Tere õhtust, Bernard Kangro, eesti kirjanik, kirjastaja ja kultuuritegelane. Bernard mikrosaatus on ühe eestlase saatus sadade tuhandete miljoni hulgaks. Tema tegevus algas Eesti vabariigi aastail kahe suure sõja vahel. Detail, mida ei saa tagasi. Aga me võime ju endile meenutada, mis toimus ja kuidas need aastad lõppesid. 1944. aasta sügisel lahkusid paadid Eesti rannikult Soome ja Rootsi poole. Soome poole õnnestus Bernard Kangro koos abikaasa Mariaga põgeneda. Põlev tallinn jäi selja taha ja õnnelikult jõuti kohale. Elu oli päästetud. Vara kaasas ei olnud ja tuli edasi saada Soomest kaugemale. Ainukene mis oli, see oli pool pudelit viina ja selle silma. Soome sõduritele maha Soome marka täis, ma ei tea, 100 marka valmis, ma sain markade eest. Sõitsime siis bussiga Helsingisse. Nii et laeva katuse, seda seisu keegi ei julgenud minna, lollid olid, oleks nad vaeva siia toonud, nato oleks võinud iga raha selle laeva eest ta Rootsi maxi välja nendele. Seekord oli niivõrd kui Tallinnat pool mitte ükski ei venelased, ei keegi suutnud kontrollida, mõned paadid, kes olid julgemad mehed, sõitsid kohe Soomest edasi Rootsi. Aga see Vello jäi sinna. Nojaga mehed lõpuks, kes seal? Puhkasin Fungi laagris hiljem Põhja-Soomes. Ja siis rääkisime veel, ma ütlesin, näed, lollid olite, et oleksid tulnud Silja oleks võrguti asjad kõik kaasas olnud, seepärast et see purjekas tehti tühjaks, mis ta seal oli ja nad läksid kõik randa ja sealt kuidagiviisi soomlased olid huvitatud, et need minema saaks võimalikult kiiresti ja meie saime bussiga Helsingisse. Ja kusagil ei olnud meil minna, aga siis oli teada, seal oli üks väike hotell oma kodi, läksime sinna ööseks ja seal saime siis nende marka täiest natukene ja nad suurt ei hoolinud ka seal magasime ööd. Ja siis sel ajal oli veel komitee mehed, olid see ala, Heinrich Mark oli veel seal ja need sõitsid ka kohe ära ja muretsesid siis meile valepassid millega me läksime rongi peale, mis sõitis disPõhja-Soome Rauma. Ja seal oli teisi ka ja ma ei tea, kes selle eest maksis, seda mina ei tea seal vist midagi, soomlased vedasid niisama ja väga-väga vaikne vaikne vagun oli ja isema vaatasime, terve öö sõitis või poole ööd sinna pikk maa. Rong peatus vaheliga saamadel lastist teisi mööda ja me sõitsime sinna ja vaatasime, et küll on soomlased vaikne rahvas, ükski kellelegiga ei rääkinud, kõik olid nii vaiksed ja istusid omaette ja meiega nuhisesime ja. Ja siis ma nägin, et seal oli. Tuttavad läksid nendega rääkima ja need Kõikidel oli hea meelega, oli keelatud rääkimine eesti keele rääkimine. Ja kui me saime Bei Puhja jaama kus siis teelaks Rauma suure tee pealt ära, siis tuli konduktor sinna, ütles, et nüüd viron, pojad, Õloskaid välja, terve vagunitäis, kõik olid eestlased. Kõik oli peesot ja vaikselt ja siis pandi meid veoautosse, see viidi, oli üks Lepalava, mis sul suvituskoht lasti seal metsa sees maha, et katsuge kust saate ja siis seal olid tühjad villat ja murti sinna villadesse sisse või uksed olid lahti ja me läksime sinna, magasime laval seal. Ja järgmisel hommikul tuli üks laev piiritusevedajate laev, Illimale temaga kartuleid veetud, ilus nimi, veenus, veenus võttis peale, ma ei tea, mis 500 inimest või nii. Ja sellega oli mõeldud, et sellega viiakse ära need sõdurid, soomepoisid, osa oli neid ka sinna tulnud rongidega ja ma ei tea, kui ta viisi. Ja no teised jäävad maha lihtsalt. Siis