Tervist head klassikaraadio kuulajad, algab saade quo paadis ja täna vestleme rahust kultuuris. Stuudiosse on saabunud Fred Jüssi ja mina olen saatejuht Markus Järvi. Tere tulemast. Tere. Ma loodan, hea kuulaja ja saatekülaline ei pahanda, kui ma teen teemasse tavalisest ehk veidi pikema sissejuhatuse rahust kultuuris. Miks ma sellise teema peale tulin ja miks selline teema üldse esile kerkis? See on seletatud tav arvukate kogemustega viimasel ajal ja need kogemused on tulnud esile ka seda avaraadiotööd tehes. Nimelt on kuue vaadise saade sündinud suhteliselt poleemilise sünnikaardiga, kus ilmselt polemuse valitseja ehk sõjajumala planeedil Mars on paisanud meid oma kosmilise energiaga erinevate kultuuripoliitiliste vaidluste keskele milles sirbi ja ERSO-ga seonduv on olnud erilisel viisil esil. Kui kultuuripoliitilised diskussioonid olid oma haripunktis, sattusin vaatama nimelt kahte dokumentaalfilmi. Mõlemal olid peaaegu sama struktuur kuigi rääkisid täiesti erinevatest asjadest, et esimene oli jaan, Tootseni Velosoofid ja teine Vahur-Paul ja Maarika Põldma piimariik kui viimase sportee portreeritakse ühte austusväärset piimamüüjat, Reinu, kes vaikselt räägib oma lehmadega, viib nädalas paar korda piima müügiks linna. Ja no ma ühtegi eurotoetust küsima, Ta majapidamisega üleval pidanud perekonda ja üles kasvatanud viis poega. Piimamees Rein esindab selles filmis rahu, mis vastandatakse tööstusliku piimatootmise melule. Jaan Tootsen filmis portreeritakse aga noorte sotsiaalset veloliikumist, mis hõivab kesklinna sadade ratturite mürglis. Vahele räägivad rattasõidust aga Valdur Mikita ja ka siin stuudios kohal olev Fred Jüssi kes noorusliku pulbitsemise ja protesti kõrval esindavad mõtliku vaatlust ja rahu. Nemad ongi Velosoofid. Kui me ühel päeval kloostri aidas salatit käisin söömas, siis kohtasin seal aga Jaak Johansoni, kes umbes kuuendal või seitsmendal jaanuaril soovis mulle head ja edukat vana-aasta lõppu. See kõik oli mingi segu naljast, laulust ja pärimuskultuuri muhedusest. Millestki, mida kohtab jaagu juures tihti. Jaku olen kutsunud täna siia stuudiosse, vaatame, kas ta jõuab ka ei tea. Vähemalt Fred Jüssi on siin otsestuudios täna kohal. See kõik pani mind mõtlema sellele, et meie enda kultuuris on olemas nii mehed kui ka naised, kes esindavad ja meenutavad meile rahu, meditatsiooni ja teatava kultuurilise konstandi printsiipi. Mulle tundus, et sellest fenomenist tuleb teha saade. Tegelikult on seda fenomeni juba pikemat aega kaardistanud Jaan Tootsen oma Ö-ülikooliga ja õnneks tundub, et kaardistamisel on ees veel täiesti uusi avastamata Ta Mandreid. Ning lõppu pole kuskil näha. Palusin ka jaanitäna siia saatesse, kuid Jaan oli oma tegemistes täiesti mõistetavatel põhjustel lihtsalt väsinud. Kuigi hoolimata sellest, et teda siin stuudios pole, lubas ta kuulata meie tänast saadet, nii et ka Jaanile siit stuudiost palju terviseid. Seda parem meel on mul nüüd tervitada siin stuudios Fred Jüssi. Ja kui ma eile helistasin Freedile, siis küsis ta kohe teemat rahukultuuris, kuuldes et kuhu see jutt tüürib. Ja siin tume klassikaraadio otse-eetris ja ma pean tunnistama teile head külalised kui ka teile, Fred Jüssi. Täiesti ausalt, vastates mai tea sellele küsimusele vastust, kuhu see jutt tüürib, aga mul on tunne, et seda juttu peab rääkima. Ja sestap me siin istume. Fred Jüssi, kas te olete kunagi mõelnud, et oma tegevuses olete millegi suure manu millegi manu, mis on kuidagi püsiv? Ja tänase saatetunnile ette mõteldes ma otsustasin, et ma püüan jääda selles arutluses, kas sellesse valdkonda, mis on mulle tuttav, kus ma olen olnud, kas teiselt muidu tegev Ja rääkida neist asjust põhiliselt oma kogemuse läbi mind nimetatud vaatlejaks. Ma ikka vahel küsid mõne käest, et kes ma siis sinu arvates olen, mul on nii palju öeldud, et noh, et sa oled teistmoodi ja su mõtte mõttekäigud on ei ole päris tavalised, ei ole päris igapäevaselt ja ja kes ma siis olen? Selliste mõttekäikude sellise käitumise juures on õndsalt vaatleja. Ja mulle meeldiks täna järgida oma vaatluste tulemusi. Kui me hakkame siin rääkima rahust. Rahu ja vaatlus eesti keeles tegelikult sõnale kondemplatsioon ei ole sellist head vastet ladina keeles tuleb ja võib-olla seda võikski tõlkida sellise mõtte piltliku vaatlusena või, või mõtestatud vaatusena. Vaatus, mis tungib fenomeni sügavusse, tunnetab nende olemust ja võtab nad tervikuna sellisena, nagu nad on. Selline kontemplatiivne