suure koormuse konservatooriumi päevil õppides ja, ja esimene töökoht oligi Tartu Vanemuine. Ma tegin konservatooriumi ooperistuudios kaasa lõpetajatega ise, olles alles kolmandal kursusel tegin kaasa Sevilla habemeajas, kus nendel lõpetajatel puudus partale osatäitja. Ja pärast seda, kui see riigieksamietendusele ära olnud Estonia teatrile jumal siis oli Vanemuise delegatsioon juba arsti minu jutul ja ja see tuli küll nii ootamatult ja, ja kuna Minu niisugune soov ja unelm oligi saada ooperilauljaks, tegelikult siis siis muidugi määras, ei öelnud ja ei jätnud kasutamata seda juhust ja hakkasin juba neljandast kursusest peale. Samaaegselt õpingutega töötama vanemas teatris. Seal tuli kohe kokku puutuda juba hästi suurte osadega thr peaosadega. Nii et toona sul tuli üpris tihti sõita Tallinna-Tartu vahet, ma usun, et tänapäeval teater ei saa lubada sellist luksust, et ütleme, sa sõidad paar korda nädalas Tartusse tagasi, piletid nii kalliks. Jaa, seda küll, aga tol ajal oli isegi niimoodi, et ma töötasin enne seda kaks aastat raadio segakooris. Ja kuna noh, Vanemuise teater andis mulle ilmselt nagu ma mäletan sama palga ja noh, kuna öeldi mulle siis, et sellised veel jätkan õpinguid ja nii täiskoormusega ei saa tööd teha. Et siis et see palk sisaldab ka mulinat sõidurahad. Üks või kaks aastat igatahes käis küll niimoodi, et ma siis ma hakkasin nagu sellest palgast oma sõidud kinni. Vanemuises ma hakkasin tööle 60. aasta sügisel. Ja 65. aasta septembrist. Ma siis tulin täielikult üle Estonia teatrisse. Kuid see ei tähendanud seda, et ma Estonia teatris varem töötanud, sest et 62. aastal, kui ma lõpetasin konservatooriumi kevad-suvel siis samal ajal juhtus niisugune õnnetus. Traagiline õnnetus, Ott Raukase ka ta sai filmi võtetel surma ja Estonial oli passidest puudu. Ja siis ma Ka Estonia teatris samal ajal. Üpris suure koormusega tööle. Et jällegi see kahe linna vahel sõit kestis edasi kuni 65. aastani, kui ma tulen Estoniasse, kuid selle järgi pärast seda veel üks, kolm-neli aastat, ma sõitsin veel Vanemuise vahet, siis seal paar lavastust tegin veel seal kaasa ka. Üks komponent on näitlejameisterlikkus, see tuleb lauljal tõesti ise selgeks teha, ega kool või konservatoorium, seda nii palju on. See kõik tuleb hilisemas töö käigus. Seda ja muidugi konservatooriumis ma ei tea, kuidas praegu praegu on see asi natukene võib-olla. Parem, aga tol ajal näitlejameisterlikkust. Seda sai väga vähe, muidugi. Teatris töötades muidugi töö käigus või heade lavastajatega kokku puutunud, siis muidugi õpid ja ja ja niisugust näitlejaannet tegelikult peaksid inimesed natukenegi kaasas olema. Sünni poolest. Kui palju erinevaid ooperi asjal, et seal on tänaseks jõudnud laulda, mängida? Ja kui arvestada ka kokku, siin on mitmekümnete aastate vältel, tähendab kordus korduslavastusi ja see on nagu päris päris uus. Uus osatäitmine jälle, sest et uues lavastuses uue lavastajaga tuleb jälle osa algusest peale natukene võib-olla teistmoodi teise rakursi alt lahti mõtestada. No. See on kuskil praegu erinevaid osi. Ja osatäitmise lavastusi on mul juba üle üheksa. Ja oled sa oma lemmikosa laulnud? Olen küll praegu ei oskagi, nagu öelda, palju oleks, palju on laulmata ka, aga aga üks nii tippudest, mida ma kunagi unistasin, see oli Boriss kujunov, mille kallale ma tegelikult aastaid ei julgenud asuda. Ei olnud võimalust ka, aga, aga see oli ka hea, et, et see, see osa tuli nagu küpsemas eas. Ja nüüd on kunagine Vene tsaar viinud sind maailma lavadele. Ja seda on nüüd lauldud Pariisis, Stockholmis kui ka Soomes Tamperes kus tehti ka videosalvestus, mis hiljem Soome televisioon näitas Aroom. Aju niimoodi öelda ausalt, et