Tänase ühe muusikalise tunni asemel võiks teha 1032 omaette saadet. Just nii palju mehi on laulnud poolesaja aasta jooksul tehnikaülikooli akadeemilises meeskooris ja kõikide nende jaoks on tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor. Suur osa nende elust. Minu arvates on äsja kõlanud motos kõige paremini väljendatud nende meeste olemus, nende kreedo. Tehnikaülikooli praegune üheksakümneliikmeline akadeemiline meeskoor on oma kuuri juubelit kaua planeerinud ja kaua tähistanud. Seda väitis ka koori president härra Veiko Sepp kogu teose 50 aastat tehnikaülikooli akadeemilise meeskooritutvustusel. Oleme koori juubelikoori 50. juubeli tähistamisega jõudnud nii kaugele, et kogu vabariik on läbi käidud kooron esinenud Sillamäel, Narvas, Rakveres, Viljandis, Pärnus, Tartus, Kuressaares, Haapsalus ja tänaseks võib öelda, et see idee viia meeskoorimuusikat ka mujale kui ainult Tallinna ja Tartusse oli haruldaselt hea, sest selgus, et Eesti rahvale on sellist muusikat väga vaja. Eelkõige eriti soojast vastuvõtust ja täissaalides. Üheksandal detsembril toimus Estonia kontserdisaalis koori kontsert, kus kontserdikava juhtis koorilaulja Priit Ratassepp. Lugupeetud lauluvennad, head sõbrad. Teie ees on Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor. Koori peadirigent Jüri Rent. Koori dirigent Siim Sellis Oleme täna siin, Eesti kultuuri ühes pühas paigas Estonia saalis lauluga tähistamas oma mees kooriv viiekümnendat juubelit. See on meie koorile esimene juubel vabal maal. Kõlas koori moto. Karl Eduard Söödi sõnadega on laul meile priiuse väravas kaitsvaks mõõgaks. Lauluga on aastate jooksul seda priiust kätte võideldud. Moto on 58. aastal viisistanud Arno Kallikorm, meie meeskoori esimene dirigent, meie auliige. Eile möödus 80 aastat tema sünnist. Kui laulis meeskoor, tõusis torm, sest juhtis uhkelt Kallikorm. Need on Gustav Ernesaksa sõnad. Meie külalisteraamatus. Koori peadirigendiks oli Arno kuni 62. aastani. Tema lahkumise peamiseks põhjuseks oli vastuolu tolleaegsete parteitegelaste ja nõukoguliku mõttelaadiga. Ühesõnaga valed repertuaaripoliitika. Oma sirge selja ja eesti meelega on Arnust saanud meie meeste jaoks legend. Arno Kallikorm 61. aastal kirjutatud lugu, laena mulle kannelt, Vanemuine, sõnad kalevipojast. Etipi meeskoor 10. oktoobril 1945. aastal 16 mehega esimesele harjutusele kogunes on suur osa ka koori asutajaliikmel auliikmel Arvo Ratassepale tolleaegsel TPI arhitektuuri üliõpilasel. Tema oli üks nendest, kes noil rasketel aegadel kogus rauakooli mehi kokku muusikat tegema. 15. detsembril samal aastal anti tippi kopli peahoones juba esimene kontsert. Kahe kuuga õpiti selgeks 12 lugu ja laval oli juba 50 meest. Järgmisena kõlab Arvo Ratassepa laulja kirjutatud Kristian Jaak Petersoni sõnadele. Noodiserval, mis on meeste käes. Võib lugeda pühendust tammi 10.-ks aastapäevaks laulu vennaliku tervitusega. Arvo Ratassepp 16. detsembril 1955. aastal. Nagu juttu oli oleme meie sünni järgi Kaalude tähtkujus ehk oktoobrikuus ja see on nüüd küll nüüd embrüonaalses staadiumis. Kaalud armastavad harmooniat, rahu, tasakaal esineb neil nii kõrg- kui madalseise. Kaalusid iseloomustavad päikesed lohukesed põskedel ja põlve otsas. Dema sädelevat hoogsat rõõmu ja naeru jagub igale poole. Kuid nüüd jälle sünnipäeva järgi ehk 15. detsembril on tähtkujuks meil ambur. Amburut iseloomustab, iseloomustab suur hästi vormitud kolp. Kõrge ja avar otsmik. Amburid on väga riskilembelised vahel terava ütlemisega otsivat igal pool võimalust lavale pääsemiseks. Ambur laulab ennast kähedaks puhtast esinemisrõõmust. Niisugused Me oleme. Seda lauluvankrit on vedanud meie dirigendid juba nimetatud Arno Kallikorm 45.