Tere õhtust, kell on saanud kuus ning paelaga räägib tänastest olulistest sündmustest vähemalt mina olen toimetaja Margitta. Otsmaa ja peateema on muidugi sündmused. Ukrainas öösel hommikulgi toimunud vastasseis opositsiooni meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel on praeguseks rahunenud. Maidan ja selle ümbrus näevad üsna räsitud välja, ametiühingute hoone on põlenud ning püstitatud on Barryga Euroopa Liidu ettevaatlik. Sanktsioonidest hoidumise taktika Nende ammendumas ning esmakordselt võib homme oodata Brüsselist tõsisemat arutelu Kiievi verevalamise eest vastutavate isikute liikumisvabaduse piiramiseks. Endine ajakirjanik Anvar Samost astub Res Publica liidu liikmeks ning kandideerib eurovalimistel, kuid lubab valituks osutumise korral tegutseda hoopis Eestis. Peaminister Andrus Ansip ei täpsusta, mida ta ütleb pühapäeval Vanemuises peetavas kõnes, kuid kinnitab, et Reformierakonna üldkogul järgmisel püha päeval erakonna esimees ei vahetu. Riigikogu võttis täna vastu otsuse Eesti kaitseväelaste saatmisest rahutagamismissioonile Kesk-Aafrika vabariigis. Ligi 6000 eestlast maksavad sotsiaalkindlustusmakse nii Soomes kui Eestis. Tegelikult peab makse maksma vaid ühes riigis ja võib juhtuda, et valesti makstud rahasid enam tagasi ei saa. Tänavuse Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Soome kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija Juhani Salokannel, kes tõlkis soome keelde Tammsaare suurromaani tõde ja õigus ning on üks olulisemaid Jaan Krossi uurijaid. Spordist nii palju, et olümpiamängude hokiturniiril alistas Soome meeskond Venemaa ja kohtub poolfinaalis Rootsiga. Ilm on öösel pilves selgimistega, sajab lund, saartel ka. Lörtsisadu tugevneb hommikuks, aparatuur langeb miinus kuue kraadini. Homne päev tuleb pilves, mitmel pool sajab lund, kohati ka lörtsi ning õhutemperatuur on miinus kahe ja pluss ühe kraadi vahel. Ja alustame kohe viimaste sündmustega Kiievis neile puhkenud vägivald meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel jätkus läbi öö ja veel hommik. Kolgi hukkunud on vähemalt 26 inimest ning vigastatuid on sadu. Opositsiooni ja president Viktor Janukovitši eilne kohtumine mingit tulemust ei andnud. Kiievis Maidanil on nüüd meie korrespondent Igor Taro ja kuuleme, mis olukord seal hetkel on. Siin minu jutu taustal kostab kivide toksimist. Meeleavaldajate tegelevad praegu sellega, et võsa, kivi parkestisin väljaku selles osas üles, mis on veel nende valduses ja laovad teda kottidesse, vaid ütleme, see vaatepilt, mis siin iseseisvusväljakul avaneb, see on ikka üsna trööstitu, ma ütleks, et isegi hullem, kui ma ise oleks oodanud, et hiiglaslik, ka ametiühingute hoone on täiesti must, täiesti põlenud. Sisemus on täiesti söestunud, hiiglaslikud reklaamid, nende räbalad ripuvad üles-alla ja kui väljakul nagu ülevalt alla vaadata, siis osa sellest on vot nii sukesse mahajäetud nagu lõkkeaset, mis on nagu mustaks põletatud, et need on siis need telgid mille jõustruktuurid suutsid ära põletada oma rünnakute ajal, et kusagil neljandik väljakust on nad siis nagu hõivanud. Aga ülejäänud väljaku osas on praegu rahulik meeleolu, et hetkel mingit rünnakut ei käia, et selline noh, nagu laagrirutiin oleks, et inimesed on telkide ümber, keegi sööb, keegi toksib kive hetkel nagu sellist aktiivset sõda ei käi ja ütleme, et kui ma lähenesin siia Kiievi kesklinnale, siis. Ma tulin läbi valitsuskvartali, siis iseseisvus telekast nagu teisest suunast läbi miilitsa tagala, siis seal on näha, et miilitsajõud on suhteliselt räsitud sellise väsinud olemisega, et nemad ka nagu puhkavad sellest segude rohkest tööst, mis meil on olnud ja ja siin kuskil kilomeeter