Kui Teaduste Akadeemia meeskoori juhatus mõned aastad tagasi Koori veerandsajandat aastapäeva oma tegevuse edaspidiseid, suundi ja eesmärke ja sihte kavandas. Arutasime mitmeid ettepanekuid. Küsisime nõuga kooriühingult ja, ja kultuuriministeeriumilt. Ja siis sündiski idee käia kooriga kontsertreisil Siberi linnades ja nii siis alustasimegi ettevalmistusi selle reisi korraldamiseks juba juba kaks aastat tagasi. Kuidas hakkasin tehniliselt asi toimuma kellelegi võtsite ühendust ja kuidas? Burjaatias aines vees töötavad meie ehitajad olid vahepeal Eestis haru, mõtlesime nendega neid küsimusi järgnesid telefonikõned ja, ja ja nii oli meil möödunud aasta lõpul 85. aasta lõpul enam-vähem selge, et meie reis saab võimalikuks küll, aga noh, tuleb arvestada ikkagi, et purjetaja asub meist rohkem 6000 kilomeetri kaugusel. Jaa, sideme pidamine küllalt küllalt raske on. Küll tekkis väga palju arvukaid arvukaid küsimusi mida tuli siis nii-öelda pidevalt lahendada. Kontserdi korraldasime, õigemini oli meil kavandatud korraldada Ulanud eelistanud Burjaatias pealinnas, siis edasi. Ja NSV pommilõigul nendes põhiasulates Everbaikaski linnas ninnangarski Fidži ja Uus vaja nii asulas, aga need asuvad kõik küllaltki kaugel üksteisest, need nii-öelda linnad ja majutamise tingimused küllalt rasked olid juba alguses ette näha. Siis muidugi meetmeid, probleeme, mida mida lahendada tuli, oli, oli palju ja eks vaeva selle peale ka küllalt palju läks. Aga teisest küljest oli väga hea meisse suhtumine kogu aeg ja, ja eriti selgusse reisi ajal tähendab kõiki meie ettepanekuid arvestatud. Meile osutati igasugust kaasabi ja päris ehtsat liberliku külalist. Kui suur see kirjade pakk nüüd kokkuvõttes sai? Kui suur oli see kirjavahetus? Kiri oli ikkagi paarikümne piires ja telefonikõnesid sama palju. Kui asi hakkas konkreetsemaks muutuma läks raskuspunkt nagu teise mehe Rein Vaikmäe kätte. Tahaksin kõigepealt küsida, mis oli sinu põhiroll selle organiseerimistöö juures. Kogu selle reisikorralduse üle majutamise kontserdite kultuur meile teatavate ekskursioonide ja kõigi 1000 pisiküsimuse lahendamine on selgelt kirja teel, seda kõike korda ajada on praktiliselt võimatu. Ja siis oligi käes nagu aeg, et keegi pidi sõitma sinna kohale ja kohapeal need asjad mingil määral paika panema. Sa sõitsid sinna, hakkasid kohapeal olukorraga tutvuma. Missugune oli asjade seis siis? Asjade seis oli meie jaoks võib öelda üsna soodus, sellepärast et kirja teel olid siiski asjad aetud nii kaugele, et Burjate poolt oli kõrgel tasemel meie vastuvõtt otsustatud Ministrite nõukogu tasemel ja see tähendas ka seda. Ta oli siis antud korraldused allapoole, meid igatpidi kenasti vastu võtta. Ja seda oli kohe ka tunda. Ja oligi nii, et kohe kõigepealt oli meil Vastuvõtt kurjaate Ministrite nõukogu aseesimehe juures. Istusime ümber laua ja panime üks tunni aja jooksul kogu meie edasise tegevuse praktiliselt punkthaaval kirja. Ja oli tõesti kohe tunda, et, et nendega on selline ettevõtlikkus ja, ja hool oli tõesti tõsine, sellepärast et kui minul tekkis kuskil seal küsimusi ja kahtlused, kas me saame nii ja kas me saame naa, siis öeldi kohe viisakalt, et ärge selle pärast muretsege, see on meie probleem, aga muidugi, palju raskem oli selle reisi see nii-öelda põhiosa, mis meie jaoks kõige põnevam tammisõit. See oli ette teada, et see selle organiseerimine, sealsed