Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäev päeva, 20. veebruari olulisemad sündmused meil ja mujal, MINA, OLEN, Liisu Lass. Kiievis jätkuvatas rahutustes on saanud surma vähemalt 100 inimest, vigastatuid on Poola 1000 ringis. Siseminister andis korralduse kasutada lahingurelvi ja teatas vangi langenud sõduritest. Ukraina olukorda arutavad Brüsselis toimuval erakorralisel kohtumisel ka Euroopa Liidu välisministrid. Suure tõenäosusega kehtestab Euroopa Liit Ukrainale, relvaembargo ja ametnikele viisasanktsioonid. Nii Vene Föderatsiooni nõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail mar keelovi kui riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul. Mihkelson on seisukohal, et Eesti-Vene piirilepe avab tee uutele lepingutele. 20 Eesti ühiskonnategelast kirjutasite alla pöördumisele, milles kutsuvad üles lõpetama eetilist paigalseisu ja tegelema ühiskonnas praegu aktuaalsete teemadega nagu näiteks vaesus ja lõimumine. KUMUs saab näha läti kunstniku vis valdist Siemensi tööde näitust. Tema esimene näitus toimus Lätis alles paar aastat gaasimses kunstnik soovinamatud oma töid näitustele panna. Spordist Eesti vormelipiloot Kevin Korjus sõidab algaval hooajal Euroopa Le mansi kestvussõidu sarjas. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, öösel sajab kohati nõrka lund, õhtupoolikul Lääne-Eestis kohati lörtsi. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni miinus kuus kraadi, päeval miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Ja alustame veriste sündmustega Ukrainas Kiievis, jätkuvates rahutustes on saanud surma vähemalt 100 inimest vigastada jutud on Poola 1000 ringis. Habras vaherahu katkes täna hommikul, kui ülestõusnud hakkasid korravalvureid ründama. Siseminister andis korralduse kasutada lahingurelvi ja teatas vangi langenud sõduritest. Ülestõusnute teatel on tegemist üle tulnud korrakaitsjatega. Istungit alustas ka Ukraina ülemraada, kes arutab naasmist 10 aasta taguse põhiseaduse juurde, mis tähendab presidendi võimu vähendamist olukorrast koha peal. Ta teeb ülevaate meie korrespondent Igor Taro. Sõjategevust Kiievi südalinnas ei käi, aga selline ärevus jätkub näiteks Meie tänavale kusagil 300 meetrit Parikaadist. Mingil hetkel ilmus üks soomuk, hetkel ei saa nagu aru, et miks see soomuk seal on, et kas on lihtsalt igaks juhuks võiks, on nagu märk sellest, et jõustruktuurid ikkagi nagu midagi kavandavad, noh tõenäoliselt valgel ajal nad midagi ette ei võtnud, et nüüd on nagu küsimus, mis saab sellest või pimedus saabub ja noh, põhimõtteliselt olukord on ärev, et meie meie hotellist on saanud selline, kuidas öelda siis haavatute sidumispunkt, et osaliselt juba ka surnukuur, 13 laipa endiselt allkorrusel ja näiteks hotelli restoranid, tööta käib mingisugune meeleavaldajate süsteemiga, noh, on siin toitu toodud vett, igasugused varud, rahvast on suhteliselt palju südalinnas liikvel, et ikkagi kümned tuhanded inimesed ja need avaldused Ukraina siseministri suust, et miilitsale on jagatud kätte lahingrelvad ja lahingpadrunid ja nad võivad kasutada inimeste vastu, et see tegelikult, et noh, sisendab ikka siukest õudu, sellepärast et kui kui täna hommikul sellistest üksikutest laskmistest tekkis 300 300 hukkunut, siis noh, juhul kui hakatakse siis jõuliselt peale suruma, lahingrelvad on kasutuses, siis see ohvrite arv hakkab siin väga kiiresti tõusma juba juba sadade kaupa. Maran