Helga ja. Tere, hea kuulaja, on laupäev, 11. jaanuar algab saade heligaja. Mina olen selle toimetaja Liina Vainumetsa, abiks mul helioperaator Katrin maadik. Tänased teemad. Vestlusringis arutleme, kuidas toimib traditsiooniline rahvamuusika tänases päevas. Vestluses osalevad seto kultuuri kandja laulik Õie Sarv ja rahvamuusikahariduse edendaja ja pillimees Krista Sildoja. Seejärel arvustused, järelkajad Tiit, kus need vaatab tagasi aasta muusik 2013 kontserdile, kus esines Oleg Pissarenko ansambel. Eesti muusikaõpetajate sümfooniaorkestri kontserti. Türi kultuurikeskuses külastas muusikaõpetaja tädi Jušits. Ansambel U kontserti. Eesti Raadio esimeses stuudios käis kuulamas Igor Karsnek ja äsja lõppenud Tartu talvemuusika festivalile vaatad tagasi Tartu Pauluse kiriku organist ja koorijuht Anna Humal. Saate lõpus elevastenfildi muusika, uudised maailmast. Head kuulamist. Sülgaja. Tänane vestlusring, toimub moos. Rahvamuusikakoolis kui läheme külla tulnud Krista sildojale, kes on pillimees ja pärimusmuusikahariduse edendaja. Külaliste hulgas on Õie Sarv, seto laulik, seto kultuuri kandja. Ja minu huvi teie käest praegu uurida on see, et kuidas toimib traditsiooniline rahvamuusika just täna meie infoühiskonna ajastul, Õie, teie olete öelnud, et tänapäeva kultuuri kandja peab olema haritud ja informeeritud mida see tähendab ja miks nii? Eks ta sellepärast on niimoodi, et rahvamuusikat või see, mis on vanasti tulnud loomulikult läbi kodu iga inimese sisse ja mõttemaailma. Et nüüd on kodud teistsugused ja juba lapse-east või kes ka täiskasvanuna. Et rahvamuusika on elu üks suundadest. Ja kui sa tead seda enda jaoks oluliseks, siis, et seda enda sisse saada, pead sa käima teadlikult, õppides silmad-kõrvad lahti raamatud kõrvale, et see on nagu tänapäeva rahvamuusika. Jah, et meil on see maailm ikka, paraku on kuidagi nii teistpidi upis. Et nüüd aitab palju ka kool kaasa kooli kui institutsiooni loomine, kus saab seda kõike veel õppida. Kui kodudes enam tõesti ei saa, siis on kooliks vahend, aga kool on ka üks suur oht kogu sellele muusikale. Tegelikult võiks see muusika ikka sündida tõesti peres ja oma inimeste keskel ja omadelt omadele edasi andes. Et siin on igasuguseid näiteid, et kool, video liiga. Näiteks kõrghariduse liinis on meil nüüd kaks kõrgkooli Eestis kus õpitakse pärimusmuusikat tundma süvitsi ja tehakse seda, mõnel juhul ka silmaklapid peas. Et ei nähta selle traditsiooni taga seda, et tegelikult see traditsioon meie kõrval siin ja praegu siiski elab peredes ja külades eelkõige unustatakse see ära, et see elab meie kõrval ja keskendutakse näiteks ainult ajaloolisele materjalile mida peenelt mõnusasti uuritakse, aga ei ammutata seda siit ja praegu meie kõrvalt saadavat informatsiooni selle vana pärimusega ei panda nagu kokku, et saada teada, et mismoodi pärimus tegelikult toimib või see materjal, mida siis oma tegevustes kasutatakse. Et jäädakse nagu sellesse ajaloolistes materjali, on oht kinni jääda ja kui sa ei tea, kuidas see asi toimib siis sa võid oma tänapäevases intergletatsioonides sageli libastuda, tekitada midagi muud, libastuda siis pärimuskultuuri mõttes, mitte muidugi muusika kui sellise mõttes üldisemalt selles vallas, võib-olla on kõik tore ja ilus, tehniliselt perfektne. Aga sa ei saa nagu aru, milleks sa seda muusikat teed? Kelle jaoks ja kuidas? Ütleksin kristalle siia veel juurde, et milleks meil üldse seda rahvamuusikat enam tänapäeval vaja on, et kas on vaja ainult selleks, et saada nii laulu, pillimängu või, või tantsuga lavale teiste ette, siis tekib see probleem, et oled laval ja sind ei mõisteta, sellepärast et need ammused helisalvestuste pealt või, või noodist õpitud lood on, ütleme niinimetatud teise rasvasusega ja tänapäeva inimene ei ole sellega harjunud, ta ei ole harjunud, sellepärast et tema mõttemaailma see ei sobi, tal ei ole seda vaja, ta tunneb liiga suurt võõristust täpselt nii nagu on rahvariietega, seda sa näed, et ühtede riietega sa käid, me võime nimetada neid tänapäeva inimese rahva riieteks või rõivasteks, nii nagu vanasti olid ka nood inimeste igapäevased riided ehk tolle rahvariided, mida me kirjutame, kui nimetame neid rahvarõivad ja me kõik mõtleme selle all ühte ja, aga rahvamuusikaga, mida nüüd juba nimetatakse pärimusmuusikaks, mis eesti keeleliselt hakkab tekitama segadust, et mis asi see pärimus on. Ja kui nüüd minna tagasi sinna rahvamuusika juurde, kui käsutab neid praegu seda terminit, kuna inimeste jaoks on see ikkagi võõras, et üks on see, et sa võid seda tutvustada, aga kui sa tahad saada populaarne, siis see on midagi nii erilist erilisuse ka ei olegi lood Ta, et suured rahvahulgad teda üldse võtavad omaks, sest see on võõras. Ja nüüd ongi, et siis minnakse seda teist teed, et me muudame rahvamuusikani tantsu kui laulu pillimängu nii palju teistsuguseks. Et publikul tekib niisugune tunne. Vau, täpselt nii nagu söögiga söögikultuur, et eestlastel ei olegi söögikultuuri, ei