-st kuni 62. aastani. Harald Uibo 62.-st 71. aastani, Ants Üleoja 1971 kuni 83 ja 83.-st aastast alates on koori peadirigent Jüri Rent. Koori on juhatanud ka Meie seni ainukene naisterahvas Anne Dorbek 68.-st kuni 78. aastani Ants Soots. Raul Talmar, Vello Pähn. Meie koori hea häält on seadnud Sergei Annilo, Rain Rajamägi ja Aleksander Sarapu. Tuudur vetiku kuu ja selleks palume lavale meie koori omaaegset peadirigenti haaral tuimad. Missugune on ükskõik, kas siis nüüd tagantjärele vaadates või siis ka hetkeolukorda hinnates teie arvates tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori roll eesti kultuuripildis ja Eesti muusikaelu kujundajana üldse? Minu arvates on see kirjeldamatult hindamatu. Sellepärast et sinna olid kogunenud erakordselt erksa vaimuga noored mehed kes ei lasknud ennast tollel sel ajal, kui mina seal olin mitte millestki, mis ümbritses neid nii-öelda aja, käsu ja halduse piirkonnas. Nad ei lasknud ennast sellest häirida, nende elu käis ikka oma vabaduse rada. Kui ma seda tõlgin, seda vabaduse rada, signaalid, nad olid kindlalt veendunud, et ainult nii tuleb käituda, nagu nad käituvad ja minna oma rada, nii et nad alles jäävad edasi. Ja nagu te näete, et nad on tänaseni mänginud oma ausa mängu väga kõrgele välja. Sellel aastal, kui ma sinna läksin, oli umbes 100 110 mehe ringis aga kuna mul oli ka veel nii-öelda kaaslaseks riiklik akadeemiline meeskoor siis mina ei pööranud nagu kõige suuremat tähelepanu koorid kvaliteedi kõige kõrgemale ilmtingimata rammist kõrgemale saada. Vaid minul oli hoopis teine eesmärk. Ja nimelt see, et anda võimalikult suurele hulgale noortele arvukatele meestele seltskondlikku kasvatust mitte selles halvas mõttes, vaid kõige paremas mõttes seltskondlikku läbielamist, kosumist ja karastumist. Ja kui Gmail vahest olid konkursid, ei eraldanud ma ühtegi meest, sest ma ei tahtnud teda solvata, et ta on teistest halvem, nõrgem vaid nad ikka jäid koosseisu. Kuna eesmärk oli see, et mida rohkem on meil niisuguseid mehi väljuvad tehastesse, asutustesse juhtideks, seda kergemini meie võime saavutada oma ettenähtud eesmärgil, see tähendab see tänane vabadus seda muret ei olnud, et oleks pidanud kuskilt hankima omale lauljaid. Nähtavasti see kooruma senise tegevusega oli jätnud endast niisuguse veenva mulje, et paljud, kellel natukenegi keskpärase inimese häält oli, see tuli proovima püüdma. Vaevalt et ta laululised sinna nii väga igatses, aga ikkagi selle üldise seltskondliku eneseteostuse eesmärgil. Milline oli aga tol korral repertuaar, sest need olid need ajad, kus väga palju oli eeskirju. Tõsi see oli nii, nagu too aeg lubas, aga ka niisugune rahvas pidi saama ja mida lauljad, lauljad tahtsid laulda, sest et repertuaar on koorileib ja sedapidi dirigent teadma, mida ta laua kataks, nendele annab ta pidi ka seda teadma, mis seda kuulajat toidab ja ta pidi ka seda teadma, mis Vene riik ei kukutaks vaid selle Vene riigi poolt pakutava ja nii-öelda peale surutava varjus tuli ära laulda ikka ikkagi