Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere, seda kõike, mida üks loomaaed eksisteerimiseks ajab, on ikka paras hulk. Oleme oma saadetes rääkinud erinevatest asupaikadest, majanduslikust baasist, entusiastlikke sti inimestest ja nõnda edasi. Täna räägime loomadest, ilma kelleta loomaaeda muidugi ette ei kujuta, ükskõik kui hästi kõik muud tingimused ka normidele vastaks. Täpsemalt öeldes uurime looma eluloomaaias, sest aegade jooksul on see teema osutunud ikka kohe väga intrigeerivaks. On olnud nii vihaseid vastaseid kui tuliseid pooldajaid, aga karavan on ikka edasi liikunud. Juba aasta on teid nagu ajaloost teame stuudios Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. Nii et nagu öeldud, loomaaia loomade eluga seonduv on aja jooksul kõvasti kirgi kütnud ja mõistagi on sealhulgas tooni andnud ka emotsionaalset kriitikud, et nendega olete teiegi piisavalt kokku puutunud. Jah, selles mõttes paraku jah, on enamasti kahte sorti inimesi, et ühed on tõelised vaenlased ja teised on tõelised sõbrad ja seal vahepeal on üsna hõredalt seda seltskonda aga selleks paremini mõista. Loomade eluloomaaias peaks kõigepealt natuke pilku heitma loomade elu peale looduslikes oludes. Ja paraku inimene teeb järeldusi tihti tee iseenda tunde ja tundmuste järgi. Ja selles mõttes ei mõistagi üheselt olukorda, mis looduses toimub ja, ja kui veel arvestada prints on inimese meeleelundkond võrreldes muude elukatega, siis on üsna arusaadav, et me tegelikult, et kui me käime seenel või marjul, ei kujuta ette, mismoodi tegelikult muud elukad seal metsas toimetavad ja ja ammugi ei saa me sellest märku, et need muud elukad on selle metsa tükkideks jaganud. Et kõikidele elukatele annad siis ainuelulised või, või karjalise eluviisiga loomad, neil on kõigil oma koduterritoorium, mis siis vastavalt kuulub kas ühele isendile paarile või võikarjale ja ei ole sedasi, et need elukad on täna Viljandis ja homme Pärnus ja ülehomme Narvas, et need, kes on kirglikumalt seenil ja marjul käijad ja, ja kellel on oma seene või marjaajal käimise koht, siis need on kindlasti märganud, et kui nad järgmisel aastal lähevad, lähevad metsa, siis nad seal enda kindlasse seenil käimise piirkonnas kohtuvad jälle samade loomadega, kellega nad varasemal ajal on kaasa ja ja, ja, ja paraku ongi niiviisi, et need elukad elavad oma elu suhteliselt väikesel kodu territooriumil ja märgistavad enamasti siis lõhnamärkidega neid piire. Aga kuna meie nina on, on võib-olla ainult pool protsenti sellest, mis on muudele elukatele, siis me vähe sellest, et me ei, ei, ei, ei märka seda, ei saa nendest ammugi midagi rohkemat välja lugeda. Kui näiteks need muud elukad seda lõhnamärki nuusutavad, siis nad saavad aru, mitte ainult, kes selle märgi sinna pannud on vaid ka, miks ta selle pannud on ja mis ta parasjagu tundis, nii et, et selles mõttes on lugu nii, et selle koduterritooriumi suurus paraku jälle ei ole sugugi nii, et see on nüüd ühel liigil ühesuurune ühes ja teises piirkonnas sama suur. See tegelikult sõltub väga paljudest asjadest selle nõndanimetatud biotoobi ökoloogilisest mahust ja, ja selle kõige olulisemast komponendist toidubaasist ja selles mõttes võib see kodupiirkond samal liigil olla kümneid kordi erineva suurusega eri aastatel eri paigus ja nii edasi. Te ütlesite, et kui inimene läheb järgmisel aastal uuesti seeni ja marju korjama, siis ta kohtub samade loomadega oma tuttavas kohas. Jah, aga ma olen aru saanud, et siiski loomadega kohtumine on üks paras õnneasi, et loomad ise hoolitsevad selle eest, et mitte. No jälle just seesama asi, et kuna meie meeleorganid on oluliselt Tõntsimad kui