Tervist, head raadiokuulajad, algab saade, quo paadis ja mina olen saatejuht Markus Järvi. Täna olen külalistena mikrofonide kutsunud kultuurirühmitused Umm liikmed Kaur Kender ja Mart Tin Luiga tervist. Tere. No esimeseks ma tahaksin välja tõsta teema Soumm ja meedia. Mulle ei meenu, et kogu selle sirbi afääri ajal oleks üldse aset leidnud sellist vestlust, nagu me praegu peame. Ja kus siis Kenderilt ja tsa ummi esindajatelt oleks üldse rahulikult küsitud, mis üleüldse toimumas on. Ja pean tunnistama, et mina üritasin teid kätte saada ja verivärske quo vadis eetrisse lasta, kuid toona tulutult. Ma ei mäleta täpselt, kas oli see 47. või 59. tulutu telefonikõne kuid igal juhul ma pidin siis lõpuks loobuma sellest üritusest. Kaur Kender. Martin Luiga, millest see tulenes, et sellist rahulikku vestlust meediaga toona ei sündinud ja kas oli see pigem nagu meediapoolne plokk, kui teiepoolne tahtmatus meediaga suhelda? Me meil ei olnud tahtmatus meediaga suhelda selles mõttes, et ma vist ainult sellega tegelesimegi mingi Väga palju menu käest küsis toobedara, küsis online-intervjuud ning sai seal. Jah, et, et aga, aga jah, sellist sellist mahaistumist kui nagu tõtt rääkida, ega siis me mõtlesimegi sinuga seda teha siin aga, aga see läks ühel hetkel nii intensiivseks ja see kisa läks ühel hetkel nii suureks, et me me tundsime üsna selgelt, et meil ei ole selles kisakooris nagu suurt midagi rääkida, et kui nagu suurem osa kõik, kes keegi eesti kultuuris on, kleebib oma suu kinni ja siis karjub vaikides, siis me ei tahtnud nagu sellest kuidagi osa võtta, et seal ei olnud enam midagi selgitada. Aga ma ütlen, et sellest, et sellepärast me olemegi siin, et noh, väike selline tunne, väike võlg jäi sinu ees, et nagu tulla ikkagi. Seda on hea kuulda, sellepärast et tõesti leppisime kokku selle intervjuu ja nüüd me siin nüüd oleme. Jah, poolteist kuud hiljem, aga hea olla siin klassikaraadiost, heid, vaadata silmast silma, rääkida nendel teemadel, tõesti. Te rääkisite siin sellest, kuidas eksju, kultuuritegelased liimivad oma suu kinni, selline üleüldine protest selle vastu, mida te tegite, leidis aset, eks ju kõik protesteerisid, kes vähegi olid kuskil midagi. Nojah, okei, tähendab võib-olla kuskil oli mingisuguseid tuttavad teil, eks ju, ja siin mõni oli, oli lihtsalt vait, aga väga valjud kultuuritegelased nii-öelda kannatus katkes, tekkis selline tohutu laviin, eks ju, kriitikat. No tavaliselt küsitakse sportlastele. Et tunne oli äge Mis tunne kui nagu Kaplinski ja kõik teised eesotsas, eks ju. Panevad oma, usume, olete põhjus. Ma usun väga sellesse, et kangelase suuruse defineerib tema vaenlase vägevus ja o meie vaenlased on vägevad. Ja kõike, on vist ikkagi liialdus öelda, et ma soovitan tamm galeriisse minna, vaadata Raoul Kurvitz näitust amfiibhobustest ja seal on hästi ilus maal, võib-olla selle näituse keskne maal on, on vahejuhtum kontoriruumides mis on inspireeritud sellest samast sirvi äss, täna ma julgeks öelda, et ikkagi ikka kaugeltki mitte kõik, vaid ikkagi noh, 41 tüüpi olid need. Tegelenud me kindlasti oli meil toetajaid ka. Aga aga jah, et mis on selline võib-olla eksitus ja mida, mida isegi selle sel ajal, kui me seda tegime, mitmed tuttavad helistasid, ütlesid, et kes ei tahaks rääkida mingi suhtekorraldajaga või siis ei tahaks nagu mingit. Suhtekorraldus tehes mu vastus, oli see, et nagu noh, me ei ole siin suhtekorraldus No meil tähendab see, see, kuidas suhtekorraldajad üritavad kaaperdada ära kultuuriruumi, üritavad ära kaaperdada ettevõtlusruumi, üritavad ära kaaperdada poliitilist ruumi, et kõik on nagu õige, kui sa teed ainult suhtekorraldust, siis kõigele suhtekorraldajatele Kuulatakse tähendab pilt nagu see ei ole suhtekorraldus, mida me ajame. Teiste sõnadega, te läksite lihtsalt peale, on siin kõik kultuurieliit ka, kirjeldas seda, eks ju, et Maarja Kangro ja kes siin olid kõik ka meil siin stuudios tegelikult klassikaraadiused. Kaur Kenderi oli pikk nahkmantel seljas ja, ja teistel ka niimoodi võeti sirp üle, eks te tegite midagi, mida te arvasite, et see on õige arvata siiamaani. Ja ma võib-olla tahaks vabandust paluda, et vallandasime selle Debora Vaarandi või kelle Me vallandasime, vabandust, Debora Vaarandi, kui me vallandasime. Minu meelest oli see, kus ma esimest korda toimetusse sisse vajusime, oli ka nagu täiesti tsiviilne üritus ilma ilma paugutsemiseta, ilma viinapudelit, et ilma selleta, et inimesed oleksid seest suitsu teinud. Doris Kareva, kellede vallandasid, aga jälle tuleksin Selle teema juurde tagasi, et jällegi tahaksin teada seda, et mis teie mõttes oli, kui te tulite niimoodi nagu sirpi sisse, eks ju, mõtlesin, et okei, et nüüd hakkame tegema kultuuriajakirjandust, aga läksite näiteks siin teie poolt nimetatud Toris. Kare ja mina ei ole seda öelnud, seda ütlesid sina. Kareva juurde. Vallandasid teda ära ja siis no mida te mõtlesite, et missis vallanduma hakkab, mis, mis laks nagu lahti läheb kultuuris olite valmis selleks? Nüüd tagantjärgi targutada on üsna imelik, eriti nagu personaalteemadel, et ega me ei ole vähemalt selles mõttes, et see, mis me teeme selle ideoloogilise platvormi Est suhteliselt, nagu selle väljaütlemisega tegeleb Martin ja statistilised ja muud küsimused on Robert ja mina olen lihtsalt temp, instrument, ma võin nagu lihtsalt asju veel. No mis on üldse somm, saun, organisatsioon, ja sellele saab ka vastata niimoodi, et kui me vastame, Robert Kurvitz romaani püha ja õudne lõhn maailmas siis samm on selline psühhotroop, näe mõtete lugemise aparaat. Mil, mis siis mis siis pannakse selles romaanis ühe tüübi ajude külge. Ma võin võib-olla selle loo ette lugeda, mis juhtub natsi ja lapsevägistajad ka, kui temagi ajude külge kinnitatakse aparaat nimega somm. Mulle meeldis kogu aeg, kui me seda asja, mis me tegime, siis mulle meeldis seda asja mõelda, et me panime eesti kultuuri natsi ajude külge Soumm ja siis see, mis juhtus minu jaoks, peegeldas seda, mida ma teadsin juba romaanis, et mis siis näha on, kui somm ajude külge pannakse. Et seesama asi juhtus siis eesti kultuuri establishmendiga. 