ole, mida restorani pakkuda, kuna sellest on olnud palju juttu. Et millise söögikultuuriga minna maailma ja, ja restorani, et läbi söögiinimesed mujalt tuleksid meile või ka oma inimesed. Aga siin ongi see, et nii rahvamuusika, nii söök, rõivad on olnud meie esivanemate igapäevane elu, nendele on olnud seda muusikat vaja. Kõikides lauludes on oma sõna jõud, mida on aidanud kaasa heli. Söök on olnud, et, et ellu jääda, mitte mingi eputamise koht, mis on praegu meie söök või toit. Et me paneme nii palju asju jumal kui söögilauas kokku, et me isegi enam ei erista, et mis seal kõik on, see ei ole, mitte, et meil on teda vaja aga me saame läbi niisuguste nippide ennast teha teistmoodi, nähtavaks või huvitavaks, kõik võistlevad, et kes paremini mängib, tantsib, teeb huvitavamaid sööte, anname läbi söökide tohutult kokaraamatuid välja šokolaadide kilud, et kas seda eluliselt vaja või seda iseenda näitamiseks vaja. Aga lapsed, nemad ei vaja seda ja nemad ei tea midagi ka ennisest elust ja vot siin ongi just see, et õpetajal on tohutud tähtis inimene praegu, et mitte kodu, aga just õpetaja, et kuidas tema õpetab ja suunab ja suudab selle endise maailma teha niimoodi nähtavaks ja arusaadavaks. Et laps tahaks omandada. Noh, ma arvan, et siin on Krista, just see praegu õige inimene rääkima, et kuidas tema õpetab lastele ja noh, meil on kuidagi kujunenud hetkel keegi läheb viiulit mängima, vaid noh, et see mingi niisugune pill, et seda prantsuskeelt ja viiulit mängivad ainult mingit väga-väga andekad inimesed, aga minu meelest Krista kool on just näide, et selleks peab olema hea suuna ja, ja see on üks pill nagu iga teine. Jah, ma tahtsin just Õie jutu jätkuks rõhutada seda oma eelmist mõtetki, et see kõik ju elab meie kõrval. Et seda tuleks rohkem märgata käia oma sugulaste juures külaelanike juures just maapiirkonnas ikka täiesti elab rahvakultuur kõige parem samas mõttes see, mis rahvale meeldib antud hetkel ja korda läheb, et just oht selle vana pärimuse interpreteerimisel seisnebki selles, et seda ei viida päevaeluga kokku võib-olla et see saab nagu asjaks iseeneses. Et aga kui me jälgime silmad lahti, siis näiteks siin Lõuna-Eestis on veel näha täiesti iseõppinud viiulimehi vanu lauljatest rääkimata. Et kui me neid märkame, et mida me siis nemad siin ja praegu ja täna laulavad ja mängivad, siis see on hästi oluline ja meie siin koolis proovimegi seda teha. Olgu selleks vahendiks milline Pill tahes või laul või tants, aga me teeme seda oma rõõmuks ja me teeme seda, mida mina praegu siin ja praegu täpselt siin maal elanud oleks vaja teha. Mina näiteks oma lastega, ma ei sunni neid arusaama teise maailmasõjaeelsest viiulimuusikast, ma ei sunni neid, see võib talle tulla kunagi hiljem see teadmine juurde, kui ta juba pillimängus ja oma loomingus on juba väga enesekindel ja ta teab, mis asja tema siin maailma sajab, siis võim hakkama. Äkki ma talle ka ajaloost. Et ma tahtsin just seda rõhutada, et me peame olema Eesti kahe jalaga siin ja praegu oma asja tehes maas. Christian, sul sai just valmis raamat sellest sõjaeelsest ajast äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. Ja selles on August polsti mälestused. Milline roll on seda sor tee kogumistööl? Nagu August põlsid tegi sellel säilitamisel fonogrammide tegemisel et rahvamuusika praktiseerimises sellel ehk siis nendel kirjalikele mälestustel, mida polst tollest ajast kirja pani 20. sajandi algusest on see väärtus, et kui me neid mälestusi loeme, siis me tõesti saame aru, et ei ole vahet, mis ajas sa elad kas siin või enne või tulevikus. Inimene on inimene ja probleemid on kõik universaalsed, nii et seda raamatut lugedes see on 360 lehekülge paks. Seda raamatut lugedes saab igaüks omal nahal tunda, et ahaa, 100 aastat tagasi elati nii, mis siin vahetan täpselt sama nagu tänapäeval. Või kas sina tajud ka, et maailm on samaks jäänud või on palju muutusi? Ma ei julgeks öelda, et ta on samaks jäänud, kuna meie elamise tempo on nii teine need vahemaad ja mida me saame näha ja kuulda, seda kõike on nii palju, see on niisuguses inimlikkus või, või perelaadis mingid probleemid, need on kindlasti ajatud. Aga nende ka hakkama saamine on erinev, et mulle tundub, et praegu on selles mõttes raskem elada, et niisuguseid väga kindlaid pidepunkte, et need on ära lõigatud ja midagi uut ei ole kinud. Noh, inimese elu on tegelikult ju lihtne ja lühike ja probleemid tekitame me tavaliselt iseendale ka oma kärsituses. Kui tuues siis see rahvamuusika laias tähenduses, siis mina saan aru, et vanasti ei olnud väga-väga palju erinevaid ütleme, viise või meloodiaid. Ja ka laulusõnad, mis olid, need olid millegi jaoks vajalikud ja iga pillimees või võilaulik tal oli kuidagi iseenda järgi tekitatud muusikamaailm, et praegu püütakse parata siit ja sealt ja, ja väga kaugelt. Kui mingi asi on kadunud ja sul on mingi väike killuke ja et seda killukest iseenda jaoks hakata täiustama või suuremaks tegema ükskõik kas