muudel elukatel, siis märgatakse meid alati enne, kui on tegemist elukaga, kes on natuke arglik oma eluviisiga, siis meil ei õnnestugi teda näha. Aga niisugused loomad nagu ütleme seal põdrad, metskitsed ja niisugused, kes ei ole nii väga Pireda eluviisiga, need need ikka näitavad ennast ja ja kui meil jääb mõni väike iseärasus nende elukate juures meelde, siis me adume seda ka järgmisel aastal, et mitte lihtsalt ei ole jälle põder, vaid on seesama põder. Nii et selles mõttes on, on lugu niiviisi ja nüüd, kui kui need loomad satuvad loomaaiatingimustesse, siis on üks esimesi asju, mida nad teevad, kui nad kaela kandma hakkavad see, et nad märgistavad ära selle loomaaia puuri või ekspositsiooni piirid. Samamoodi nagu nad teevad seda metsas metsas ja, ja edasi võiks tegelikult need need piirded ära korjata. Kui saaksid need lõhnamärgid alles, et need elukad käituksidki siis selle järgi Et kui lõvilt piirded ära korjata, siis ta igal juhul püsib oma territooriumil ja ei tule sealt välja. Kuigi vahel on ahvatlus suur ja mõni ilus suutäis paistab 10 meetriga. Tähendab ei oleks muid ärriteed, et selles mõttes lõviga on muidugi sant katseid teha, sest see võib kurvalt lõppeda. Aga niiviisi poolkogemata pool meelega õnnestus meil vanal territooriumil Kadriorus teha eksperiment osalistega. Et nii nagu see vana ja väsinud kõik oli seal. Ja samas oli siis nõukogude viljastavates tingimustes sinna hulgaliselt pandud kasvama seda kõige nõukogu liikumata haljastuse komponent ehk paplit, mis väga kiiresti kasvas ja samas siis Lasnamäeveeru all seal ei olnud väga sügavat pinnast ja paekivi tuli ka ka sellel siledama osalisena varakult vastu, niiet aga need juured ei, ei saanud olla. Ja niiviisi siis juhtus ikka, et aeg-ajalt suuremate tormidega, mõni puu kukkus pikali ja ühel ilusal sügisööl juhtus nii, et paar suurt paplitalit pikali kukkunud ja endaga kaasa viinud terve rea säraliste aiapiirdeid, ET lesisid pikali, kõik lõhnamärgid olid alles. Ja meie, kui me selle hommikul avastasime, siis panime värava kinni ja sildi välja, et avariiloomad on suletud. Ja kaks päeva kulus meil, kuni me need aiad uuesti suutsime üles ehitada. Aga, ja midagi ei olnud iseäraliku looma jaoks. Talitajad tegid oma tööd, liikusid needsamad veetoojad, mis siis küll juba selleks ajaks olid traktoriga ja suure veepaagiga enam mitte puutünnide ja hobusega. Aga ikkagi oli see kõik harjumus, säärane ajalises rutiinis ja nii edasi ja selle kahe päeva jooksul ei üritanud ükski elukas ära minna. Nüüd kujutage ette, et kui te olete seda meelt olnud, et, et loomaaiad on üks suur vangimaja siis kui te võtate vanglale seina ära, kui kaua kulub, et see vangla tühi on? Et selles mõttes see eksperiment oli nüüd küll. Ja kuna ma ütlesin, et see kodupiirkond on looduses kõige enam sõltuv toidubaasist siis loomaaiaoludes on ju tegelikult see, et toidubaas tuuakse meie poolt. Ehk teisisõnu ei pea nemad seda kuskilt kaugemalt otsima minema. Ja, ja selle tõttu see, see ala ütleme seal ruutmeetrite mõttes ei pea olema ruutkilomeetrites, vaid piisab, kui sa ruutmeetrites kui ta sisaldab nüüd mõned muud niisugused paigad, mida loomal vaja on, et tal oleks rahulikult, et võimalus minna puhkama ja ja, ja et tal oleks ka sel hetkel, kui ta tahab võimalik janu kustutada ja nii edasi siis, kui need elementaarsed eluvajadused on rahuldatud, siis siis loom ei vaja tegelikult väga-väga suurt ala ja ja üks niisugune ajalooline eksperimente on tegelikult, et tehtud, et Berliini olümpiamängude ajal ehitati eriliselt suur ala lõvi puuriks ja siis selgus, et lõvid kasutasid selle puuri ühte nurka. Kuna nad ka looduses magavad