20 aastat hiljem õhtul. Viitkun hird vaatab hädist, koostöö politseiagenti ülekuulamisruumi trellitatud akna ees. Põlastusväärne hird kannab oma halli vanglakombinesooni. Helkurribale on kirjutatud widgun Hirdja, ta number koos tähtlühendiga. Koostöö politseiagent koorib pintsaku seljast, pill apsele aknas hooletult maha. Särgil on higilaigud kaelal. Agendi liigid, liigutused on koordineerimata, särgi rinnal, värskelt trükitud märkos külalise tunnuskoodiga, ventilaatori ümise. Kuule, sa oled ju purjus, widgun vaatab üle õla ukse juures seisva kordniku poole. Viinahais käib üle pea, palun, viige ta ära, siis mul ei ole mingi tuju. Kuulab muiates katkendeid matsieki vestlusest kordnikuga. Viis minutit, 10 minutit, lapse elu on kaalul. Uks sulgub valvuri järel ja Tereesi käes välgatab hetkeks üks kahtlase ehitusega vutimatši. Hääldab widgun, oledki Koiko. See on ju nagu Kavrillide peni, mingi kahe järgi oli madal eluvorm. Nii Hirdi käed kui jalad on seekord raudus, massiivsed rauad, painutavate käsi ebamugavalt selja taha. Aga sellest hoolimata vedeletav kuidagi aaderlikult. Sa valetasid. Kellelt sa joonise said? Reisi silmad on hägusevõitu, mees pilgutab neid vihaselt. Kuule, kas sa oled kuulnud sellest eugeenikaalasest uurimusest, mis kiidab Koiko alandlikku meelt, kellelt sa joonised said, siga? Õpetlane, tead, soovitab teie rahvas seal kiptidega ristata supertöölisteks. Vait. Trees tõmbab ülekuulamisruumi akendele terasest kardinad ette. Järsult läikiv ruloo langeb raginaga ja otsekohe kostab selle peale lukuaugust kordniku närvilist võtmemürinat. Idioot, sa tahad kinni või me siin järgime deklaratsiooni, meil ei ole mingi kraadi anarhia. Akendeta toas puhtas raudhallis valguses seisab teorees matši ja teeb laua peal kohvrit lahti. Sinna vooderdusse mahub täpselt üks rauast karp ja selle peale on valgete tähtedega kirjutatud sa. Kirdi silmad tulevad hirmunult koobaste sügavast välja. Ukse tagant kostab peksmist. Sul ei ole selle jaoks luba, sul peab luba olema, näita mulle oma luba, mida sa ütlesid maikuule, mingi siga kiunub kogu aeg. Teresleb raudkarbiga Hirdile näkku, vangla Umbensiooni rinnale voolab paksult verd. Hird vingub Ta ninajuurelt punase kallerdise keskelt paistab väike täke valget luud. Mees minestab ukse tagant, kostab kordniku summutatud ähvardusi, aga lukuaugus ripub reisi teemantvõti. Ma olen koostöö politseiagenti Rees matšiek Mirova kraad. Mul on seaduslik õigus ülekuulamiseks ja kui selle uksega veel nikud klõpsimine vaikib hetkeks, songlõpsatab lahti kõige kiiresti vilunud, võiks öelda karbi poroloonist, pehmenduse kisub Teres välja kolletunud vooliku otsas rippuvad kanüülid tõmbab vöögama randme ümber jubeda lõõtsataolise aparaadi ja kangutab kummi. Žgutti widgun Hirdi raudus, käenber pingule kergelt taarudes kruvib ta vooliku aparaadi külge, torkab siis nõela Pitkunile veeni. Väike punane piiskirdi üliinimliku tendentsi voolab otse kanüüli. Teraskardinaga akna taga ustab jooksusamme rasked saapad, vangla põrandal, abiväed aparaadi kaasklõpsata matšiegi randmele lahti, ilmub ampullid rivi täis kollast vedelikku nagu suitsu. Rantidega hambadki üle Ulalt naeratuse taoliseks veninud suust vaikne, sisin esimene ampull klõpsata paigale. Lõõtskaane peal väriseb hetkeks ja siis hakkab aparaat matšiegi randmel vaikselt hingama nagu lemmikloom. Kuse kollast vedelikku pumpab widgun Hirdi randmesse. Mees läheb oma silmad lahti, hakkab paanikas lõõtsutama. Sa tead, mis on orikas, raisk, sisestab tere sammaste vahelt otse viit kuni paistetuses tursuva näo vastas pisut verd koos süljega pritsib mehe suurt matši. Kui ta hirmunult silmi pööritada ladistab. Ma valetasin, ma vahetasin, sul on õigus. Ma ei ole neid kunagi näinud, mu kongikaaslane, mind ei huvita, mida sa arvad. Ma ei arva midagi, ma räägin sulle, Mul oli koolikaaslane mitu aastat. Mind ei huvita, mis arvad, Ma tahan su tõde. Reisi silmad on punnis kohutavat rabandusse, kuti vitt, kuninga häält ja selle meskaliin lahusest Yalevisceriin happest paisunud veenid alanevad silmnähtavalt. Järsku surub Vikuna oma hambad nii tugevalt kokku, et tundub nagu murduksid iga hetk. Sa ei saanud midagi, nüüd sa ei saa mult midagi puristata. Hullunult ma olen nii tugev. Ukse tagant kostab taraani mütse. Mulle väga meeldib, et sa nii arvad. See ongi siis kõige parem, kui sa just nii arvad, hingeldab Therese kruvib teist kanüüli aparaadi külge. See endale endale silmad fikseerinud randmel torkate nõelama veeni. Esimene ampull on tühi. Järgmist jagapterees widguniga erutunud ta suu vastu pudistades. See on hakklihamasin. Sa ei kujuta ette, kuidas ma sind sellega kepin, praegu kusekollane vedelik murrab läbi vitt, kuni veri aju barjääri ja ta pealael kolba all kasvab tohutu rõhk nagu õhumull. Mehe nägu oma käte vahel voolides hakkab Terees karjuma, ta hääl jõuab Hirdi pähe nagu valge müra. Puhas, lõugab vägivald. Ma teen su kratiiniks, tunned widguni rõhu all, pea kor annab agendi kätte survel järele, raksatab lahti nagu lilleõis, tundub nagu miski sünniks sealt viit, kuni käerauad logisevad abitult. Mees katsub kätega peast välja rippuvat ollust kinni hoida. Tükikesi ta ajust pudeneb ikkagi sõrme vahelt põrandale. Ta ei saa seal liiga libe seda liiga palju. Ma näen, su vitt, Sa oled lahti mu ees, ma teen su lahti, hingeldab rees ja näeb, kuidas kogu Vidku Hirdajas avaneb meest udiseb agendi näppude vahel üritab kõigest väest öelda, öelda talle, mida ta otsib