need kõik osad võiks lemmikust tulla. Sest et on tulnud teha aga palju niiskuseosi, mis nüüd endale erilist huvi ei paku, võib-olla, ja, ja mis ei liiguta hinge ega südant. Aga aga on muidugi palju nihukesi osi, mis on just niisugused, mis lähevad hinge ja kui, kui ka etenduse ära laulad õhtul, siis oled sa ka nii küllaltki läbi raputatud lest osatäitmisest selle osa elust. Mis puudutab ka sinu enda hingekeeli. Neid võib olla Ta on just niisugused on tõsisema poole pealt võib-olla. Rannude perserakk Tambergi ooperis. Ja muidugi viimasel ajal. Sinul on hingelähedane selline soojuse inimlikkus ja südamlikus, mis peaks meis kõigis olema. Tundub ja see, nagu liigutab mind kõige enam, kui, kui seda on ka heliloojad väga hästi läbi tunnetanud. Niisugust hingelist läbielamust ei saa muidugi sellest rääkida, koomeliste osade puhul aga aga koomiliselt osad jälle, need pakuvad siukest hirmsat naudingut, kui seal on muusikas nihukest lusti ja, ja lõbu ja ja kui see tõesti klapib ja siis tõesti mul tihti tuleb laval ootamatult tulevad mõned mõned trikid juurde. Niisugune neid on tore teha. Ja siis seda, seda tõesti teed ka südamega kantskuses lustliku meeleolus. Täpsem plaan võttes võidu meile Egiptus talumatust. Õige mõte oleks piinlik Paidlekal ess peitu poeme ja hääldad kätte saada hirmsa kohukuna. Valvurid, unid, iial enam beta teid olid. ASA varguse risti-rästi peitu poen õigel hetkel üllatan, ta saab karterisse. Askopi. Juba niiskuste meistritega kõrvuti laval olla siis tahes-tahtmata. Vjatka ei saanud alati oma parima ja, ja suhtlemine nendega laval, see oli omaette elamus. See tuntud kuulustajaid tonitsiati Don Basqualest nõuab väga head diktsiooni, harjutasid ka eraldi kodust, osa. Eraldi Ma pole harjutanud just nagu saad võti ma jah, kunagi õppisin siis veel ära. Laulsin, koosta Georg Otsaga mitmetel kontsertitel ja mul on meelde jäänud. Üks kontsert, mis oli Taškendis, oli eestikultuuride katsel. Ja kuigi me laulsime frakkides improviseerida laval tegime nii improvisatsiooni korras seda mängu siis on pärast seda kontserti kohalikud seal lavastajat jana, lauljad tulid meid tänama ja õnnitlema ja kõik küsisid, et kuidas, kes teile nii toredasti lavastas selle teed. Ja olid väga imestunud, kui me ütlesime, et meil. Meil ei ole see lugu lavastatud, et me oleme, tegime seda ise, nii nagu süda ütleb. Aga teisalt, et hea diktsioon on väga vajalik. Seda näitab üks väikene meenutus kild seoses Eugen kapiga. Ja siis veel raadiokooris töötasin, siis. Siis parajasti läksid kosmosesse sinna esimesed raketid ja Eugen Kapp reageeris üpris kiiresti. Ma ei mäleta, kelle tekst see nüüd oli, aga aga siis koos raadiusega kooriga ma laulsin seda. Seda laulu. Ja siis noh, tihti on nii, et noodipikkused vahest nagu segavat diktsiooni, et, et ei saa ei saa välja laulda neid välteid ja ja, ja vokaali pikkusi tahaks. No see oli selline lõik, ma ei mäleta tõesti nüüd enam viisiaga, aga mäletan, et kaheksandikud noodid läksid niimoodi tõusvas joones, leviteerivaks raketi lendu üles taeva poole ja et kosmosesse viisime töörakke Etti. Vaadates seda fonoteegi materjali, mis on sinu poolt sisse lauldud, no võib öelda, et sa oled õnnelik inimene selle poolest, et sa oled tehnilisega kõnelenud. Ja see on mul tõesti olnud ja mitte mitte üks kord, aga küllaltki palju kordi. Ma mäletan jah, kui helilooja Riidoff ise siin käis, oli, oli see 70. aasta või 71. aasta kui seda me kandsime pateetilist oratooriumi Meie laululaval koguni Neeme Järvi juhatusel ja Eesti NSV mingi aastapäev vist. See vestlus oli rohkem ühepoolne, sest poeet Majakovski oli kujutanud seda siiski niimoodi, et. Et poeet räägib Lenini pildiga, mis oli tema siis