paarkümmend tundi ööpäevas ja, ja toit oli kätte toodud, et seda ei pidanud minema kuskilt kaugemalt otsima, siis kõikide inimeste üllatuseks juhtus jah, see, et sellest suurest territooriumist lõvid kasutasid ainult väikest nurka, kus nad siia olid saanud, tegid väikese metsajooksu millekski. Ta ei olnud kogu seda ala vaja, toimus tõeline ressurssi raiskama just ja see oli niisugune eksperiment, mis oli ohutu, kuna tegelikult suurel alal oli levi pidav tõke ümber aga, aga lõpmatult suurendades loomaaia puuri saab selgeks, et, et tegelikult loomal nendes oludes ei ole ei tahtmist ega vajadust suurema ala järgi ja selles mõttes on muidugi, et tekivad mingid elurütmimuutused linnaliku eluga, nii nagu inimestel, Ki, kui nad satuvad maalt linna, on natuke teine elurütm ja nii edasi. Aga selles mõttes sellega nad harjuvad ära ja tegelikult ei, ei igatse üldse mitte seda nõndanimetatud paradiisliku vaba loodust vaid tegelikult on kõige suuremaks probleemiks, mis loomaaia loomadel on üldse mitte see, et see piire ümber vaid igavus ja ei ole vaja jahti pidada. Just ühesõnaga piirete võtavad loomaaia loomad, kes nad iganes ei ole, võtavad tegelikult kui turbana nähtust, sest nad on tähele pannud, et need tantsi meelega, inimesed seal metsaskonnad marjul või seenil või mõnel muul põhjusel metsa kolama läinud käivad kõikidest lõhnamärkidest ja muudest asjadest üle ja ei hooli üldsegi sellest muude elukate korraldatud metsa juhatusest hakkavad loomaaias märkama seda, et, et inimesed jäävad tegelikult nende lõhnamärkide taha, nad on, nad on äkki targaks targemaks saanud või nad aduvad seda, et tegelikult see piire kaitseb neid selle põhivaenlase eest, kes neile vägatuslikked situatsioone looduses põhjustavad. Jaa jaa jaa. Tegelikult noh, siin ei saa rääkida jahipidamisest nende elukate puhul, kes, kes näiteks rohtu söövad aga ka seal ja, ja kuna ütleme rohusujatega on veel asi veelgi hullem, sellepärast et et kui need tippkiskjad või tarbijad nagu nagu ta on kiskjad ja muud lihatoidulised tarvitavad väga energiaküllast ja, ja, ja toitaineteküllast toitu, siis nad võivad endale lubada tundide kaupa magamist ja tipp on, on seesama lõvi, kes, kes siis paarkümmend tundi päevas võib endale magamist lubada. Vastupidi, sõralistele kaelkirjakud on sedasi, et tema võib endale ainult paar tundi magamist lubada. Ülejäänud aja peab ta rohtu sööma või siis pudelipõõsaste võrseid, sest see on suhteliselt madala energiasisaldusega ja toitainete vaesem toit. Ja seda peab praktiliselt kogu ärkveloleku aja otsima ja leidma ja tarvitama. Aga loomaaiast tuuakse seks õigel ajal ette. Ja siis ongi probleem. Igavus, mida hakata peale pikka tühja päevaga? Ja seda põhiprobleemi on võib-olla aja jooksul õpitut paremini ja efektiivsemalt lahendama seda loomade igavust. Ja see ongi loomaaednike üks niisugune tegevuse osa, et me peame neile pakkuma meelelahutust. Ja no nagu me isegi kui me töölt koju läheme, siis üks esimesi väga paljudel juhtudel tegevusi on see, et vajutame pulti, paneme teleka käima. No eks meelelahutuses mõistagi külastajad tahtsingi selleni jõuda, et tegelikult, et jumal tänatud, meile tuuakse näha inimesi ja, ja nad saavad selle käänd aega sisustada ja, ja nad on tõesti veendunud, et mitte neid ei tulda vaatama, vaid neile tullakse ennast näitama ja miks ma seda julgen, nii kindlalt väita on jälle see, et elu annab poolkogemata pool meelega võimalusi eksperimente teha. Ja kui 80.