öelda seda inimeste keeles, aga ta suu ei tööta enam. Ja kogu selle aja mister ees kahlab ta peas nagu tiiger vees. Kogu selle aja näed Vitkundereesi peeglist vastu ainult ühtainsat pilti. Seal jahedal pinnal, kuhu widgun omaenese peas laastava lihunikutöö eest põgeneb, vaatavad teda šarlotti, londi, tumerohelised silmad. Pupillide sügavas sillerdab see šanss, mis te reisile anti. See on nii ilus ja põhjatult kurb, et siis, kui lõõtsutav thereesta peast ülekuulamislaua taha variseb, hakkab. See on, see on see, mis juhtus. Me vajame ikkagi mingisugust eksageesi sellele tekstile, et me ei saa kultuuriruumis rääkida ainult nii-öelda ilukirjanduslike tekstidega või saame Kindlasti saaks ja kindlasti ma arvan, essaast tegelikult parem kui see, mis me praegu teeme. Ja kui, kui sa tähelepanelikult vaatad, siis sa ummi kodulehel on üleval sirbi visioonidokument ja kui sa vaatad, mis on nagu kõige alumine rida siis me kirjutasime sinna alla enam kui seda asja, hakkasin tegema koostöö politsei-. Ja ei teinud nalja. Koostöö politsei, see on see, kus trees, kellest mõjus sulle ette lugesin, töötab. Me teadsime, mida me oleme ühendamas. Selle kultuurikülg, selle asja nimi, samm. Kui vaadata sommi tervikuna, siis millistest ideoloogilistest veendumustest Saub lähtub millede eesti kultuuri külge tahate ühendada või pookida? Kas seda eelnevalt ei ole olnud juba, kas te tuute midagi täiesti uut? Mingisuguse katalüsaatori? Üldiselt ma arvan, et nagus see, millest me kõneleme, see on nagu selline kristlik universalism, mis nagu kuulutab erinevused Q Tühistaks nagu Paulus ütles, et ei ole kreeklastega jõut, meest ega naist Väga huvitav. Somi seltskonda kuuluvad väga erinevad inimesed. Kaur Kender. Teie olete ennast defineerinud kui hardcore riigi nihilism. Vulgaarhulga nihilist, vabandust, selle, Ja see on kusjuures Martini novelli järgi, et kui sa sa ummis otsid, sa leiad novelli, full, koor, riigi nihilist, esimene ilukirjanduslik tekst, mis on selles samas maailmas, kus Robert romaani esimene avalt avaldatud Selles mõttes on kahjuks parandaja, mida, mida keegi justkui ei, ei toonud ära, et inimeste nagu funktsionaalne lugemisoskus ja üldse nagu mõistet mõistatuste lahendamise viitsimus nagu saksa olla kõvasti paremini nagu hästi palju, nagu mingisuguseid huvitavaid tõlgendusi on jäänud lihtsalt tegemata. Aga see tähendab ikkagi seda, et need huvitavad tõlgendused või need peaksid välja tulema ju sealt. Et me oleme nii-öelda põhimõttelised sinna mõttelugemismasinasse või sellesse katalüsaatorisse sisenenud, läinud ja oskame seal kuidagi ringi liikuda, sest kui me lihtsalt nii-öelda selle katalüsaatori välja sülgamisi või aktsioone vaatame kõrvalt, siis me saate aru, eks ju, me ei ole. Ütleme kõrvalt ja mõtlema, et mis toimub, meil süüdista ennast väga, mitte millestki sellega, et me oleme kõik tekstid avalikuks teinud. Et ausõna, et nagu see ja nüüd me oleme isegi siin neid tekste ette lugemas. Suhteliselt lahkelt ma tõesti ei ole väga võrreldes mõningate asjadega, mis toimuvad suhteliselt, need tekstid on kõik publitseeritud ja, ja sinna me loeme neid asju, et ühes suhteliselt nagu. Vana ausalt rääkinud, et ma olen kommunist nagu ma nagu viitan igal pool nagu mingitele Alttekstidele, nagu millele ma üldiselt toetan. Et me ei tunne, Me oleksime kuidagi väga salalikult käituvad, aga ikka kõik klotsid on antud, et küll see pilt kokku tuleb. Aga kas siiski võiksite natukene aidata sind? Vikerraadio stuudios, et selle asja nimi on Google punkt Jäcom sinu trükite sisse, Full core üksena Fulcee Ooerre riigini hilist ja saun, siis vajutate Enter ja siis tuleb link läbi lugeda ja sealt saate aru. Mehedam peded ja muud targad. See on seesama, millest selles novellis tuleb väga hästi välja, et kõik liikmed ja kõik asjad, et neist võib mõelda nii, nagu nad on ja see nii nagu nad on palju huvitavam kui see, kuidas tundub. No selge, aga tähendab kas ma saan aru, et te Sammy ideoloogiast või sa ummi sellisest nii-öelda mõttemaailmast ei taha eriti rääkida, miks? Tahate küll väga hea, aga räägime sellest, millele siis nii-öelda samm toetub samme, nagu siin Martin Luiga mainis, toetab just nimelt nagu kristlikule universalismil, eks ju. Nonii, siin on olemas, nüüd siis selline nii-öelda nihilistlik pool, aga on olemas ka universalistlik vormis, väljendub kommunismi ja kas ma saan aru? Kommunism, kristlus kuidagi kokku pandud, jah, seda on ju tavaliselt alati tehtud, et et Marxil on olemas selline pikk liine, selline suur narratiiv, mis seal kuna me tegelikult ju kristlikule narratiivile nii-öelda töötav lunastus ja siis lõpuks taevariik, eks ju, 1000 aastane rahuriik ehk siis kommunismi tasandil, kas seal on midagi sarnast, kas seal on mingisuguseid idud, tulevad kokku mingisugused? Need on mõlemad tegelikult nagu võõrite mõistmised tegelikult on nagu see, et tuleb nagu mõistmine on selles, et nagu see, mis meil on, eks ole, kõik, mis meil on koguduse osadus ja see on siin meiega ja nagu selles, et me nagu töötama selles suunas, et seda asjad paremini. Et ei ole nagu mingisugust, nagu konkreetset lubadust, ega ka mingisugust, nagu punkti, kuhu, nagu lõpuks jõuad ja siis on nagu kõik hästi. Ainult liikumine. JAAN nihilism on iseenesest minu meelest väga kasulik tööriist, sellepärast et meie igapäevasest mõttemaailmas ja maailm meie ümber on tõesti väga palju asju, mida nihileerida. Ja võib-olla nihilismi võib-olla kõige parem, rakenduslik pool on just see, et sa vabastad suure osa oma vaimsest ja hingelisest kapasiteedi sellest, et sai otsi põhjusseost tagajärgi seal, kus neid ei ole. Ja sa, sa ei tegele suhtekorraldusega mis selles suhtekorralduses ka see, et noh, et, et see, see, see on selline vale, lähen, mida te mõtlete. Kui sa teed ühte asja, siis, siis