muusika või riided või ka löök, et siis muidugi praegu saad abiliseks otsida kaugemaid näiteid ja siis läbi katsetada, et me oleme lihtsalt niisuguses seisus. Aga kui võtta nüüd tavainimese sünd ja surm see vahe, siis näiteks meil on praegu ju kadumas oskus selle oma elu lõpuga hakkama saada. Meil ei ole enam kolmekihilist perekonnamudelit ja sellest ei räägita, ei püütaki taastada, sellepärast et kui me ebamugavad olukorrad täisväärtuslike inimeste juurest, kes majanduslikult on riigile kasulikud et need niisugused lapsed, vanurid, püüame kõrvale tõrjuda ühed lasteaeda, teised vanadekodusse, siis me tekitame peres väga palju tühja ruumi. Aga nii nagu looduses üks puu tühjal maal on ohustatum kui liigirikas. Ja sama on ka meie peredega ja pere ja maa, kust me oleme tulnud, kust on tulnud rahvamuusika, millest me täna räägime? Mitte linnast, me räägime maainimeste rahvamuusikast, siis täisväärtuslikke külasid jääb vähemaks täis duslikus külas on olnud noori, vanu ja ka oma külahulle või niisugusi inimesi, kes ei saa hästi hakkama millegipärast, aga selleks ongi küla, et küla hoiab seda. Praegu on meil linnades korjatakse toitu ja noh, meil on nagu hoopis teistmoodi, proovid saadakse hakkama saada ja sama on ka ju rahvamuusika ei ole midagi. Eluväliste, ta ongi olnud elu üks osa, aga lihtsalt praegu ei ole, niisugune, on aeg. Mina usun väga, et ta saab elu osaks. Ma ei tea, kas ma olen ikka täielik optimist. Ma olen siin maal tegutsedes, et see meeldib inimestele ja nad tahavad seda teha. Siin meil on ju täiskasvanud, õpilased käivad innukalt kohal ja väga tahavad seda teha, neil ei ole peamiseks ambitsiooniks laval esineda. Teevad seda tõesti kas või pilliklubi, vormiksin kord nädalas lihtsalt enda jaoks. Ehk see ajalooliselt on ka ju olnud nii kuulamise kui osalemise muusika, võib olla rahvamuusika, ongi selline osalemise muusika. Lõpetuseks ma küsikski, et missugune võiks olla siis see rahvamuusika roll ja tähendus tänapäeval ja tulevikus. Teie olete mõlemad pühendanud, teie jaoks on kindlasti see elu osa. Mina leian, et kõige tähtsam on see, et tal ikkagi oleks funktsioon. Ta on millekski hea, et aitab midagi meil siin elus mitte kergemalt, vaid ilusamalt läbi ajada. Ta toetab meie igapäevategevusi. Muidugi tahaks öelda, et ja selle jaoks ma olen ju elanud ja tegutsen ja nii palju, kui oskan et see vähene, mida mina olen kogenud ja kuidagi ära õppinud mõnda asja omandanud paremini, mõnda halvemini, et see jääks peale mind kasvõi. Üldiselt ei ole väga suur Hoptinist, kui ma lihtsalt vaatan, kas või oma seto kultuurimaastikku, et kui mina olin väike, noh, võib isegi öelda mõned kümned aastad tagasi küla niisugusi pillimehi, et neid praktiliselt ei ole. Et need pillimehed, kes praegu tekivad nende põhi, on niivõrd teistsugune, et nad ei ole nagu sedalaadi küla pillimehed, et praeguse aja pillimeestel on nii palju teiste kultuuride Et niisugust vana pärast seto pillimehe igatpidi olekut, seda mõttemaailma ja ma arvan, et siin on ka see keel on taga, et noh, eesti rahvamuusika, et sealt kaob ära see niisugune erinevate piirkondade, et kõik oskavad kõiki kõikide pillidega võib mängida kõike, et niisugune peened oma nurga omapärad kaovad ära ja, ja sama on ka setomaal, et ei ole enam setomaal, et tantsime ainult seto tantse, tantsime kõike ja meie mõttemaailmas on nii palju ka seda eesti kirjakeelt, et ei ole ka seda oma keeltena, et kõik see keel ja olemine, kus sa elad, kui kiire see on, et need on niisugused mõjutused, et praegu tekib hoopis teistsugune, et noh, sinna vastu ei saa. Aga kui see mingil moel nõel, nii laulud kui tantsud, kui nendest räägitakse laialt, lastele seletatakse, proovitakse läbi teha. Et siis on vähemalt tulevikus lastel võimalus ise otsustada, et mida ma tahaksin rohkem, kuhu ma tahaksin minna. Et läbi selle muusika ja elamiskoha, et nad tahaksid jääda siia, et, et me vähemalt ei võta ära lastelt seda võimalust selle põhja pealt otsustada, et sellepärast on väga, väga oluline, et rahvamuusikat, et või noh, üldse meie olnud ajast räägitakse, õpetatakse, et antakse vähemalt mingigi võimalus, et nad ei alustaks oma elu mingist teisest kultuurist või, või selles mõttes tühjalt lehelt. Et iga õpetaja on kuldaväärt, kuidas suudab ise, et õppida ja seda, mida ta on õppinud oma kultuurist, seda edasi anda, et seda erinevust selles mõttes oleks palju, aga ta saksa kindlasti aru, et kust ta on pärit, kus on ta juured, et ei tekiks seda, et ma ei tea, et kust ma olen tulnud? Hindan selles mõttes kõiki õpetajad ja õpetaja ei pea olema õpetaja ainult paberiga, ka sinu vanaema, vanaisa, naabritädi sugulased, kõik on tegelikult õpetajad ja me terve elu, noh, öeldakse terve elu õpid ja ikka sured lollina ja see niimoodi ongi, et mida rohkem sa tead, seda rohkem tahaksid veel saada teada ja saad aru, et mida ma kõike ei tea, ka julge rääkida, julge õpetada, julgen küsida. Aga sealjuures ei ole see, kes sa oled, ära proovi olla keegi