-te aastate keskel vist oli Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis suu- ja sõrataudi puhang ja siis oli niiviisi, et, et nüüd inimesed, kes sel ajal elasid, mäletavad, et teedel olid pandud need niisugused saepuru ja pesuainega täidetud, et kastid ja nii edasi. Et nüüd autod ja inimesed ei tassiks seda tõbe ühest farmist teise. Aga meie elukad olid nii palju haruldasemad, et et Tallinna linn oli nõus sellega, et ei saa nii kallist kollektsiooni panna ohtu. Ja meil suleti loomad külastamiseks terveks pooleks aastaks. Ühtegi külastajat sisse ei lastud, et nad ei tooks seda tõbe. Ja me ise käisime siis läbi nende desoseadmete. Igal hommikul, kui kell sai üheksa, siis kõik loomad tulid puri seina äärde, jaksid värava poole vaatama, nagu nad jäävad. Kas meid täna, mida näha ei tooda ja nii pool aastat ja niiviisi pool aastat ja, ja kui siis ükskord loomaaed lahti teed, siis oli loomade käitumisest näha tegelikult, kui õnnelikud nad nad olid. Et jälle olinit kraapida, on võimalik vaadata ja nende tegemisi imetleda. Kui mõelda nüüd ikka nende kriitikute peale, kes aletsevat vaeseid loomaaia loomakesi ja seda, kuidas neilt vabadus on ära võetud, siis huvitav oleks teada, kas on ka selliseid loomi, kellele tõepoolest loomaaia elu kohe kuidagi ei sobi ja kes ei kohanegi seal mitte ühegi valemiga. See tähendab, põhimõtteliselt on võimalik kõiki loomi tehistingimustes pidada, iseküsimus on, et mis see maksab. Ja on maailmas paiku, kus on isegi väiksemad vaalad, loomaaias? No niisugust luksust saavad endale küll lubada ainult väga, väga rikkad, et noh, need veemahutid, mida siis selleks vaja on, on ikka ikka väga suured ja põhimõtteliselt niisama nagu iga toataime on võimalik saada ta õitsema ja talle tekitada loomulikke tingimusi. Nii on ka loomadega, kusjuures tingimused on tihti niisugused, mida esimesel pilgul ei kujutagi ette, tähendab arvatakse, et näiteks põhjus on see, et see teistingimustesse elukas on, on oluliselt väiksemal territooriumil või siis ütleme, kui on eriti emotsionaalsete inimesed, suhtuvad tavaliselt lindudesse. Kujutage ette, et nad ei saa taevaavarustes lennata, missugune kole lugu ja, ja sellepärast nad ei paljune sead ja nii edasi tegelikult on hoopiski need niisugused nähtused, mis võimaldavad elukatele oma loomulikku elutsüklit järgida hoopis teist laadi asjad, näiteks missugune on temperatuuri, valguse, õhuniiskuse ja muude niisuguste füüsiliste keskkonnanähtuste dünaamika ja kui neid neid nüüd tehistingimustes loomadele võimaldada, siis need on tegelikult need asjad, mis, mis panevad neid ühte või teist eluprotsessi alustama või lõpetama. Ja ei ole sugugi nendele lindudele vaja seda taevaavarustes letamist, on hoopis teised asjad, et nad hakkaksid, hakkaksid pesitsema ja, ja teist tingimustes järglasi andma. Ja tihti ongi niiviisi, kui me kas või vaatame loomaaianduse? Noh, raske on öelda algaastaid, aga ütleme varasemaid aastaid, kui kui loomaaednikud ise veel rohkem õpipoisid olid, kui praegu siis oli sedasi, et näiteks kui toodi loomaaedadesse inimahve, siis arvati, et parim, mida võib pakkuda, on ikka see, mida me ise tahame ja nii siis tehtigi neile tegija pakuti head veini ja, ja, ja nii edasi ja, ja ei saanud aru, et miks need, need gorillad surevad ja ja sugugi ei lusti kaasa kangemat kraami. Eks pakun, tähendab tegelevates olu tegelikult ongi sedasi, et, et kui mina alustasin loomaaias, siis, siis oli meie laos oli kas piina ja, ja see oli üks element väärsemaid asju, kui mäletasin, et loomad ei mäletanud enam, et oli tekkinud mingisugune Katarn endal selles maosüsteemis siis oligi asi, mis päästis, et, et anti nendele vägisi pudel viina ja see ehmatas selle maa uuesti toimima. Aga sellele vaatamata, kuidas need vaesed loomad siis pudel viina hinge all end tundsid. Eino tähendab pudel viina suure