Tere õhtust, kell on saanud kuus ja Päevakaja vaatab päevale tagasi. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa-Ukraina president ja kolm opositsiooniliidrit allkirjastasid Kiievis kriisilahendus. Kokkulepe. Ukraina parlament võttis vastu 2004. aasta põhiseaduse taaskehtestamise seaduse. Ka kiitis ülemraada heaks tingimusteta amnestia kõigile, kes on hiljutiste protestiaktsioonide käigus kinni peetud. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Ukraina jaoks kõige keerulisem saavutada rahu ka enne erakorralisi valimisi. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised, kutsudes valijaid hoolikalt kandidaatide vahel kaaluma. Valimispäev on 25. mai. Reformierakonna juhatus volitas Siim Kallase järgmist valitsust moodustama juhul, kui selleks peaks vajadus tekkima. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul vajab Rail Balticu trassi rajamise keskkonnamõju hindamise programm sisulisi ja vormilisi muudatusi. Tartu võib saada otse rongiühendus Riiaga kõige varem 2016.-st aastast. Õiguskutsete esindajad soovivad, et nende arvamusi õigusloomes enam arvestataks. Eesti kultuuri koda muutis täna organisatsiooni juhtorganeid, et aita paremini eri kultuurivaldkondade loomeinimestele toetava katusepakkumise rolli. Senisest enam tahab koda tegeleda ka Eesti riigi mõte suuremate eesmärkidega. Spordist nii palju jätta. Sotši taliolümpiamängudel on avalikuks tulnud esimene dopingujuhtum. Ilm püsib pilves, öösel sajab mitmel pool lörtsi ja vihma, homme enamasti vihma. Puhub mõõdukas tuul ja õhutemperatuur on miinus ühest kuni pluss nelja kraadini. Ja alustame saadet kohe tänaste arengutega Ukrainas. Janek Salme räägib edasi. Ukraina president ja kolm opositsioonijuhti allkirjastasid Kiievis kokkuleppe kriisi lahendamiseks. Dokumendile andsid allkirja president Viktor Janukovitš ning opositsioonijuhid Vitali Klitško, Arseni Jatsenjuk ja Olev diagneback. Allkirjastamise juures viibisid ka Poola välisminister Radoslawexi korski. Tema Saksa kolleeg Frank-Walter Steinmeier ning prantsuse välisministeeriumi Euroopa osakonna juhataja Erik diagnostik teatas eelnevalt, et protestijate nõukogu toetab kokkulepped tingimusel, et uude valitsusse ei pääse praegune Ukraina siseminister ja ametist lahkub ka peaprokurör Janukovitšit toetava regioonide partei üks liikmeid ülemraadasse. Anna German kiitis saavutatud kokkulepet. Minu arust rahu president algatas ennetähtaegsed presidendivalimised tagasipöördumise 2004. aasta põhiseaduse juurde, mis jagab võimul parlamentaarse vabariigi suunas ning ta on algatanud Ka rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise, rääkis German. Kokkuleppe kohaselt võetakse ja selle allkirjastamisele järgneva kahe ööpäeva jooksul vastu ja allkirjastatakse eriseadus 2004. aasta põhiseaduse jõustamise kohta. Pärast seda moodustatakse 10 päeva jooksul rahvusliku ühtsuse koalitsioone. Ukraina ülemraada giidiski täna ülekaaluka häälteenamusega heaks 2004. aasta põhiseaduse kehtestamise. Presidendi volitusi piirava põhiseaduse kehtestamise poolt hääletas 450 kohalises ülemraadasse 386 rahvaesindajat. Ühtlasi kiitis ülemraada heaks tingimusteta amnestia kõigile, kes on hiljutiste protestiaktsioonide käigus kinni peetud. Põhiseaduse reform presidendi, valitsuse ja parlamendi võimu tasakaalustamiseks peab lõpule jõudma septembriks. Presidendivalimised peetakse kohe pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist, kuid mitte hiljem kui detsembris. Ukrainas toime pandud vägivallategude uurimist hakkavad kokkuleppe kohaselt jälgima Ukraina valitsus. Opositsiooni ja Euroopa nõukogu. Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy tervitas Ukrainast sõlmitud kokkulepet kriisi lahendamiseks ning rõhutas, et sõnadele peavad järgnema teod. Van Rompuy teatas, et see kokkulepe on vajalik kompromiss, et käivitada asendamatu poliitiline dialoog, mis pakub ainsa kraatlikku ja rahumeelse võimaluse pooltele juba nii palju kannatusi ja verevalamist toonud kriisi lahendamiseks. Tema sõnul tuleb pooltel Ukraina tuleviku nimel nüüd sõnadelt tegudele minna. Prantsusmaa president François Hollande kutsus Ukraina valitsust ja opositsiooni allkirjastatud kokkulepet kiiresti ja täielikult jõustama. Eestis elava ukraina kogukonna liikmed kohtusid täna välisminister Urmas Paetiga, poed kutsus välja ka Ukraina suursaadiku Eestis. Ukraina jaoks on kõige keerulisem saavutada rahuga ajal enne erakorralisi valimisi ja sellele keskenduvad ka välisministrid Kiievis. Nii ütles Paet Liisu Lass-ile antud intervjuus. Suure eesmärk saab olla ikkagi see, et seda usaldamatust, usaldamatus, olukorda ja vägivalda lõpetada, et peavad tulema korralised vabad valimised, et tekiksid siis Ukrainale selliseid juhid, kellel on taas kord usalduskrediit. Teine on muidugi see, et ka kuni nende võimalike erakorraliste valimisteni, sest need ei juhtu ju ei homme ega järgmisel nädalal, et kuidas seda tasakaalupunkti leida, selle ajani see vägivald ka sellel ajal ei laieneks. Ja olukord niivõrd, kui see on võimalik normaliseerumist. Euroopa Liidu välisministrid jõudsid eile Brüsselis põhimõttelise otsuseni kehtestada sanktsioonid ehk viisakeeld ning varade külmutamine nende isikute suhtes, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise, vägivalla ning ülemäärase jõu kasutamise eest Ukrainas. Urmas Paet ütles, et konkreetset arvu ja isikute nimesid veel teada ei ole. Liikmesriikidel ja Euroopa Liidu välisteenistusel on tänase päeva jooksul see esialgne nimekiri nendest konkreetsetest isikutest panna kokku, et praeguse seisuga seda nimekirja veel ei ole, et need arutelud Brüsselis käivad praegu. Ma väga loodaks, et päeva lõpuks olemas, aga, aga noh, see eeldab kõigi 28 riigi nõusolekut kõigi nende konkreetsete nimedega, kes siis sinna sisse kantaks. Eesti annab Ukraina rahutustes viga saanud abistamiseks 50000 eurot, vajadusel kaalutakse ka Eestiga seotud vigastatute siin ravimist. Eesti riik suurendab ka stipendiumite arvu, mis antakse Ukraina tudengitele Eesti ülikoolides õppimiseks. Eestis elav ukrainlane Bogdan Jutjuk. Kõik abid on vajalikud, et me just rääkisime meie välisministriga, et Eesti valitsus toetab Ukrainat 50000 euroga ja saime kokkuleppele, et kuhu need täpselt saavad, et need meditsiinilised organisatsioonid, kes seal ütleme, rindel töötavad, et nemad saavad, ütleme, esimestele kätesse läheb, tähendab see abi, et see on nagu väga oluline, teine aniga Europarlamendi tasandil need otsused, mis ta jälle vastu võeti ja, ja loodame, sanktsioonid töötavad ja kõik Eesti inimesed, kes elavad kaasa, kes aitavad, et see, et me oleme koos, me näitame, et me hoolime, see on väga oluline. Edasi juba hoopis teistel teemadel. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja Euroopa Parlamendi valimised. Valimispäev on pühapäev, 25. mai. Enne seda on võimalik osaleda eelhääl oletusel. Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget. Pöördun valijate poole palvega võtta Euroopa Parlamendi valimistest osa. Euroopa Liidu tulevik on meie endi tulevik, ütles president Ilves. Need valimised pole hüppelaud kohalikku poliitikasse pääsemiseks, siin püsimiseks või lihtsalt isiklikult mugava positsiooni saamiseks, rõhutas riigipea. Ta kutsub valijaid nõudlikult hindama, mida Eesti saadikud on seni teinud Euroopa Parlamendi ise, kuidas oma tööd selgitanud ning sama nõudlikult küsima, mida kandidaadid teeksid selles parlamendis. President Ilves loodab, et ükski kandidaat ei loobu valituks osutumisel oma