selle, et kui sa teed aa, siis sellest tuleb peet, et kui sa, kui sa kaotad ära sellise universalistlik nagu pildi asjadest, et keskenduda nagu ainult ühele ühele komponendile süsteemis, et siis sellest tulevad igasugused koledad ja tüütud moonutused. Kas selles võtmes selles universialistlikus sellises teatavas nihilistlikus võtmes võimegi vaadata seda, mida ka sirbi visioonidokument sedastab, et tegelikult me asetame sellesse nihilismi ka kõik kõikvõimalikud nii-öelda poliitilised liik, kumised Nad teatavas mõttes lunastavad ennast selles nihilismi-is, et me enam ei ole kinni mingisugustes ideoloogiatest, vaid me näeme lihtsalt, kuidas samasugused inimesed nagu meiegi tõmblevad sealpool meie tõmbleme siin pool ja siin me nüüd oleme siis ilma igasuguste vääritimõistmist ja kohtumõistmist deta peaksime me niimoodi ühiskonnas hakkama saama ja sestap selline sa ummilik nagu universaalsus, et me võtaksime igasugused parteid, igasugused poliitilised liikumised kuidagi diskussiooni kaasa. Jah jah, et ütleme, et kuskile mingid piirid meheks ju tõmbama, et me ei taha päris otseselt nagu väga kõvasti aidata näiteks natside võimuletulekule. Ka natsid võimuletulekule ei taha kaasa aidata, aga kindlasti mul, mul ei oleks midagi selle vastu, et nagu rääkida mingist natsega nagu paar tundi juttu ideoloogiast ja nagu sellest, mis on mulle tähtis, mis on talle tähtis. Jah, kindlasti nagu on ka võimalik, et nagu siis, kui siis kui inimesed nagu inimesed nagu ei ole nagu mingisugune hästi krampis, siis sünnib mingis unustada asjast. Aga aga jah, et noh Aga see on ju täiesti radikaalne selles mõttes, see on täiesti radikaalne nägema politsei, see on koostöö politsei, selles mõttes ja nüüd ma saan aru, esimest korda tulevad mulle nihilistid rääkima seda, kes tõesti seda teevadki, kui see niimoodi oleks, see, see oleks ju geniaalne selles mõttes, et ma olen, ma olen terve oma elu näinud nihiliste, kes ütlevad, et nad on nihilistid, aga neil on selline tohutu moraalikoodeks tohutu too kõikvõimalikud eelistused jaamale nihilist küll, aga ainult selles valdkonnas. Ja siis on, see on paha ja siis see on paha ja see on ta, ta, ta, ta, ta, aga nüüd ma näen siin ees, kas, kas ma tõesti nii-öelda horisondil hakkab paistma see nii-öelda tõelise nihilismi päike, mida ma siin nüüd näen, et te võtate olemist tervikuna, ei, annate igale olevale nii-öelda tema hääle see peaks olema ju nihilismi nii-öelda üks. Meil on see hääl, et seda ei ole mõtet neilt ära muidugi jah. Aga jah, et kui, kui proovida nagu joonistada veel seda klassikalist parem-vasak skaalat, siis võib-olla need mõtled sihukesed super nihilistid nagu nagunii tša ja ja korgias, kes on mind nagu kõige rohkem mõjutanud ja siis nüüd uutest, mõtlete seda, me oleme Martiniga väga palju need filosoofiat niimoodi kõrvuti pandud just erinevate asjade erinevaid tekste, nagu kõrvuti pandi, me oleme aru saanud sellest, et kui arukad inimesed tegelevad ühe sama küsimusega siis arukad inimesed jäävad üsna sarnastele seisukohtadele nendes asjades, et kui mismoodi nagu mingisuguseid konkreetseid küsimusi lahendada. Et see on võib-olla selline universialistlik komponent. See on nagu see, et nagu põhimõtteliselt nagu Universe tähendab ka seda, et nagu usku sellesse, et on võimalik doseerida inimkonna jaoks ühised eesmärgid. Et nagu mina kaur põhimõtteliselt tuleme, tuleme nagu nagunii, ütleme majanduspoliitiliselt nagu pigem vastaspooluste alt, aga me oleme nagu vestlustes avastanud, et me suudame nõustuda üsna paljudes asjades. Täpselt seda ma tahtsin küsida ka, saami kuulub noh, ilmselgelt kapitalistlike eelistustega Kaur Kender ja siis Martin Luiga, kes defineerib ennast kommunistiks, eks ju. Et kas siin nüüd siis saavad kokku selles universalismis teie mingit käsitluses. Vägagi ei, mingisugust vägale, jah, ei noh, probleemi omavahel probleeme selles ei teki, et see, see on pigem niimoodi, et võib-olla jälle lihtsam on rääkida, eks näidetes kui proovida niimoodi mikrofoni taga laiv nagu neid printsiipe sõnast, aga kui me räägime näiteks noh, mingisugusest nagu rahanduskriisist või majanduskriisis, siis nagu noh, me mõlemad. Me saame aru, et see kriis ei ole mitte sellepärast, et inimese loomuses oleks midagi valesti. Näiteks ahnus oleks kuidagi nagu eriti esil, vaid me saame mõlemad aru sellest, et noh, küsimus on süsteemis, et see süsteem on, süsteem on nõrk ja süsteem peab olema selline, mis, mis ei lase nagu ahnusel paljudele inimestele kahju teha, et või noh, et siit tuleb see selline universialism nagu mängu Samm on ju tegelikult väga sarnane ühele Kafka novellile, nimelt karistuskoloonias, kus nii-öelda aparaadi all olev patsient peab siis alles viimases faasis arusaama sellest universaalsest tõest, eks ju. Mulle tundub, et siin on väga selged paralleelid sellega. Roll on nii lühike, ma usun, et ma usun, et me elame pikemalt. Ja, aga noh, mingi episoodi, nojah. Et tegelikult Väga huvitav, selles mõttes te üritasite siis nagu mingisuguse sellise omaenda ego vallase siplevale, kultuuri establishmendile ja eliidile nii-öelda oma masina kaudu, tipp, mida neile peale niimoodi verest ja lihast läbi kuni luuni seda, et, et, et mis on tegelikult nagu, nagu puhas universaalsus. Võib-olla peaks sõnastama selle, kui me me tegelikult vahel mõtlema nagu, et et kui me mingi üks niisugune asi on, miks me asju teeme, on see, et, et meil ja meie sõpradel oleks nagu see maailm parem koht. Aga, aga teine asi, kelle peale me mõtleme, et nagu raamatu taga on ka, et, et see on nagu kogu inimkonna hüvanguks on siin saumi alla kirjutatud, et jällegi ei ole siin nagu nalja teinud ja sellest inimkonnast võib-olla eriti nagu see osa eriti nagu see osa inimkonnast, kellel on veel lootust. Et eriti selle poole, kellel lootust enam