teine, sest kogu meie rahvamuusika helikeel, see on just sellepärast niisugune, et me oleme siia sündinud, see pinnavorm, need puud, need taimed, need on kõik meie mõjutajad, mitte Tallinna linn, ei ole rahvakultuuri mõjutaja olnud. Aitäh selline oli meie vestlus siin Mooste rahvamuusikakoolis. Rääkisime teemal, kuidas toimib rahvamuusika. Täna aastal 2014 esinejateks olid Õie Sarv kultuuri kandja ja Krista Sildoja pärimusmuusikahariduse edendaja ja mikrofoni hoidis käes ja küsis natuke. Liina Vainumetsa. Need arvustused, järelkajad kõigepealt kiitkused. Kolleeg. Ansambli kontsert, mis pühapäevasel viiendal jaanuaril toimus Tartus Ateena keskuses pakkus ansambli tunamulluse albumi, kes sa oled kava tervikuna ning lisaks kahte pala nende varasemalt plaadilt 2009. aastal ilmunud prii lapse ilmale. Sama koosseis, kes need lood on plaadistanud, esitas neid ka lava pealt. Oleg Pissarenko kitarr, Raun Juurikas klahvpillid, Mihkel märganud bassi, Ahto Abner löökriistad kahest varasemast numbrist muusika algaski esimesena õige aeg ja seejärel prii lapse ilm. Kahe vahele mahtus värske laureaadi, Eesti rahvusringhäälingu aasta muusika 2013 muusikaelu edendaja, pedagoogi, helilooja, ansambli juhi, kitarristi Oleg Pissarenko lühem sõnavõtt teemal, mis muusika see selline on? Tsiteerin kontsert, džäss või mitte, džäss või kaasaegne rokkmuusika või klassikaline muusika, ei tea. Aga küllap on õige aeg sellist muusikat teha tsitaadiga. Küsimus on selles, kas aeg on õige või et kas üldse on olemas õigemaid valemeid? Aegu jätaksin praegu lahke kuulajal kõrvale ja osutaks õige põgusalt hoopis tollele, mida Oleg Pissarenko ja tema ansambli muusika minu arust ei tee. Muusikat Ta ei rabele rübele, ei tee äkilisi vasakpöördeid kiirluubis siksakke ega ootamatuid tagurpidi saltosid, ei kaku kõrvust, ei tiri sabast ei vea ninapidi ei torgi, ei ärrita. Või kui siis vast ainult vähe kärsituma loomuga, kuule veidi ränka bändi muusika, vastupidi, enamasti võtab tublisti aega. Annab aega ja täidab ruumi õige tasapisi kihvt kihilt ja toon toonilt tihtipeale alates peale peaaegu eimillestki Pisi tasakesi, vaated vaikuse piirilt ajades teinekord läbi kaunis vähese helimaterjaliga. See ei käi üksnes sellise pala kohta, mille nimeks v n mis tõesti kõigest kahe duuri peal algusest lõpuni kulgebki sõnast, mitte liialdamist kohtab Pissarenko kirjutatud teemades, mida sambeli mängibki alatasa ja alatasa ja alatasa neid teemasid värvivad, vormivad nii minimalism, post-rock kui Jämbienti isegi New ei. Ja, ja kui terasemalt kuulata, siis jah, sessi element hakkab kõige selle sees samuti kõrva. Mihkel märgandi Raun juurika Pissarenko endo soolodes ehk enim. Ehkki neil on repertuaaris selliseid palu nagu kasvõi ansambli seni värskeima plaadi, kes sa oled nimilugu, mille kestes sõnatšess ei kipu küll üldse meelde tulema. Samas kuisest samastki palast kõnelda võivad vabalt võõrastada ka täiesti teistsugused, kaunis ootamatult kõlalised seosed. Algusesse rahuge tempo, kergelt pilvine ja hõre, vaikne trummid lõks. Toovad meelde vähemalt mulle vähemalt korraks paariks Bristoli trip, hop bändi mässi võtta kõige hilisemad hetked kas või ning aeg-ajalt, ent päris korralikult rokkima unustama Pissarenko bändi ühe vaieldamatult melukama loo prii lapse ilma elektroonilised Vihurid lubavad meenutada vähemasti siinkõnelejal vähemasti veidiks näiteks 70.-te aastate alguses sõlmitud muusikalisi liite, tolleaegse rokkija veel võrdlemisi siis noore minimalismi vahel. Näiteks sedagi, kui viljakalt toona mõjusteri Raili minimalism mus ansamblite huu, liitri Pythoussendi Rock kompositsioonidele. Aga eks äsjane osutus oli lihtsalt üks võimalik assotsiatiivne, eks kurss, mis renko bändi muusika juurest teiste aegade heliilmadesse teised kuulajad arvatagi tahaksid teha, kindlasti teistsuguseid viiteid. On minulgi muusikahimuline sõber, kes niipea kui selle ansambli muusika jutuks tuleb, tahaks Pissarenko kaika kohe pikemalt kõnelda, näiteks maikuul Fildist hoopiski entoleegis ja ilmselt ma kahtlustan, räägiks pigem suurest Johnscoffillist suurema mõnuga. Aga jah, meenutades nüüd korraks veel viimast korda, seekord eelpool juba möödaminnes mainitud kujuteldavat kärsituma loomuga kuulajat, kes muide nii väga kujuteldav ei olnudki. Ühe seesuguse, parajalt naljahimulise ja kergelt kärsitu võituga, istusin kontserdil kaunis lähestikku. Niisiis sama mõnevõrra aru ka niisuguseist kuulajaid, kes täiesti heasoovlikult viitavad sellelegi, et et ilma igasuguse kahtluseta on kõnealune ansambel aastate jooksul vaated täiuselähedaselt omandanud vähemalt kolm tempot, aeglase, veel aeglasema ja kõige aeglasema mis kahtlemata pole veel kogu tõde ja ainult tõde, kuna lood nagu prii lapse ilm ja kõik on dünaamiliselt hoopis mitmekesisemad, jah. Aga kolmandast küljest väga napi helimaterjaliga, mahedate toonide ja aegluubiga oskab Pissarenko bänd osavasti toimetada juba pikemat aega tõesti lausa aastaid. Vahest võiks nüüd edaspidi