teada on, et ülemraada oma istungit alustas, aga noh, nüüd on suur küsimus, et kas nad saavad ikkagi sealse mingisuguse miinimumarvu neid parlament ääre kokku, et mingisuguseidki otsuseid ellu viia, sest noh, kõik lootused on positiivsed. Lootused on praegu küll nagu ülemraada, sellepärast et ka Ukraina president nüüd küll ei ole absoluutselt mingit värki märki ilmutanud, et ta suudaks nagu seda olukorda adekvaatselt hinnata. Brüsselis arutavad Ukraina olukorda erakorralisel kohtumisel ka Euroopa Liidu välisministrid. Kohtumine on kohe-kohe lõppemas ja küsisin meie Brüsseli korrespondendil Johannes Trallale poole tunni eest. Milliseid samme Euroopa Liit Ukraina olukorra suhtes plaanib? Tõepoolest, Euroopa Liidu välisministrid alustasid oma erakorralise istungiga Brüsselis kaks tundi tagasi ja kui uskuda siinsetes koridorides levivaid sahinaid, et võiks öelda, et istung on kohe-kohe lõppemas. Kohal ei ole kõiki välisministreid. Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid kohtusid Kiievis Janukovitšiga. Kuuldavasti on ka see kohtumine umbes pool tundi tagasi lõppenud. Veel ei ole minu kõrvu jõudnud uudiseid, millised sõnumid Kiievist sellelt kohtumiselt on kaasa toodud. Minuni on äsja jõudnud ka välisasjade nõukogu järelduste mustandi mõned fragmendid, kus neile, kes palavalt ootasid sanktsioone, on positiivne uudised. Pole liidu välisministrid on vähemalt mustandi järgi võtnud vastu sanktsioonid. Nagu juttu on olnud, suunatud sanktsioonidest, vastutavate ametnike vastu. Kõneldakse musta, andis relvaembargo ost, aga kuni mul ei ole lõplik, kuni ei ole lõplikult järeldused välja tulnud, on väga raske kinnitada, kas järelduste lõpptekstis ega sisse jääb. Siinsamas nõukogu hoones toimus täna aga Belgia ja Hollandi ukrainlast toetusmiiting, kus, kus oli väljas sadakond ukrainlast, kes nõudsid koheselt Ta Janukovitši ja tema lähikondlaste varade külmutamist, samuti Euroopa Liidu humanitaarabi. Näis, kas need soovid lähevad täide või mitte. Et võib-olla juba järgmistes uudistesaadetes saame tugineda kindlatele faktidele. Euroopalt oodatakse samme Ukraina tegevuse kohta, kas need meetmed, mis on nii-öelda seal mustandis kirjas, kas nende kohta sealt Brüsselist on kosta ka enne seda kohtumist olnud, et kuivõrd nendest tegelikult võib üldse abi olla? Seda on väga raske öelda senistel saadik kohtumistel on mulle teadaolevalt avaldanud mõnedki liikmesriigid kahtlusi, kas sanktsioonid on õige vastus Ukraina kriisi leevendamiseks. Ühelt poolt kardetakse Valgevenes stsenaariumi kordumist, seda, et kuju Ukraina võimud nurka mängida, võivad nad igasugusest koostööst Brüsseliga loobuda. Teisest küljest on kõlanud väga terav kriitika, et Euroopa liit juba seni ei ole sanktsioone kehtestanud Kiievile ja kriitikud leiavad, et just nimelt, et selline tegevusetus on viinud Janukovitši tõsisele vere valamisele, mida mäe Kiievis oleme viimase kahe päeva jooksul näinud. Et selget üksmeelt ei ole. 28 liikmesriigi vahel, on seda ka keeruline saavutada, aga kui veel kord ütlen, et uskuda praegu neid signaale, mis välisministrite kohtumiselt siia minuni on jõudnud, siis näib, et sanktsioonide kehtestamises on siiski jõutud ühisele järeldusele. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk nentis Aktuaalses kaameras, et Ukraina praeguste võimude vastutusele võtmine on pigem teoreetiline märklentes, et rahvusvaheline kriminaalkohus haagis Ukraina liidrit üle kohut mõista ei saa, sest Ukraina pole ühinenud kriminaalkohtu roomastatuudiga. Ilmselt kehtestavad lääneriigid Ukraina liidritele viisakeelu ja külmutavad vara välispankades. Muuks sekkumiseks oleks aga vaja ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu sellega blokeeriks. Venemaa René Värk. Sellistel puhkudel on julgeolekunõukogu alaliste liikmetel võimalus panna veto ja seda on tõepoolest see nii juhtus ainult kahel korral, et juhtum oleks üldse sinna saadetud ja see oli Liibüa ja Sudaan. Kui me võrdleme varasemaid juhtumeid, kuskohas on kohus sekkunud, siis on tõepoolest hukkunute Arvol on oluliselt suuremad, võrdleme näiteks keemiaga, kus olid valimistejärgsed rahutused aastatel 2007 2008 siis seal sai lõpuks surma üle 1200 inimese ja pool miljonit inimest oli siseriiklikult Sis ümber paigutatud. Et nii-öelda suhted on natuke teised traditsioonid, milline rahvus on õigus sellisel puhul, ütleb tõepoolest ei saa veel sekkuda, aga täna on sellised ideed, kontseptsioonid nagu näiteks kohustus kaitsta, siis ütleb tõepoolest seda aediku, riik ise ei saa oma rahva kaitsmisega hakkama või veel hullem. Riik ise seda rahvast ründab, siis peaks rahvusvaheline sekkuma. Aga see eeldab ikka väga selget poliitilist tahet ja on olukord, kus kohas ukraina selja taga on Venemaa. Siis tegelikult tähendaks ka konfliktiminekut Venemaaga küsitleda. Vägivalla kasutamise Ukrainas mõistis täna hukka aga Eesti valitsus. Eesti on seisukohal, et kõik osalised peavad lõpetama valla ja alustama läbirääkimisi sisepoliitilise kriisi rahumeelseks lahendamiseks. Avalduses öeldakse, et Ukraina valitsusel lasub põhivastutus vägivalla leviku lõpetamisel ja rahumeelsete meeleavalduste vastu ei saa kasutada jõudu. Avalduses öeldakse ka, et Eesti peab oluliseks dialoogiosaliste vahel Leidased. Praeguses olukorras oleks kasulik neutron Reaalse vahendaja osalemine. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liit peab aitama sama Ukrainat poliitilisest kriisist väljuda ning pakkuma kõneluste vahendamist, kui konflikti osalised on selleks valmis. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel on Eesti vajadusel valmis kaaluma arstiabi andmist meie haiglates. Eesti punane rist hakkab koguma vabatahtlikke annetusi, et aidata Ukraina Punase Risti kaudu sealsetes tänavarahutustes kannatada saanud inimesi. Ja vahetame nüüd teemat. Eestis on visiidil Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail mar keelov koos riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni. Ka anti täna ka pressikonverents. Uku toom käis kohal. Teadagi oli põhiteemaks piirileppe üks küsimus, kes sellest rohkem kasu saab. Eestis on kõlanud hääled, et Venemaa, kuna see aitab kaasa viisavabaduse lähenemisele Euroopa Liiduga. Mihhail Margeelov leidis, et kasu on mõlemapoolne. Mis aga puutub viisavabadusse, siis peavad esmalt algama selleteemalised läbirääkimised, neid seni veel ei ole. Kuidas ja selle leppe valguses suhted edasi arenevad. Marko Mihkelson. Kindlasti üks olulisem valdkond, mis tuleb nii-öelda päevakorra südamesse, on kõik, mis puudutab kahepoolseid majandussuhteid. Teatavasti Eesti parlament juba 2004. aastal ratifitseeris topeltmaksustamise vältimise lepingu ja me ootame, et ka vene pool selle lepingu kiiremas korras nüüd peale piirilepingute sõlmimist ratifitseerimist samamoodi ratifitseerib. Aga on terve rida lepinguid, mis on ka juba ette valmistatud