majutamine, toitlustamine, see on kõik palju tülikam, kui et siin tuleb ka öelda, et sealne rahvas on väga asjalik ja kuigi ma kujutan ette, et ega see pommi juhtkond kohani väga vaimustusse kindlasti ei sattunud, kui tuleb ikka sinna 60 meest. Kuigi nad võivad laulda väga hästi, aga neile tuleb süüa anda, nad tuleb majutada ja seal sellise siiski poolelioleva ehituse juures üsna suur koormus neile. Aga kui nad selle asja juba ette olid võtnud, siis võiks ka loota, et see asi kenasti ära tehakse. Nagu pärast selgus, ta tõesti tehti kenasti. Kui Ulannatest lendasime hinnangaskisse, siis ma ei teadnud veel, mismoodi meil pommipommil esinemised toimuda saavad ja kuidas ja mis tingimustel sattuma siis nüüd sellel meie põhi põhireisiobjektil. Kui aga lennuväljal neid kohalikke inimeste poolt nimelt selle asula külanõukogu esimees ja, ja lennuvälja ülem ja, ja, ja teised reisikorraldusega seotud inimesed vastu tulid võtma soola-leivaga Siberi kombel siis oli juba esimesel minutil selged kõik, kõik on korras ning, ning see tekitas kohe väga hea meeleolu, väga enesetunde ja kindlused. Reis. Tegevusaeg, 14. juuni kell saab seitsme minuti pärast seitse kohaliku aja järgi seitsme minuti pärast kaks Moskva aja järgi. Tegevuskoht on suurel pikal liiklusmagistraal maalil, mida kogu maailm tunneb kolme tähe all seal v a m. Et on laupäeva õhtu, siis me näeme selle asula, selle asula afiši, kus me seda juttu ajame, afesson küllaltki esinduslik, vaidleksin n Leisson, kas see, et laupäeva õhtuks rahvale nüüd nii palju välja pakkuda, on siin tavaline? Haruldus, see tõepoolest ei ole nagu Teaduste Akadeemia meeskoori kontserdi afiši kõrval seisab teine afiski, mis teadvustab, et homme saabub nendele kohe nii-öelda järgi komsomoli keskkomitee agitrong ja selle pardal on ka küllaltki esinduslik koosseis, alates kosmonautist Mallessorist ja NSV Liidu välisministeeriumi osakonna juhatajast kuni kontserdibrigaadid. Ja muidugi, meil on väga KML olnud nende 11-ga enam kui 11 aasta jooksul siin asulas tervitada eelkõige just meie vabariigi inimesi, nii kunstikollektiive, üksikesinejaid kui ka ajakirjanikel, Literaatoreid, kes aeg-ajalt on ikkagi leidnud võimaluse ja pidanud oma kohustuseks tulla ka siia ja täna me saama siin asulas öelda tere tulemast Eesti NSV Teaduste Akadeemia meeskoorile Wabariigi teeneldusele, kollektiivile ja Nende laul saab kõlama nende igilumiste mäetippude vahel. See on tõesti sündmus, vähemalt eestlastele. Ja tõesti, mäetipud on siin näha ja, ja kõrgemad neist Al lumega kaetud. Aga peab kohe ütlema, et samal ajal algab veel kaks üritust. Kõigepealt algab 200 järele refilm ja algab ka disko noortele, nii et igaüks võib oletada, kus siis rahvast on rohkem, kus vähem. Missugused on niisugused erijooned Pam inimeste harrastustes, kas need erinevad suurema inimeste omadest suuremad inimeste omadest? Nad kahtlematult ei erine mitte mingil moel, sellepärast need inimesed ei ole tulnud siia kusagilt Kuubalt, nad kõik on tulnud siia suurelt maalt ja võtnud kaasa kogu selle kultuuri, toonud endaga siia, mis oli ka seal. Aga võib-olla ma tahaksin pisut nagu alla kriipsutada seda suuremat individuaal reaalsust. Võib-olla tõepoolest, et see tundub nagu pisut nagu imelik niisugusel suurel kollektiivsel ehitusel ja sellised individuaal reaalsed individuaalsed kõrged kultuuri, tarbimisnormid või, või nõudluse