nii vahelduse mõttes kasvõi vahepealgi suurema hoo ja suurema värvikarbiga ka mängida või isegi lustile hullata? Milleks kõigeks, aga kõigeks muuks? Siinkohal asjaosalistele soovin minagi jõudu ja tervist. Nii rääkis Tiit Kuznetsovi Ja nüüd saab sõna Türi muusikaõpetaja Kiiušits. Möödunud aasta 29. detsembri pärastlõunal pakkus aastalõpumeeleolu Türi kultuurikeskuses dirigent Liliann Kaivi juhatamisel Eesti muusikaõpetajate sümfooniaorkester. Kultuurimajja jõudnuid ootas ees kontserdieelne tuttav sigin-sagin. Mõni minut enne kontserdi algust oli selge, et saal oli suures osas hõivatud mõnes reas üksikud vabad kohad. Rõdulgi kaks rida publikut. Peagi algava aplaus andis tunnistust pillimeeste saabumisest lavale. Oma rahulikul moel astus mängijate ette Lillian Kaiv ja teadvustas kindlal häälel. Esimesena tuleb ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti sümfoonia number 29 tuur, mille alapealkiri on õnn. Esimene osa, allegro, moderaato ja esimesed poognatõmbed ja toon ei reeda mingit ärevust. Loodan, et ei eksinud, lugemisega aga neli esimest viiulit, 13 viiulit, kolm alti, neli tšellot ja üks kontrabass kõlavat kenasti tasakaalus moodsad, pile omased head kontrastid. Piano kõlab sametiselt ja forte säravalt. Aktsendid on täpsed, teine osa andante. Selles osas naudin Mozart diviisi rikkust. Interpretatsioonis jõuan tähele panna mängijate dünaamilist nüansirikkust ja sulandunud muusikasse kuidagi ruttu sai läbi kolmas osa menu eto tantsuline osa, kus muljetavaldavat keelpillide ühtlaselt välja töötatud stressid. Neljas allegro Kons piiritu tundub tehniliselt nõudlikum osa olevat just riiulitele on kuulda ja näha mängijate püüdlikkust. Lavale lisanduvad puhkpillimängijad. Kadimpanid leiavad järgmises loos rakendust Louisi pokkeriini variatsioonid öisele Madridi sõjaväerongkäigu muusikale. Dirigent leiab nutika lahenduse ja häälestab järgnevalt publiku teose kuulamisele. Kujutage ennast metsa. Lumi on ka väike naerupahvak saalis. Teist mööduvad rongkäigus, päkapikud tulevad eemalt ja lähevad. Päris julge, aga humoorikas võrdlus, sõjavägi ja päkapikud. Aga publikule sobib. Muusika on tõesti muinasjutulise kõlavärviga. Väga huvitavalt kõlavad duetid, tämbrit, vaskpuhkpillid, viiulid, puupuhkpillid ja viiulid, fagotiflöödid ja keelpillide pitsikaato. Kiitus mängijatele. Dünaamiline plaan on väljapeetud ja õnnestunud. Ruumiline efekt on saavutatud, justkui seisad, kuuled, kui keegi eemalt tuleb, jõuab sinuni ja siis kaob, eks ikka metsa vahele. Nüüd on laval ka tromboonimängijad. Loen kokku 14 puhkpilli ja kaks löökpilli, 15 keelpilli vastu. Huvitav, huvitav. Kõlama hakkab Franz Lehari palli sireenid vahel Sid operetist lõbus lesk. Esimestest koos kõladest on selge, et orkester kõlab kenasti. Pillide unisona nauditav teemaliinid, hästi välja toodud Tuua mängijatest rütmipillidel impaniidia plaat, pillid on raudne, klaveri kõla jääb kahjuks tagasihoidlikuks. Kui silmad kinni panna, siis saavutab täiesti aastavahetuse peotunde ja milline forte lõppu akordides. Selle tundega mindigi väikesele vaheajale. Eduard Tubin süüt eesti tantsudest kolmanda osaga setu tants. Nii algab kontserdi teine pool eestlaslikult tuttava harmoonia ja helikeelega tempokas tants õnnestunud esituses. Pillide soolo osad on meisterlikult esitatud, kõrv ei taba ühtegi vale nooti. Dirigendi täpne käsi ja mängijate tähelepanelikkus garanteerivad sujuvalt kindlad tempomuutused. Vaieldamatult on see kontserdi kõige värvikam lugu Johann Straussi juunior per peetum mobile. Opus 257 teadvustab taas dirigent ja selgitab, et tõlge tähendab igavest liikumist. Vaatame, kaua me liigume. Särtsakas karakter ja targalt valitud tempo, kaotamata Straussi muusika pidulikkust. Vaprate keelpillimängijate Ilus legaato, Depay ja puhkpillide koosmäng. Nii kiires tempos üllatab heas mõttes ootamatu lõpp. Dirigent ütleb ja nii edasi. Kõlama hakkab Pjotr Tšaikovski Polones ooperist Jevgeni oneegin. Ilus pidulik. Käes on Aja puudutus, kus mängijad, kuulajad ja muusika. Üks aplaus on pikk ja katkematu. Ühel hetkel tõusevad kuulajad püsti. Seda ei juhtu tihti meie majas Türi kultuurikeskuses. Muljeid jagas muusikaõpetaja tiirusid. Kaja järgmiseks Igor Karsnek kontserdiarvustus. Teisipäeval, seitsmendal jaanuaril esines Eesti Raadio esimeses stuudios ansambel luu ja jätkus nende ühine kontserdisari Eesti rahvusringhäälinguga ja see kannab nime urr. Kontserdil käis Igor Karsnek kaval eesti muusikast, et missugune valik oli. Valik oli väga huvitav maks võib-olla üldse pihta sellest, et kontserdi kava oli väga terviklik ja, ja noh, selline pooleteise tunnine formaat, maksimum see muidugi interpreetide väga kontsentreeritud noomised nii ehituslikult kui ka kavavaliku suhtes ja see Eesti uue muusika, mis kõnealusel kontserdil kõlas, oli kirjutatud lähtuvalt modernismi traditsioonist, mitte postmodernismi traditsioonis ala minimalism, postminimalism ja muud heakõlalised, sellised suundumused, kusjuures