ei ole. Ma ei võtaks kelleltki nagu lootust küljest ära, sellepärast et inimesed, kuhu terved inimmassid, saavad nagu tegelikult nagu muutuda üsna kiire ajaga, kui, kui juhtub järsku minema õigesti ja nagu isegi niimoodi, et see ei ole kohutavalt valulik. Aga Martin, kuidas kommunism siia tuleb või, või noh, paljud kaasa arvatud mina näiteks mõtlen, kui ma mõtlen, et te olete kommunist, siis ma mõtlen selle peale, et see mees on lihtsalt noor, ta ei ole näinud nagu mingisugust kommunistlikku ühiskonda, eks ju, et sestap on nagu kuidagi romantiliselt huvitav, eks ju. Kuidagi kommunismi ennast või kommunistlikku ideoloogiat kuidagi käsitleda. Slovoižekkel mõtetele ma toetun paljuski on näinud, nagu ta on elanud Jugoslaavias, ta mõistab selle kõik nagu hukka nagu veel jumaka mina nagu siis, kui ta ütleb, et võta elu, suurim pettumus on see, et sa selle kõigega nagu läks nii halvasti nagu läks. Ja ta ei mõtle mitte ainult oma eluaega, vaid ma ütlen nagu üsna nagu algusest peale, kuidas hakkas nagu otsa allamäge minema. Aga see ei tähenda, et kogu idee peaks diskaardima. See on. See on põhimõtteliselt nagu idee on ikkagi see, et järjest suurema inimvabaduse poole mis on väga universaalne idee, nagu põhimõtteliselt ma ei näe, et keegi suuremale vabadusele vastu vaidleks Aga põhimõtteliselt see praegu on meil ju selline olukord, härrased, et, et tee, mis tahad, kas ei ole või Eesti vabariigis või noh, et ole, aga mees ja, ja vajuta gaasi. See, kes Martinist ütles, et see on see koht, kus nagu selline liberalism ja kommunism väga ilusti kokku saavad, et suurema inimvabaduse poole, et et Nassim Nicolás, Kaalep, kelle mõtetele, mõtetele selline minu praegune selline ühiskonnakäsitlus põhineb, tema ütleb väga ilusti ka, et, et noh, et tähtis on see, et just nagu tugevatel iidse tähendab Nietzsche kajab seal väga vastu selles asjades tugevatel oleks nagu vabadus teha ja riskida täpselt sellega, mida nad tahavad. Aga et meie nagu inimlikkust näitab see, et kui hästi me oleme hoolt kandnud kõige nõrgemate eest, et keegi ei peaks nälgima. Keegi ei peaks külmas olema ja neile tuleb anda austust. Aga sellega ma olen täiesti nõus. Inimeste vabadus nagu siin vabariigis ei ole, nagu see on, see on põhimõtteliselt selline virtuaalne, aga mitte aktualiseeritud, enamus inimesi arvab, et palju vähemal võimalik, kui tegelikult on võimalik ja see on gaasi, mille nimel tuleb teha. Tuleb töötada selle nimel, et inimesed näeksid, mis neil juba on. Et see, see oli ka lause, mis meie sirbi visioonidokumendis inimesi osa, osa inimesi kõige rohkem ärritas, et jätta sellest riigist teadlikult normaalne mulje, et see on seesama vabaduse aktualiseerimise küsimuseks, et selle et hästi palju sellist initsiatiivi ja hästi palju vabadust, hästi palju nagu mingit algatusvõimet jääb selle taha, et ah, meil on niikuinii kõik nii läbi, ah niikuinii nad keegi meist ei ole. Ah, niikuinii on nii, et, et see, see on nüüd selge, et see üks asi, mida me kujutame ette, et saab teisiti teha. Et see normaalse mulje jätmine oleks siis teatud mõttes selline koolituslik või aspekt, et see viib kuidagi inimesi nii-öelda nagu suurema vabaduse juurde, kui meil on positiivne õhkkond Ma ei saa sisike peale mõelda, ma hakkan nihelema. Käivad need tikid. Selles suhtes, et nagu siinkohal tuleb, ka tuleb ka vaadata seda, et põhimõtteliselt sul, kuidas sa helistad nagu mingisugust mingisugust reaalsust mingisugusest muljest nagu selles suhtes, et siis, kui siis kui hakata teadlikult konstrueerima nagu normaalset muljet siis see tähendab seda, et konstrueeris sama aeguga normaalsemat riike, kus asjad toimuvad normaalsemalt, sellepärast et sa hakkad tegema mingisugust nagu ebausutavat propagandat, siis sellest ei jää normaalne mulje, sellest jääb idiootne mulje. Aga see on ju väga huvitav selles mõttes, et kõik arvavad teadvat Kaur Kenderi kui sellist karmi nii-öelda nagu neoliberalism, eks ju, et gaas põhja, nõrgad maha, eks ju. Aga teie praegu rääkisite sellest, kuidas ühiskonna kõige nõrgemaid tuleb austada, neid tuleb tegelikult kaasa tõmmata, noh, mina nimetaksin seda nagu sellise kristliku platonistina hüve juurde, eks ju. No ma pean selle kõigega nõus olema, siis kristlus on kogu selle asja juures hästi oluline komponent, et sellest ei saa üle ega ümber, et et ka sellesama Talebi juures on mina olen õigeusklikeks ja, ja ta on ka õigeusklik ja, ja mis õigeusu juures võib-olla kõige sümpaatsem on, on see, et et eksimine on väga seal väga-väga inimlik asi, et õigeusklikel on selline nali, mis tehakse. Et kui keegi kuulutab ennast eksimatuks, siis kohe tal on võimalus konverteerida katoliiklaseks ja minna tööle Rooma paavsti seal seal on eksimatutele amet olemas. Aga ülejäänud jah, me kõik eksime, kõik. Teeme neid asju, et et ma arvan, et sellest ei saa kuidagi üle ega ümber ja seda ei pea kuidagi. Ma ei tea, aga kuidagi häbenema. Loomulikult ei pea, see on, see on ilus mõte, tegelikult, see on väga ilus mõte. Te käisite Talevid kuulamas? Kuidas, kuidas oli, mis mulje? Selles mõttes, et see saal iseenesest oli hästi äge, et, et seal on kõik need paskaalid Jarh ööd ja kõik suured, mingi, ma ei tea, kuue või kümnemeetrised kujud on ümber selle amfiteatrisaali ja siis istud nende keskel ja tale poliika, nagu ta läheb, sihuke Brooklyni pätt nagu ta on ja filosoof samal ajal ja treider ja, ja ta rääkis väga huvitavalt, aga mis, mis võib olla isiklikult oli kõige lahedam tunne, oli see, et et seal oli hästi palju saalis sellist passiivagressiivsust ega täitsa siuksed aktiiv agressiivsust, et kui inimesed vahepeal talle küsimusi esitasid, seda kahjuks seda salvestuse peale neid BBC tegi, sellest ka salvestused salvestuse peale õlaga olid, oli hästi agressiivseid küsimusi ja saalist ja talt küsiti, et