ja 500 meetrit Iseseisvusväljakust on ehitatud betoonplokkidest barrikaade tänavatele, noh ilmselt on siis nagu võimude poolt tellitud, et noh, midagi sellist, mida võis siis ma ei tea aastal 91 Toompeal näha sellised paarimeetrised seinad, plokkidest on nagu tänavatele ehitatud põiki praegu. Kas see seal kohal olevat, näitab seda, et sinna on vaba juurdepääs. No üsnagi jah, selles mõttes, et kui ma tulin tegelikult ma tulin, jutt päris läbi mitme miilitsajõugu lausa no jalutasin neist nagu läbi. Või oli 50 eriüksuslased näiteks seal tegelesid mingisuguse, ma ei tea, seal oma vormi sättimisega kuskil bussi juures, ma lihtsalt jalutasin neist mööda, noh, kui sa oled üksik inimene ei ole nagu agressiivne endalt. Sellisel juhul, nagu keegi sulle nagu külge ei hakka. Oled sa jõudnud rääkida ka nende inimestega, kes sinna väljakule on jäänud, et mis meeleolu neile, mis nad arvavad, mis edasi saab? See tundub olevat selline noh, natuke nagu vaikusele vormi, et midagi taolist oli kaks kuud tagasi, kui ju väljak esimest korda puhtaks löödi siis oli ka selline nagu vaikuse päev ja pärast läks jälle nagu edasi veel uue ja suurema hooga, aga ma arvan, et nende ettevalmistus järgi, mida seal tagalas teha miilitsa poolt, ma usun, et ega nemad oma otsi veel kokku tõmmanud ei ole, et neil on endiselt nagu edasine mingisugune tegevus olemas. Ja ikka samal teemal jätkame. Kai Vare, palun. Ukraina president Viktor Janukovitš süüdistab opositsioonijõuga võimu haaramise katses. Opositsioon valmistub uuteks kokku põrgeteks märulipolitseiga. Aga Janukovitš on seal, see, ma arvan, et rünnakuid tuleb veel ja rohkem, kui üks ohvitser ei anna alla ta nagu bullterjer, ta on juba lihatüki haaranud ja seda pole lihtne temalt ära võta, rääkis Kiievlane Volodõmõr. Euroopa investeerimispank teatas täna, et külmutab oma tegevuse Ukrainas. Investeerimispank on viimasel ajal aidanud näiteks laiendada metrood ja uuendada lennukontrollirajatisi. Panga presidendi Verner Hairi sõnul annaks tegevuse jätkamine poliitiliselt vale signaali. Konflikti. Üsna selles ei usu. Minu arust oleks see täiesti vale signaal, kui me jätkaksime tegevust, nagu midagi poleks juhtunud, samas kui Kiievi tänaval tapetakse inimesi ükskõik kelle poolt või mis põhjusel ütles Hoyer pressikonverentsil. Ta rõhutas ka, et Euroopa investeerimispank on osa Euroopast ja Euroopa peab rääkima Ukraina teemal ühel häälel. Euroopa rekonstrueerimise Arengupank teatas, et nemad oma tegevust Kiievis ei peata, aga suhtlemist valitsusega piiratakse ja keskendutakse peamiselt erasektorile. Venemaa presidendi Vladimir Putini esindaja kinnitas, et kreml peab endiselt kinni mittesekkumise poliitikast, kuigi hiljuti kutsus Venemaa üles meeleavaldajatele otsustavalt vastu astuma. Venemaa välisministeeriumi esindaja Aleksander Lukassevitši sõnul on verevalamisest täielikult süüdi opositsioon. Tema sõnul on kahetsusväärne teie opositsioonijuhid ega ka lääneriigid pole äärmuslaste märatsemisele reageerinud. Nii mõjuv ja püüab ka turu JK suitsu. Mine reageerimas ka Euroopa poliitikuid, kes keelduvad tunnistamast, et kogu vastutus äärmuslike jõudude tegutsemise eest lasub opositsioonil. Ukraina Bradski Ukraina Venemaale vennasrahvas sõber ja strateegiline partner ning Moskva kasutab kogu oma mõjujõudu, et riiki rahu tuua, ütles Venemaa välisministeeriumi esindaja. Ja vastupidiselt neile väidetele on Euroopa Liit väga mures. Johannes Tralla lugu. Näib, et Euroopa Liidu ettevaatlik, sanktsioonidest hoidumise taktika laiendamas ning esmakordselt võib oodata tõsisemat arutelu Kiievi verevalamise eest vastutavate isikute liikumisvabaduse piiramiseks. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso avaldas lootust, et homme korraliselt kokku kutsutud välisasjade nõukogu otsustab kehtestada valitud Ukraina ametiisikute vastu sanktsioonid. Survevahendite kasutamisele on teiste seas toetust avaldanud Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Rootsi. Rootsi välisminister Carl Bildt kirjutas täna Twitteris, et vägivallalaine eest vastutab president Viktor Janukovitš. Käed on verised, võitis pilt. Ometi ei saa enne homset välisministrit korralist kohtumist välistada, et mõni liikmesriik, head suhted Venemaaga on eriti olulised. Piiranguid lahjendada püüab Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeoleku komitees Harri Tiido. Midagi kindlasti otsustatakse, aga see nüüd sõltub, nagu ma ütlesin poliitilisest tasemest ja poliitilisest tahtest. Kas kõik riigid on sellega nõus, mis tingimused ja nii edasi ja nii edasi? Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, Nad on kohtus täna Brüsselis mitmete maidani aktivistide. Ka eilse ja tänase päeva sõnum Ukraina poolt on, see on küllalt lubadustest küllalt mureväljad väljendamisest resolutsioonides, sellega ma asja ei paranda. Minu ettepanek ka minu grupi koosolekul täna oli see, et sanktsioonid tuleks kehtestada paralleelselt ka Venemaa suunas. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni juhi Elmar broki sõnul peaks lisaks liikumispiirangutele külmutama verevalamise eest vastutavate Ukraina ametnike pangakontod Euroopa Liidus. Roki sõnul langeb vastutus Kiievi kriisi lahendamisel ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Rainas ja peaks kasutama olukorda olümpiamängude ajal, et see lahendada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel. Ja nüüd läheme edasi juba kodustel teemadel. Anvar Samost kutsus ajakirjanikud täna pressikonverentsil, et teatada oma poliitilisest valikust. Uku toom käis kohal. Samas võttis asja ette suurejooneliselt, temaga koos istusid laua taha sellised tuntud inimesed nagu Andrus Kivirähk, Kalle Muuli, maris, Lauri Malle Hellam, Erkki Raasuke, Marii Karell ja Mihkel raud. Samas selgitas, miks nemad seal on. Nende inimeste tõesti ainus sõnum täna siin on öelda Eesti poliitika vajab uusi ideid ja uued ideed saavad Eesti poliitikasse tulla ainult koos uute inimestega. Aga tänane põhisündmus oli see, mis tegelikult ju mingi üllatus ei olnud. Astun erakonda Isamaa ja Res Publica Liit ja kavatsen kandideerida kevadel Europarlamendi valimistel. Põhimõtteliselt on tegemist ainsat valimistega Eestis, mida on võimalik muuta rahvahääletuseks. Eesti idee Eesti eesmärkide üle. Samast loodab, et kogub olulise koguse hääli, aga europarlamendi mandaati plaanib ta realiseerida pigem Eestis kui Brüsselis, kasutada seda Meie poliitika suunamiseks ja mõjutamiseks ning ilmselt kandideerida ka järgnevalt riigikogu valimistel. Samost kordas aeg-ajalt siin-seal kõlanud mõtet, et Eestil ei ole viimasel ajal olnud suuri eesmärke ja me oleme sisuliselt seisakus. Ja tema eesmärk ongi tegutseda selle nimel, et need eesmärgid Eestile uuesti seada. Kui teda paluti vastata, konkreetsemalt kõlas vastus. Nii. Kui minna konkreetsemaks, siis jah, tõepoolest, meil tuleb see eesmärgipüstitus uuesti ära teha ja meil tuleb see selline praegune mugavus või seisaku olukord ära lõpetada. Aga lõpuks vastus küsimusele, kas ta kaalus kastumist mõnda teise erakonda. Jah, vabandust, ei, ei kaalunud ühtegi teiste tagandamine. Vaigaalunud ühtegi teist erakonda tõesti. Ja ei ole ka ühegi teise erakonnaga poliitikasse minekust kunagi juttu olnud. Meedias on täna levinud kuuldused, et peaminister Andrus Ansip teatab pühapäeval Tartus Vanemuises peetavas kõnes, et astub peaministri kohalt tagasi. Uku Toom küsis peaministri