ka see, mis meie rahvast toita. Vaat niisugune oli üldpõhimõtted, repertuaar, kuid ta sisaldas ikkagi niisugust kvaliteedi astet ja raskusastet, mis kollektiivi edasi viis, mitte kunagi ei saanud leppida sellega, millest me algasime, vaid ikka sellega, mis on homme, milline, kuidas me näeme välja ülehomme ja tuleval aastal umbes sellises järjestuses? Me koostasime alati oma repertuaari, see loomulikult oli ikkagi dirigendi ülesanne seal palju teiste abile loota ei saanud. Järgnevalt kui laul Anna Haava sõnadele see oli, siis selle lauluga on paljud meie meeste hulgast paari pandud. Mis on meestelaulu juures mehi? Kõige rohkem paelunud peale laulmise. Loomulikult õlu ja Anne, palun, Anne Dorbek. 11 aastat naisterahval olla tudengite meeskoori dirigent on see väga raske? Vastupidi, ma ütleksin, et see on väga kerge ja sellepärast, et mind väga hoiti ja, ja väga kuuletuti ja täideti kõik mu soovid, nii et ma sooviksin kõikidele naisterahvastele nii ilusat aega, kui oli minul tippi mees. Kuresaeg, mil teie olite koori dirigent, siis oli, nimetati seda Tallinna Polütehnilise Instituudi mees kooriks akadeemiliseks Tallinna Polütehnilise Instituudi akadeemiliseks, mees kooriks. Milline on teie hinnang tagantjärele mõelda, missugust rolli tol ajal seitsmekümnendatel aastatel see meeskoor Eesti kultuurielus üldse etendas ja, ja kuivõrd suur osa on temal meie muusikakultuuri arengus olnud? Ma arvan, et tal on väga suur osa olnud meie kultuuri arengus selles mõttes, et ta oli rammi kõrval üks parimaid. Kontsertkoor tegeles aktiivselt kontserdiga, haaras endaga kaasa väga palju noori inimesi. Tol ajal ei olnud veel nii palju võimalusi noortel inimestel reisimiseks ja ja harrastusteks. Need mehed kõik käisid seal südamega laulmas, nad said oma tundeid sinna. Väljendada Nad said ka natukene reisida, mis tol ajal oli väga raske, nagu ma ütlesin, et mina arvan, et sellel meeskonnal on olnud Eesti kultuuriajaloos väga suur roll. Me püüdsime ikkagi laulda nii palju kõike muusikat, ka vanaklassikat, romantikat, Eesti kaasaegset muusikat, kõike püüdsime laulda seda repertuaari, mida tol ajal ei lubatud, lauldi ka, aga noh, see oli niiviisi oma vaiksete üritustel ja ikkagi väga sordiini all. Aga laul. Nii et meeskoori korporatiivne vaim, see on siiski kogu aeg läbi aegade, olid nad siis missugused tahel säilinud ja see on olnud läbi aegade. Niisugust kartust ei tekkinud, et keegi selle kooriv meestest hakkab kedagi reetma või et oma meeste hulgas on keegi, keda ei usaldatud. Tähendab, seal omad arvamused muidugi olid aga siiski nendesse mehest need mehed kõik noh, arvatavasti kellelgi ei olnud ju konkreetseid andmeid. Nendesse meestesse suhtuti küllalt lugupidamisega, sest arvati, et nad ei koorile mitte halba, vaid head. Lapse sundperesse ei jäta ükskõikseks mitte kedagi kuid antud juhul on tegemist siiski täiesti erilise nähtusega. Me oleme poeginud ja seda lausa kahel korral ning täiesti ilma naisterahvaste kõrvalise abita. Nagu on näidanud hilisemad vaatlused on protsess toimunud iseenesliku pungumised. Eelnõukogude võimu villastavate tingimuste mõju on seejuures kaheldav või vähemalt raskesti tuvastatav. 