eluka kehakaaluga ei ole üldse nii väga suur kogus ja, ja kõik mürgid väikeses koguses võivad mingis situatsioonis olla ravimid, nii et et selles mõttes ka ka alkohol ikkagi vajaduse korral võib ravimiks osutuda ja, ja kui mõelda seda, et, et Nõukogude liidus ei olnud võimalik saada väga paljusid preparaate, mis juba siis olid maailmas olemas, rääkimata nendest, mis praeguseks on leiutatud siis ma mäletan seda isegi enda loo majandusliku elu alguses, kus ainuke võimalus selleks, et mõnda operatsiooni hakata tegema karule näiteks, siis siis joodetigi ta praktiliselt, et nii palju purju, et oli võimalik nägu ka Sandor Stern on kirjeldanud oma raamatut võrk peale visata ja oli võimalik ikkagi asjad korda ajada niiviisi, et, et selles mõttes noh, kõike on, on ette tulnud ja inimene kipub tahtma loomaaias, et ilmtingimata see loomapuur oleks kujundatud. Kui ta ei tea, mis looma vajadused on, et see oleks noh, kas siis niisugune nagu tema eluase talle kõige enam meeldiks. Näiteks kahhelkividega kõik seinad ja põrandad või siis teise äärmusena, et see välja näeks ilmtingimata noh, kasvõi ainult pildi mõttes. Aga võimalikult nii, nagu väliselt tundub, loodus tegelikult tuleks normaalses loomaaianduses selgeks saada, mis on just see, mida see loom sealt sealt loodusest vajab. Ja see ei tarvitse üldsegi väliselt välja näha, samasugune nagu see on looduses, kui ta tagab, ütleme, seal mingisuguse niiskuserežiimi või varju või mis iganes. Ühesõnaga, kui loom oma nooltega tunneb, et ta on rahul just aga nüüd loomaaed, kuna seal on peale selle, et need elukad seal teistingimustes korralikult elada ja sigida saaks vajaga teist poolt rahuldada ehk seda loomaaia külastajate, et tal oleks seal hea olla, siis, siis väga tihti need loomaaia tänapäevased moodsad ekspositsioonid noh, on vähemalt 50 protsenti kujundatud selle järgi, mida vajab see oma emotsionaalseks rahunemiseks oma aiakülastaja, aga mitte see loom, kes seal elab, sest et temale saaks palju odavama ja lihtsama viisiga nende noh, ütleme keskkonna füüsilised tingimused tagada, mis ei tarvitse välja näha üldsegi mitte esteetiliselt, et inimese arusaamist mööda nii. Ja kui me vaatame, analüüsime terves maailmas loomaaia loomi siis selguvad näiteks niisugused asjad, et üldreeglina elavad loomaaia loomad oluliselt kauem kui looduse loomad. Väga palju andmeid looduse, loomade elu kestvuse kohta ei ole võimalik saada, aga mida rohkem aeg edasi, seda paremaks lähevad märgistamise võimalused ja saadakse üsna täpselt see see looduslik eluga ka paika pandud. Ja ikkagi selgub, et üldreeglina saavad need need loomad oluliselt kiiremini otsa ja ja kui siis analüüsima hakata, miks nad otsa saavad, siis selgub, et selles väga kiidetud vaba looduse paradiisis on lisaks nendele elukatele teised elukad. Konkurendid on mitmed organismid, kes on haigustekitajad, on igasugused loodusnähtused, alates maanihetest dema värinatest ja tormid ja, ja nii edasi. Mis kõike lõpetavad elukal selle maise matka palju enne, kui tal võib-olla see bioloogiline potentsiaal seal oleks olnud. Aga need, kes on toodud teist tingimustesse nende eest, Ta hoolitseb ju terve vägi. Loomaaiatöötajaid nendele on loomaaedades spetsiaalset veterinaarkliinikut ja samamoodi nagu meil inimestel vaktsiinid ja, ja muud niisugused vahendid, mis võimaldavad seda sünniga kaasa antud bioloogilist potentsiaali võimalikult maksimaalselt ära kasutada. Nii et selles mõttes on, tundub isegi õnnelikum see täistingimustes eluga. Kas tänaseid tingimusi maailma tipploomaaedades võiks siis tõesti loomade seisukohast pidada nii-öelda ideaali lähedasteks, et loomad küll ei