härra, ta läheb, et kas te ei arva, et kui teie stiil oleks natuke teine, kui te räägiksite natuke teistmoodi oleks teil natuke rohkem järgijaid, siis ta ütles, et ma kirjutasin kolm väga viisakad teadusraamatut. Mitte midagi ei juhtunud. Naarits, Facio taim. Siis pool saali plaksutas poolsaar midagi. Et noh, ta on kuidagi ka tema raamat. Anti Financial räägib siis sellest, et on kolme sorti süsteemid nagu maailmas, ühed on siis Fräzialeks rabedad nagu näiteks portselantass, et kui ta maha kukub, siis ta läheb katki ja, ja ta iga surveviga tugevamad stressori peale puruneb pöördumatult. Teised süsteemid on siis robustsed ehk tugevat süsteemi, et need on need, noh, mingisugune raudkamakas, koputa, mis teed, midagi või kivi temaga midagi ei juhtu, kolmandat süsteemid on siis anti rabedad ehk anti Fratša nõuda, seda ütleb. Ja sellised süsteemid on näiteks kas või inimese keha, et kui sa annad talle pidevalt väikest koormust, trenni kõnnid kõik asjad, siis ta läheb sellest tugevamaks. Ta ei lähe seal katki sellest, et kui sa, kui sa võtad hantlid kätte, su käed ei murdu ära, et nad ei ole portselanist, lähevad tugevamaks ja samasuguseid nihukesi, selliseid süsteeme ta siis nagu advokateeribki, et need peavad olema nii majanduses kui kui ka igal pool mujale, et siis ei juhtu paljude inimestega halvasti. Ja seda seda oleb seal jutustas, et see oli väga äge. Kuidas üldse somm sündis või kuidas te kokku saite või või, või millisest, nagu sädemest, see, see kultuuriline rühmitus ilmavalgust. Siis see on Põhiliselt ma arvan, et alus tuumikus olid mina Robert Jüri Saks, kes on nüüdseks lahkunud Rostovi Joanna elmann. Eks me teadsime teineteist varem ka juba aastaid, aga siis tekkis selline tunne, et nüüd nüüd on. Nüüd on hea aeg hakata ka midagi tegema. Robert kunagi ütles, et ma vabandan, kui ma tsiteerin ebatäpselt, aga ta ütles kuidagi niimoodi, et see on meie eesmärk oli olla majakas, et panna tuled põlema, et näidata, teed samamoodi mõtlevatel inimestel saada nendega kokku. Et noh, seda on ilmselt somm ses see on töötanud korralikult ja siis noh, selles sellesama metafoorina võib vaadata siis seda, mis me sirbiga tegime, et, et noh, et, et oli tormine öö ja, ja majakas oli vähese, panime selle kultuurimajaga põlema. Nestor te tegite tõesti alguses, hakkasid väiksed küünlad sirbi toimetuse ette tulema ja siis pärast plahvama juba päris korralikult. Aga kui vaadata veel võib-olla seda sirbi kaasust, siis see, mis mulle nagu tundub, et kuidas te olete nagu reageerinud või kuidas selle asja sees olnud, siis nüüd selle universalismi pinnalt ma saan sellest äkitselt kuidagi aru. Seal jääb veel lahendamata küsimusi, näiteks see, et vähemalt jan kausi ja paljude teiste arvates te käitusite inimestega kuidagi brutaalselt. Kuid no shit, Sherlock et kui te siin rääkisite sellest, et nõrku tuleks, võib-olla ma räägin natuke Talebist Et sellest samast anti frageelsusest ja anti Labedus, kui seal seal väga seotud sellega, et ta ütleb, et paljude inimeste elus on nagu selline suur eksitused, kus nad panevad kõik, mis neil elus on, ühele kaardile ja valele kaardile ja siis kui toimub mingi muutus, siis nad ei saa sellega hakkama, et ta toob näiteks kaksikvennad, kes on pärit Küproselt ja kes elavad mõlemad Londonis. Üks neist on taksojuht ja sõidab kogu aeg, taksot on need kolm aastat selleks õppinud, ta peab kogu aeg kohanema keskkonnaga, ta peab vaatama, et kus ta oma taksoga sõidab, kust inimesed peale tulevad, kui seal ei ole, siis ta peab minema teise kohta, ta peab nagu kogu aeg ajaga kaasas käima. Kogu aeg peab mõtlema sellele, mis nagu Londonis toimub. Teine kaksikvend, läheb siis tööle ühte panka ja läheb suurde panka ja kogu aeg arvatakse, mingisugune noh, 10 15 aastat arvatakse, tema on targem ja tema on see paremend. Kui ei, siis ühel päeval see pannakse kinni ja kõik teised juba 55 aastane, ta ei saa enam mitte kunagi mitte kuskil tööd. Sellepärast, et ta kõik oskused keskkonnaga toime tulla, suhtestada tegelikult atrafeerunud, ta on pannud kõik valele kaardile. Et ta läheb seda jutustabki, et me kõik oma elus peame kogu aeg nagu mõtlema sellele, et kogu aeg valmis olema selleks, et kõik asjad võivad kogu aeg muutuda ja meie elu muudavad kõige rohkem sellised sündmused, mida ei ole võimalik ette ennustada mitte ühegi mudeliga, ta kutsub neid mustad luiged. Ja, ja et see on nagu see, milleks tuleb kogu aeg valmis olla selles mõttes kõik see jutt, mida, mida, mida räägitakse, et kellegagi on brutaalselt käitutud, kui me räägime lihtsalt koondamisest, kui me räägime, mitte mingist vallandas. Me räägime koondamistest, koondamistasudest, uute töökohtade leidmisest, siis see on lihtsalt silmakirjalik ja see on lihtsalt naeruväärne. Et ja see ei ole, see on solvav inimeste suhtes ja, ja solvuga süsteemide suhteliselt, et mitte ükski süsteem ei ole. Martin samuti samuti ei saa, nagu ma arvan, et minu meelest me teeksime väga paljudele inimestele ülekohut, kui, kui me ütleksime, et nagu riigitööline on üldse nagu kõige nõrgemate klasside hulgas ma arvan, et üsna kindlalt ei ole. Selles suhtes, et nagu meil inimestel on nagu väga selgelt väljenduv klassi positsioon, ma ei tea, kas, nagu üldse oleks mingisuguseid inimesi, kelle koondamise järel oleks tekkinud selline läbu Jajah, ainult saab nagu sellise riigi riigi tõelise puhul selliste asjade ja noh, ma ei ütle, et see, mida me nägime, mulle väga meeldib, et ma ei usu sellistesse sinekuridesse, ma ei usu eriti, mis puudutab, nagu loomingulise inimesi. Tallab, ütleb jälle, et on kolm suurt sõltuvust, et mis inimesi haaravad, et on kuupalk, süsivesikuid ja heroiin, et kõik võrdväärsed. Et, et see, kui hero imikul Teroviin ära jätta, siis see kisa, mis järgneb, on, tuleb välja natuke vaiksem