1958. aastal kasvas meist välja esimene poeg. Nimeks pandi maimukesele Teaduste Akadeemia meeskoor oli valuline protsess. Tundsime ennast otseses mõttes, kui tühjaks pigistatud tena lahkusid vanemad lauluvennad, kellest nii mõnedki olid olnud koorid tugitaladeks. Saime peagi uut verd noorte lauljate näol ja mõistsime, et see, mis oli toimunud oli hea. 1988. aastal eraldus meist taas maimuke. See korter, ristiti ta EKE inseneride meeskoor. Jälle anti uude organismi kaasa ka parimad rakud. Nähtavasti on siin tegemist looduse seadusega. Taas törts nurgavoodiaega jälle võis laul kõlada. Mõistsime see, mis oli tulnud. Oli hea. Et olla lõpuni aus, tuleb rääkida ka ühest niinimetatud katseklaasiproduktist. 89. aastal kutsus Eesti meestelaulu selts kokku endisi laulumehi, et võimaldada neil osaleda suurel laulupeol. Esimesel eesti laulupeol üle 50 aasta. Valdav osa kokku tulnud meestest olid meie koori kunagised lauljad. Selgus, mis teoks sai, oli samuti hea, nii et kolm poega. Edasi Läheme Mart Raua sõnadele kirjutatud looga näärisokk, mille on viisistanud Gustav Ernesaks. Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori dirigentide nimistu on päris soliidne ja sinna kuuluvad ka Ants Üleoja ja Ants soodsi nimed. Tehnikaülikooli meeskoor ju kuulub nende mees kuradi hulka, kus pole kunagi olnud probleemiks see, et jätku mehi, jätte jätku noori mehi. See räägib praeguse meeskooripildis küllaltki palju ja ja eks ta ole kogu aeg rääkinud küllaltki palju. Tähendab see sellise. Soliidse noortemeeskonna omamine on andnud alati tehnikaülikooli meeskoorile noh teatud eeliseid ütleme teiste taidluskooride ees, ülikoolide koorid, meil ja terves terves maailmas on alati olnud sellised juhtivad kollektiivid. Nii et mina arvan, et tehnikaülimeeskoor Kogu selle 50 aasta jooksul on ikkagi silma paistnud alati mingisuguse oma näolisusega kas heade uute programmidega või ühesõnaga kaasanud teisi kooriliike lauldud õige mitmeid suuri suur vormegi, sega koorina. On silma paistnud selle poolest, et tal on enneolematu suurul. Väljakujunenud traditsioone, millest on on tänase päevani kinni peetud ja hoitud. Et tehnikaülikooli meeskoori on olnud alati äärmiselt silmapaistev juhatus. Kes oskab koori tööle tegevust planeerida väga pikkade aegade peale ettevaat. Need on nii kõige kõige lühemas plaanis öeldud sellised hetked, millega võib-olla kõik eesti meeskoorid siiski ei saa silma paista, aga tehnikaülikooli meeskoor küll. Ants Soots, sina oled ise ka seal kooris laulnud küll lühikest aega, ikkagi. Igal koolil on oma roll ja. Saab oma vaimsuselt oma tegevuselt nad siiski liigitada kahte. Ühed on kõrgkoolide akadeemilised koorid ja teised on. Kuidas ütelda linna koorid vä või ka maakohtade või tähendabki, mida ei seo kõrgkool? Kahtlemata jah. Kui arvestada, et kõik need ülikoolide akadeemilised koorid, et neis on see kontingent väga liikuvAga koosnenud, Ta oli enamasti üliõpilastest tihti paljude üliõpilaste osakaal väheneb. Ja siis jälle suureneb, see käib Khani lainete kaupa, aga teiselt poolt nagu siin on öeldud, et üle 1000 laulja on olnud noh, siin on ka oluline see, et. Kogused pool ja pagas ministritest koorist saadakse nii lauline kui ka mittelaululine c kandub mööda Eestit edasi. Vot nendel kooridel on nagu see selle võrra see panus laiem ja suurem ehku teiste kooridega. Kuna Ants Üleoja ja Ants Soots olid üheksandal detsembril Eesti rahvusmeeskooriga Taanis, siis ei saanud nad kahjuks seista juubelikontserdil oma vana kuuri ees. Sestap jätkamegi praeguste dirigentide juhatatud lauludega. Mart Saar sõnab. Rahvaluules Läksin kõrtsi aega viitma. Härra Jaan Ots ja Toivo Ojaveski, mis aastast te olete selle kooriga laudis? Mina 1957.