seal oli umbes 200 nihukest soomepoissi, need viidi kõige enne laeva peale. Ja siis hakati teisi viima ja seal siis korraldati grupp ja mina mõtlesin ka sinna esimesse gruppi kuidagiviisi. Ja me läksime siis õhtul sinna, üks päev oli ju mööda läinud, seal läksime laeva peale ja pimeda ajal siis kavatseti minema minna, siis tõusis tuul, see oli purjekas. Ja see hakkas õhtul kusagile merele minema, tundmatusse. Ja seal meie ei saanud, laev oli nii täis. Me istusime kesklaevakasti peale kahekesi. Ja naise rehkendasin, nii et kui tuul tuleb. Ma ei olnud merel olnud. Et kui tuul tuleb, kui laev kõigub, et siis kui ta kõigub niimoodi, siis kõige vähem kõigub keskkoht ja meistrist keskele masti. Juuli alguses oli võimalik sinna istuda, pärast ei saanudki liikuda, kõiki, see lagi oli täis mehi, istusid või lamasid ja all postiruum. Seal see oli täis naisi ja lapsi. Lastiruumis oli kõige suurem põrgu, sinna, seal lämbus, suri ära. Ma ei tea, kas kaks või kolm last. Õhk oli niivõrd halb, sest kui sealt luugist tuli väljast, tuli midagi hirmsat sinna üles. Sest me olime siis kaks päeva mere peal tormi käes. Kõik olid merehaiged, kusagile minna ei saanud, kõik, kes olid söönud, Need oksendasid ja olid merehaiged. Kuna meie ei olnud söönud midagi, välja arvatud naine sai siis süüa, midagi ei olnud, me olime päevaiga täitsa söömata olnud. Ei olnud mereaega ega haige ka oksendamine, me istusime seal. Ja siis ööseks saime ööseks, oli 30 palliline lõunatorm, oli. See teenus istus väga kõrgel üleval, sest vast oli kerge. Õige varsti see läks ikka mootoriga, õige varsti jäi mootor seisma, seda katsuti parandada, midagi ei aidanud. Sisse ta täitsa sai, ta läks täitsa tuulaja triivi Botnia mööda kaugele, kuni Botnia teeb ühe niiskuse tiiru, ta läks ükskord vastu anda. Vahepeal meeskond oli seal, soomlased, need ainult jõid. Need, need keegi laeva juhtinud, kõik läks niisama ja ükskord järgmisel päeval ma vaatasin, et et sinna tuli. Meil oli niimoodi, et tüüriratas oli seal meil silma ees kohe see, see oli teise korra pääl kõrgemal laest kõrgemal. Sinna tuli üks valge peaga mees, kus hakkas seda Rataskeerumaiko väega vägevalt siiapoole ja sinna pole juuksed tuulas ja vaatasime, et no nüüd on tulnud oskaja mees, selgus, see oli üks Võrumaapoiss, kes ei olnud iialgi merel, ei olnud, ei teadnud tüüri ratta Kerospite pidajat, ta lihtsalt keeras seal ainet. Meie lähedal oli üks mees, ratas närvis, see hakkas röökima, et kuhu te meilt või meie viite, ma teame, et meid viiakse Leningradi ja ta oli ju lolli meil Botnia pääl kar muideks geograafia aimugi. Ja röökis jalas, kisendama, laskis maa ja silmad, tema jäi. See laine oli niivõrd suur, et kui laev kõrvale kaldus, siis Laine viskas üle, sealt. See umbes niisugune tunne oli, nagu sulle haamriga annaks kõva pauk pähe. Need, kes saare peal oli, nendel oli väga raske, sest tagasi jooskul vesi kuivale, teisele kaldusse, viis inimesi maha. Mina arvan, üks kolm-neli inimest viidi seal lihtsalt öösel ära, keegi ei teadnud, kes seal peal olid, kõik olid võõrad ju. Siis nüüd järg, järgmisel hommikul hakkasid kaptenid, seal oli merekaptenid, oli palju neid meie lähedal istusid, nemad istusid ka keskele, Nad teadsid seda asja nii, nähtavasti mina ei teadnud midagi, ma läksin ainult. Ma tean, rääkides on teoreetiliselt. Need hakkasid rääkima, et siin mingit lootust ei ole, enam pidasid nõu, et et kas