Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Siin Tallinn vikerraadio kätte on jõudnud aeg, et hakata kuulama original koopiaid, mina olen Jaan Elgula käima läks originaal ja koopia 67. saade või vala siis neile natukene, kes ei tea, mis saades on. Kuigi ma arvan, et neid väga palju ei ole. Aga siiski, et saade, muusikaküllane, kuulame originaallaule ja vaatame, kuidas nüüd on eesti keeles järel tehtud või siis on olnud juhuseid, et neid on ka vastupidi, et Eestis on tehtud originaal ja välismaal koopia toodet on siis 66 tükki juba olemas, kõik on järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Ja loomulikult selle koha peal tahaks tervitada kõiki originaal ja koopia vennaskonna liikmeid, kes on ennast Facebook'i pannud kirja ja jälgivad kogu aeg, mis toimub sellepärast et mina üksi seda saadet ei tee, neil on mõttekaaslasi väga-väga palju. Aga nüüd siis selle saate juurde hakkame pihta, ega aega, palju ju ei ole. Lugu kaant Kiviueenishing Batman, ma on laul aastast 1975 ja see oli Inglismaal edetabelis täpsemalt singlimüügi ede oli augustis kolm nädalat esikohal ja selle laulu laulis kuulsaks ansambel tõstallistiks eesti keeles aga laulis selle laulu. No mitte nii väga kuulsaks, aga siiski laulis kuulsaks laulu Jaak Joala. Ega seda laulu Joala esituses eriti palju nüüd viimasel ajal mängitud pole, nii et selline värskendav teadmine Joala salvestist, sest ka siia saatesse lisaks aga siis originaali juurde ansamblisse stallistiks kuulusid mehed, kelle nimed on siis rassolt Hopkins juunior murell eiranud tav James Smith ja see ilmselt on, nad on kõik sellised tumeda nahavärviga mehed ja kui täpsemalt ratast sellele muusikale, mis Stalistiks tegi, siis võib öelda, et see oli selline souli muusika, Philadelphia soulimuusikaansambel. Piss hiilgeaeg oli eelmise sajandi seitsmekümnendad ja nad suutsid anda välja päris mitmeid-mitmeid plaate. Grupp lõpetas tegevuse 2004, kui püüti taas kokku tulla, aga eriti see ei õnnestunud. 2006 seesama laul, millest me räägime siis Khan, kivi, Anything Batman oli siis taas päevakorral, sellepärast et seda tehti järele Jaapanis. Ja, ja seal ta kuidagi mure laulis selle populaarseks. Aga pärast seda ei ole neist nagu eriti midagi kuulda olnud. Nende laul on ka kasutatud filmides, aga need filmi nimed ei ütle meile ka eriti midagi. Igal juhul juttu juba on palju olnud. Läheme siis ka Eesti Coop ja juurde ja Jaak Joala laulis selle laulu lindi külge käsis umbes samal ajal või siis aasta hiljem aastal 1976. Ilmselt kuuldi Luxi raadiost seda laulu või siis kusagilt mujalt ja eestikeelse teksti. Ma nüüd pead ei anna, on ilmselt teinud sellele laulule Kuustas kikerpuu kõigepealt kuulama, siis originaali, seal siis lugu aastast 1975 ja pärast seda kuulame, kuidas sedasama laulu laulab Jaak Joala. Niisiis kõigepealt Stalistiks ja lugu nimega kaant kiv ennis ring Batma elav ja siis Jaak Joala Arm. Mu ainus aare. 1990 70. aastal sai valmis film Titanic ja Mai haardwil kõu on, oli siis selle filmi pealaul ehk siis filmi esitluslaul ja seda laulis loomulikult joon. Ja kaheksandal detsembril 1997 see singel siis välja ilmus, ehk siis see laul ja nahvlissist rääkida. Will Jennings on teinud sellel laulusõnad. Ja James Horner on selle laulu meloodia kirjutanud, laulan ülemaailmselt tuntud, vaata et ütleme selindiooni kõige tuntum laul ja mind pannud tõesti imestama, et seda laulu pole eesti keeles tehtud kuni siiamaani aastal 2013. Eesti televisioon Nonii saates lennud unes ja ilmsi laulis seda ülemaailmset hitti Liisi Koikson koos Siim Aimla ansambliga. Ja no ilmselgelt oli see mõeldud just selle Titanicu