perspektiiv on Teile olnud omane vaatlejana. Ja Mullerigi nalja kunagi veel, see mul oli üks väikelinnavärk, seal peal oli vist hõbedane rõngas ja siis keskel punane ümmargune märkesenali kirjutatud Freet. Ja mina panin selle rinda lõbuskanda, seda lihtsalt. Ja siis üks rootsi keele oskajaid homo. Jah, ma armastan rahu. Ma ei ole vist kunagi olnud niisugustel rahutute sündmuste keskmesse tiku ja olen olnud ikka ääremaadel niisuguste sündmuste puhul. Olgu see või näiteks olgu see või näiteks öölaulupeod ja ma ei käinud öölaulupidudel. Aga ma hoidsin silma peal sellel ja ma tahtsin teada, mis seal sünnib ja ja mis seal õieti liikuma pannakse, mis seal õieti toimub. Ja seda sa saad kõrvaltvaatajana vaatlejana teinekord paremini fikseerida, paremini, paremini, arugi sellest, mis seal toimub. Kui asja sees olles. Ju päris endastmõistetav, et asja sees olles sa ei saa aru. Kui sa ühes katlas keed, siis sa ei saa aru, mis seal, mis supp seal õieti valmimas on ja kui sa töötad mingisuguses süsteemis, no ma olen väga vähe olnud palgatööl. Aga ma olen olnud ühes ministeeriumis selli, metsamajandus ja looduskaitseministeeriumis on bürokraatlik süsteem ja ja, ja kui ma sealt välja tulin, mul ei sobi, niisugune niisugune hierarhia mulle ei sobi, niisugune režiim, mul ei sobi, niisugune niisugune juhtimise stiil või juhtimise viis, nagu sageli võib niisugustes asutustes ette tulla. Siis ma üle õla vaadates siis ma hakkasin vaatama alles, kuskohas ma siis olin olnud ja mis minuga siis oli toimunud. Ja ma olen väga tänulik selle selle aja eest nende aastate eest, mis palus kaitseinspektorina, töötasin sellepärast, et ma sain väärt kogemuse. Aga ma sain selle kogemuse tagantjärele tarkusest. Siis kui sa selle sees oled. Millest sul siis ja, ja rahuga kultuuris, millest on siis ju kujuneb oma on väga oluline, et sellel mõistel kujuneks oma sisu. Kujuneb oma oma sisu siis, kui sa oled. Kui sa oled kõrval, sa ei ole päris sees, jah. Väga huvitav, tekib küsimus, et kas kultuuris niimoodi toimijana sees olles või kultuuristruktuurides tegelikult toimides kas seal saab üldse konden platsiooni harrastada või kas seal saab üldse aru sellest, mida tegelikult minuga praegu tehakse või kuidas kultuur mind tegelikult välja elab sest väga vähesed on need, kes ise kultuuri aktiivselt suunavad või toidavad või, või loovad. Seal sees olles ei saa aru sellest. Ja kui me seda, kui me seda teemat jätkame, siis oleks vist oluline piiritleda seda sellepärast, et see on niivõrd lai teema. Kas me räägime metsakultuurist, räägime põllukultuurist, räägime kõrgkultuurist, käitumiskultuurist. Sellele küsimusele ma, ma eelistaksin kaarega juurde tulla või vastusele et mind on huvitanud ilmingud, mind on alati huvitanud märgid kultuuri noh, sfäärit või see valdkond, see ei ole minu valdkond, ma olen tegev olnud ja ma olen süveneda püüdnud ühes teises valdkonnas minu minu valdkond, ma võin öelda seda, et on, on, on selle, selle kõige vundament. Mulle tuleb meelde, Otepääle olid üliõpilaste talvepäevad ja mind kutsuti sinna külalisena rühmatööd tegema. Mul oli üks väga sümpaatne rühm noori inimesi ja seal me siis arutasime tarvilikke küsimusi ma täpselt ei mäleta, mis, mis need just olid, aga see arutelu oli huvitav ja ja pärast kokkuvõtteid tehes siis tekkis küsimus, et kuidas järjestada, kuidas küsimus on väärtustamises. Et kuidas järjestada, mis on olulisem, kas on olulisem siis haridus või kas on olulisem religioon, kuidas on olulisem siis. Või siis sinna, eks siis ka loodus. Ja kui seda taheti Järjekorda seada pingeritta, siis ma küsisin noorte käest, et kas me saame üldse rääkida majandusest, religioonist, kultuurist, haridusest kui ei ole loodust. Me olime ise see ega looduse ümbritse, meid loodus sisaldab meid. Me peame seda arvestama, et me elades ja ükskõik mida tehes järgime siiski loodusseadusi, sest loodusseadused kehtivad märksa enam ka nendes valdkondades ja nendes sfäärides. Kus nad ei paista algul toimivat. Ja Ma mäletan ülikooliajast, oli meil seal kaaslastega vaidlusi ja arutelusid õieti see hakkab peale targutamisega, aga ta võib ka suubuda õige ägedatesse vaidlustesse selle üle. Mis see kõige olulisem on, siis mina õppisin bioloogiat, olin bioloogiaüliõpilane ja mina räägin ikka oma asja ja mina räägin ikka seda, et, et kui minu asja ei ole, palun väga, siis pole meil üldse millestki rääkida. Mingis teises mõõtkavas ma olen kohtunud ja ma olen kohtunud inimestega ja see ei ole