seal kavas oli kaks esiettekannet, Andrus Kallastu troopuste profondis ja Märt-Matis Lille. Oota Rõud ehk sügisene tee, mis mõlemad kannavad aastanumbrit 2013, kuid täiesti ise ette kanda ka vääriliselt oma. Sellise uudiskünnise ületamise poolest. Olid kaks Alatoorilist lugu üks Udo kasemetsalt millel on väga pikk pealkiri enne Chimas ja Jaan koha rondo Alatoorika klaverile tähendab eesti publik teisti. Raudselt ei ole kumbagi teost tõenäoliselt ikkagi kuulnud, sest Kasemets on Kanada helilooja ja Kanada muusikasõbrad, ilmselt teavad muusikat palju paremini kui kodueestlased ja Jaan koha muusikat, ma julgen väita. Eriti just ei taha meile isegi muusikateadlased, võib-olla olen kuulnud mõningate lastelaule seetõttu tema rondo ajatoorika klaverile, mis kõlas Taavi Kerikmäe suurepärase ettekandes avas muidugi täiesti uue tahu selle meil juba praktiliselt unustatud helilooja loomepagasis aastast 1967 on seal jah, ja muidugi kui öelda selle kohta, et see on uue muusika, aga no need piirid on tegelikult väga kõikuvad, sellepärast et see teos, mis kõlab praegu väga modernistlikud kus on kombineeritud seeriatehnika, Alatoorika on tegelikult kirjutatud kaks inimpõlve tagasi, mis on 47 aastat. Need aga noh, ega vanamuusikast seda ka nimetada ei saa. Tegelikult tahtsin rõhutada seda, et Alatoorika, mis kõlas nii kasemetsa ansambli teoses kui Jaan koha klaveriloos nõuab tegelikult väga suurt artistliku meisterlikkust ja sellepärast näiteks Kasemetsateoses notatsiooni polnud notatsioone väljendust läbi erinevate sümbolite nagu kaartide ja ühesõnaga asjad, mis noodikirjas nii kaugel kui üldse olla võivad. Ja Jaan koha teos on ka selline aad, libitum, avatud vormiga, mis tähendab, et võib hakata keskelt mängima, siis minna lõpu peale alguse peale. No ja seisab muidugi artistile väga suured nõudmised ja sellepärast, et tegemist on tegelikult põhimõtteliselt performans siga. Ja olgu öeldud, et esimesed perfomance maailmas üldse häppeninge nime all tegi ei keegi muu kui Jon Keitš, kellega Uuda Kasemets olevat läbi käinud ja tihedal suurenud teada ainukene eestlane ja Udo kasemetsa aasta 2005 kirjutatud see kiiruse pealkirjaga lugu on teistel Jon Keitši vaimuse vabale koosseisule, et mis milli tahate, seda mängi seda trikki kasutanud John Keith ise korduvalt ja usutavasti väga mitmeid ka tema järgijad ja jüngrid. Nüüd, kui rääkida esiettekandele, sest joostes siis Andrus Kallastu roppuste profondis oli nauditav kompositsiooni ses tähenduses selles mõttes, et seal tekkis kahe erineva faktuuri, millest üks oli selline teramine väga detailiderohke ja teine joont, linaalsust ja kestvust rõhutab nende selline koos mõjub koos sünergia, mis toetuselise klaveri madalas registris ostinaatse sellise põhja peale modernismi traditsioonist lähtuv teos on see kallastel küll, kuid lõpus tuli sisse ka teatanud minimalistliku momente tähendab detailide kordus mitte nagu Steve rassimotiivide kordus, vaid detailide, selliste optinaatus kordus. Tatjana Kozlova teos ask õõs mis oli mõeldud löökpillidele ja live-elektroonikale, seda lugu on usutavasti uue muusikasõbrad siin Eestis varem kuulnud ansambel U esitluses. Ja selle uuesti mängitakse on muidugi väga õige, sest see on väga hõrgu helikeelega teos. Kozlova on eriline anne ja eriline kõrv leida selliseid seeritud väga erakordseid ebatraditsioonilise kõlavärve. See teos ei kõla ka löökpillidel sõna trummide mõttes, vaid see jaoks on klaaskausid üks lillevaas ja ühesõnaga asjad, mis on meiega koduses majapidamises. Aga muidugi väga oluline on selle Kozlova loobule see heli elektrooniline järeltöötlus, sellepärast et see annab teise, teise ruumi dimensiooni, seal tekivad omad omad, sellised kordused lihtsalt heli pannud. Ja, ja põhimõtteliselt kuigi solistiks on, on löökpillimängija antud juhul Vambola Krigul, kes seda suurepäraselt esitas. Muidugi ilma Tammo Sumera väga meisterlikku heli, järeltöötluse ja väga tilk kaatse heli reži. Muidugi see lugu oleks, kõlab muidugi hoopis teistmoodi. Ja Märt-Matis Lille sügisene tee on väidetavalt nagu helilooja ise ütles, on inspireeritud Ühest haigust, mille ta ka ette luges. Mööda seda teed ei kõnni keegi sügisõhtu, väga lakooniline, mitte 17 silti, ma lugesin isegi pida siia 14 silma. Aga selline detailide Hobuses oli muidugi täiesti jahmatav, kui seda kuulata tähendab detaili poolt vähe, aga mitte ühtegi ülearust ja nende detailide koosmõju ja see artistlik väljatoomine kuni lõburlannetti sellises humoristliku, ma kasutan siukest poeegiste väljendit sellise sügisõhtu melanhoolia väljendamiseks. Ma usun, kuulajad mäletavad, mis haigust ma rääkisin, et see oli väga kujundlik muusika ja tõtt-öelda ma selle Märt-Matis Lille hobuse peaga mõtlesin. Tubli tüki pool tundi kontsert oli läbi ja läksin koju. Kõneles Igor Karsnek sülgaja. Ja viimane järelkaja tuleb Tartu Pauluse kiriku organistilt ja kori juhilt. Anna rumalalt. Kolmandast jaanuarist kuni 10. jaanuarini käesoleval aastal suundusid