kui siis, kui Kuubal. Nii et songuy Talebi fragiilsust ja neid kujundeid tasandeid kasutada, siis üritas skulptuuri ajakirjanikele lihtsalt näidata, et nad ei ole portselan. Muskel üldse mitte, et me ei üritanud kellelegi selles mõttes nagu midagi näidata, ma lihtsalt, et see, kui see idee meil tuli, et seda asja teha, siis ma ei oleks mitte kunagi mitte iial. Ma arvan, jah, ma võin seda öelda, mitte kunagi läinud kuskile mingisugust CVd kirjutama, kuhugi kandideerima, mul ei ole nagu miljard aastat vaja ühtegi komisjoni, kes ütleks mulle, mida ma, mida ma saan teha või mida ma ei saa teha või milleks ma sobin või milleks me ei sobi. Ma teadsin, et kui ma lähen seda tegema, siis ma lähen seda Martini Roberti ja Soomega koos, et selleks oli lihtsalt vaja kohti ja selleks tuli lihtsalt ruumi teha ja täpselt niimoodi me tegime. Aga lõppeks tuli välja nii-öelda 2013. aasta kõige jõulisem performance, no ei saa ju ütelda, et, et see ei oleks olnud, ei olnud, see päädis kultuuriministri kukutamisega põhimõtteliselt sellist asja polegi nagu tegelikult tehtud ja kui seda võtta nagu sellise perfonksiina nagu, nagu nii-öelda kultuurirahvas armastab ütelda. No siis see on küll nagu nüüd tõeline, nagu pauk. Et me ei tee teatrit, eks? Näidata, et nende aga, aga seda võib võtta igat moodi, et me teeme kõike seda, mis me teeme, me teeme ju edasi. No peamine süüdistus teile oli see, et te olete Reformierakonna Lange käsilased, mehel Lotman vastas sellele hästi ilusti, mingis telesaates ütles, et minge proovige manipuleerida Kenderit, minge proovige. Et ei olnud mitte mingisugust sidet langiga Selles mõttes, et mis mõttes mitte mingisuguseid, et kas ma tunnen langi, muidugi ma tunnen langi. Oleme aastaid olnud, et kas ma tunnen inimesi Reformierakonnast, muidugi tunnen inimesi Reformierakonnast pärast, need asjad said kõik nagu selgeks räägitud. Aga kas ma läksin, kas Me läksime sirpi tegema Reformierakonna ajaleheks, noh, ei. Minu meelest koorab Reformierakonna veendunud, kui nad näevad, et nagu Reformierakond on kuskil nagu panemast püsti nagu endale nagu äärmiselt idiootlik võtetega propagandalehte siis nagu mina laseksin selle sündida ja sellepärast, et nõukogule seal siis sellest jääb kindlasti väga loll mulje. Täpselt see on olnud ka minu Argument see on, käisin selle välja, et, et mulle tundub, et kui lang oleks tõepoolest teinud seda nii, nagu nagu räägiti, siis ta peaks olema ikka tõeline. Pardeta ja siin on muidugi noh, selles mõttes, et kui, kui tahta nagu enda mingi käe järgi mingit asja teha, siis seda asja tehakse kuidagi ma ei tea niimoodi, et noh meie konkursse ja asju kõik, aga noh, see on see erinevate vahenditega või ma ei tea, mis vahenditega neid asju tehakse, ma ei tee selliseid asju. Millega te praegu tegelete? Mis raamatuid te loete, milliseid ideid olete viimasel ajal genereerinud või millistest ideedest kõige rohkem? Nii-öelda tiimustus saanud, igapäevane blogi tegemine on kavas on hakata lugema straagatse Messand Joya Fexe Tseeeffiks, matemaatika sissejuhatus matemaatikasse. Sellepärast et mul on mingil määral plaanis lugeda Allen paid ö kuradima subjektiteooriat ja see on selline, et sellest ei saa ilma rühma teooriat mõistmata aru saanud on teine nagu teine praegusaja suurem suurem kui kommunistlik mõtle ja filosoofia soolot. Nassim Talebi avaldas internetis Football rändaminesson, tema sulperandamastatud com sealt saab, lingid avaldas selle oma anti Fräsiali kogu selle filosoofia mõtte matemaatilise osa tasuta lugemiseks internetis ja siis ma lugesin ka. No ma lugesin seal Antifikjali arvustusi, rebüüsid siis on, mis on kirjutanud matemaatikud ja proovisin seda matemaatikat kaasa teha ja siis samamoodi. Nüüd ma loen seda, seda matemaatilist nagu lisa sellele anti Fradjalile ja see on hästi huvitav matemaatika, mis ta teeb, on, on noh, kui selle rongi peale jälle saad matemaatika minu jaoks üldse hästi oluline asi kuidagi sügab või kõdistab aju kuskilt sealt, kus mitte miski muu ei saa teha, et, et ma ei, ma ei taha üldse, et see tunne, võtsin matemaatika kuidagi jälle ära, kaubed atrofeerub, et see, ma tahan, et see matemaatika oleks see siis samal ajal. Kunst on alati selline asi, millega, millega saab aega viita ja ja teha, et. Kas sa ummi, masina nii-öelda liitmine etableerunud kultuurieliidi ajusüsteemiga tõi ka isiklikke ohvreid, minu küsimus, Kaur Kenderile, tähendab siis tundus, et see on kuidagi nagu olnud isiklikud, valuline protsess, sest muud moodi ma ei saaks. Ta seda sirbi nii-öelda esimest juhtkirja. Kas kiri oli ainult nii-öelda selline? Kas ma olen haiget saanud selle protsessi käigus? Jah, kindlasti, et kas see on isiklik, on noh, jah, kindlasti. Aga kas ma olen habras või anti habras noh pigem Antihabrast, et kõik see, mis neid tapab, teeb mind tugevamaks. Martin. Minu meelest see on üldiselt andnud väga kasulik kogemus, minu meelest on nüüd ühiskond on need huvitav ning. Mitmekesisem ja tõde on paremini näha. Tegelikult olete te ju mulle tundub vähemalt ametliku kultuuriajakirjanduse veergudel üha rohkem ka esile, et siin ERR-i portaale Valner Valme poolt juhatatuna avaldas just nimelt siin Kaur Kenderi Talebi arvustuse inimese kõige suurem sõber püstolreporter, kes, kes kiirustab Sorbonni samal ajal, kui Eesti kultuuriajakirjandus joob liini, nii et noh, igal pool ollakse nagu esile tundub kuidagi meedia vaat sellest seesama diskussioon, millest me seda juttu alustasime, kuidagi üritab tasa teha sellist algset nagu Teeennipeldamist. Et tundub, et selline väike pisikene südametunnistuse piin on meedias olemas, et liiga palju see kuidagi nüpeldatud või mulle kuidagi. Mis oli mul, mis mulle väga meeldis selle selle sirbi asja juures oli see, et kuidas nagu samm, kui organisatsioon sellele