üldsegi mitte harva need kohtumised kes väidavad, kui meil jutuks tuleb omaaegne nõukogude aegne elu ja, ja suhted ja hoiakut ja maailmapilt, et mis siis sellistel äärmiselt vastuolude oludest rikkal ja raskel ajal kujunes siis öeldi ka mulle, nii mõnedki on mulle öeldud, et ega siis inimesed ei ole süüdi, sest süsteem on see, mis selle niimoodi on loonud. Ja mind on ikka huvitanud, et kui inimesi ei oleks, kus see, sest kas süsteem jääks kehtima? Kujutagem ette, mängime mõttega, et kõrvaldame kõik inimesed, kas süsteem jääb siis. Süsteem on lõpuks kujunenud inimsuhete tulemusena ja, ja, ja pika aja jooksul Kuidas Tammsaar ütleb, et noh, öeldakse, et minu looming vastab ka teooriale, et enne peab olema ikka kirjandus ja siis saame rääkida teooriast. Mitte et enne on teooria ja siis hakatakse alles kirjandust tegema ja vaatama, kas see vastab teooriale või kuidas ta sellega kokku sobib. Tõepoolest loodus on miski, mis on antud või see on selline puhas antus. Kuidas teie üldse loodusele vaatlejana alate lähenenud? Ma arvan, et see lähenemine Seal on üsna raske vastata. Ma pean minema tagasi ikka lapsepõlve ja oma kogemuste juurde, nii sügavale, kui ma nüüd suudan. See on olnud minuga. Huvi on selle vastu olnud ja see on olnud minuga. Ja, ja ma mäletan väga eredalt selle ilminguid iseendas ja oma oma mõttemaailmas, oma oma sisemaailmas. Siis, kui me tulime ära subtroopikas parasvöötmes parasvöötmes elama, kui me. Kolisime Eestisse Kariibi mere saartelt õieti aruvalt. Ja, ja mulle jättis äärmiselt sügava mulje see, mis mind siin ees ootas. See, mida ma siin nägin, kogesin mulle, jättis äärmiselt sügava mulje. Kadriorg oma suurte puudega oma oma sügislehtedega maas sai sahistada purskkaevudega Kadrioru lossi ma mäletan, mul on detailimälu mu naine kunagi ütles, et niisuguse mäluga vaid see hulluks minna mõtlesin ei vastupidi. Mäluga on tore elada. Sellepärast et selles kadumas on see kõik siiski minuga. See on nagu mesi, mis koguneb kärgedesse. Ja niisugusena ma mäletan ta oma suhte algust loodusega. Ma mäletan. Ma olin siis kolmeaastane, need olime juunikuus ja siis õitsevad veel Anemoonitsen metsilane ja mu isa õe, väiketalutädi talu Lasnamäekaldapealsel. Tema talu taga. Jah, ja, ja seal ümbruses loopealsel paepealsel olid valged lilled ja mina vaatasin, ma ei jõudnud ära imestada, ma ei olnud midagi niisugust enne näinud. Ma ei olnud näinud kullerkupp päev, see oli ka esimene kord koma kullerkupu, Sid, nägin, loomulikult, ma ei olnud näinud. Niisugusel saareldus jooksevad ringi, metsikud sead ja kitsed ja kasvavad kaktused. Ja, ja siis ma küsisin, mis lilled need on, need on Anemoonid. See on mu esimene niisugune lillevaatlus Eestis. Ja ma arvan, et selle vaatluse selle vaatluse. Ma ei tea, kas põhjus või selle olemus, see on minuga. Järgmisel kevadel ma nägin sinililli, sest esimesel kevadel olid nad juba õitsenud. Tulime Eestisse, see on minuga ja, ja on kaks võimalust. Et kui teda kuhugi poole liigutatakse, siis võib-olla selleks liigutajaks tõmme metsa poole, mida ma ütlen, et minul on olnud tõmme loodusesse. Ja, ja teiseks liigutajaks võib-olla tõuge sinna, et su elu inimeste seas muutub niivõrd vastuoluliseks niivõrd noh, raskeks või keeruliseks, et sa otsid abi kas siis mingisugusest filosoofilistes, süsteemidest või raamatutest või muusikast. Aga see võib olla ka loodus. Ja ja see on mind elus palju säästnud. Ja aidanud ka muidugi, segastel aegadel ja rasketel hetkedel Kui palju te just sellisest kultuuri keemisest ja, ja ühiskonna protsesside paratamatust raskusest tulenevalt lähete, et metsa mitte siis niisama metsa poolt nii-öelda kutsutuna, vaid ühiskonna sagimise poolt. Tõugatuna. Jah, ei oska nüüd öelda, kas seal tõuga, kus on niisugune sõna olemas, meeldiks teha, meeldiks teha ja miks me ei taha sõna? Räägime tõugatusest. Ma veetsin viimased jõulud metsas. Ma olen üksi, ma jään üksi pärast naise surma ja mul ei olnud erilist soovi minna jälle kuhugi külla minna kellegi juurde ja istuda laua ääres ja, ja. Noh võib-olla ei ole ilus öelda, mängida jõulupühi ja jõulude pidamist ja ka mulle tundus, et see võib niimoodi välja kukkuda, kui ma seekord jõulude aeg ei saa olla üksi endaga Jaama lõkketulega ja lõkkesuitsulõhnaga vajan seda nii, nagu mõni vajab eluks hapnikku. Aiand, mille lõkketuld ja lõkke lõhna, see on üks mu lemmiklõhnu. Aga see ei ole mitte sellest, et ma oleksin kuidagimoodi siit ära hirmutatud vaid see on mingi sisemine vajadus, mis