enda kommentaari. Mis selles olemuses peetavas kõnes saab olema ja mida seal ei saa olema, see selgub 23. veebruari õhtul. Mul on muidugi hea meel, et minu kõne vastu on juba eelnevate suurt huvi üles näidata, siis ma loodan, et see kõne ja vastukaja ühiskonnas nii nagu kõik varasemad kõned on pälvinud. Aga teine kuuldus, et teisel märtsil Reformierakonna üldkogul vahetub erakonna esimees ja uueks esimeheks valitakse Siim Kallas. Siin ma pean parandama, et see ei ole võimalik vastavalt Reformierakonna siseprotseduuride reeglitest. Üldkogu päevakord avalikustatakse juba kuu aega enne üldkogu toimumist ja selles päevakorras ei ole Reformierakonnale uue esimehe valimist, nii et uut esimeest seekord üldkogu reformierakonnas ei valita. Ehkki kuuldused levivad. Riigikogus oli täna kolmandal lugemisel otsuse eelnõu kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis ja veel kord Uku Toom. Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma selgitas, miks just 55 kaitseväelast ja mis alustel on plaanis neid Kesk-Aafrikasse saata. Siin on nendel operatsioonidel oluline üksusekeskne lähenemine ja see üksusekesksus paneb paika selle kaitseväelaste piirarvu mis puudutab kaitseväelaste endi siis ettevalmistust ja vabatahtlikus. Kõik rahvusvahelised missioonid meie kaitsevad venelastele on vabatahtlikud ja kõigil neil missioonidel käivad meil kutselised kaitseväelased. Sotsiaaldemokraadid on Kesk-Aafrika missiooni vastu ja Marianne Mikko selgitas, miks, Korduv vale, nagu tegemist oleks liitlaskohustusega ei vasta tõele Euroopa Liidu sõjalisele missioonile minek, con, solidaarsuse näitamine ja selle tulemusena ei käivitus stsenaarium, et kui Tallinnat vallutatakse, tõttab Pariis ennastsalgavalt Eestile appi. Teiseks, kus on aafrika strateegia paber? Kui seda pole, siis mis on see jõud, mis sunnib meid panustama just Kesk-Aafrika Vabariiki? Must manner on oma kümnete riikidega kordi värvilisem kui sekvaatori juures paiknev endine Prantsusmaa koloonia mille kohta otseselt öeldakse nurjunud riik. Küsige otse, kumb on tähtsam, kas strateegia või taktika miks on enne hüppe ja siis alles mõte. Kui sotsiaaldemokraadid ei toeta eelnõud, siis Keskerakond jättis otsused teiste teha. Kadri Simson. Me ei hääleta Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni vastu, kuna sellel missioonil on ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ja tegemist on Euroopa liidu missiooniga. Olete selle missiooni poolt. Kuna Eesti ei ole nii võimas sõjariik, suudaks oma mehi saata igasse maailma kriisipiirkonda. Panite tähele, saadame sama palju kaitseväelasi, kui saadab 46 miljoni elanikuga Hispaania. Saadame oma kaitseväelased missioonipiirkonda, kuhu ei saada jalaväelasi suuremad Euroopa riigid, nagu näiteks Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia. Eelnõu poolt hääletas 43, vastu 14 saadikut, Kesk-Aafrika missioon on otsustatud. Soomes nii alaliselt kui ajutiselt töötavad eestlased ei jälgi väga tähelepanelikult oma sotsiaalkindlustusmakse tasumist. Sageli on juhtunud, et korraga makstakse makse kahes riigis, see on aga Euroopa Liidu määruse järgi keelatud. Indrek Kiisler räägib edasi. Soomes töötab alaliselt või käib ajutiselt tööl üle 60000 eestlase. Soome pensioniameti teatel on neist 57000 kogunud endale ka pensioni. Soome ehitussektori esindaja Eestis Kalev Lieberg ütles, et kahjuks inimesed endiselt ei tea oma õigusi. Et inimesed teevad oma järeldused just juttude ja teistelt saadud info alusel ka tänapäeval inimesed võtavad paber Soomes viis aastat töötama, siis on mul õigus saada Soomest pensionit. Tööpensioniküsimus on ikkagi selline igast suhtest, mis ma olen Soomes töötanud kas või nädal