tase. Kultuuritöötajate armee on siin ennenägematult suur ja nemad teenivad ainult ühte eesmärki, et kultuuri jõuaks iga ehitajani. Ja et igat ühte viia, kasvõi kättpidi, aga viie kultuuri juurde. Tuleme nüüd tagasi Obami kui nähtuse juurde end. Leisson. Te olete siin veteran, kaua te olete siin töötanud? No kui nüüd hakata kuid päevi lugema, siis tuleb 11 aastat, üks kuu. Kas eestlastest kõige pikem staaž? Jah? Kuidas oli olukord siis kuidas? Tulite, kuhu te tulite ja missugustesse tingimustesse. Siis me tulime taigasse, siis oli kaks rida telke, see ei olnud muidugi esimesel päeval kohe, aga no ütleme kuu aja pärast, kuu aega pärast meie saabumist oli kaks rida telke. Eestlaste telkide esine kandis komsomoli prospekti suuresõnalist nimetust, leningradlaste tõlkide esine kandis Nevski prospekt nimetust ja nii käsikäes meist eemal pool kilomeetrit eemal asus Kaunase prospekte, seal elasid Leningradi Leedu komsomoliehitajad üldse esimis aasta jooksul me võimegi nimetada Pammy täielikult jäägitult komsomole ehituseks ja meie asulat alustasid ja ka muidugi viisid selle töö lõpuni Leningradi, Eesti ja Leedu komsomoli. Pärast seda, kui meie olime teinud oma töö valmistanud ette juba paasi. Pärast seda tulid vabariiklike ehitusorganisatsioonide esindajad Baikali-Amuuri Magistralis, šeffid eestlased, Cyczeerasse, leedulased ua Janne ja leningradlased Seura paikals, kes mida te hakkasite tegema pärast seda? Laager oli rajatud. Pärast seda, kui oli laager rajatud, hakkasime me suure hooga ehitama ühiselamuid ja elementaarset sots kultuurilist baasi. Näiteks ütleme ka niisuguse asja, et kui me olime oma elu eluvajalikud telgid pannud jäi neist kaks tükki üle ja kellelgi ei tekkinud kahtlus, milleks neid ära kasutada. Need kaks telki ühendati omavahel, nendest sai esimene klubi. Ja esimene ülesanne, mis meie ees seisis, oli kohalikust materjalist ümarpalgist püstitada enne külmade tulekut. Ühiselamud sest lausa elulise tähtsusega elu ja surma küsimus oli see, et inimesed telkides talvituda nendes tingimustes ei saa, meil tuli, tuli püstitada need elamud, vastasel korral oli välja töötatud tagavara variant meie komsomole ehitajate evakueerimiseks taigast. Selle ülesande täitsime noh, päris öökülmade tulekuks me jõudnud nendega ühiselamutega valmis, need algasid esimesel septembril, aga toobri pühadeks olid oli juba 90 protsenti noortest ehitajatest ümberasustatud tõlkidest ühiselamusse raekojal nende tööde algusest möödas ligikaudu tosin aastat. Huvitab võib-olla kuulajaid see, mis seisus all mammi ehitamine praegu, kõik need niisugused kõlavad üritused on toimunud ja töö on omandanud teatud argipäevase. Ilme jutt on tammi ümber nüüd juba vähem. Aga kõigepealt niisugune küsimus, kas põhimõtteliselt on võimalik sõita Leena raudteejaamast komsomol skisse Amuuri ääres ja see on täiesti võimalik ja aeg-ajalt sellised rongid käivad. See ei tähenda kaugeltki mitte paljast rautatud rauda rautatud vööd 3000 kilomeetri ulatuses. See on ka elamukompleks, see on eelkõige inimesed ja tingimused nende inimeste eluks nendes karmides põhjamaistes oludes. Ja siin on rajatud autoteed, siin on ühendusteed, Meriti, meridiaan, reaalsed, meil on räägitud selle magistraali kõige pikemast tunnelist seal ligikaudu 15 kilomeetrit pikk ja raskustest, mida selle rajajad on pidanud ületama laadi alla probleemid selle tunneli juures ajal, mil langetati