toas seinas. HVA. Hurraa. Hurraa. Ja nii. No. Lihtsalt. O. R-r. On? Sul on olemas üks ministri aaria, kui sina oleks nüüd kultuuriminister, mida sa teeks teist? Ma olin. Ja see ministri lugu, see oli liiniveres seda, muuseas mul oli niisugune au dubleerida kuusikut seal. See oli ka kaunite kunstide minister, võib-olla niimoodi üsna lähedane siis kultuuriministrile, eks ole. Kui ma oleksin kultuuriminister, kuigi ma seda kunagi ei saa olema ja, ja ma ei taha ka. Mul ei ole soont ameti niisuguse ametiisiku jaoks. Aga siiski, kui niimoodi mõelda ennast sellesse rolli siis ma pööraks rohkem tähelepanu igasuguse kultuuri peale ka muusikakultuuri teatrikultuur ja muude kultuuride peale. Mida arvavad kolleegid juubilarist? Mare Jõgeva? Minul on rakke vedal nende armastajate Tennoritega aga temaga On ja Luisa Miller, siis ta oli väga paha poiss, aga muidu ilusad on väga hea inimene. Siis mulle meeldivad tema esituses muidugi väga vene ooperid. Ja muidugi eriti avanssina. Howanssina seda mulle väga meeldib, seal ta mängib jälle lausa suli ja, aga muidu elus on ta väga hea inimene. Siis Saaridest harilikult ei räägita midagi halba nüüd viima, viimasel ajal küll. No seal taga on nii üks kui teine, aga elus on teile väga hea inimene. Ja muidugi ta on ikka puhtalt karakter, bass selles mõttes on väga tore oli temaga teha müüdud mõrsjat. No seal oli vähe küll, nii rütmiliselt oli väga huvitavaid etendusi, mis läksid nii, jõudsid ikka lõpule ja ja oli tegu küll, aga, aga muidu ta on väga hea inimene. Ma ise nagu madalavõitu inimene ja mina sihukeste madalate meestega palju ei kontakteeru laval. Üksainuke osa vist, kus me üsna koos oleme, on see Boris kodunavi kõrtsistseenis, tema varrlaam ja mina kõrtsinaine, see on ainuke koht, kus me koos ele mulle meeldib teda vaadata ja jälgida on teda väga põnev, sest ta on ikka. No muidugi üks. Ma ütleks ikkagi koloriidsemaid karakternäitlejaid, meil laval kindlasti. Aga mul on niisugune tunne enne niisugune kaval tunne, et kui tal oleks väga hea nagu lavastaja olnud terve elu, siis oleks teostanud veel rohkem välja pigistada. Seda näitas kasvõi seesama Pokrovski. Kuigi see oli juba Theo on niisugune, noh, ütleme küpsus ja, ja siis enam palju ei muuda noorusajaloolaste pidanud saama väga head kätt. Seda oleks olnud niisugune. Ma, ma, ma ei ütle, tan halb, aga niisugune feeling'u küsimusest ta oleks võinud olla veel kõrgema tasemega näitleja. Mina olen täiesti kindel, et teos on teos, on palju tagavarast just karakteri alal. Ma tahan ka lisada, et kui jälgida näiteks tema tema kuju huvandsinas, siis on tema miimika niivõrd elav. Žestid on niivõrd elavad, et, et yksi silmavaade ja kulmukergitus, see On ka rolli seisukohalt võttes niivõrd täpselt oma paigas, et lihtsalt nauding, eriti muidugi vapustas ta mind. Mitte ainult mind, terve meie teatrit, kui me olime möödunud aastal Kopenhaagenis parim etendus, mida ma olen näinud, kus ta lihtsalt ta vallutas publiku. Ta oli lihtsalt selles etenduses täiuslik. Eri Klas Siin on tegemist väga musikaalse inimesega läbi ja lõhki teatrimehega. Suure huumoritunde ja sooja südamega ja väga soliste teisi solistide partnereid, dirigenti ja ansamblit arvestava inimesega. Alati üllatab ta sellega, kuidas ta ka kõige keerulisest olukorrast välja tuleb. Peale selle omades nii kaunist häält ja, ja lavanärvi ja kui vaadata tema rollide nimekirja, siis see juba on mitte ainult aukartust äratav, aga aga niivõrd kirju tähendab koomilistest kuni traagiliste rollideni. Noh, see on tõesti laulev näitleja Nii et teo mõiste on üks selline laulja, kellele võib kindel Postimees pehmed süda sees ei Soome ega, ja ma naiste ja r o. Eks igal inimesel