näituse peale, mis lennusadamas parasjagu Tal oli ja mida siis ka see saade külastas. Kuulame siis kõigepealt tuletame meelde, kuidas see lind joon seda laulu laulis. My Heart Will Go on ja siis kuulame selle laulu koopiat ehk varianti, mida laulab Liisi Koikson koos Siimann. Kuna ansambliga ja laulu nimi on elu, edasi läheb. Kaugegarjäädu siis. Siin ka doose. Järgmise laulu kangelanna on Ameerika lauljatar-laulukirjutaja tšakide sanan. Tema kirjutas aastal 1963 ühe laulu, mille nimi on UN juu kindel ruum, seda laul on kaverdanud väga-väga paljud artistid. Ja nende hulgas ka tõesti Eesti selline projekt kollane allveelaev. Viima viimases salvestustsüklis Nad salvestasid, kes selle loo ja minu meelest selle laulu laulis lindi külge Kaire Vilgats. Aga seda versiooni ma ei tahaks praegu mängida, vaid mängiks ühe versiooni, mida mina ausalt öeldes kuulsin esimest korda ja ma ei teadnudki, et ansambel hübriid on kunagi selle loo ära salvestanud. Ja see on väga haruldane versioone. Ma juba vabandan kuulajate ees natukene viletsa kvaliteediga, aga Harry aarde oli ilmselt see mees, kes selle Türilt mulle saatis. Ja vähemalt head sellinegi versioon sellest laulust on. Ma ei tea, kas hübriidi meestel omal on alles seda laulu või ei ole. Ilmselt tuleb veel kord uurida ja puurida, äkki leian selle loo parema versiooni ka, aga siiski tore seda lugu mängida. Punn ookeanide ruum oli siis laul, mille tšekid On salvestas 1963. aastal ja see laul sai kohe-kohe väga kuulsaks ja populaarseks ja selliseks tšekkidest sõnani üheks läbilöögihitiks. Seda laulupeole veel eestlaste kaverdanud loomulikult ka kantrilauljatar ämm tellis siis on seda laulu staatus koodinud. Agnetafalzcock on seda laulu laulnud poolk harrak ja ega siis rohkem midagi ära teha, kuulama originaali, mulle meeldib selle laulu staatus, quo tilise versioonid kõige rohkem, aga las ta olla, see on minu enda isiklik arvamus. Ja tänases saates kuulame hoopistükkis ikkagi originaali jahi siis Eesti haruldast koopiat. Kõigepealt laulab siis tšekkide Shanon ja Võnnu kookinud ruum ja siis kuulame eestikeelsed kaverid ehk siis järel tehtud versiooni. Ja see on ansambli hübriid esituses ja laulu pealkiri on kõik, näitab aeg. Järgmine laulupaar on üks selline huvitav laulupaar, mille kohta info hankimine oli päris raske ja suur tänu sule väkkele Vello Salumetsale harjaardele kes kõik võtsid osaks ja meie Facebooki lehel leheküljel selle laulu kohta nii-öelda teema üles hoidsid ja sooja hoidsid. See laul on tõesti väga huvitav, huvitav, kirjutatud kõikide infoagentuuride järgi 1963. aastal, kuigi mina isiklikult arvan, et see laul on tunduvalt vanem. See on üks laul, nimi on ain Matroosunherts, tas Istach nist aus tain. See on laul, mille laulis kuulsaks rikka tõus, loo autor Gerd Naczynski ja lüüriks ehk siis sõnana Sigrid osteni poolt kirjutatud saksakeelsed sõnad, nagu juba arvata võite ja tõlge siis, et üks madruse süda pole veel kivist ja Vello Salumets on siis võtnud kätte uurida selle laulu tagamaid ja rikka tõusi kohta siis nii palju, et selle laulu esitajaks kutsuti Lääne-Saksamaal 63. aastal üks populaarne Saksa DV estraadilaulja kes siis oli 1930-ga üheksandal aastal Hamburgis sündinud rikateus ristinimega Erika Schiele. Ja lugu siis läks väga populaarseks ja populaarseks eriti sakslaste jaga sotsriikide muusikahuviliste hulgas. Ja uskumatu, et see laul on tõesti alles 63 10. aasta laulu, mina arvasin, et see laul on umbes sama vana, kui Mets mühiseb, oi vaata et veelgi vanem. Aga siin siis meie muusikaasjatundjad grupis originaal ja koopia, mis on siis Facebook üks selline kinnine grupp, kuhu