-st aastast aasta hiljem, mina ütleksin, et minu jaoks oli see mõnes mõttes nagu esimene armastus ja see, et ühelt poolt võimalus laulda ja teiselt poolt see seltskond minu meelest paremat kombinatsiooni minu jaoks ei saanud olla üldse. Kõik, mis minus on, head, võlgnen ma tänu TPI akadeemilisele meeskoorile. Koori praegune president Veiko Sepp just ütles, et tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor see on elustiil. See on tänastele lauljatele praegu nii. Kas see oli ka teie aegsetele lauljatele, Toivo Ojaveski? Oli küll kõige muu kõrval, mis koor on muusika tegemiseks ja sõpruskonnas, ma ütleksin, et et väga paljudele oli ta kooliks nii kasvatuse mõttes nii silmaringi mõttes kui ka isamaalisust asjadest arusaamise mõttes. Tagantjärgi alles hakkad mõtlema, kui suurt rolli see mängis väga paljude meeste kasvamises. Seda ei oskagi mõnime samale teadvustada, aga ilma selle koolita vaevalt et oleksid tulnud nendest meestest härrasmehed. Seal on suur väärtus, kadunud rektor lagu Aarna kelle teened koori noori nii-öelda arengus on siiski väga suured minu hinda mööda, kuna ta oli tööline, mees, kuri patrioot, ühtegi ühtegi meeskooriaastapäeva kontserti tema külastamata jätnud. Tema ütles kord niisuguse mõtte välja, et tema tahaks näha väga, et see ei oleks mitte 100 meest, vaid 300 meest või veel enam. Et need mehed, kes on meeskoorist läbi käinud, veritsevad tõelised insenerid ja ja mina olen 100 protsenti seda sama meelt, et tõelise nii-öelda mehel koolitusi tegelikult tollel ajal, kus nõukogude võim ikka kõvasti peale käis, andis just seesama tüüpi akadeemilise meeskonna. See moodustab tõepoolest niukse korporatiivse kogumi, kus 11 aidatakse nii headel kui halbadel tundidel. Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori president on praegusel hetkel Veiko Sepp mis aastasse Veiko laulasemis kooris. Koori tulin aastal 84, samal aastal, kui ma ka tehnikaülikooli astusin ja vahele jäi, küll kaks aastat pisut kaugemale Eestist armees ja peale seda siis 87. sai uuesti jätkatud ja tänase plaanik kõlab võib-olla pisut võltsitega Öelda, et öelda, et meeskoor on elustiil. Ega ta siin päris mööda pandud ei olegi, sest ausalt öeldes selline lisakoormus tööle annab sellele elule tegelikult hoopis teise rütmi. Samas ilma selleta ei kujutagi elu ette, nii et ma arvan, et see, see on õige suure osa meeskory meeste jaoks täiesti tõsi, et meeskooris laulmine on omaette elustiilis. Ja loomulikult on tähtis osa laulul, see tähendab seda, et kui kunagine laul poistekooris segakoorist kammerkooris, siis siis elu ilma lauluta ei taha nagu ka päris hästi välja tulla. Ja ei saa siiski ka mainimata jätta seda seltskondliku rolli meeskoori elus kindlasti purjus mehi, kes käivad siin sellepärast, et nagu öeldakse, meeskonnasiseselt saab pulli ja silmaring avardub. Ericssoni firma selle all ei kannata, et sa oled tehnikaülikooli akadeemilise meeskoorilaulja, mitte president, vaid lihtsalt laulja. Seda on võtnud väga positiivse nähtusena, kuna inimene, kes tegeleb ainult tööga ühel hetkel selgub, et, et ta lihtsalt läheb rivist välja. Ja teisest küljest mis seal salata, Ericssoni organisatsiooni sees on olnud ka teisi