erakordselt paljude inimeste sammud Tartu vanalinna Tartu Jaani kirikusse. Tavapäraselt on jaanuari alguseks jõulukuu vilgas kontserdielu vaibunud, kuid sel aastal oli Tartus teisiti. Tartu Jaani kirikumuusikajuhi Elke hundi ideest ja rõõmsameelsest asjalikust korraldamisest sündis Tartu talvemuusika festival ehk kammermuusikafestival mis koondas musitseerima Tartu professionaale ning parimaid muusikakoolide õpilasi, samuti Tartu lapstähti. Nädal aega kestnud festivali jooksul toimus 13 üritust ja kõlas muusika regilaulust. Kuni ooperini oli üheksa kontserti, kolm keskpäeva, muusika veerand tundi ja kolmekuningapäeval regilaulumissa. Iga kord seadis kirikusse samme 60 kuni 70 inimest. Esimese õhtu kontserdi sisustas abielu paar Heiki anne palju klaveril ja tšellole säravas koostöös ja kooskõlas klaveriduo Ebe münteli ja Jorma Tootsi esituses kõlas paeluvalt Pjotr Tšaikovski klaveripalade tsükkel. Aastaajad. Põneva kõlapildi lõid viiendal jaanuaril taas Tanel Joamets klaveril ja Tiit Joamets marimbal ning vibrahvanil. Pianistide kõrge tase panid Tartu muusikute üle siirast uhkust tundma. Kontsert kaunis klassika tõi kuulajate ette taas Vanemuise ooperisolisti Karmen poisi kooslus akordion, flööt, orel ja soolohääl. Need pakkusid kõrva hellitava elamuse. Külli Kudu lande lampe, kitse ja Elke hundimuusikas oli tunda ühist hingamist ja rõõmu õhtusse ära silmaks oli poiss-sopran Alger Ahuna, kes koos klaverisaatja Maarika Langiga eesti rahvaviisi ning säänsansi Ave Maria esitas suure ruumi, täitis lapse heleõpetust saanud hääl ja pälvis kuulajat. Meeleliigutuse talvemuusikafestivali ainsaks külaliseks oli Sepp Warhol Soomest. Ta saatis klaveril ooperisolist Atlan Karpi. Nende kava sisaldas sakraalsesse ruumi väga sobivat muusikat. Mussarkski Sviridovi ja Sibeliuse sulest. Vägevad venekeelsed laulud väelises esituses. Kaheksandal üheksandal ja 10. jaanuaril. Õhtukontserdid sisaldasid Tartu Heino Elleri nimelise muusikakoolinoorte talentide ja nende õpetajate ühiseid või kordamööda etteasteid. Viiuldaja Kristel Eero ja Põldoja koos õpilastega tegi võluva jalutuskäigu Hendeli seltsis. Samuti kuulsime viimasel päeval, 10. jaanuaril Mari Toominga juhatusel Arsise kellade koori. Kontsert. Trombonissima tõi kuulajate ette noored Tartu või Tartust välja kasvanud tromboonimängijad Toomas vana Magnus Leok, pardi Mait Petersoni, Priit soni juhendusel ja teisigi ning Elleri muusikakooli õppejõu Jaan Kapi klaverisaade oli voolav ning innukas kogu õhtu särav. Kokkuvõtteks arvan, et talvemuusikafestivali korraldamisele pani teatava pitseri see, et Tartu kirikutes ei ole praegu suurt kontsertorelit. Rõõm on tõdeda, et Tartu olukord on paranemas. Tartu Pauluse kiriku orelit juba esitatakse Saksamaal Kiili orelimeistrite käe all. Loodame, et kahe aasta pärast on Tartu talvemuusikafestivalikülastajatel ka suurema oreli kõlasid võimalik nautida. Tartu talvemuusika festivalile vaatas tagasi Tartu Pauluse kiriku organist ja koorijuht Anna Humal. Aeg kuulata nelevastenfeldi muusikauudiseid maailmast. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Eile, 10. jaanuaril suri muusikateadlane ja muusikaajakirjanik Avo Hirvesoo. Sirveso sündis Võrus 23. septembril 1935. aastal. Hariduse sai ta arhitektuuri ja ehitustehnikumis ja Tallinna muusika ka koolis. Teooria erialal Tallinna riiklikus konservatooriumis õppis ta muusikateaduse erialal Karl Estheri käe all. Muusikaajakirjanikuna alustas Hirvesootööd juba üliõpilaspäevil. Hiljem töötas ta Eesti raadios muusika toimet Dajana kultuuriministeeriumis ja samuti Eesti Televisioonis. Muusikajuhina. Avo Hirvesoo on paljude muusikaartiklite ja raadio- ning telesaadete autor. Pagulasmuusikute loomingu elust ja tegevusest kõneleb hirvesoo 1996. aastal ilmunud raamat. Kõik ilma laanen laiali. Ilves oli Eesti heliloojate liidu liige 1966.-st aastast. Internetis üht kõige ulatuslikumad, kontsertide ja esinejate andmebaasi haldav lehekülg pahtre avalikustas möödunud aasta statistikat ka, kus on esindatud enamus suurte kontserdisaalide ja ooperimajade ning festivalide infost kui 2013. aastal enim esitatud heliloojate nimekirja. Esimesed olid ootuspäraselt Mozart, Beethoven ja Johann Sebastian Bach Sis neljandalt kohalt leiame Benjamin Britteni, kelle sünnist möödus eelmisel aastal 100 aastat. Kaasaegsetest heliloojatest osutus kõige rohkem mängitud heliloojaks aga Arvo Pärt. Üldises tabelis kuulus talle 38. koht. Pärt on kaasaegsete heliloojate arvestuses pahträki tabeli tipus juba kolmandat aastat järjest. Pahtrack on oma statistikas võrdõiguslik, kus põhimõtteid hindavate inimeste jaoks esile tõstnud ühega kurvema fakti. Nimelt kõige rohkem esinevate dirigentide top 100 sisaldab ainult ühte naist. Selleks on 70. kohal olev märin. Alsop. Pahtrek tõdeb. Ta oleks ilmselgelt palju kõrgemal kohal, kui nende andmebaasides kajastuksid. Ka pooltimorisime Puunia orkestri ja Sao Paulo riikliku sümfooniaorkestri kontserdid, kus Allsopp on muusikaliseks juhiks. Natukene tasakaalust väljas oli ka naiste meeste osakaal juba varem mainitud heliloojat nimekirjas. Esimese naishelilooja Clara Schumanni leiame alles 182.