on positiivsed ja negatiivsed küll. Sõjaga mõnu saladuseks Urve Tauts Ta on mul kogu aeg meeles täna kui juubilar ja, ja, ja väga hea, südamlik ja, ja mänguline partner me oleme juba, no ma võin öelda, et Eesti 30 aastat koos töötanud ja, ja nad on alati väga humoorikas ja, ja leidlik ja ta silmadest loeb, ühesõnaga nõmm täielik kontakt on laval temaga, sellepärast ta on ikka täielik artist. Lilli Berge, te olete asjaga kokku puutunud sellest ajast, kui teod oli teatrisse. Kuidas ta enne etendust on, on ta rahulik inimene või närviskavad? Oh ei ole seal midagi närviline, ta nii rahulik, et olen hästi sõbralik, igav igatpidi. Mul on niisugune tunne, nagu ta peab oma emaks kohe. No eks väike vanus vahel olemas. Hetkel. No mis see 22 aastat nii ära ei ole või 21, hästi Vigolite, kuna lähen sinna, et nüüd aitan riide panna. Mul on veel nii palju aega, ma saan vaevalt teise koridori otsa. Nüüd lähen, nüüd on paras tantsida. Siis ütleks, ma mõtlesin ümber ja mis mul seal panna on, kes mind kodu paneb, millises rollis kõige rohkem riided on teil vaja tuua, sime kardioloogiline vale? Või konstrueerimistuppa? No ikkagi diskotuled siis, seal on kõik need kuued ise. See kuub esimene koroonimis, kuup kaalub ise juba hobustest kilu. Ivo Kuusk, noh, ma arvan, et antud juhul meiel meil maarjamaal on tegemist ühe tihedama mehega üldse ooperis. Minu mälestused temast küündivad niimoodi küllaltki kaugesse aega sellest ajast, kui ta Vanemuise teatrisse tuli peale konservatooriumi lõpetamist või õieti lõpetamise ajal tegi oma riigieksami lõpetamise eksami, tegi ta targumuski näkineiuks Möldrit. Siis oli Vanemuises tükikene aega. Hiljem tuli ta Estonia teatrisse, siin oli jällegi kokkupuudet meil temaga ja siis oli mul kahe karas, nüüd on jälle kokkupuudet küll ja küll hollandlane pojaks olnud ja nii et ma teda kutsun Isakkele vahel ja nüüd, kus mul kah vene vanamehe Krimm monpealne, ta kutsub mind isakeseks ja nii edasi. Suhtlemisel on ta väga tasakaalukas ja hästikasvatatud inimene ja ei kipu halvasti ütlema ja rahulik ei ole, ta põleb hirmsasti. No on Ikka jah, ma ju kaasava ühest. Siin abi aga. Aga. Imeväärset mõrsja hulle vennast. On kuulda noori kate. Kaasava laenama. Möödefly. Noorenenud. Kaks poisina lambad ja kaka kalkunid, pardid. Ärge importi. Mida siis juubidadega öelda hai juubilar, annaks jumal kõigile nii pikka ilusat loomingulist tee läbi käia nagu teon käinud. Ja kui ta seda teed veel edasi käib tükk tükk tükk tükk hulga aastaid, siis on ta, ma, ma arvan, et lihtsalt eeskujuna juba noortele suureks stiimuliks, kuhu kuhumaani võib jõuda just näitleja meisterlikkuse poolest. No kui 60 aastane härrasmees nii kaua on, laulab ja nii hästi laulab nagu praegu tema siis ma arvan, et mõned aastad otsa, ega see enam seda piiritust vedelamaks ei tee. Öelge aga otse. EDP. Olemist. Siis ei näe alla RK. Ja sul on ka nüüd võimalus pensionärile, mida mul on ammu tööpension, mul on välja teenitud juba. Kuigi ma juba mõtlesin, et lähen pensionile Kohe nüüd aga mul leping kestab veel üks aastat, üks hooaeg. Ja kui ma nüüd tõesti pensionile läheks, ma arvan, et see oleks. See oleks väga raske sest kui loed lehti ja, ja kuulad Üürid ja, ja kõik teenused tõusevad. Nii kõrgele, et siis ei jää muud üle kui tuleks minna telki elama. Ilmselt. Ja nüüd üks väikene kodune ülesanne kuulajatele. Välismaine kompaktplaat nõndanimetatud CD maksab paadipoes üle 1000 rubla. Viimase analoogse ooperisalvestuse eest. Barbara von Tiesenhausen sai juubilar 800 rubla. On seda vähe või palju? Me praegu antud olukorras siiski ei, ei saa joonduda lääne järgi veel võib-olla oma viie, kuue või enam aastate pärast võib niimoodi niimoodi teha.