kohast. Reformierakonna tänasel erakorralisel juhatuse koosolekul otsustati, et kui peaminister Andrus Ansip peaks otsustama, et astub tagasi, volitab erakonna juhatus Siim Kallast moodustama järgmist valitsust. Meedias on sel nädalal liikunud info sellest, et Ansip annab oma tagasiastumisest teada ilmselt sel nädalavahetusel. Täna kinnitas sama Siim Kallas ka kukkur raadioeetris. Kallas tutvustas täna erakonnale ka oma programmilisi seisukohti. Järgmine valitsus peab vähendama elanike sissetulekute vahet naaberriikidega mõlema diskussioonialtim ja võimaldama inimestel endil kohalikul tasandil elu paremaks muuta, arvab Kallas. Eesti pakkus Leedule Vilniuse rail Balticu rajamisse kaasamises kompromissi, selle pinnalt räägitakse edasi järgmisel kohtumisel märtsi alguses Tallinnas. Suuremas osas tehnilistes küsimustes on kolm riiki jõudnud konsensuseni, nii ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda. Laual on veel suuremaid vaidlusi põhjustanud trassi põhimõtteline asukoht Leedus ja ettevõtte juhtkonna määramine. Keskkonnaministri seerium leiab aga omakorda, et rail Balticu rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ei ole küllalt põhjalikult hinnatud. Uku Toom uuris täpsemalt. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et kui tegu on nii mastaapse ja kalli projektiga nagu Rail Baltica mis on tegelikult sajandi projekt, peab eeltöö olema põhjalik. Vältimaks seda, et mõne sellise ebatäpsuse või vea tõttu hiljem kogu investeering takerdub, noh, me peame kindlad olema, et, et see, mille me aluseks võtame, on korrektne ja mingisuguseid abs ja seal enam sees ei ole Milliste mõjuhinnangutega siis konkreetselt tegu on? Näiteks oli esialgu olukord selline, et hoolimata sellest, et sisuliselt kogu trassi ulatuses kasutavad inimesed joogiveeks põhjavett siis mõju põhjaveele oli justkui täiesti hinnangust välja jäänud, et noh, neid kõiki nüansse tuleb arvesse võtta ja tuleb läbi analüüsida. Minister ei oska öelda, kas olemasolevatest andmetest piisab analüüsiks, kuid on kindel, et mingeid suuremahulisi ja pikka aegavõtvaid uuringuid teha ei tule. Aga kui selgub, et see mõju on äärmiselt negatiivne? Ükskõik millisest infrastruktuuri suurest ehitamisest me räägime, natuke on keskkonnamõju, et see on paratamatu, aga kõikide nende mõjude puhul sellisel juhul tuleb leida leevendavad meetmed, tuleb negatiivset mõju ikkagi võimalikult väikseks muuta. Nii et see kindlasti ei tähenda, et me kuidagi ütleksime, et raudtee rajamine ei ole võimalik. Vastupidi. Ministeeriumi dokumendis kõlab Nabala kaitseala nimi, kas oli siis plaan sealt üle sõita? Kuna praegu on välja pakutud juveel ikkagi õige mitu sellist konkreetset, alternatiivset trassi siis jah, endiselt oli nendest välja pakutud hulgas ka selline, mis oleks siis Nabalast üle läinud, aga me tõepoolest oleme juba eelmise aasta suvel ja olnud üle-eelmise aasta detsembris, et sellisele trassile keskkonnaministeerium nõusolekut anda ei saa. Keit Pentus-Rosimannus ei saa ka päriselt aru, miks on nii kergekäeliselt suhtutud varianti ja Rail Baltica olemasolevale trassile rajada. Selle ettevalmistustöö käigus tõepoolest ei tohiks lubada endale selliseid asju projekti vedajad, et nad lihtsalt noh, ausalt öeldes mulle kaunis arusaamatutel põhjustel täiesti tõsiseltvõetavad alternatiivid justkui kõrvale lükkavad ja nende hulgas olemasoleva trassi kasutamine uue Sis kiirraudtee rajamiseks on täiesti olemas ja, ja noh, sellega tuleb tõsist tööd teha. Tartu linnavolikogu palub oma hiljutises pöördumises riigikogu ja vabariigi valitsuse poole tungivalt seada prioriteediks Tartule mugava ja kiire ühenduse tagamise Tallinna ja Riiaga. Kui Tallinna suunal on kvaliteedi tõusu juba märgata, siis Riia suuna arendused