lähtub sinu loomusest ja kui sa oma loomust saad järgida, siis tee seda ometi. Sest et inimesel, kes oma loomust tahab järgida ei ole sugugi kerge, kui ta oma loomuse ära tundnud. Ja ta peab. Ta peab, ta on kohustatud, kui mina olen selle nii-öelda diagnoosi endale pannud, et ma pean järgima oma loomust, mis tähendab teisisõnu, et ma pean jääma iseendaks kõikvõimalikel puhkudel, alati ei ole see lihtsalt võimalik. Aga kõikvõimalikel puhkudel siis järgi oma loomust ja, ja võtta kuulda oma sisemist häält ja sisemist kutset, kui niimoodi natukene lihtsamalt asja asja väljendada. Aga on veel, on veel, vaata, kui sa lähed ära sellest keskkonnast, ma olen kujunenud linnakeskkonnas. Ma olen ju linnakoolis käinud ja, ja kui me tulime Eestisse, siis me Juua hakkasime elama Tallinnas äärelinnas küll kust 10 minuti kaugusel olid juba kullerkupuvalud ja Veskimetsa, ma õppisin sealt 45 minutit ja ja selle tondi aedlinn, seal oli väga rahulik ja väga. Ma ütleksin, mõnes mõttes turvaline paik tol ajal seal vana Tiesenhausen, mõisapark, kuhu rajati need tänavad kus elasid poisid ja tüdrukud, mu toonased kaaslased ja meie kodu oli rajatud Tiesenhausen mõisa karjamaale. Kotka tänaval, jah. Kuhu see jutt nüüd jäi, oota? Te rääkisite, et on veel üks tasand. Ahjaa, tahtsin seda, et kui sa sellest eemaldud, siis just enne ma rääkisin ka, et kõrvaltvaataja pilk on, on teinekord selgem, ta ei anna sulle vastust küsimusele. Aga ta viib su vastusele lähemale. Ja kui see ühekordne või mõnekordne käitumine või tali tamine niisuguses võtmes sellisel moel kui see muutub sulle harjumuseks, siis lõpuks ja vajaduseks vajadust on mul olnud ja kude harjumuseks muutub ja võimalused seda lubavad, siis siis niisugustel kõrval seismise aegadel saad sa vägagi saad sõnagagi selgelt aru, mis toimub selles elus, kuhu sa siis kuulud. Ühiskonna liikmena. Te mängisite seda mõttemängu tegelikult, mis ka selle saate teemaarenduseks tegelikult mul peast läbi käis. Et kui inimesed ära võtta, mina mõtlesin seda, et kui kultuur ära võtta, kui, kui võtta ära mingisugune meid ümbritsev tsivilisatsioon siis kas me võime mängida seda mõttemängu edasi ja küsida, et mis tegelikult alles jääb? Te rääkisite sellest, kui inimesed ära võttes struktuuri loomulikult mingi alles jääpoliitilised süsteemid on inimeste poolt loodud reaalsus. Aga kui võtta ära kultuur ja panna inimesed ilma kultuurita elama, mis seal toimub, kas seal võiks tekkida midagi sellist nagu teie olete kogu aeg tunnetanud, ehk siis selline mingi teatav kuidas siis öelda, autentne suhe loodusega või autentne suhe pinnaga või, või autentne suhe sellega, mis meile on antud? Nojaa, see on küsimus, millele ma olen mõelnud seda tarvitse ära võtta. Mingisugusel kujul kultuurist räägime kultuurist, laias mõttes, kultuurist kui tervikust. Kultuur on ju asjade nähtuste omavahelised seosed. Lauluväljak mis on laulukaar ilma laulu peota? Ta on üks rajatis, üks betooni rauakolakas. Tal ei ole kultuuriga midagi pistmist, kui seal näiteks ühtegi laulupidu ei toimuks. Kui sinna ei koguneks inimesed ennast väljendama ja ennast turgutama. Ma ei saa olla ei saa kesta pidevalt. Aga me võime vaadelda üht nähtust, mis, mis võiks. Millest võiks täna rääkida, ma mõtlesin, et sellest võiks rääkida. Katse vastate küsimusele, mis, mis siis saab, kui kultuur ära võtta. Seda päris ära võtta ei saagi. Seda saab muuta. Seda saab laostada. Seda saab labastada. Kui me räägime seostest asjade nähtuste vahel. See puudutab ka inimestevahelisi seoseid. Ja. Mõngasustan tähendab eilne eilne maaleht, võtan ta korraks välja. See ei ole esimene kord. Maalehes niisuguse lugemisega kokku puutuda. Siin on üks pihtimus, pihib surma ukse vahelt pääsenu. Aga kokkuvõtlik osa sellest sisaldab andmeid viinavõtmise kohta. Ma olen selle selle nähtuse tähendab oma iga oma poisipõlve oma eluiga silmas pidades oma elu ja skaalal ma olen selle nähtuse alguses või alguse juures olnud et sealt edasi sügavamaid juuri ja, ja kaugemaid tagamaid ma ei saa halvustada, aga ma saan rääkida selle selle algust nii, nagu mina seda mäletan. Ja nii nagu ma olen seda jälginud, seda rada, mida inimesed käivad või selle nähtuse räägime, kui nähtusest. Arenemist ja muutusi. Ja ja siin kokkuvõttes öeldakse Maalehes, et alkoholi liigtarvitajate osa rahvastikus oli 2009 2011. aastal ligikaudu 35 protsenti. Mullu ennustati, et tänavuseks võib see kasvada 45 protsendini. Siin on terve rida arvusid. Ma toon paar tükki, nad