räägi, aga asjatundjad ütlevad kohe ära, kuidas üks või teine elukas ennast tunneb? Ja tähendab kusjuures mitte ainult diplom aedades, seal võib-olla on isegi teinekord noh, mida me tipuks nimetama, eks ole, ütleme, kui me räägime nendest suurematest rikkamatest maadest siis, siis omal moel on selleks ka Tallinna looma, siis omal moel on ka väiksemad ja võib-olla esimesel inimese pilgul kehvemad loomaaia loomade jaoks. Sest nagu ma ütlesin, umbes 50 protsenti tehakse teelt loomekülastaja jaoks, et et loomaaiad, mis näevad võib-olla külastajale kehvemad välja, müüvad loomale olla paremad ja seda näitab näiteks ka see, et, et mitte kõik Need kõige uhkemad loomaaiad ei suuda loomadele alati nii palju pakkuda, kui mõni mõni väiksem ja näiliselt kehvem loomad. Sest ütleme, kui keerulisemaid tingimusi oma loomulike protsesside läbielamiseks vajalikud loomad sigivad paaditi mõnes väiksemas loomaaias paremini kui, kui mõnes suuremas uhkemas, kui seal noh, juhuslikult pannakse vähem tähelepanu just sellele poolele, mida, mida loom vajab. No minu meelest teadlik külastaja ja tõeline looduse ja loomade armastaja peaks sellest kindlasti aru saama, sest ta ei tule ju vaatama klantspilti, ta tuleb vaatama loomi. Ja nii on ja, ja peale selle on näiteks niisugune asi, et jällegi tundub võib-olla inimestele, et, et see nii ei ole, aga kui natuke mõelda, siis, siis tegelikult on loomaaia loomad palju loomulikumad Nendega kohtudes, kui, kui, kui metsaloomad siin juba oli jutuks, eks ole, et kui palju me marjul või seenil neid loomi näeme ja, ja sama asi on näiteks, kui me tahame looma pildistada, kus teda väga tihti on sedasi, et kui me sellest loomast, et teeme looduses pildi, siis see loom on ebaloomulik, selles mõttes, et ta on hirmunud, ta on erutanud, on võib-olla. Sest et ta on kohtunud oma põhivahendusega. Aga nüüd loomaaia loom harjub sellega. Ma arvan, et see põhivaenlane seal jääb selle lõhnamärgi taha ja, ja, ja ta on palju loomulikum kui, kui, siis, kui me temaga seal looduses kokku saame ja ja niiviisi vähe sellest, et me saame tihti suures plaanis Loomaaialoomast palju loomulikuma pildi saame me niiviisi koguda andmeid, mida me eluilmas looduses ei oleks. Looma kohta saanud, ma usun ennast praegu kuulvat, et mõni loodusfotograaf vaidleb natuke vastu. Tähendab, nad võivad ju vaielda, et nendel on natuke teine niisugune suhtumine ja teine moment, mille vahel nad omavahel võistlevad, eks ole, ja tänapäeva tehnika võimaldab teinekord ka väga suured distantsi tagant saavutada saavutada neid pilte ja nad ei analüüsi mitte nii palju neid pilte selle järgi, kui palju see loom on loomulik või või mitte, vaid see, millistes oludes suutis selle pildi kätte saada, et nad imetlevad selles mõttes nagu oma vägitükki rohkem kui seda elukat. Ja, ja tegelikult on muidugi asi niiviisi, et kui me mõtleme võib-olla selle probleemi niisuguseks lõpetuseks väikese niisuguse ekskursi looduse asurkonda, nagu teadlased ütlevad dünaamika üle siis on tegelikult niiviisi, et noh, kõige parem varsti on jälle kevad käes ja inimesed lähevad aiamaale ja, ja seal on võib-olla lindude vaatlemine kõige lihtsam, aga, aga kui lahtiste silmadega looduses ringi käia, siis saab ka muude elukate juures seda märgata. Näiteks kui teil on kuskil seal suvekodu lähedal, linnupesa hoidke silma peal, vaadake näiteks seda, et kui palju on linnul seal pesas mune, enne kui audumatab. Siis vaadake, kui palju on koorunud poegi. Ja edasi jälgige mängu, et kui palju nendest poegadest üles kasvab ja, ja lennuvõimestub ja noh, mõne liigi puhul võib-olla isegi on näiteks pääsukeste puhul, kes seal telefoni- või