Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaare esitab Kristjan Port kahe Euroopa suurima, majandusliku ja poliitilise jõuga ning samas on oluline märkidega omavahelise olulise pingega. Riigijuhid on hakanud avalikult rääkima Euroopa internetist. Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande'i arutasid nädalavahetusel toimunud kokkusaamisel, kuidas oleks võimalik vabastada eurooplaste kirjavahetus USA järelvalve alt. Mõlema riigijuhid on arvatavalt piisavalt isiklikult pahased, saades teada, kuidas Barack Obama kuulab pealt nende telefonikõnesid ja loeb isiklikke kirju, nagu oleks tegemist terroristide pedofiilid. Ega olulisem on siiski märkida, et mõlemad esindavad riiklikku süsteemi, milles juhid ei aja isiklikku asja vaid kajastavad lugematute ametnike poolt koosolekult koosolekule veeretatud teemadel jäämäe tipp-mist osa. Merika lavaldaski asja nördimust seoses Google'i ja Facebooki asumisega tema sõnade järgi nõrga andmekaitsega territooriumil, aga samal ajal, pakkudes teenuseid territooriumitel, kus kehtivad kõrgemad nõuded andmete kaitsele. Kantsler ütles seega päris otse välja, et Ühendriikide territooriumilt opereerivad teenusepakkujad ei ole usaldusväärsed mistõttu. Ostetud küsida on, kas Angela Saksamaalt peab suheldes Francois ka Prantsusmaalt saatma omavahelise sõnumi esmalt Barakile USA-s ülevaatamiseks. Kantsleri jaoks on täiesti loomulik, et eurooplased kasutavad kohalikku pärit. Luga teenusepakkujaid, keda seovad kohalikus õigusruumis kehtivad seadused. Francois Hollande'i büroo kinnitas, et see teema on ka nende poolt kohtumiseks ette valmistatud ning nad ei näe põhimõttelisi vastuolusid Prantsusmaal senini toimunud arutelude mõtetega. Ja otstarbekas ongi selles küsimuses siis jõud ühildada. Võimalik algatusest võib midagi sündida, sest sakslased on korduvalt väljendanud frustratsiooni. Nad ei suuda ameeriklaste kui liitlasega saavutada teineteise järel luuramisest loobumise osas kokkuleppele. Kui põhimõtteline solvumine kõrvale heita, siis sakslastele teevad valu kaks reaalset asjaolu. Üks on riigi suhteliselt korras majandamine, milles konkurentsivõime üheks nurgakiviks on tehnoloogiline kõrgtase. Teadupäraselt ei piirdu NSA vaid poliitilise info kogumisega vaid on suure tõenäosusega rohkemgi motiveeritud just majanduslikust spionaaži-ist. Teise valu koha põhjuseid peab aga otsima Saksamaa ebameeldivast minevikust alates Hitleri gestaapot, lõpetades hilisemat idablokipoolset saksa mad terroriseerinud staažiga. Kummalgi juhul kogus riik oma alamate kohta andmeid inimsusevastaste repressioonide planeerimiseks ning täideviimiseks. Andmete kogumise temaatika on seega igale kodanikule personaalselt tunnetatavalt kõheduse põhjustaja ning selle kaudu populaarne poliitilise diskussiooni aines. Siin on eriti oluline märkida, et kui USA räägib tavakodanike pealtkuulamist reguleerivatest mehhanismidest siis peetakse silmas ainult selle riigi kodanike ja kõik ülejäänud, kujutavad siis Lindpriide fraktsiooni. Tõenäoliselt on eurooplastel. Ideed ja ka oskus kasutada tehnoloogiat tagamaks omadele turvaline andmevahetus vähemalt teatud teenuste raames. Aga Merkel ja Holland ilmselt teavad, et meie andmete sahvris elab hiir, kes räägib inglise keelt ja kuulub nõndanimetatud viie silma vennaskonda. Selles seltskonnas on tavaks leppida omavahel nii kokku, et keegi neist ei riku oma riigi seaduseid. Aga seda musta tööd saavad teha sõbrad. Just äsja ilmus välja skeem, kuidas ameeriklased soovisid jälitusandmeid ühe USA advokaadibüroo tegevuse kohta. Ta kuna see nõustas Indoneesia riiki kaubandusläbirääkimistel legaalselt tegutseva advokaadibüroo pealtkuulamine on põhimõtteliselt täiesti lubamatu. Juhul kui seda ei tee aga mõne teise riigi salaluure näiteks nõndanimetatud oma riigi huvides Niisiis tegigi musta töö ära inglisekeelse maailma Austraalias asuv silm mis edastas nähtu ameeriklastele. Igati JOKK skeem, mis paraku aga taandab Merkeli Hollande'i algatuse pelgalt kohvila vajutuks.