reageerisid, seda oli suur au, seda, seda kõike nagu seestpoolt näha, et mismoodi nagu kogu somm nagu noh, lõpetati ära plakutamine, Facebookis koondati vestlused Skype'i, kogu asi läks intensiivseks, keerati nagu põhimõtteliselt nagu üsna ükskõikne pilk meedia peale. Mina mõtlesin selle meediaga, suhtles nii palju, kui ma seda teha sain. Ma magasin väga sageli, kui inimesed mulle helistasid, aga ei olnud, ma pahatahtlikult ei võtnud vastu ma lihtsalt vahepeal nagu öö läbi terve ajalehte lihtsalt magad ja päeval. Et see mulle väga meeldis, et et ma arvan, et nagu Martin ütles, et, et Eesti on peale seda natuke huvitavam koht ja ja võib-olla seesama asi, et praegu rohkem sellest räägitakse, et see on ka üks komponent sellest huvitavusest. Me ja noh, Roberti romaanist räägitakse rohkem seesami külge ühendamine noh see jällegi, et eks see see on, noh, see ei ole Roberti käsitlus asjast või Martini käsitlus asjast, see on lihtsalt niisugune minu enda kujund või noh, mingi niisugune minu enda moodi tore, et mingi minu enda lugemine, et kunagi ma mäletan, Mihhail Lotman ütles mulle ühes loengus seda, et te olete väga huvitavalt loete Kender, et loete piiblit, samastab ennast kohe jumalaga. Et ma seda raamatut lihtsalt lugedes väga. See there's on hästi sümpaatne tegelane, et katkenud ka, mis ma ette lugesin, et et ta siin ütleb, et ta on koostöö politseiagent, aga tegelikult kuidas ta juba teeb, ta juba enam ei ole, et on lihtsalt nagu sihuke tempi instrument ja ta teeb seda sellepärast et ta sõbrad ütlesid, et tee siis ka see motivatsioon on mulle inimesena väga mõistetav igast hullusi teha. Sõbrad ütlevad kuule doi-d. Usaldus on väga tähtis, seilas äsja. Jah, ma pean tunnistama, et üks asi mulle somi reaktsiooni puhul tohutult sümpatiseeri, see oli selline teatav stoiline rahu. Millega te kogu seda laviini haldasite? See oli, oli väga mõnus kuidagi vaadata. Kender tuli ja natukene jälle pani paar mängijat sõna ja siis kõik kuidagi lahtus, kõik teised vahutasid vähemalt selles stoilise rahu ees, müts maha, mul ei ole midagi öelda. Pole midagi öelda. Siiski Saummi üks tasand huvitab mind väga, just nimelt selle seotus Eestiga siin, sirbi, visioonidokumendis te räägite sellest, kuidas Te olete ka tegelikult ju eesti kultuuri viljastajad, aga mulle tundub, et Saumm sellise ideoloogilise ja, ja maailmavaatelise pinnana midagi nagu siin Martin Luiga ütles, midagi universaalset, midagi, mis ei ole nagu spetsiifiliselt eesti juurde kuulub. Minu meelest, kui midagi, mida iganes tehakse eesti keeles siis ja Eestimaa pinnal siis see kuulub üsna koheselt, kui eesti kultuuri juurde. Ema võib-olla täiendaksin seda niimoodi, et, et me näeme ikkagi seda niimoodi seda olukorda niimoodi, et eesti keel on inimkonna uus ja huvitav ja värske kasutajaliides. Et me teeme seda eestikeelset asja mitte ainult Eesti, vaid kogu inimkonna hüvanguks. Samuti ma leian, et nagu tõstatada Spetsiifiliselt rahvuslik küsimus, seda mõtet nagu siis, kui siis kui on jutt päriselt sellest, et nagunes hakkame nagu kaotama riigipiire täielikult ära ja nagu loome mingisuguse riikide ülesanne nagu mehhanismi, mis valitseb kõike, siis on mõtet rääkida rahvuslusest, muidu on nagu nõnda, et nagu ma ei ole sellest nagu rohkem ega vähem eestlane kui mõnest Eesti lippasid täis Repata. Räsi eesti keele ülimuslikkust eesti keele imperatiiv, et see on see, mida me ikkagi teeme, et eesti keelel on selline unikaalne positsioon on hästi-hästi värske, hästi õrn kultuurkeel. Tema ta on, just on sündimas, asjad on, meil on just ilmunud esimene eestikeelne romaan Se Roberti püha ja õudne lõhn, et enne seda on tehtud romaani katseid nagu kuningas tagasi tuleb, nagu teistel eest ära minna. Ja eesti keeles on veel võimalik teha värske romaane suurtest teistes keeltes vene keeles, prantsuse keeles. Inglise keeles on romaan ja olnud seal nagu selles romaani žanris enam midagi midagi uut teha ei saa. Meil eesti keeles on see võimalus. Inglise keeles on väga keeruline, aga vene keeles on väga keeruline teha luulet praegu, mis kohe väljaütlemise hetkel ei oleks iseenda paroodia. Selline auto paroodiaefekt on nagu vanadel kultuur keeltel. Meie, meie, meie keel on ülimalt värske. Ja see raamat püha ja õudne lõhn, et see keelekasutus, see ei ole minu mõte. Selle ütles üks, üks üks inimene, kes ma sain aru, et sellest arvutusarvustust kirjutab aga see mõte, mis ta ütleb seal, et selle selle raamatu puhul nagu kõige seda nimetab. Kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Robert lõi uue žanri, selle žanri nimi on fantastiline realism. Ja selle raamatu võib-olla kõige sellisem huvitavam fenomenaalselt kõige fantastilisem komponent on see, et see raamat on maailmast, mille Lingo, Franca, mille ühiseks keeleks on eesti keel, see on midagi nii uskumatult põhimõtteliselt, mida ei ole ennem tehtud, mitte siin on kõik need rahvad, kes seal on, kõik need riigid, kes seal on räägivad iseenesestmõistetavalt eesti keelt. Et see on, see on see, mis selle raamatu tõlkes kaduma läheb. Ja see on see, mis selle eesti keele ju eesti keele ja kultuuri juures praegu just värskelt on. Meie saame sellist asja teha eesti keeles, keegi teine ei saa. Ma arvan, et igasugune maha istumine või igasugune rääkimine on alati väga kasulik ja kuidagi avardab piire või, või annab inimestele vähemalt võimaluse teineteisest aru saada või vähemalt võimaluse vaadata teineteisele silma. Ja täna oleme me siin vaadi siis seda teinud eesti kirjanduse pahade poistega jäi nig maadega nagu mõned on öelnud Robert Kurvitz, et siin ei ole, aga, aga temast on väga palju räägitud. Kaur Kender. Martin Luiga on olnud siin Kuua vaadises. Ma tänan, et saite aega tulla siia ja aitäh, et kutsusid. Tänan ja soovin teile kõike head. Sulle samuti ole terve.