meeskoorilauljaid muudest Skandinaaviamaadest, kes võttis seda ikkagi. Positiivset punkti töölevõtmise hetkel mitte kuldaeganõudvat tegevust. Raivar. Teie olete tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori juubelitoimkond? Konnaesimees, mida see teile tähendab? Noh, ütleme, et eks selle organisatsioonilise poole käivitamine umbes aasta tagasi Tundus võib-olla. Natuke teistsugusena, kui ta tänavu olla takkajärgi. Nii hulluks polegi läinud. Kõigepealt finantseerimise külg raha, nagu, nagu ta nüüd meie varakapitalismis on, see on esmatähtis ja ja olgugi, et kultuuri ja kunsti juures räägitakse võib-olla teinekord rahast liigagi palju. Ja, ja ei ole võib-olla alati see päris tõsi, et, et selle peale ei taheta raisata aga tuleb need õiged kanalid leida ja kogu organisatsioon hakkab juba selle peal siis püsti seisma. Mida tähendab teie igapäevaelus Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor? No ma olen, olen päris pikka aega tõesti aastast 68 olnud nendes ridades selle aja jooksul on olnud nooremaid ja vanemaid härrasmehi, tõsi küll, sel ajal ei nimetatud veel alguses härrasmeesteks, mind peetakse 80.-te aastate alguses presidendiks juurutas selle selle nimetuse, härrased, sinnamaani oli niisugune umbisikuline lauluvend, mis oli nõukogude aegse mugandamise jaoks küllalt hea. Aga see lauluvendlus on, on olnud, et selle kõrval, et tõesti külg külje kõrval lauldakse nii toas kui õues, küll kontserdil, küll kirikus selle kõrval teatav elustiil, see on noh, praegu võib-olla võrreldav korporatsiooni vaimuga. Seda armastatakse praegu palju korra korrata, et see ongi juba korporatiivne laulu Helu aga tegelikult noore mehe kasvatamisel, kes nad alguses tulevad, niuksed natukene prussakad esimesele kursusele ülikoolis ja mõne aasta jooksul näed, et on tekkinud väike lihvitus ja noh, ma ei mõtle ainult soengut, eks ole, mis võib alguses olla pikema pärast lühem ja ja võib-olla riietus ja kõik need muud asjad, käitumismaneerid, oskused suhelda. Kõik nad tulevad käsikäes ja ega ma ei taha nüüd öelda, et tehnikaülikool olles olles niisuguse rauakooli maine, kas sealt peaks nüüd tõelist traktorist välja tulema, aga ma usun, et siiski see tuumik, see seltskond mitte ainult ei arenda enda mehi, aga kiirgab ka midagi välja ülejäänud koolivendadele kooliõdedele ja ja ju ta ikka toob seda kasvatuslikku eesmärki selleks, et üle Eesti läheksid laiali teatava teise maailma nägemisega inimesi. Kuidas teie olete osanud ühildada laulmise, tehnikaülikooli akadeemilises meeskooris ja oma töö ja pereelu? Ise arvan, et tol ajal suurepäraselt hakkama saanud siis hakkab tegelikult pihta, võib-olla isegi pisikeste laste peal vaadates, et et kas see laps, kes tegeleb ainult ühe, aga on ta siis balletitund ainult edasi koolis käies ainult klaveriga või, või vaadates siis juba neid lapsi, kes, kes tegelevad paljude paljude asjadega, ükskõik kas ise tahtmisest või vanemate sunnil. Tavaliselt need inimesed lastest peale jõuavad palju rohkem, kes tegelevad mitme alaga, Nad tegelevad spordiga, muusikaga tantsimisega jumal teab mille kõigega veel. Täpselt sama lugu on ka meeskoorimeestega. Nad jõuavad palju rohkem tänu sellele, et nendel on kogu aeg parasjagu kiire. Nende huvid on tahes-tahtmata laiemad, nad ei pruugi ju ainult neid huvisi väljendada muusikahuvis, et nad käivad võib-olla mõne korra rohkem