elektritraatide peal ennast demonstreerivad, veel enne seda, kui nad kui nad edasi lõunamaale lendama hakkavad, siis, siis te panete kindlasti tähele, kui te mõnda aega ja, ja mõned korrad olete nihukesed pilti jälginud, et et iga järgmise etapiga kipub see arv väiksemaks minema. Et koorub tihti natuke vähem poegi, kui on mune üles, kasvab veel vähem, kui on munast koorunud ja lennuvõimestub veel Veera lendama hakkab lõunasse veel väiksem seltskond, et nagu igal etapil on mingi kadu ja loodusparaku mängib täispanga peale ehk kõikide liikide sigimise intensiivsus on arvestatud kõige soodsamad tingimuste kokkulangemisel puuks, et, et nii palju kui see, kui see elupaik maksimaalsel juhul suudab nagu taluda. Ja enamasti on sedasi, et aastad ei ole vennad, nagu öeldakse ja, ja ideaalseid aastaid ei ole praktiliselt kunagi. Ja nüüdse suremuse hulk, mis, mis nendes looduslikes asurkondades on tegelikult tuleneb sellest, mis sellel aastal see elu Vaik suudab. Ta toitaja välja kannatab ja, ja sellel baseerub näiteks ka jahimajandusmaailmas. Ehk teisisõnu, kui me võtame sealt asurkonnast osa isendeid ära siis lõpptulemusena, kui see äravõtmise hulk ei ole suurem kui loomulik suremus, on selle asurkonna suurus lõpuks sama suur. Ehk teisisõnu Need, kes on ikkagi nii tugevad loomaaianduse vastased, et nad arvavad, et ma ajan siin pada ja ja, ja ei ole nendel seal ikke ja olla sugugi need võiksid endale selle mõtte selgeks teha, et, et need loomad, kes on loomaaeda sattunud nende arvelt, jääb keegi teine surema. Ta ja looduses on lõpuks ikkagi nii palju loomi, kui see elupaik suudab elus pidada. Et teisisõnu need loomad oleksid muidu surnud pinda asemel peab keegi teine surema. Ja muist loomakesi on ajapikku kuidagi osavamaks ja leidlikumaks muutunud, ehk siis kuulates tee juttu sellest, kuidas maakodus võiks ühte ja teist jälgida, meenub mulle üks Tomile tegid meie naabrid talvisest õuest, kus rebane oli roninud puu otsa tihastele mõeldud pekki kätte saada. No Rebane on väga plastiline elukas ja, ja ja selles mõttes arenemisvõimeline ja eriti praeguses rebase arvukus on väga suur, taksojuhid ütlevad näiteks, et Tallinnas on öösel tänavatel rebasid rohkem jooksmas kui hulkuvaid kasse. Siis eks nad õpivad igast asjast hõlpu tundma ja paraku inimese poolt nii ümber muudetud oludes, nagu seda on Euroopa või Põhja-Ameerika seal tahes tahtmata peavad need muud elukad leppima selle ümber tehtud maastikuga, mida inimene on, on teinud ja ellu jäävad ja arvukamaks muutuvad need, kes on hästi plastilised ja ja suudavad uutes oludes kohaneda. Aga need elukad, kes on väga kitsa kohastumisega ja ei suuda mitmekesised olla, need ongi need, kes satuvad punasele lehele ja keda, keda loomaaiandus peab siis kindlustusfirmana uuesti eluma aitama. Ehk siis teisisõnu loomaaedades on ka selliseid loomi, keda vabas looduses enam üldse ei kohta ja Tallinna loomaaias ka. No põhimõtteliselt on, on ja, ja ja tähendab mõnede puhul on on plaanitud või, või juba teoks tegemisel siis ka loodusesse lahti laskmine. Aga paraku ongi, küsimus on selles, et et väga paljud elukad surevad selle pärast välja, et enam elupaika ei ole. Ja siis ei ole ka enam kuhugi lahtlast. Ütleme, selles mõttes on ju isegi noh, üks klassikaline elukas, kes avastati ja kirjeldati teadvusele pärast seda, kui ta looduslikus kodus oli juba välja surnud. Sedasama Davidi hirv ehk Tiina viilu. Keda näeb loomaaia väravast sisse astudes üsna varsti paremat kätt, just selline oli tänane saade teemal looma eluloomaaias, stuudios olid Mati Kaal. Haldi Normet-Saarna jaanuaris, Tombak Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loose.