minna eidega rääkida, all veel. Teine ütles, ah, mis sa sellest leides hakkab nutma veel ja me lähme, täitsa kindel. Kaugemal hakkas, hakkasid veealused kivid peale, rand tuli kaugel veel ja siis vesi keerles ümber, nemad tundsid ju ära, et see need, kui laev sinna otsa läheb, sealt ei pääse mitte ükski sellepärast, et torm oli nii suur, kõik olid väsinud. Kuidas sa ujud sealt välja võib olla mitusada meetrit kuskilgi? Pime hommiku vara oli niisugune. Ja siis mina ei tundnud tõesti midagi hirmu, ainult mõtlesin niimoodi, et pidime siis meie siia Põhjamerele surema tulema. Kas me ei oleks võinud maad surapparen? Aga see, see oli minu meelest see, see oli täitsa üle piiri minek ja ma arvan, et väga paljud seda tundsid ka. Aga astu ummikut, siis tekkis üks niisugune mõte, et tõmbame puri üles seal Puriga Purigaali peal hakkas seda purje üles tõmbama, seal seal purje Poom oli, see oli ju nii ütleme all selle põhja ja selle vahel oli teatud ruum. Kui seal lamasid, siis käis see see üle tuule käes ega, ega seal vot ühtegi niisugust asjatundjad või ühesõnaga, mis sa seal oleks teinud, tuul puhus kord siit kord sealt, see purjepoom liikus niimoodi edasi kesta, aga toksis ülesse paugu pähe sai, kui teda lolliks löödud, ta jäi sinna maha ja kui ta oli seda löödi üle parda välja. Siis ma nägin, et ma olin sinna üles hüpanud ja hakkasin seda purje. Seda purjelina oli pääsis tuulde ja me tahtsime ta sisse kiskuda, enne kui seda saaks kuidagiviisi kinni panna, üles tõmmata, nii et see Fungeerima hakkaks, mitte ainult Lipendab kuskilgi tuule taga. Ja ma mäletan, mul olid nahkkindad käes ja pärast ära vaatasin kindlat, olid purud, sõrmed, küüned olid katki, kõik või suur see laev oli, seal oli kaheksas 100 inimest peal. Ta oli, ta oli suur laev, mootorpurjekas veenus, ilus nimi oli olnud, kirjutasime vedajate pärast olime kartulitega veetud ja see lasi Luumoli kartulid täis, siis ta istus sügavalt sees, aga inimesed olid kerged tähistus kõrgel, tuul tõukas teda nagu tahtis. No ja siis me saime purje üles. Ja siis jõudsime põlve juures joonsaar veidi ees. Ja siis olid juba need veealused kaljud nii lähedal, umbes 10 kümme-viisteist meetrit. Nii et neid oli näha, mõnel oli nuki valjas, kui seal vesi vastu tuli, lainesse purskas sinna üles kõrgele ja valge vaht oli, siis tuli Rootsi paat vastu rannapaat ja see võttis siis meie oma sleppi. Ja kui ta natukene aega oli vedanud, siis läks köis katki jäime jälle ja siis sepaatsee sõitis, vaprad mehed olid, sõitis välja laeva ja selle kalju vahele ja hoidis, surus küljega nii kard vastu, et me saime sellest kaljunukast mööda vaiksemasse vette. No ja siis siis visati jällegi uks uus vaieria Sisvee viigisadamasse. Ja enne kai äärele jõudmist tõusis rahvas üles ja laulis, kaunitage meistrikojad, kõik tõusid püsti, merehäda oli kõik nagu pöitud, kes haige oli ja sealt tulime maale. Seal oli siis oodatud Soome põgenikke, mitte neid. Aga siis oli organisatsioon loodud, kodukaitse oli seal ja seal siis hakati bussidega vedama meid majutuskohtadesse, neid oli neli-viis tükki kirikut ja koolimajad ja ja üks oli siis folkas seis kuskilgi natukene kaugemal. No mina ei läinud sinna niipea. Ma olin viimane laevalt ära tulejaid, sest et ma tahtsin vaadata, mis selle maha lastud mehega saab. See mees oli seal pikali, sodi ja ukse ja vesi käis laeval edasi-tagasi üle kogu aeg tööd. Ega nii paks vesi, need, tema