kontserdile kuskil teatris, aga neid võib näha ka teinekord mõnel kunstinäitusel, neid võib näha tõesti mingisugusel kunstnike õue peaks põhimõtteliselt või millegi taolisel. Ilmselt see kiirus annab võimaluse osata enda elu ja aega planeerida. Ja ma ei taha öelda, et elu on nüüd nii lühikene, et kõike peab tegema tingimata korraga, aga ega ta ei ole ka nii pikk, et oleks aega oodata, kuni kõik tuleb sulle koju kätte. Täna, kus võiks oodata, et läbi televiisori, raadio, kõigi muude muude nende massimeediavahendite kõik tuuakse koju ja kastiga, parem on ikka ise järgi minna ja valida need õiged kohad. Mis saab siis, kui 15. detsember on läbi ja juubelisünnipäev tehnikaülikooli akadeemilisel meeskooril on ka läbi. No minu sõnum korra tsiteeritud seal selle külje pealt, et ilmselt meeskoor vaatab natuke aega oma naba ja mõtleb oma tegemisi läbi ja korrastab natukene oma seltsielust, et viimased aastad on olnud üsna kiired konkursid, esinemised, plaadistamised. Sellesse tehnikaülikoolilehte, mis tuleb meil nüüd juubeliks välja, ma kirjutasin ühe pisikese nupukese ja avaldasin arvamust, et meeskoorist peaks saama enam. Kui uuesti peaks saama niisugune klubilise tegevuse koht heatasemelise muusikalise tegevuse kõrval. See praegu noorte meeste pilgud suunatakse mitte ainult korporatsioonidele agaga mitmesugustele ärilistele, klubidele, kus koos mängitakse, küll golfi ratsutatakse, mängitakse tennist, käiakse jahil, jumal teab, mida kõike veel ujutakse. Ma arvan, et, et me peaksime needsamad tänapäevasemad noh, ütleme siis ärimeeste suhtlemisvahendeid tooma ka siia meie seltsi. Et me ei peaks minema neid samu asju harrastama mingisugustest teistest kolmandatest neljandatest gruppidest, olgugi et ega ei pea jääma ainult ühte kitsasse ringi. Aga ma usun, et hea oleks, kui siis meie klubi suhtleks mõne teise klubiga samal tasandil, et me ei oleks ainult pelgalt laulu veljed, kes noh, paremal juhul käivad vahest harva korra suusatamas või jalgrattaga koos sõitmas. Aga seesama klubilise tegevuse tänapäevane idee see saaks maha maha räägitud, maha mängitud ja ära tehtud meie endi hulgas rohkem ilmselt ka koostööd peredega. Meil on ka praegu, eks ole, üritusi küll oma oma abikaasadega küll lastega koos, aga seda võiks olla rohkem. Miina härma meeste lauluks palume lavale kõiki tipi, meeskoori, vilistlasi. Siinkohal paneksin saatele kolm mõttelist punkti. Kuulame ära uudised ja seejärel jätkame teemalt. Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor, juubilar. Jätkame saadet tehnikaülikooli akadeemilise meeskoorilauljatega. Olav Ehala spetsiaalselt meie jaoks ebakõla. Jüri Rent, sa oled ise öelnud, et sa oled olnud lubamatult kaua 22 aastat tehnikaülikooli akadeemilise meeskooriga seotud sellest ajast viimased 12 aastat oled saanud selle koori peadirigent. Nendest aegadest, mida mina mäletan, on koor olnud kogu aeg vabariigi üks juhtivaid taidluskoore, aga see on ainult asja üks külg. Tegelikult tipi meeskoor täitis korporatsiooni rolli vene okupatsiooniaastatel. Meil olid kooris sellised traditsioonid, mis paljud olid ülekantud korporantidelt ja see on säilinud tänapäevani. Olid rebased, tehti rebastega tööd, tehti neile katseid. Oma põhikiri ja see koor on olnud läbinisti demokraatlik ka nendel aegadel, kui ühiskonnas ei olnud demokraatiast suurt lõhnagi. See on täiesti eriline