sünnivad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul pärast 2000 viieteistkümnendat aastat, kui Läti lõpetab Riia-Valga raudteelõigu rekonstrueerimise. Piret Errem reisilugu. Eesti avalikkuses ja meedias toimuvate rail Balticu projekti arutelude taustal on tartlastel tekkinud mure, et raudteeliikluse planeerimisel võidakse lähtuda niinimetatud ühe Magistrali ideoloogiast ning Tartu võib oma ühendusteede poolest muutuda perifeeriaks. Nii võtab Tartu volikogu kokku oma mure riigikogu ja valitsuse poole läkitatud pöördumises. Lähemalt rääkis volikogu esimees Aadu Must. Tartu linnavolikogu erinevad fraktsioonid olid seda meelt, et tuleb valitsusele ka selgelt väga jõuliselt teada anda, et tuleb teha legi Euroopas, arendada midagi ühte rahusti haru, paid, raudteevõrgustikku liiklusskeemid. Loomulikult on Tartu rongiühendus Tallinnaga oluline aga täpselt samuti, kui me oleme Euroopa liidus, siis on Tartul väga tähtis ühendus Riiaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe ütles üksnes rail Balticule keskendumise pärast kindlasti muret tunda ei tule nii riigil siht jõuda ka Tallinn-Tartu raudteelõigul kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis ning töö käib karjaga kiirema rongiühenduse taastamise nimel. Esialgu seisab see aga Läti poole taga, kes on lubanud Riia-Valga raudteelõigu rekonstrueerimisega saada valmis tuleva aasta lõpuks. Eero Pärgmäe. Täna Valgast Riiga rong läheb pea kolm tundi, mis ajaliselt selgelt ei ole konkurentsivõimeline. Kui seal mingi liikluskäivitada, siis tegelikult Tartust Riiga võiks sõidu praegu olla umbes kaks pool tundi. 2016.-st aastast tahaks ikka juba otse rongi, et edusammud tegelikult tulevad juba siin, alates maikuust ja lähiaastatel. Tänasel hetkel üritame sobitada Valgas Riia-Valga ja Tartu rongi saabumise aeg on niimoodi, et oleks võimalik juba täna ümber istuda. Mis puutub Tartu ja Tallinna vahelise rongiühenduse kiiruse kasvamist 160 kilomeetrini tunnis, siis selleni liigutakse pärgmäe sõnul sammhaaval. Kas teil tuleb investeerida taristusse 100 miljonit eurot, et säilitada kiirus 120 kilomeetrit tunnis ja liikuda sealt edasi 135 kilomeetrini tunnis? Sihiks seatud 160 kilomeetrise tunnikiirusega saavutamiseks tuleks investeerida veel 140 miljonit mis on aga pärgmäe sõnul väga suur summa. Kas aga kunagi võiks tekkida rongiühendus ka Tallinna ja Riia vahel paari aasta eest ministeeriumis tellitud tasuvusuuring laitis selle plaani maha Pärgmäe praegu enam nii pessimistlik polnud. Erinevaid mooduseid kombineerides ma arvan, saaks selle toote täiesti konkurentsivõimeliseks, ehk siis samamoodi, et kui see Riia Tartu tulevane ekspressrong näiteks siduda Tartu-Tallinna ekspressrongiga, siis tekiks täiesti uus, nimelt reisimislahendus, reisimisvõimalus. Piret Erremreis Tartu. Tallinnas rahvusraamatukogus kogunesid täna vabade õiguskutsete esindajad advokaadid, notarid ja pankrotihaldurid. Keskenduti õigusloomele ja selle headele tavadele. Uku toom käis uurimas, milliseid probleeme nad selles vallas näevad. Vaat Allar Jõks rõhutab, kui oluline on hea õigusloome tava. Õigusloomes tuleb hea õigusloome tava järgida hea õigusloome tava on midagi enamat kui põhiseadusest tulenevad nõuded. Hea õigusloome tava sisaldab ka soovitusi, nõudeid, mis käivad kaasa heade kommetega ehk seadusandlikus menetluses ei naeruvääristada huvigruppe ei kasutata vaenuliku, näiteks ettevõtjate suhtes vaenulikku retoorikat ja kui küsida, et kas elu on võimalik ilma hea õigusloomet tavata, siis vastus on, et jah aga selline elu ei oleks täiuslik. Notarite koja esimees Anne saaber ütleb, et üks vajalik teema on juristide osalemine õigusloomes. Me tahame rääkida mitte ainult konkreetsetest kaasustest ja nende lahendamisest ja konkreetsetest