ülemine osa paistis ikkagi natuke välja, folgi pea ja juuksed ja siis, enne kui me sadamasse sain või jäid natukene rahulikum, kui me saime juba seal tormi käest ära. Siis oli talle Pisatuteks purjetüki peale ja tema turja pääl istus üks kalur, seal oli söögini kott, alles see oli oma koti lahti võtnud. Lõikas suure bussiga vägevat sealiha, toppis soovi, sõi ühe käega, oli liha ja tee käel oli leib. Sõi rahulikult, istus selle peal. No ja kui ma olen, minek oli, läks tema muidugi ära ja kase maha lastud mees jäi sinna, küllap soomlast või rootslast, viisid selle ära ja mõtlesid maha. Kes ta oli, ma ei tea, kus see välja tuli, kuskilgi, kas tal dokumente oli? Vähemalt kaks või kolm soomepoissi. Keda ma enne nägin? Neid ei olnud enam, see tähendab pesi veis ära, ma nägin ühte poissi, kes oli reelingu hääles, oksendas teda enam ei olnud, tuli üks voog, mis ta oli niivõrd nõrk, et ta lihtsalt, mis seal nõrkus aitas see veevoog, kui ta. Kui ta isegi keset purjekat kõrget purjekat oli nii tugev, et see lõi nagu pähe siis ta seal ääre peal oli niivõrd tugev, et see tagasivool seal lihtsalt sebi viisara, seal oli küll üks niisugune. Raudne Harris või niisugune. Raud oli seal, kas see oli reelinguäär, kas see oli nii kindel ja tugev, et sealt keegi sai kinni hoida või üldse ei saanud see hõreselt, mis läbi kõikjale. Siis kui kõik olid saamast ära läinud. Pime oli, ma mäletan, kõik olid ära läinud ja mina olin veel seal. Mis minust saab, võõras proua oli siis ära läinud või tema panti, kus kellelegi naiseks korjati. Ühe auto peale ja viidi ära, mina üksinda seal. Ja ma käisin, hüppasin seal kõikjal, jaam oli tühi, rootslased olid seal enam kedagi ei olnud, ma läksin seal, kus need bussid, väljasõit ja seal oli üks bussitäis ja ja see oli pooltühi, mõned inimesed olid pääl jama. Mõtlesin, et kuhugi ta ikka läks, hüppasin sinna sisse ja sõitsime ja saime maandusime hulkades pargis, kus oli üks koondamiskoht ja sinna oli laotatud puulaastud põrandale maha ja tohutult väsinud ja ma läksin sinna, viska sinna laastude peale pikali ja ärkasin siis järgmisel päeval seitse tundi maganud. Täiesti. Ei minul ega Marial meil nohuga oleks olnud absoluutselt mitte midagi, täitsa terve siin tõmbab tuul mõnikord läbi ja sa oled haige ja kurrat. See tähendab, kui palju võib inimene välja kannatada ja vastu pidada. Aga võib-olla oli see sel ajal, kui ma nägin, kui kui laev juba sellest mööda saia sadama poole siis oli selge, et see aeg mööda, et küll me viiakse maa laiali, elame edasi. Seal oli siis Soomepoisid, kes olid neist jäänud peamiselt poissmehed, sinna olijaid enne toodud, nad magasid seal, aga mina kusagil kitsusin endal teiste vahele ja sain, jäin sinna magama. Naine oli hoopis natukene Mikis, mitte kaugel suhtelisest kesklinnas pärast osa oli näit üks niinimetatud Hõrnet üks tantsukoht, see oli peaaegu linnast väljas, aga mu naine oli baptisti kirikus, sina olid naised korjatud. Ja siis oli seal meil see muusikamees Milt, tema proua oli soomerootslane ja tema oli tõlgiks seal. Tema värbas siis inimesi kõiki ja ma olin tuttav nendega ja et vot, et siin me peame siin olema ja hakkame siin kuidagi ei kurda, loomad. Ma arvan, et seal oli üks, kaks 300 inimest. Rahvas Rootsi personali mingit oli ka nooli küll, jah. Olid need kodukaitsemehed ja Lotab, tulid, need hakkasid, need olid söögiga kohe-kohe hakati süüa andma ja võileib ja