aega. Ja kui selle eest on makstud pensionimaksed pensionikindlustusfirmal, siis mul on õigus saada settensionilise pension, makstakse siis sinna riiki, kuhu siis pensionile jäädes. Siin on aga üks aga nimelt on tuhandeid inimesi, kes maksavad sotsiaalkindlustusmakseid korraga mõlemas riigis, ütles Merle Trufanomaa sotsiaalkindlustusametist. Inimeste enda huvides on ennekõike, kui nad alustavad seda töötamist mitmes riigis eelnevalt juba välja selgitada kuu riiki, need sotsiaalkindlustusmaksed tuleb maksta ja mis riigist ta hiljem hakkab saama hüvitisi mitmest riigist ei ole võimalik sama kindlustusperioodi kohta hüvitist saada. Mida aga teha siis, kui inimene töötab osaajaga Soomes ja siis taas Eestis? Nii teevad ju paljud arstid. Meil puudub selline register, kust me teaksime, et inimene on läinud ka Soome tööle näiteks lisaks sellele, et ta Eestis töötab, et sellisel juhul peaks isik ise pöörduma oma elukohariigi sotsiaalkindlustusasutuse poole Eestis, olema selleks meie, sotsiaalkindlustusamet, Soomest Sis elaka turvakeskus, eesti keeles pensioniamet põhimõtteliselt, et see kindlustaja Määrata Soome tööandja alustab maksmist. Eesti tööandja jätkab maksmist kogu palgatulu pealt. Sotsiaalkindlustusmaksed Eestis. Kui palju on aga neid inimesi, kes maksavad teadmatusest makse mõlemas riigis? Meie enda ametlik statistika, mis me oleme väljastanud tõendeid sellisel puhul on eelmise aasta põhjal, seal oli ligi ligi 3000 mitmes riigis töötamist ei olnud nende ainult Soomega seotud. Ma arvan isiklikult, et see võib olla lausa kahekordne. Juhul, kui makseid on tehtud mõlemas riigis ja näiteks tööandja on vahepeal pankrotistunud või tema ettevõtte tegevuse lõpetanud siis lähevad need maksud kahjuks kaotsi. Ja vahetame taas teemat. Kirjanike liidus anti üle Jaan Krossi kirjandusauhind, selle pälvis Soome kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija Juhani Salokannel. Mari Rebane jätkab. Juhani Salokannel sai kirjandusauhinna Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse tõlkimise eest. Samas on tegemist ühe olulisema Jaan Krossi uurijaga, kes on tema loomingut ka soojendanud. Juhani Salokannel kommenteeris auhinna saamist aktuaalsele kaamerale nõnda. See on väga hea tunne ta poolest olevaga õnnelik sellel päeval, mis on muide Jaan Krossi sünnipäev selles mõttes, et tutvus Jaan Krossiga isiklikud kestis aastakümneid, aga töö, tema kirjatööga, seda olen teinud aastas 19 80 alates nende ova töödole Jaan Krossi loominguga teeninud ja pidevalt pakub see huvitavaid Te punkte ja Ausias. Kirjandusauhinna žürii esimees Toomas Haug ütleb, et Krossi kirjandusauhinna andmine on justkui vana võla tasumine Juhani Salokandle. Ta on soome keelde tõlkinud ja Soomes käsitlenud Soomes populariseerinud, uurinud kahte väga keskset eesti kirjanikku, kelleks on Jaan Kross ja nüüd siis ka Tammsaare. Et need on meie niisugused kirjanduslikud visiitkaardid. Ja Soomes on need nüüd noh, parimal tasemel esindatud Tammsaare puhul on minu meelest väga olulised tema järelsõna, igal köitel on tõlkija järelsõna kus sageli nagu võrreldakse Tammsaare loomingut soome kirjandusega ja salu kandle üks suuremaid üllatusi oli, nii on ta kirjutanud ja rääkinud, et see Soomes tegelikult ei ole vastavat kirjanduslikku nähtust üldse nagu Tammsaare. Et see on nagu soome kirjanduse taustal on seal väga palju erinevat ja, ja erilaadset ja noh, me võime seda siis ja tahtmise juures tõlgendada mingil määral siis oma niisuguse rahvusliku eripärana Suurromaani tõde ja õigus viis köidet ilmusid Soomes aastatel 2002 kuni 2013. Mullu pärast viimase köite valmimist, rääkis Juhani Salokannel oma tutvumisest Tammsaarega. Nõnda. Pärast läks aastad