ja ootavad allkirju. Mihhail mar keelab, oli nõus, et topeltmaksustamise leppe ratifitseerimine on järgmine samm. Lepet piiriülest ja transpordialasest koostööst ka piiriületamise võimaluste hõlbustamine. Tuleb mõelda, kuidas luua süsteem, mis tagaks sildade ja hüdrotehniliste süsteemide efektiivse funktsioneerimise. Tuleb mõelda ka uue silla ehitamisele Narvas või seal lähedal. Mihkelson hämargeelov arutasid ka Hiina teemat ja väljendasid muret seal valitseva olukorra pärast. Margelov nentis, et on kurb näha Euroopa riigi pealinnas Araabia kevade hullemat varianti. Venemaa ei sekku põhimõtteliselt Ukraina siseasjadesse, enamgi veel. Me toetame Ukrainat rahaliselt majanduse stabiliseerimiseks, et see omakorda aitaks viia poliitiline dialoog uuesti tsiviliseeritud raamidesse, kuid praegu on selge, et pooled 11 ei kuule. Samuti on selge, et poliitilist kriisi tulistamise teel lahendada ei õnnestu. Marko Mihkelson märkis, et kindlasti mõjutab üha halveneb olukord Ukrainas oluliselt nii tema stabiilsust. Deme otseseid naabreid kui ka Euroopa liitu. Ja seepärast kindlasti on meie ühistes huvides, et olukord leinas ei võtaks selliseid pöördeid, mille osas me võiksime juba seda sündmusi kirjeldada kui kodusõda. Ja seetõttu rõhutasin kohtumisel kolleeg Mart keelovile. Kindlasti on Venemaal võimalus kõige kõrgemal tasemel avaldada mõju sündmuste käigule Ukrainas, viisi nii soojapäral. Või hoiaks ära sündmuste edasisest veerumiseni. Edasised inimohvrit Ukrainas. 20 Eesti ühiskonnategelased tegid täna pöördumise algatus, elamisväärne riik, milles kutsuvad üles lõpetama poliitilist paigalseisu ja pakkuma lahendusi mitmes murettekitavad eluvaldkonnas. Mari Rebane räägib sellest lähemalt. Ühiskonnategelased kutsuvad üles lõpetama poliitiline paigalseis ja tegelema ühiskonnas praegu aktuaalsete teemadega nagu näiteks lõimumine, vaesus, sest tuleneb väljaränne. Sellele on alla kirjutanud teiste seas Andrei Hvostov, Silver Meikar, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Juhan Kivirähk, Rein raud, David Vseviov üks algatus autoritest, filosoof Tõnu Viik sõnas, et üleskutse Ajastus tulenes puhtalt sellest, kuidas mõte küpses jalgatuse sõnastus valmis sai. Edasi loodab riik ühiskonnas arutelu tekkimisele, et koondutaks taas uue eesmärgi ümber. Kuigi kodanikuühiskond meil elab aina aina paremini, aina huvitavamalt aina aktiveerub, siis niisugune ametlik poliitiline elu on paigalseisus. Ma ei mäletagi, kuna sa viimati Eesti tipp-poliitikud arutasid tegelikult Eesti ees seisvaid strateegilisi väljakutseid nüüd täna, 21. Islandil, teisel kümnendil, millised valikud meil tegelikult praegu on ja kuidas me nendele reageerida oskame, et siiamaani on niisugune tipp-poliitikud ikkagi nendesamade loosungitega, mis töötati välja 20 aastat tagasi ja nad olid seal omal kohal, aga praegu ma tõesti arvan, et nad on ära elanud, et selles mõttes meie poliitiline eliit peaks siiski kohanduma 21. sajandiga nende probleemidega, mis meil siin täna on. Peaminister Andrus Ansip sõnas valitsuse pressikonverentsil, et ei ole pöördumist läbi lugenud, kuid avaldatud mõtted on valimistest juba läbinud. Ma viskasin pilgu peale nendele nimedele, mis seal pöördumise all olid ja, ja mulle tundus, et muist nendest nõnda nüüd teie poolt nimetatud ühiskonnategelastest osales ka viimastel valimistel vaba isamaalise kodanikunimekirjas. Neil oli võimalus oma vaateid, oma platvormi ka valimistel proovida üritada saada sellele rahva toetust. Valimistel ei läinud õnneks, aga see ei tähenda seda, et ei tasuks uuesti uuesti proovida. Ilmselt on seal ka mõistlikke mõtteid, seal on mõned autorid, kelle suhtes mul on tõrge, lihtsalt mõnede puhul on tõrge. Ei eeldagi sealt midagi niisugust, mida need, mida ma väga tõsiselt võtaksin. Tõnu Viik ei välistanud võimalust, et Elamisväärse riigi üleskutsest lõpuks uus poliitiline jõud sünnib kuigi mitte tingimata selle autorite osalusel. Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika professor Rainer Kattel ütleb, et ühiskonnategelaste avaldus on sümpaatne. Ja ma arvan, on sümpaatne, et inimesed, kes ja veel ei ole otseselt poliitikaga seotud, ikkagi avaldavad nagu arvamust ja tahavad seda teha nagu avalikkuse ees ja, ja võib-olla suhteliselt sellise suure tähelepanu tõmbamisega. Kas sellest mingit otsest tulemust tuleb, ma ei oska öelda, aga ma arvan, et see võib-olla ei olegi nende eesmärk on nende eesmärk on hoida debatti üleval ja tähelepanu ühiskonna probleemidele võib-olla eelkõige juhtida tähelepanu ühiskonna juhtimise probleem. Selles mõttes ma arvan, et see on väga. Põhjamaade meediagrupi Bonnier ja ajalehe Äripäev uuriv ajakirjandusauhinna 2013 võitsid Margus Järv ja Tanner Leitmaa Eesti ekspressist. Järvia Leitmaa said preemia 30. mail Eesti Ekspressis ilmunud looga vastas Reformierakonna sisevalimistel vanainimeste e-häälte varastamist. Preemia suuruseks on 40000 Rootsi krooni. Bonnieri preemia nominentideks olid ka Kärt Anvelt Eesti Päevalehes ilmunud dopinguarsti ülestunnistust puudutava looga ning Koit Brinkmanni äri päevas ilmunud lugudega, mis puudutasid Edgar Savisaare, vala Šveitsi pankades. Auhinna žüriisse kuulusid Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ja suuremate päevalehtede peatoimetajad. Kumus on homsest vaatajaile avatud näitus vis valdis sihedens ümberkirjutused Lätti kunsta ajaloos kaks. Tegemist on avalikust tähelepanust teadlikult kõrvale hoidunud kunstniku näitusega. KUMUs käis Riina Eentalu. Kumusse tasub neid minna vaatama näitust, mis kunstniku enda kodumaalgi alles paar aastat tagasi esimest korda publiku ette jõudis. Ja sedagi mitu aastat pärast kunstniku surma vis. Valdistseedens hoidus avalikust tähelepanust teadlikult kõrvale ja kuulutas juba 19 aastasena, et tema oma töid kellelegi ei näita. Ühelgi näitusel ei esineb ja nii oligi kuraator Jevokaalne. Kui Lätis leiti vis valt seedentsi tööd neid oli 3000 ringis, siis tundus, nagu oleks leitud Läti kunstiloo puuduv lüli, mis ühendab modernismi aega kaasaegse kunstiga. See on nii muljetavaldav leid, mis ei saanud tähelepanuta jääda, ütles Ieva Kalinin ja seedents töötas oma loomingus vastu sotsrealismi põhimõtetele. Eha Komissarov. Läti erinevalt Eestist ja erinevalt Leedust on Immanuel Kant formistliku tissidentliku sõltumatu kunsti narratiiviga, et seal on nagu kõik läksid liitu, tegid mida vaja ja nad väga kannatasid seal. Ja nüüd on nad saanud. Nüüd nad harjuvad temaga. Kui Eha Komissarov seda näitust Riias nägi, soovistase taga kumusse Ta üldse võitis väga eitava suhtumise kunstnike liitude suhtes ja siis ta hakkas eksperimenteerima. Mulle tundub, kui ma seal ringi vaatan, ta kirglik kollektsionäär, kes mitte ühtegi pudelikorki kanis oma jätnud vedelema. Ja ta kogus uskumatul hulgal igasugust rämpsu lukku. Hakkasin värvima ja nendest objekte tegema kollaasas plaase. Ta tegi enam-vähem täpselt samu asju kui visarid. Tartus, kuuega, 10.