saab tulla liikmeks, kui soovi avaldada, siis ma võtan kõik. Liikmekandidaadid vastu, on siis see muusikasõprade grupp on leidnud, et seda tõesti on laulnud ansambel Kukerpillide Mait Maltis. Aga Mait Maltis siis hiljem kui Kukerpillid Kukerpillid laulsid seda laulu sellise tekstiga nagu kuldsed roosid. Ja selle teksti on ilmselt kadunud Kaarel Kilvet, kes ise Kukerpillidega ka selle laulu ära laulis, aga kui on kuulajatel kuskil laulikus selle laulu muid, no siis võiks siiapoole teele saata, päris põnev oleks teada saada selle ilusa liiderdaferliku valsi nii-öelda jõudmisest Eestisse ja kindlasti juurde lisada, kui teate, siis ka laulu teksti autor. Ja tegelikult meie originaal ja koopia vennaskond ise ka ei ole päris kindel, et et see autorlus nüüd sinna läheb, kus ta siis praegusel hetkel on Kernaczynski ilmselt keerd on kuulnud kuskilt mõnda meremeestelaulu ja millegipärast tundub meile kõigile, et see lugu on tunduvalt vanem kui viiekümneaastane, aga juttu on palju olnud kuulama kõigepealt originaali rikka tõus ja lugu ain mat Hoosunhets. Ja pärast seda juba Kukerpillide versiooni sellest loost ja eeslauljaks saanud Kaarel Kilvet ja laulu nimi on kuldsed roosid. Söönud. Oli. Roo ei. Roose puukjärve. Aasta eest anda ei saa asja. Koorevõi ta alles alles, ma, ma juur, et. Me oma ma ju igaühe, no mis on ilus, sinine. Päeva. Naiini. Siber vennada. See huvi koore ei. Saa siis ma, ma ju. Ta mamma juures Ma käin roo? Ei, mul pole mu. Errit roosil. Ei ole üldse asja tonni ja. Aias vaiksel ja. Roosidest laulda tahaks. Härra Roose meenuse. Kui ta tal laamad naela ta ei saa. Saal spaa maa juures. Nii-öelda ma ei saa Ja meie saate viimane laulupaar võib-olla kuulama isegi kolmandat lugu ka sellest laulust kolmandat versiooni, siis on üks selline müüdimurdmise laul, nimelt jäägi selle laulu originaal, arvati, et on pärit Prantsusmaalt, vähemalt mina arvasin pik aastaid, et on pärit Prantsusmaalt. Ja selle on saanud siis tšudes ja kõrvu, aga tuleb välja, et see lugu veelgi vanem lugu on ise pärit 68.-st vastast ja hoopistükkis inglis. Vaat see on sellise ansambli nagu seisund, rist poolt salvestatud laul tehtud laul. Kõigepealt oli selle ansambli nimi, kuutsin püüdjaid ja alles hiljem sai ta siis seisund Kreestiks. Ansambel oli kuulus noh, kuue- ja seitsmekümnendatel, aga eriti palju midagi saavutanud, aga see laul, mille nad siis ära salvestasid, oli vähepopulaarne. Aga tuntuks sai ta tõesti jah, prantsuse laulja tšudes sääni poolt laulduna prantsuskeelne pealkiri oli ja seal oli see eesti keeles on samuti, selles on see laul olemas, seal on olnud meile omal ajal väga populaarseks kaljudel taas maa. Mis siis veel rääkida selle loo kohta, ega midagi ei tulegi meelde. Kõigepealt siis kuulame esimest versiooni sellest laulust ehk siis originaali ansambel, kollektiiv nimega, seisan Krest ja laulu pealkiri on nagu Waterloo Rõud. Ja siis kuulame Kalju terasmaa versiooni saan sellise eest ja kui jääb aega, seda, siis paneme lõppu kõlama tšudes saani versiooni sellest laulust, mis kannab jällegi sama pealkirja, mis ma juba ütlesin üles, on selle see. Nii et sellega saab 67. saade originaali koopiast otsa. Kohtume kunagi tulevikus. Päikest teile. Kas ja kui ma saabusin tütar kohtadel linnas kõige kaunimat, teadagi ta kutsus ta endaga. Teisipäev või kolmapäev kõike, mida soovida, kui sa seal Aegviidus väikses kohvikul ümber meeldiv hämarus, mees lõõtsapillil mängis meile Läbimängul, olin mõju, sest kohe tõusis tuju. Õige ruttu siis vestlesime veel juttu, kui linnud laulma hakkasid ja koitma leib sai, köidab muusikat. Kui meenutan. Kee, mida soovida saab?