ei ole mitte õuduse tekitamiseks on lihtsalt teema illustreerimiseks, praegu 2014. aasta stsenaariumi puhul tõuseks alkoholi liigtarvitamisega seotud tot surmade arv üle 1500. Nüüd ma räägin, aulikud kuulajad teile kuidasmoodi see algus minu silma all välja nägi. Elasin Tondil. Elektrirongi ei käinud, rongid käisid harva, linnast tulid inimesed trammiga töölt tondijaamas oli vahepeatus, oodati rongi. Seal oli üks õlleputka, kus müüdi 100 grammi pluss kand nõlutsada grammipuskand nõltunud meedias venekeelne väljend Stobidist ei, 150. Jah teeklaasi täis stopidisse ads pritsepa, sedapidi sattalisi 150 grammi viina, Priit Sepa seejärelvanker oli siis kannu õlut, millega seadle loputati. Varsti avati ka teine putka seal ja siis. See, kust me siis pastega vahel muna, jäätist saime osta. Krõbisevas koonilises vahvlis, sellest tehti ka viinaputka, seal äri. Aga see oli veel midagi ja see veel veel midagi. Vaat, see on jätkunud seal edasi läinud. Mul on ülesvõtteid. Mul on ülesvõtteid Tallinna linnast viinareklaamidest, alkoholi reklaamidest. Üks on siinsamas Narva maanteel, üks mis ta siis on, kohvik või kõrts või restoran, ei teagi. Last kontinent, kadunud kontinent, sobib see nimi muidugi, seal oli suurelt üleskutse, joo ennast Austraaliasse. Et Tõnis trammipeatuses oli seina suuruselt, mul on need ülesvõtted olemas, ma olen nad mööda minnes teinud, sest et hiidlane ütleb, et seitsme aasta pärast läheb täinahka ka vaja. Ja neid ma kasutan veel kunagi, mul on kavas kasutada neid, seal on siis suur selgitus rahvale ja hästi suurelt parem õlu, parem elu. Sellel selgituse, niisugused, niisugused reklaamile on ära kadunud. Aga nad olid kümmekond aastat, võib paarkümmend jahma. Ei oska isegi öelda, kui kaua. Vaata minu eas muutub minevik lamedaks nagu sein ja pildid on peale ka inimlikud mõõtmed kaovad ära. Olid linn, Tallinna linn oli reklaame, alkoholireklaame täis. Tramm sõitis ringi. Tramm sõitis siis ringi, seal olid Rasputini pilt oli peas, Rasputini vodkat reklaamiti. Selleks mul pilt, sellest mul pilti ei olegi, mul on teisigi alkoholireklaami pilte. Ja tookord saade osoon. Osoon nendele oli mõte, et kas me teeksime mõne mõne saate ja ma olin nõus sellega, et teeme nii, aga alustame. Ühelt väikeselt maa kalmistult. See ei ole ka päris väike, see on Emmaste maa kalmistu Malin Emmastes õpetaja pärast ülikooli 1958 kuni 61. Ja ma mäletan oma poisse ja tüdrukuid. Ja, ja see on ääretult valus meenutada seda. Valmis, ja ma oleks soovinud kalmistul ringi kõndida ja rääkida nendest hauakividest ja nendest nimedest ja jutustada neist poistest, kes olid omal ajal õpilased, nad olid umbes 10 12 aastat minust nooremad. Ja siis vaadata Tallinnas ringi ja, ja filmida neid reklaame alkoholireklaami, sest sest neid oli väga palju, aga juhtumisi sattus niisugune aeg, kus need vahetati neid just. Ja see ei sobinud saate tegemise ajaga. Ma olen näinud selle poliitika, see on poliitika jätk, sellepärast et ta on lihtsalt lülitatud teise teistesse värvidesse teise, teise rüüsse. Ja, aga see, mis toimub praegu näiteks on selle poliitika jätk. Ja kui me räägime seda, et on oodata, ennustatakse 45 protsendini tõusmist alkoholi liigtarvitamist ehk joodikust joomarlus, ütleme siis nii nimetame seda siis maakeeles ei maksa ümber ütelda, siis seal masendav. Ma võtsin linna kaarti või linnaplaani ja ma panin sirkli Lõela oma kodumaja peale ja mõõtsin välja 400 meetrit ja tõmbasin ringi ümber oma kodumaja. Ja mul oli mõttes sellele kaardile kanda kõik need kohad, kust ma saan kas osta või mingil muul moel tarvitada. Olgu või õlut. Mul jäi see katki, sest et, et mul tõusid ihukarvad püsti. Ma ei julge seda lõpetada, seda seda ülevaadet, mis ma linnakaardi peal tahaksin oma kodu ümbrusest teha. Kui ma hakkan otsima näiteks postkasti, siis neid on üksikuid, aga kohad, kust ma saan viin osta ja õlut ja kõik jooke Ma ei tea, kui palju me oleme tulnud väga huvitava teema juurde, tegelikult see on see, mis avaneb siis, kui kultuur ära võetakse ja selles on kultuurilooliselt olnud tegelikult mitmeid nagu positsioone. Üks on just nimelt selline nii-öelda anarhiline positsioon, et kui me võtame kultuuri ära, siis inimesest avanevad mingisugused julmad kired, ainult eks ju. Fred Jüssi, me jätkame seda diskussiooni ja nüüd juba koos Jaak Johansoniga, kes on saabunud siia ka nüüd kuuleme Jaaku laulmas. See on veel. Kevadel kevadel ootan juba. Suvel suvel. Lendab siin olen lõks. Sellist näinud