see oli kõik korras. Aga seal pidi jällegi kohad korraldama ja seal pooltes füüsis oli kaks mikrofoni. Ja ütles, et no mine räägi, mena rääkisin, pidasin oma kõne ka ja ütlesin, et kuule meet, et nüüd peame siin niimoodi ennast üleval pidama, meetme kusagile nurga taha ei lähe sinna kükitama, et kõik tuleb vastase kohtadesse minna ja puhtust hoida ja korras sööma minema. Keegi trügima ei hakka ja kõiki neid ei olnud, mingisugune metsik kari, ta kohanes kaunis ruttu, siis võeti ju niimoodi korraldada, et ette näha, et sinna jääb kuidagi pikemaks ajaks ja siis hakati vitama magamiskohti naistele, kellel olid väiksed lapsed magasid nii samaks põrandal või niiskuse lavatsite peal või nii. Selle jaoks oli vaja perekondi, sest nad tulid eraldi sattunud mees oli teisel kohal ja naine oli teises kohas ja lapsed tulid kusagil maal. Seal olid suured afisid Kaksa püssi ja ma sain ühe sinise pliiatsi jama. Registris veerisin kõik inimesed, kes seal olid nimi ja kus tal perekond on ja kes kus naine ja kuna ta on sündinud, kus ta on? Mina läksin üksinda, politseiautos see nimekiri kaasas ja ma otsisin neid üles neid, kus pere ja lapsed olid kuskilgi ja käisin ja leidsin ka oma naise üles. Politseil olid ka teatud nimekirjad. Kuidas suhtute puhtinimlikult, kuidas rootslased olid väga toredad? See süüa seal anti ja kõik ja, ja kõik, kui sa kuidagiviisi, kes kuidagiviisi seda nagu ta ei saaks kõndida või mis siis olid kohe käe alt kinni ja aga see käis kõik ilma keeleta. See ja see käis vanasti ilma keeleta, Noja ja kui siis oli kõik juba korras ja ka seal folkad spargis, seal oli all üks teine ruum, niukene keldriruum ja sinna ehitati siis niisugused väikesed onnid igalühel ja mina ehitasin ka enda jaoks, et ma toon ka selle naise, sest ma tõin teiste naistest sinna, viisin need kuskile ära jätma, tulin oma naise kasina. Aga kui sa lähed, siis politsei käis seal ja ma läksin politseiautosse ja katsusin nendele selgeks teha, mitte ühtegi keelt ei olnud selgeks teha, et, et nad sõidaksid siis sellesse baptisti kirikus elim või mis ta oli, kus punane oli, nimetasin seda nime ja politsei sõitis silma. Ma näitasin ikkagi niimoodi ja ja et ma lähen sisse ja ma tulen tagasi. Kõik said aru ja politsei ootas välja väljas ja ma läksin naisele, ütlesin. Tule nüüd kohe. Ta hüppas välja ja tuli politseiautosse ja politsei ei teinud sellest väljagi. Tuli ja sõitis meid. Tagasi sinna. Nüüd õige varsti läks jutt lahti, et võta, üks põgenik on ära kadunud seepärast et seal, kus tema oli, oli üles äraloetud, see oli üks väiksem koht, seal oli valt üks kolm-nelikümmend inimest ainult üks puudu, üks naine on ära läinud. Ja siis seesama politsei, kes mind oli toonud, see hakkas otsima siis, et kus ja küsiti siis üks naine. Ja siis lõpuks olid nad kah mu naise kätte saanud. Ja viinud sinna ja. Need ei tohtinud ühes kohas olla, ses ei tohtisid olla küll, aga no üks oli ära. Üks oli puudu. Pärast saime jällegi kokku kuskilgi kolmandast kohast. Jah, Bernard ja Maria Kangro kohtusid taas ja lõpuks asusid kangrud elama Lundi ülikoolilinn Lõuna-Rootsis, kus loodi Eesti Kirjanike kooperatiiv, mis tegutseb tänaseni. Aga see on juba teine lugu. Saatemuusika on Bernard Kangro poja Andrus Kangro bändilt raadium, mööbel 1978.-st aastast. Minu nimi on Uudo Parikas, Meie aadress on raadio rootsi eesti toimetus. S üks, null viis üks null Stockholmi Rootsi. Head õhtut.