nähtus ja tänu sellele, et meilt on käinud nüüdseks juba läbi 1036 meest siis see koori vaim, see vaimsus ja see muusikakultuur on tegelikult levinud üle Eesti, sest paljud mehed jätkavad teistes koorides ja Nadal viinud seda tippi, koori head vaimu ja seda isa maaliku kasvatust, mida nad sealt on saanud üle Eesti laiali. Kas see, et tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor on viimastel aegadel ehk meie olemasolevatest kooridest jätame kõrvale filharmoonia kammerkoori kõige enam plaadistanud ja teinud heli, kas sõit on olnud iseloomulik sellele koorile läbi aegade või on see ainult viimaste aastate ilming? On siiski rohkem viimaste aastate ilming. Me oleme kõigepealt viimase kaheksa aasta jooksul osalenud väga paljudel rahvusvahelistel konkurssidel edukalt teinud ja ma olen püüdnud viimastel aastatel kooriga koostööd kutsuma teha ka rida Eesti juhtivaid interpreet, nii pillimehi kui lauljaid. Me oleme esinenud koos Hortus muusikuse pillimeestega. Oleme saanud koostööd teha Arvo Volmeriga. Herzoga oleme teinud koostööd Vanemuise sümfooniaorkestriga, Endel nõgesega meid juhatanud Jüri Alpertel. Me oleme teinud pikad koostööprojektid koos Eesti Raadio kontsertorkestriga peetersauniga. Muuseas, Peeter Saul oli see meie kooli vilistlane ja tema poeg on ka meie kooris laulnud. Siiski, et see on viimaste aastate ilming ja mul on sellest väga hea meel, et professionaalid ei ole meid tagasi lükanud, et me oleme suutnud neile enam-vähem võrdväärsed partnerid olla. Omaette küsimus on selliste projektide rahastamine ja tipi. Meeskoor on kogu oma ajaloo vältel paistnud silma väga kõrge organisatsioonilise tasemega. Jaga nüüd, kui Eesti on nagu uues ühiskonnas, oleme siiski leidnud endale toetajaid, sponsoreid, tänu kellele tegelikult need väga kallid projektid on saanud teoks. No ma arvan, et ega tänapäeva eesti professionaalidel ei ole ka lihtne leida võimalusi, et teha uusi siidiplaat, et ei ole neid liiga palju. Urve Tauts, Mati Palmile, Nadia Kurem, Tigartsiley, Aare saalil ja samuti ei ole ka ERSO siidiproduktsioon nii suur, et ta pelgaks ära need võimalused, kui koor seda pakub. Me oleme üldse esinenud kokku seitsmel helikassetil ja, ja viimase hooaja jooksul tegime kolm CD-plaati, need on väga eriilmelised erinevas žanris. Eelmise aasta jõuluks ilmus Urmas Sisaski siidiplaat kus on kaks uus uus teostum missa number neli meeskoorile solistile väiksele orkestrile ja Urmas Sisaski jõuluoratoorium. Lisaks sellele andsime 95. aasta veebruaris just Eesti vabariigi aastapäevaks välja CD-plaadi koostöös riigipiirivalveametiorkestriga ja nüüd juubelile pühendatud siidi koos ERSO Arvo Volmeri juhtimisel cum laude. Koorile väga tõsine katsumus ja mul on siiralt hea meel, et amatöörid on niisuguste professionaalidega suutnud tõhusat koostööd teha ja ma arvan, et see muusika, mis on salvestatud kõlbab esitada igal pool ja me ei pea seda taset mitte häbenema. Kas võib öelda, et tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor on laulnud kõikide meie juhtivate dirigentide käe all? Kahjuks mitte kõikide kori ei juhatanud. Neeme Järvi ei ole juhatanud, Paul Mägi ei juhatanud Tõnu Kaljuste. Ma arvan, et teised meie juhtivad orkestrimehed on kõik seisnud koori eest. Ei jäägi muud üle, kui saate lõpetuseks soovida mehed ilusat sünnipäeva teile ja aitäh meeldiva koostöö eest.