pole hea, lendab, siin-seal sellist näinud pole ja. Imekirja tiiva pealkirjad tiivale. Ja seal sellist näinud pole. Ländab siine, olen laps. Ime kirjatiivadeo. Kelnerist süda raskemale öös ju teadma ei pea. Hulljulge, kus siis võiks viia jubedal eani? Lambiklaasi kohal soovija tapustaks sõnumitooja laande kohale, sooja väntas vapustav sõnumitooja. On see hommik? Kõike võib soovida, karta või loota seda, mis tuleb. Mitte keegi ei oota. Kõike võib tahta karta või loota seda, mis tuleb, mitte joota. Mida iial ei olnud vil kohe õnnelik, kohe on õnnelik kohe. Mida iial ei olnud. Kohe õnnelik ohe on õnnelik kohe. Hinge hinge. Või riik, kes lendab, kes lendab, seal. Haruldane liik. Kes saab saade kohe vaadis ja oleme stuudios siin Fred Jüssiga ja kohale on saabunud ka Jaak Johanson. Läbi tuisu ja tormi tervist Jaak. Tervist vabandan Fredi ees, vabandan kõigi kuulajate ees, vabandan Markuses vaata kummaline see, eks ole, et ma tulen. Magasin täiesti sisse, sest ta oli eile öösel veel koos vananenud hariduskolleegiumi noortega. Sattusime niimoodi tulnud, aga, aga mina jaoks üsna viimasel hetkel kultuuri Kultuurkapitali aastapreemiate jagamisele ja eks seal pärast oli vaja hästi palju asju korraldada ja juttu ajada ja siis suure kiiruga panin endale telefoni äratama see smoki taskusse muusikamajja ja magasin nagu kott, sellist asja. Ei, niimoodi polegi juhtunud tükk aega, nii et ei hakka ja ma arvan, et, Sellepärast üldse mingisugust erilist muret tundma, hea on näha sind ka praegu siin stuudios. Igal juhul me rääkisime Fred Jüssiga siin sellest, kuidas tegelikult alkoholism on leviv alkoholism on minu arust teatav viis põgeneda, põgeneda mingisugusest reaalsusest ja kui me rääkisime Frediga sellest, kuidas kuidas Fredkondempleerib loodustis tegelikult looduse konten, pleerimine on ju üks, viis põgeneda ühiskonnast, põgeneda ka mingisugusest kultuurinähtusest, kuigi ma ei nimetaks ta esmajärgus loomulikult põgenemiseks, vaid see on tegelikult Altena, piisab täiesti nii-öelda algse stiis ja konten, pleerimine ja seal elamine, eks ju. Aga kui me tuleme nüüd selle küsimuse juurde tagasi, et me siin vahepeal mängisime mõttemänge sellest, et kui kultuur ära võtta Ta ja meie teemanga rahust kultuuris, et esiteks mulle tundub, et teie, härrased, just nimelt seda sellist rahu poolt esindate siin kultuuris vastupidiselt sellisele kultuuri poliitilisele ja, ja nii-öelda kultuuritegevuslikule pulbitsemisele ka. Aga, aga kui nüüd esitada see küsimus nagu lühidalt peale seda sissejuhatust, et kui me kultuuri ära võtame, siis meil on tegelikult nii-öelda kultuuriloos olnud kaks vastandlik positsiooni, mis on selline Rus soolik positsioon. Et sealt me leiame sellise suhteliselt nagu vead olendi õilsa metslase kombel kultuuri ära võtame, kultuur on see, mis rikub tegelikult inimest ja teisalt on selline 19. 20. sajandi positsioon, mis on tegelikult tegelikult ju ka Froidismi ja, ja psühhoanalüüsi aluseks olnud, et kui me kultuuri ära võtame, siis me leiame mingisugused või kultuuri poolt mõjutatud üle, mina ära võtame, siis me leiame sealt alt mingid täiesti sellised kaootilised kired ja eelkõige sellise kaootiliselt pulbitseva seksuaalsuse. Et mida teie arvate, et mida me siis leiame, kui me kultuuri ära võtame? Sümfreed viitas millelegi, mis, mis minu jaoks on kuidagi väga märgiline, see alkohol, alkohooliku probleem. Fredy jõudis, mille ma kuulasin autos seda tulles ja seda läbi lõigata mingis mõttes põhiteema Eesti jaoks, ma olen sellega täiesti nõus ja me just eile kloostri aidas sõbraga rääkisime ikkagi seda noh, oli oli see mõte, et kui nüüd kloostri ait oleks uuesti lahti, et kas on, et, et võib-olla poleks üldse vaja mingisugustki napsi ja kohe tekib kaks küsimust, et kas vanalinnas üldse on võimalik pidada kohta, et millest te siis elate, et või, või noh, kuidasmoodi üldse võimalik on, et kust see käive siis tuleb? Ühelt poolt ütleb keegi täiesti automaatselt kohe, kes on asjaasjadega kursis ja teiselt poolt et, et noh, et, et nii, nii nii ju ka ei saa, eks ole, et, et see on kultuuri osa, eks ole, et meil siin juba Eestis ka tehakse, väga erilisi õllesid ja ja kohalike lapse ja, ja isegi head veini, et miks see võiks olla seal. Ja, ja siis ja, ja noh, on igast perekonnast see, see, see nii-öelda probleemina väga rängalt läbi käinud Eestis ilmselt ja jaa, jaa, mingi mingi nurga alt oleks see kõik kultuuri osa, aga kuidagi läheb inimestel nagu elus ja kultuurides, nii, mis, mis