mullale juba kindel huvi eesti kirjanduse vastu ebamäärane, liiga pikaks, helitosette arutale juttu ja nii edasi, igav. Aga kui sa süüvinud mingisugusesse asjasse, see huvi hakkab tekkima ja nüüd ma olen täiesti suur-suur, tänu härra fänn. Jaan Krossi kirjandusauhind anti välja viiendat korda. Varasemad laureaadid on Ain Kaalep, Mats traat, Jüri Hain ja Enn Nõu. Ja edasi kuuleme ilmast sünoptik Kertu Vait. Eeloleval ööl levib madalrõhuala üle Eesti itta ja kagusse. Öö on pilves selgimistega, enamasti Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab lund, saartel ka lörtsi. Saju intensiivsus suureneb. Hommikul. Puhub nõrk idakaare tuul. Õhutemperatuur null kuni miinus kuus kraadi. Päeval on pilves ilm, mitmel pool sajab lund, kohati ka lörtsi. Puhub kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss üks kraadi. Reede öösel on pilves selgimistega ilm, öö hakul sajab Kagu-Eestis lund. Puhub nõrk idakaare tuul. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kuus kraadi. Päevaks laieneb üle Läänemere uue madalrõhkkonna idaserv on pilves selgimistega ilm. Õhtupoole sajab saartel vähest lörtsi või vihma. Puhub kagutuul neli kuni 10, õhtul saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Ja saate lõpuks veel mõned spordisõnumid, Alvar Tiisler. Sotši olümpiamängudel klassikalises tehnikas sõidetud meeste suusasprint oli täis dramaatikat ning lõppes üllatuslikult Soome paari jooniskuneni ja Sami Joho järvede võiduga. Viimasele etapile, vahetult enne lõpusirgele keeramist vahetas soomlane Johha järvi rada ning sõitis sakslase Tim Char suuskade peale. Sakslane kaotas tasakaalu ja kukkus ning tasakaalu kaotas ka venelastel viimast etappi sõitnud Nikita Krjukov. Tänu Charenke kukkumisele ja krõukovi tempo kaotusele sõitis jahu Järvi finishisirgel kindlalt võidule, edestades Nemad. Kolmandaks tuli Rootsi paar Emil Johansson ja Teodor Peterson. Eesti meeskond koosseisus Peeter Kümmel ja Raido Ränkel said omas poolfinaalis seitsmenda koha ning finaali ei pääsenud Raido Ränkel kommentaare. Esimesed kaks vahetust sõitsin ilusti pundis ära, kolmas vahetus, Peeter tuli vahe ka juba küll. Kanadale võtsin järgi päris tublisti, aga asüks tõuse pole veel kätte saanud. Enne individuaalsprinti rääkisid siis see rada ikkagi sobib pigem sellisele distantsi sõitjale, eriti nüüd, kui kolmurdus hõivata. Jah, ma arvan küll, et distants meestel sobib see paremini. Esiteks tants Frindi kohta, jube pikk rada, 1,8 kilted siin Kesk-Euroopas sprindis on taas 1,2 1,4 Hed seal rohkem distantsi meestele ta. Mulle tundub küll, et sinu jaoks olümpia teine pool on enesetunne parem olnud? Jah, et võib-olla esimesteks startides ei olnud piisavalt nagu siukest rasket tööd teinud, et nüüd nende võistlustega on läinud nagu enesetunne paremaks. Naiste klassikatehnika sprinditeates sai järjekordse olümpiakulla Marit Björgen, kes koos Ingvild Flugstad Östberg ja viis Norra võidule. Alates teisest etapist juhtinud Norra edestas Soomet ja Rootsit. Laskesuusatamise segateatesõidu võitis Norra ja koosseisus Tora Berger tirile Echow, Ole Einar Björndalen ja Emil haiglas Svensen. Hõbeda teenis Tšehhi pronksi Itaalia Eesti koondis koosseisus Kadri Lehtla, Darja Jurlova, Kauri Kõiv ja Danil Steptšenko 16 osaleja seas viimaseks. Soome meeste jäähokikoondis alistas olümpiamängude veerandfinaalis kodupubliku suureks kurvastuseks Venemaa kolm. Üks, Rootsi oli kindlalt parem Sloveeniast, Rootsi ja Soome kohtuvad omavahel poolfinaalis ning mäesuusatamise suurslaalomis sai Eesti koondist esindav Vorent Gaming Smit 45. koha. Võitis ameeriklane, tellige. Aitäh selline oli Päevakaja 19. veebruaril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.