-lt kohalt. Kaasaegsetest naisheliloojatest oli kõige rohkem esitatud heliloojaks džudit pingam, kes oli üldises tabelis kohal number 202. Enim dirigendipuldis seisnud dirigentide nimekirja tipus troonib 99 kontserdiga Valeri kergiev teisel kohal, tema järel on Andris Nelsons kõige tihedamalt laval käima. Orkestri tiitli sai pahtrackis San Francisco sümfooniaorkester 146 esinemisega seejärel New Yorgi Filharmoonikute ja Chicago Sümfooniaorkester. 2013. aastal jõudis pahtracki andmebaasi kokku 15091 kontserti, 4500 ooperit ja 2500 tantsuetendust. Dirigent Vassilisi naiski lahkus detsembris Moskva suure teatri peadirigendi ametist kaks nädalat enne uue ooperiproduktsiooni lavale tulekut milleks olid Josep Verdi Don Carlo, mida ta pidi juhatama sinaiski. Enda sõnul ei puudutanud tema lahkumine kuidagi nimetatud ooperietendust. Kõik vajalikud ettevalmistused ooperiga olid tema poolt tehtud ja lahkumisotsusega kauem viivitada ei saanud. Lahkumise põhjuseks oli mittemõistmine peadirigendi ja uue teatri direktori vahel. Sinaiski ei olnud rahul teatri direktori muusikaliste valikutega. 66 aastane massilisi naiski oli suure teatri peadirigent alates 2010.-st aastast. Töötanud Läti rahvusliku sümfooniaorkestri peadirigendina ja hetkel on ta veel Malmö sümfooniaorkestri peadirigent ja BBC Filharmoonikute peakülalisdirigent. Muuhulgas lisati massilisi naiski hiljuti dirigentide nimekirja, kes soovivad kandideerida Peterburi riikliku akadeemilise sümfooniaorkestri peadirigendi ametisse. Sinaiski aga ütleb, et temalt pole midagi selle kohta küsitud ja et tema nimi Pole nimekirja sattunud tema enda initsiatiivil. Serbia heliloojad Šefčovič võitis 2014. aasta kroom aieri, muusikapreemia ja 100000 dollarit preemiaraha. Võidu tõi talle teos kammerorkestrile, mis kannab nime on ka king of the haat. Kroo Mayeri preemiat annab igal aastal välja kroom Airi fond Luismil ülikoolis ja seda välja paistma teoste ja ideede eest kunstiteaduse ja humanitaarvaldkonnas. Möödunud aastal sai preemia hollandlane Michel van der Aa. 1975. aastal sündinud jura, Šefčovič tegeleb lisaks heliloomingule ka viiulimänguga. Oma võidutööd kirjeldab ta kui instrumentaalsete taati, mis on saanud mõjutusi muuhulgas ka Johann Sebastian Bachi muusikast. On kaaling ohte, haat on kirjutatud 13-le instrumendile. Aastast 2000 elab sihvkovitš Rootsis ja Stockholmi kuninglikus muusikakolledžis. Ameerika arhitekt Frank Gerry, kelle tööde seas on kuulus vooltis nihool Los Angeleses projekteerib uut saali nimega las salatu tammel, mida ehitatakse Venezuelasse Gustava Dudamelli auks. Duda meil on hetkel Los Angelese Filharmoonikute ja samuti Simon Polivari noorteorkestri peadirigent. Lassalla Duda Melli juurde peaksid tulevikus, kus kuuluma kontserdisaal, harjutusruumid ja õppeotstarbeks mõeldud klassiruumid. Ajalooline klaveritootja play Jell sulges oma viimase töökoja. Kuna tipptasemel klaverite tootjad on tihedas konkurentsis, siis play-l on viimastel aastatel pidanud kasumi asemel leppima kahjuminumbritega. Pleieri klaverid on ajaloos mänginud tähtsat rolli. Näiteks eelistas pianist üksopäeniust ignots pleielli Pille. See klaverivabrik asutati 1807. aastal ja peagi kogus vabrik kuulsust oma silmapaistvate pillidega. Pleier i firma on ajalukku läinud veel sellega, et tootis esimese üleni metallist raamiga klaveri. Ta on muusikariistade transportimine lennukis. Alates möödunud aasta lõpust hakkasid Euroopa Liidu lennujaamades kehtima uued reeglid muusikainstrumentide transpordi kohta. Nüüdsest peaks saama kõiki isiklikuks kasutamiseks mõeldud muusikainstrumente lennukisse viia läbi rohelise tsooni. See tähendab, et instrument Te ei pea tollima erinevalt varasemast, mil tuli kõik instrumendid tollis deklareerida. Maailma tolliorganisatsiooni. Peasekretäri sõnul parandab see nii riikide kultuurielu kui ka majandustegevust. Suurbritannias kuulutati uue aasta puhul välja inimesed, kes pälvivad mõne aumärgi või teenetemärgi. Muusikut said värske tiitliga märgitud helilooja ja dirigent Pietro Mäks Valdeimis, kes on muuhulgas niinimetatud kuninglik muusikajuht kuningakojas. Talle omistati ordan, mis kannab nime kompanjon Nov anale. Teavici puhul märgiti ära tema kuninglikest sündmusteks komponeeritud teoseid ja tõsteti esile pingutusi Šotimaa muusikaelu edendamisel. Ka dirigent saime rattur, kes on juba 12 aastat olnud Berliini Filharmoonikute peadirigendiks sai teenetemärgi nimega Oro Merrit ordeni teenišvelbianist Steveanhaav, kellele omistati teenetemärk nimega komandör AfD maost. Eksaland After pretis empaja. Muusikauudiseid maailmast ei meieni nelejevatenfelt. Tünga ja. Kuulsite saadet heliga ja selle koostasid toimetaja Liina Vainumetsa ja helioperaator Katrin maadik. Aitäh teile kuulamast. Kaunist nädala vahetust. Sülgaja.