ühele ravim, see teisele mürk. Ja et neid samu asju, mis on nagu mis me oleme, siis ma ei tea, kas ilmutuses saanud või mis me oleme välja töötanud nagu enese mõtlemiseks venese edendamiseks, muuhulgas ka alkohol, ma saan aru, Euroopa traditsioonis on kloostrites mingis mõttes pärit või tema tema puhastatud vormid ja ta oli ravim, tali, mingisugune need kõik need, need, need peened napsud, mis praegu on jõudnud alkoholikauplustesse, mitmed on täiesti konkreetsel kujul mingitest kloostrites pärit olidki tolleaegsed ravimid ja kuidas ravimist on, on, on saanud nagu nagu mürk ja millega, millega just nimelt neid nii-öelda õilsaid metslasi on tervete rahvaste kaupa ju neile on viidud seda ravimit. Ja, ja noh, et, et, et kuidagi nagu on saanud abi abitoest nagu mõõk. Ja vot vot see, see on niisugune ja, ja tõenäoliselt on ka ka muud kultuuri tõenäoliselt ka muusika on kasutatav relvana. Tõenäoliselt kirjandus on kasutatav relvana ja noh, rääkimata mingitest muudest ravimitest sõna otseses mõttes, mis, mis on ka väga juba kasutusel relvana mingit laadi tabletid, mingit laadi pulbrid, mis ja noh, ja siis vaidlus, et kas mingit, et mingit laadi narkootikumid näiteks mingis kultuuris noh, nad on olnud ka, eks ole osa mingisugusest noh, ravimisest nüüd on Ameerikase tohutu jutt sellest, et üks osariiklasi lahti kanepi kanep mingites mingitel rahvastel on olnud niisugune konkreetne närvirohi ja on aidanud ka ilma selle kultuurilise, selle kultuurilise kontekstid väga laastav, noh, viskasin lihtsalt selle teema üles väga. Huvitav, muuseas, see farmakon mõiste kreeka keeles tähendabki just ju seda, et, et meil on arstimi, mis on nii mürk kui ka tervendaja ehk ja elustaja, see miks ta muutub tapjaks, see on doseerimise küsimus. Elustamine on kaduseerimise küsimused, tuleb õiges suhtes seda manustada, aga tulles veel kord tagasi selle s'ga Bismi teema juurde ja mul on ikkagi selline tunne, et me oleme jõudnud mingisuguse väga olulise punktini siin diskussioonis, kas seda rahutahet tahetakse saada seda hingerahu tahetakse saada alkoholi läbi, kas me ei ole võimelised jõudma mingisuguse rahuliku vaatlemise rahuliku tunnetuse juurde ilma selle? Kas see on küsimus mulle või see on küsimus ka teile ja minule tundub, et see rong on läinud kui ma rääkisin seda, et kui palju on minu kodu ümbruses alkoholi manustamise võimalusi või ostmise võimalusi. Nii kaua on räägitud sellest, et tuleb põhjustega tegeleda aga me ei jõua ikkagi kaugemale tagajärgedest. Ikka veel siinsamas Maalehe kirjutise siiski on see, et noh, et kavandatakse siis kuidas haiglad saavad neid aidata neid alkohoolikuid ja seal tulemustega see on, see on ju tagajärgedega tegelemine. Ma olin ühel ühel kogunemisel, mind kutsuti sinna, see puudutas üht-teist väga valusat ka kultuuriga väga tihedasti seotud valdkonda, see on kasiinundus. Kui nii võib öelda. Ja seal olid siis puhtsüdamlikult tunnistajad ees, kes rääkisid oma probleemidest ja mis nad on selleks teinud, et sellest kuidagimoodi välja tulla ja mis, kuidas see üldse võimalik on ja ma olen sellega kokku puutunud kaude seepärast, et ma õnneks ei kuulu inimeste hulka, kellel oleks eelsoodumust sõltuvuseks. Mul ei ole eelsoodumust. Ma tunnistan ainult üht sõltuvust, ma võin sõltuvusse sattuda naisest. Aga see on juba niisugune vägi, millest see on seal omaette ooper. Ja ma tulin sealt ära, ma ei vaadanud seda filmi, mis järgnes ja ma mõtlesin, ma ei hakanud küll seal suud lahti tegema. Mõtlesin selle peale, et kui sa tuled viinavabriku mäest alla või Lasnamäelt sõidad bussiga alla ja keerab sealt siis selle haigekassa juurest bussijaama, istud trammi ümber ja sõidad siia hobujaama peatusse Tallinnas, enne ma kirjeldan lihtsalt ühte väga lühikeste teekonda, bussi ja trammiga siis aeg, nüüd on vähem neid, kus ma võisin ka meie bussi bussi trammiakendest välja vaadates näha kaheksat kasiino. Ja ja sellel Koosolekul või sellel, mis ta siis oli, mingi ülikool oli see ka mul ei ole meeles, kuidas teda nimetati. Seal ei olnud ühtegi sõna jutupõhjustest. Ainult tagajärgedega tegeldi. Mida sellega ette võtta? Kui me alkoholismist räägime, siis Fääri saartel kulutati välja memorandum 1001. 