õigus probleemidest vaid ka ühiskonna ja juristidega spetsialistidega, kaasamisest õigusloomesse selliselt, et õigus lõppkokkuvõttes kujuneks meile kõigile paremini mõistetavaks ja paremini rakendatavate. Meil on ju näiteid siin seadustest, mille osas on ilmselt kaasamist olnud algselt liiga vähe, kuna ka vabariigi president on jätnud seaduse välja kuulutamata, viidates siin käibemaksuseaduse hiljutisele muudatustele. Küsimus on ka selles, kas neid arvamusi alati arvestatakse ja kui pikalt antakse võimalust oma arvamust välja töötada ja arutada. Eesti advokatuuri esimees Sten Luiga räägib, et tegelikult mingeid teravaid valupunkte ei olegi, aga probleeme leiab temagi. Osaliselt loomulikult koormab lihtsalt võib-olla ühiskonda muutuste suur kiirus, et ettevõtjad samuti palunud panna riik kolmeks aastaks dieedile ja riigikohtu esimees palub kehtestama moratooriumi menetlusseadustike muutmisele vähemasti paariks aastaks, et jõuaks harjuda ja ma arvan, et see, mis on noh, infotehnoloogia toonud omakorda kaasa õigusloomesse seaduste tegemine on muutunud kiireks ja lihtsaks ja ma ei oska nii-öelda, kas see on nüüd uus normaalsus, millega tuleb harjuda, et üldiselt muudatusi tehakse kiiresti ja sagedasti või on see siis nüüd see, et me pole veel jõudnud oma õiguskorra lõpuni valmis ehitada. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Sulev Lääne tuleb oma jutus kaasamise juurde tagasi. Me teeme palju, ettepanekute tunduvad kohati mõistlikud, isegi öeldakse, et ettepanekuid realiseeritavad, aga siis vaatame tegelikult protsessi lihtsalt venib. Kui me räägime, aga päevaga peaks saama valmis üks kohtulahend normaalne, siis muidugi me ei saa panna õigusloomele sadat päeva, aga see protsess peaks olema osapooltega paremini koordineeritud ja selgelt, et need tulemused, mis praktikas tegutseda, inimesi nagu tõesti muretsema panevad ja te leiaksite kiiremaid lahendusi. Eesti kultuuri koda pidas täna üldkogu, kus valiti uued juhtorganid ja pandi paika uued sihid. Liisu Lass teeb ülevaate. Kolm aastat tagasi kodanikualgatusena loodud Eesti kultuuri koda ühendab eri kultuurivaldkondi, et seista laiemalt kui vaid ühe kitsa valdkonna eest eesti kultuuri käekäigu eest ebanna kultuuriinimeste hääl ühiskonnas ühtlasemalt kõlama. Praegu on kojal 26 juriidilist ja üle 150 eraisikust liikme. Kultuurikoja juhatuse esimees Peeter Jalakas andis senisele tegevusele hindeks nelja ja ütles, et kõige olulisem asi, mida ühiselt aetud vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalsete garantiide teema tegeletud on ka autoriõiguste kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamise ning hariduslike küsimustega. Jalaka sõnul püüab kultuuri koda rohkem tegeleda ka Eesti riigi. Et suuremate eesmärkidega ja see läks, kuulutatakse välja esseekonkurss, mis on Eesti riigi mõte? Peeter Jalakas. Nüüd on siin viimastel nädalatel mitu suunalist pöördumist ka tulnud. Teema, mis aina rohkem inimesi mõtlemapanev seas on ka, millega möödunud aasta tuuriga ta tegelema hakkas, ma arvan, hädavajalik see, et kultuuriga räägiks aga nende Euroopa Liidu vahendite jagamise printsiipide väljatöötamisel ministeeriume algatama. Paari kuu eest kultuurilehe sirp ümber toimunu seades kultuurimaastikul toimuva suurema tähelepanu alla ja pani ka loomeinimesi senisest rohkem ühe asja nimel koonduma. Kultuuriinimeste koostööd peab ka kultuurikoda enda ülesandeks. Et seda paremini teha, valiti kultuurikojale täna senise 15 liikmelise juhatuse asemel uus juhtorgan. Eestseisus, mis valib omakorda, on senisest väiksema juhatusel uuesti Peeter Jalakas. Mis on võib-olla koja probleem olnud siiani miks mingid otsused on väga pikalt aega võtnud, on see, et me oleme püüdnud kõik otsused teha konsensusega ehk siis ei ole ka kõige fakilistamates küsimustes kasutanud häälteenamust mis ilmselgelt on kiirem meetod, aga just püüdnud erinevad osapooled kokku viia. Nii et noh, koda on teinud sellist tööd, mis võib-olla ei ole nii kaugele kosta. Aga iseenesest see katuseks olek ongi üks kultuuriga rull. Terviseameti hinnangul võib alates sellest kalast pidada gripi levikut laialdaseks ning oodata on haigestumise kasvu. Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi üle 4900 inimese. Gripitaoliste haigestumiste ehk kõrge palaviku, köha-nohu, lihasvalude ja peavaluga kulgevate haiguste arv suurenes 23 protsendi võrra. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Setumaal. Gripihooaeg jätkub Eestis terviseameti hinnangul veel umbes 10 nädalat. Gripitunnuste ilmnemisel ei tohi minna tööle kooli või lasta aeda ja teavitada tuleb oma perearsti edasi aga ilmast. Sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on Eestis enamasti pilvine, sajupilved liiguvad edelast kirdesse. Sajab lörtsi ja vihma, öö hakul paiguti ka vähest lund, kohati tekib udu ja jäidet. Puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Homme päeval on pilvine, sajab enamasti vihma, kohati võib olla udu. Õhtupoolikul alates Lääne-Eestis saju võimalus väheneb ja võimalik, et pilguga läänepoolsetes maakondades kohati ka hõreneb. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on ühest kuni nelja kraadini. Pühapäeva öösel sajab kohati vähest vihma ja lörtsi. Päev tuleb aga peamiselt sajuta. Puhub valdavalt edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest pluss kahe kraadini, päeval pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Esmaspäeval päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub edelatuul viis kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Öine õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini, päeval pluss kolm kuni pluss kuus kraadi. Alvar Tiisler räägib nüüd edasi, mis on juhtunud spordimaailmas. Saksamaa laskesuusataja on jäänud Sotši olümpiamängudel vahele keelatud ergutiga, positiivseks on osutunud nii A kui ka B-proov. Saksamaasuusaliit ei täpsustanud, kellega tegu, aga riigimeedia teatel on selleks endine murdmaasuusataja. Evis Ahembachers teele. Laskesuusatamise naiste nelja korda kuue kilomeetri teatesõidu võitis Ukraina koosseisus viidasemerenko Julia Chimaan vaeliasse merenko ja olena pidurust. Teise koha sai Venemaa, kolmas oli Norra. Eesti naiskond koosseisus Kadri Lehtla, Grete Gaim, Darja Jurlova ja Johanna Talihärm lõpetas seitsmeteistkümne naiskonna konkurentsis 16.-na. Seejuures Prantsusmaa katkestas kohe avavahetuses, kuna Marii LoRe pioneer kukkus kokku. Sotši olümpiamängude meeste jäähokiturniiri finaali pääses esimesena Rootsi, kes alistas kaotusseisust naabrid Soomlased kaks. Üks. Veerandfinaalis Venemaad võitnud soomlased asusid juhtima teisel kolmandikul Olli Jokinen väravast aga viis minutit hiljem soomlasi varemgi suur turnida lidel karistanud Loui Eriksson viigistas. Möödus veel viis minutit ning kaitsemängija Erik Karlsson viskas rootslaste võidutabamuse. Rootslaste finaalvastane ja soomlaste pronksimängu vastane selgub täna õhtul, kui teises poolfinaalis mängivad Kanada ja USA. Naiste slaalomis hoiab Triin Toby esimese sõidu järel 60 lõpuajakirja saanu seas 50 seitsmendat kohta. Ameeriklannale Michael ašifrenile kogunes kaotust 18,81 sekundit. Tšifrinile järgnevad vähem kui sekundilise kaotusega Maria riisia, Sloveenia Tiinama ase. Ning jalgpalliklubi FC Flora esindusmeeskond on esimesel märtsil algavaks Premium liiga hooajaks komplekteeritud, sest täna sõlmis klubiga lepingu Eesti koondise keskkaitsja Taavi rähn. Aitäh ja selline sai Päevakaja 21. veebruaril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.