otsus ehitada seda tunnelit. Insenertehniline mõte ei olnud veel jõudnud siiski sellele tasandile, et seda oleks võimalik olnud praktikasse hävitada ja nii peeti otstarbekaks kasutada tunnele läbindamiseks maailma autoriteetsema tunneli ehitusfirma firma Robbins tunnele läbindus, kombain, hiljem aga poliitiline situatsioon muutus keerulisemaks ja nende tunneli läbindus, kombainide tagavaraosade müük Nõukogude liidule president räigani dekreediga keelati ära. Nüüd on need küsimused jälle poliitiliste kanalite kaudu lahenemas või lahenenud tunneli ehitamine jätma. Kuid see ei räägi veel muidugi kaugeltki sellest, et ta toimub jäägitult häireteta, sest siiski geoloogiline olukord selles tsoonis, kuhu seda tunnelit ehitatakse, on erakordselt keeruline. Ja kahest küljest on tingimused ekstramaalsed. Esiteks on tegemist maapõuemaapõue mattunud keeva veeallikatega ja teisest küljest, et need allikad on mattunud igikeltsa igijäässe. Need seda tunnelit tal siis mitmel korral rikkunud varingud ja seda tunnelit ei ole varingud rikkunud. Seda tunnelit on rikkunud kuuma vee allikatele sattumine alustele järvedele. Aga varingud seadsid ohtu kodaari tunneli, mis hakkas ehitajate kohal lihtsalt üles sulama. Ja see varises küll väga kõvasti ja seetõttu tuli isegi sellest plaaniliselt läbindatavas tunnelist, mis pidi käiku minema enne oktoobrikuud 84 tuli teha ümbersõidutee ringtee ja alles enam kui aastase hilinemisega suudeti ta siiski käiku anda. Ei ole kahtlust, et need tunnelid saavad kõik valmis, kas varem või hiljem. Nendel viimane küsimus, missugused suhted n Leissonil praegu ja tulevikus pommiga? Põhi suhtlemisvormiks pommiga on ju olnud kui ka ilmselt tulevikus publitsistikat ja ma olen nüüd sellel teemal avaldanud 11 raamatut, neist on siis kuus ainuautorluses viis on siis kus teiste autoritega ühe telefilmi ja ma usun see teema ja see nähtus pommifenomen, see on sedavõrd ammendamatu, et seda ei suuda Elleisson ega ka ega ka kindlasti paljud MEIE MAA publitsistlik Literaatorid lähema 100 aasta jooksul kindlasti mitte ammendav. Peeter Perens nüüd Teaduste Akadeemia meeskoorireis Siberisse Ida-Siberis on selja taga. Kui sa nüüd niisugust reisib, plaanitsesid missugused mured ja mõtted su pead vaevasid. Lähtekohad olid võrdlemisi selged, võrdlemisi lihtsalt tajutavad oli tarvis tutvustada koha peal meie oma meeskooriklassikat. Ja pakkuda võimalikult mitmekesine läbilõige ka teiste rahvaste populaarsest koorimuusikast kelle esindajaid Me arvasime kohtavat näiteks pommid. Mindi välja ju vähendatud koosseisus mindi välja 60 mehega. Missugune on ideaalkoosseis meeskoori koosseis arvuliselt sinu jaoks, kas 60 või 80, on parem Kossis. Headel hobumeeste puhul on 60 parem. Ta on paindlikum kogu. Missugused olid sinu kui dirigendi esimesed kogemused esinemistest? Esimene kogemus oli Ulannu tee Teaduste akadeemia töötajate kohtumisel meiega. Ja natukene oli isegi. Siukene teatud kõhklus sees, et mis saab pärast seda pikka, väsitavat reisi ja, ja järsku kohe, ööpäev on pahupidi viie tunni võrra. Ja ega saal ei tõotanud ka need eriti head tulemust oma küllalt madalal aega ja, ja kombineeritud astmestikuga. Aga kuidagi kuidagi saime kohaneda sellega kiiresti. Pealegi teadsime, et, et siin ei ole veel lausa kontserdipublik, vaid niisugused oma kolleegid rohkem ja vastuvõtt oli. No niisugune väga-väga südamlik. See kergendas