906. aastal. Ja, ja rahvaküsitluse tulemusena seati sisse väga ranged piirangud, väga ranged piirangud. Need piirangud, Nad muutusid kahtlaseks juba nüüd, möödunud sajandi lõpul, nii et see need piirangud neid muudeti, ei võetud ära, neid muudeti, et ma käisin Fääri saartel esimest korda, 1993 ja 92. aasta oktoobrini kehtis piirang. Ja kui ma läksin uuesti Fääri saartele, siis neid piiranguid enam ei olnud ja ma mõtlesin, et ma, et ma leian sealt teest teistsuguse rahva, kes on nüüd, on viina võtmine vaba, nüüd on kõik, nüüd võib kõike. Ei-ei-ole-ide või. Me läksime, mul oli kaaslane, game, läksime ühte kohvikusse sisse, küsisime, et ei tea, kas, kas oleks võimalik maitsta sümfääri õlut, ma tean, seal tahaks väga head ja väga omapärast õlut. Ja need noored, kes seal kohvikus istusid, nad vaatasid meid. Me tõime nad tummaks selle küsimusega, et kust sa siis õieti tuled. Ja siis üks naeratas, ütlesite ka, seal on kõrts või niisugune sadamas, seal oli kaks rikkis. Ja, ja seal me saime, siis ostsime ühe. See on kallis, aga see on hea, ostsime ühe tumeda-heleda õlu, me nautisime. Me maitsesime seda. Jah. Aga see ei ole sugugi lootusetu. Kui sa hakkab piirama juurdepääsu sellele. Hiljuti libises mult kuskilt ühest kõrvast sisse, teisest välja, ma ei mäleta, kas see võis olla raadiosaates telekas või lugesin ma lehest, et 2008 20.-ks aastaks tahetakse Eesti teedel hukkunute arv autoõnnetustel hukkunute arv vähendada nullini. See on nüüd koduseks ülesandeks kuulajatele ja meile ka kas see on võimalik ja kuidas see on võimalik. Me oleme jah jõudnud selle küsimuse juurde, et mis avaneb, kui kultuur on ära võetud ja kas on võimalik kuidagi tuvastada seda Jaak. Ja me oleme täiesti lõpusirgel ja ma iseenesest ei arva, arva ennast väga heaks nihukeseks teoreetikuks. Kas me oleme võimelised üldse tegelikult prioritiseerima selle üle, et kui kultuur on ära võetud, tegelikult me oleme kõik paratamatult kultuurilised olendid paratamatult mõtleme oma kultuurikategooriatega. Kas see diskussioon on üldse mõtekas? See on ka muuseas veel küsimus. Noh mina mäletan mingit mingeid hetke nagu keskkooli lõpust, kui kooli lõppenud, Me seisime sõbraga mustamäel ühe selle üheksakorruselise maja katusel oli nagu see mingi mingil määral joovastus, et nüüd on nagu see kool läbi, et nüüd pead nagu ise hakkama ja ma mäletan, ma vaatasin sealt mustaametnikku ilus päikseloojangul ja kõik need trolliliinid kaugel paistsid kõrgepingeliinid, autod sõitsid ja siis, ja siis äkki see tunne, et ma pean nüüd, et, et mina pean nüüd ka hakkama nagu seda kõike sellega hakkama saama. Et kuidas see üldse võimalik on ja kui seesama tunne nagu lapsena või noh, mingisugune sõjahirm ja noh, nagu see seitsmekümnendatel noh, ma ei olnud lapsis enam, aga mingis mõttes ikka laps, et, et kuidas see võimalik on, et me selle kõigega hakkama saame ja kui see, kui see, need liinid äkki katki lähevad kõik, või kuidas me seda kõike teame, kuidas me seda omavahel organiseerime ja mis siis juhtub. Ja et noh, ka tol ajal oli, oli mingit laadi sõda väga õhus, eks ole, see olid, need olid need aastad, kui tegelikult läksid Afganistani väed sisse ja see mingil moel tajud seda seda katastroofivõimalust. Ja siis, ja see ja see võttis täitsa elurõõmu ära nagu, nagu sellised mured ja siis siis ma mingil hetkel ma mäletan nagu mingi kergendus, aga ütleksin, tuli kuskilt filmist või mingist raamatust, mida ma lugesin, et ikkagi on inimeste kõrval või, või, või on, on meie juures mingid suuremad jõud keda me ei näe, ma olen vahest mõelnud, kui evolutsioon või, või, või, või olendite hulk nagu nii-öelda horisontaali on nii mitmekesine, et äkki ta on teistpidi ka ikkagi ja me lihtsalt tõesti ei näe neid sageli noh, see on nüüd see jutt, aga ei, aga aga, et et asjad ei saa päriselt kaotsi minna, et isegi kui kui variseb midagi kokku ja seda ilmselt on inimeste ajaloos ka rohkem juhtunud, kui me seda praegu mäletame ju neid asju nüüd praegu tuleb arheoloogiast igalt poolt hästi palju välja ja, ja noh, mingi mingi taipamist ka teaduse mõttes ajalooliselt ja on kuidagi väga serva peal, et mis siis ja seda on juhtunud, noh, kui äkki terve tsivilisatsioon, eks ole. Ise iseennast hävitab, kaob ja, ja templid ja linnad kasvavad džunglisse. Et aga, aga ta ilmub kuidagi jälle tagasi. Et, et keegi toob jälle sõnumi, et asju saab paremini teha ja pannakse nii-öelda Väga hea, ma arvan, tänane diskussioon mitte, ma arvan, vaid ma olen paratamatult sunnitud seda tõdema, et tänane diskussioon saab otsa kahju, mulle tundub, et siit saaks väga palju veel edasi arendada seda diskussiooni. Ma tänan igal juhul. Fred Jüssi. Ma tänan, Jaak Johansoni, kes te siia stuudiosse tulite ja rääkisite teemal rahust, kultuuris.