-te, kui keegi tahab teada, mis on rahvalik popkunst, palun tulge vaatama. See on niivõrd tore, see on niivõrd vahva. Ta kõigub kuskil Professionaalse, mitte professionaalse soorid vahel avatud absoluutset köiale, erootika, fantaasia, Labsurdile, kõike kõike võiksid näha kohutavalt võimas. Mis siin on? Näitus Veswaldistseedens ümber kirjutas, et Läti kunstiajaloos jääb kumus vaadata 15. juunini. Ilmast räägib nüüd sünoptik, taimi paljak, tollane, Eelolev öö hakul sajab veel kerget lund, pärast keskööd aga madalrõhuvöönd kaugeneb ja paksemad pilved eemalduvad. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus ühe miinus kuue kraadini. Päeval laieneb üle Läänemere juba uus madalrõhkkond. Keeris ise on kaugel Norra merel ja selle tihedam sajutsoon katab eelkõige Rootsi. Õhtupoolikul aga suureneb ka meil saju võimalus ja eelkõige Lääne-Eestis sajab kohati lörtsi. Kagutuul tugevneb pärastlõunal viie kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur suur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Laupäeval liigub madalrõhulohk üle Eesti, õhumass vahetub soojema vastu. Öösel sajab kohati lörtsi, on udu ja jäidet. Puhub lõuna ja kagutuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest, Ida-Eestis pluss kahest kraadini lääne pool. Päeval muutub sadu tihedamaks ja läheb üle vihmaks. Tuul pöördub edelasse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb pluss ühe pluss viie kraadini. Küll vastu. Pühapäeval sajab vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss ühe kraadini. Päevaks saab suurem sadu läbi, edelatuul uuesti tugevneb ja sooja on üks kuni viis kraadi. Tänastes spordisõnumites teeb ülevaate Juhan Kilumets. Sotši taliolümpiamängudel võitis kahevõistluse meeskonnavõistluse Norra nelik koosseisus Magnus Moan haavard Klemetsen, Magnus kruukia, Jörgen krooback. Mäe individuaalvõistluse olümpiavõitja krooback edestas Saksamaa viimase vahetuse meest Fabian riisled finišis 0,3 sekundiga. Saksamaa võistkonda kuulusid veel Erik Frenzel, Björn Kirhiseni, Johannes Rydzek. Pronksi sai Austria, kes kaotas võitjatele 3,4 sekundiga. Meeste suusakrossis teenis kolmikvõidu Prantsusmaa, kui poodiumile kerkisid John Frederick Shapuy, Arno opovalentaja Jonathan midool. Naiste jäähokiturniiril võitis pronksmedalid Šveits, kes alistas kolmanda koha kohtumises Rootsi neli. Kolm. Finaalis kohtuvad täna õhtul USA ja Kanada. Eesti vormelipiloot Kevin Korjus sõidab algaval hooajal Talle euroopallemani kestvussõidu sarjas. Eelmisel aastal keebeegolm vormelisarjas osalenud korjusest saba ART Grand Prix meeskonna liige. Korjuse meeskond teeb kaasa keetetzee klassis, kus eestlase võistlusautoks on McClaren. Kestvussarjas on igasse autosse määratud kolm sõitjat, korjusega kaaslaste nimed veel teada pole. Kokku võistleb keedeezzee klassis 16 autot. 19. aprillil Silverstoni ringrajal algava sarja võitjatiim ja teise kohta omanik tagavad vabapääsme mainekale Le mansi 24 tunni sõidule. Anett Kontaveit pääses Moskvas toimuval 25000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaali, kui alistas raske heitluse järel venelanna Jevgenia Rodina kaks. Kuus, kuus. Üks, seitse, kuus. Maailma edetabelis asub Kontaveit oma vastasest üle 200 koha. Eespool. Aitäh Juhan Kilumets kuulsetaja neljapäeva, 20. veebruari Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.