üles. Tublist kõige tähtsam kontsert oli võib-olla kohalikus ooperiteatris. Jah, see oli vist jah muusikalise nõudlikkuse poolest kõige vastu lootusrikkam tõesti. Ja kui tavaliselt ooperiteatrid, niipalju kui minul on õnnestunud neid külastada nad ei hiilga just akustikaga, nii koorimuusika mõttes siis selles saalis oli üle ootuste siiski märksa kergem laulda, kui, kui mina kartsin. Ja selle saali mõõtmed nad ehk vastavad umbes Estonia omale, kuigi pisut teistes proportsioonides. Ja tundus, et hääl jõudis igale poole võrdselt. Kuulajate hulgas oli siin palju muusika inimesi, kohalike seal oli peale koori inimeste odanud eest ka muusikaõpetajaid väga palju kogu Burjaat Mongooliast, sest parasjagu toimus nende jaoks täienduskursus millele paluti ka mind osa võtma ühe loengukahjust vahetult enne kontserti. Nii et need muusikaõpetajad olid ka väga tähelepanelikud kuulajad. Publiku tähelepanu võis juba sellega nagu mõõta, kuidas aplaus erinevatele lauludele oli minu kõrva jaoks nagu täiesti erinev, et mõne puhul oli niiskuse noh, teatud niukse viisakus aplausiga nagu kuulda selle intensiivsuse järele. Mõni oli niisugune noh, kuidas öelda, siukene, järsem, terava, aga võib-olla veidi lühem. Teine aplaus, aga jällegi niisugune noh, lausa rütmi plaksutamine kordamist nõudev. Nii et see reageerimine oli erinev. Kuidas dirigent tajub saali reageeringut, dirigent teeb oma tööd seljaga saali poole. No ma ei tea, mingi kõrv on seljas ka ikka. Ja tegelikult on umbes nagu tagasivaatepeegel on ka olemas, et näed meeste silmadest ka ühte kui teist, et kuidas nüüd saal reageerib? Mulle jäi meelde ühes kohaseks tervita ja ütles, et paljud võib-olla ei ole üldse koorilaulu kuulnud seal rohkem selles saalis. Meeskoorilaulu seda meil hämmastav, huvitav kuulda ja teada. No seda võiks kommenteerida jah. Et ta ütles just meeskoorilaulu, aga ega koorilauluga on ka niimoodi praegu, et mõnes kohas on ta tõusujoones paljudes kohtades, näiteks Vene Föderatsioonis, ma tean, tekkimas uusi koore või tekkinud uusi koori, võimekaid, huvitavaid kammerkoori, akadeemilist tüüpi koore. Ja näiteks Irkutskis öeldi mulle, et seal vaatamata kooriühingu toimekale tegevusele kooride suund on nagu praegu vananemise poole ja isegi vähenemise poole. Mis oli sinu jaoks kõige raskem sellel reisil? Võib-olla raskemaks pean iga kord enne kontserti tunnetada koori hetkelist vormisolekut ja selle tunnetamise järgi on vaja veel kuidas öelda, mingisugused kiired meetmed võtta neile, et saaks otsekohe käesoleva maksimumi kätte. Ma mäletan näiteks kitseera kontserdirahvas oli juba saalis. Kui me saabusime, nii et meil ei olnud võimalik enam saalis lahti laulda selles saalis. Aga me siis viieks minutiks leidsime ühe teise väiksema saali, kus me noh, praktiliselt laulsime ühte pikka nooti ja siis sai öeldud meestele mõelge hääled lahti. Ja siis nii lahti, kui nad siis mõeldi, nii nad siis ka kontserdil olidki. Minul ei ole kunagi varem tulnud, et nii pika kontserdireisi juhatada, seitsme päevaga kaheksa kontsert, see oli minu jaoks esimene niisugune kogemus elus ja ma usun, et, et dirigendina mähk, tulingi toime sellega kuidagiviisi ma tunnetasin koori usaldust. Ja igatahes oli see niisugune väga rõõmustav kogemus, et lauljad igati püüdsid nagu seda ellu viia, mida mul neilt. Tahta oli. See on vist. See on vist niisugune tähtis minu jaoks, et sa tundsid seda ja.