Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva, 25. veebruari olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Ukraina ülemraada otsustas täna president Viktor Janukovitš antakse rahvusvahelise kriminaalkohtu alla. Analüütikute arvates rajab Ukrainaga kümneid miljardeid eurosid majandusabi, kuid esialgu ei saa veel seda abisegi planeerida, sest riigi saatus on ebaselge. Riigikogu ja valitsus pole abistamis küsimusi veel arutanud ja seetõttu pole ka hinnangut, kui suur võiks Eesti rahaline panus Ukraina abipaketis olla. Well I aseesimees ja majandusminister Juhan Parts ei usu, et Reformierakond uue valitsuse moodustamisel senise partneri välja vahetab. Võimuerakonnad kinnitavad, et mingeid kõnelusi uute koalitsioonide kokkupanemiseks pole alustatud. Peaminister Andrus Ansipiga ütles. Vähemusvalitsused on Eestis hästi hakkama saanud. Euroopa komisjoni täna avaldatud prognoosi kohaselt jätkub tänavu Euroopa liidus majandusele elavnemine. Euroopa Liidu majanduskasvuks prognoositakse sel aastal 1,5 ja euroalal 1,2 protsenti. Maksu- ja tolliamet on seisukohal nimelt paljud stipendiumi lepingud on siiski töö või töövõtulepingud. Probleeme aitaks vältida stipendiumi mõiste täpsustamine. Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professoril ja luuletajal Jüri Talvet. Teil on ilmunud mahukas luule koondvalikkogu Eesti eleegia ja teisi luuletusi, 1981 kuni 2012. Ilm püsib meil sademeteta, õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis ja homme päeval pluss üks kuni pluss viis kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda alustame taas Ukraina teemadel. Ukraina ülemraada otsustas täna president Viktor Janukovitš antakse rahvusvahelise kriminaalkohtu alla. Janukovitšit, kelle asukoht on praegu teadmata, seostatakse politsei vägivalla ka meeleavaldajate vastu ning enam kui 100 inimese tapmisega. Ukraina opositsiooniliider, olest Jahnobock. Möödunud öösilmadele Latšenkolificownegreestlevid, hommikuinstitutsioone juristid on kaid materjalid kokku kogunud. Inimõiguste eksperdid valmistavad materjale väga täpselt ette ja on selge, et kõik, kes töötasid valitsuse heaks, kes töötasid õiguskaitse organites kes andsid käsu. Ja kes neid täitsid, neid kõiki karistatakse, ütles leht. Jahna Pokk. Eesti välisminister Urmas Paet oli täna visiidil Kiievis, kus asetas pärja hukkunute mälestuseks ning kuulas ülemraadasse eri osapoolte arvamusi. Indrek Kiisler rääkis Urmas Paetiga. Rada, eks ole, praeguseks on otsustanud erakorralised valimised presidendivalimised 25. mail ja lisaks siis praegu tegeldakse uue valitsuse koostamisega need kindlasti järgmine selline. Vaheetapp ongi uue valitsusega vastamine ja ka see, et kes siis uues valitsuses on, et kuidas ühiskond võtab täna vastu selle uue valitsuse ja kui palju siis see uus valitsuse koosseis võimaldab ühiskonnas pingeid alandada, nii et kindlasti on oluline ka see, et tänavatelt seal poliitika ikkagi lõplikult siirduks sinna, kus ta võiks olla, sest noh, praegu Kiievi kesklinnas jätkuvalt relvastatud inimesed jätkuvalt on alles barrikaadid, lõkked põlevad, nii et selles osas tänavad on jätkuvalt rahutud. Kas uues valitsuses saavad olema ka regioonide partei esindajad? Ma kohtusin täna regioonide partei fraktsiooni juhiga Ukrainale. Adas tema selgelt ütles, et nemad ei kavatse selle valitsusega ühineda, aga ta lubas, et nad on täiesti konstruktiivsed kõikides olulistes põhimõttelistes otsustes. Et selles osas tema sõnul tänaseks on ikkagi võim selgelt pöördunud, et varasemast koalitsioonist on saanud opositsioon. Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris ütles vikerraadios, et Ukraina inimesed on poliitikutes pettunud ja ühtset kandidaati, kellest võiks saada järgmine president. Hetkel veel ei ole. Nad usaldavad maidani, kes ta ka ei tea, mida nad tahavad, sellepärast et noh, reaalselt mingi valitsemiskogemusi neil ei ole. Et, et nii-öelda, kui hakata uuesti demokraatlikke raame ja ja valimisi korraldama, on kõikvõimalikud üllatused võimalikud, kusjuures vägagi tõenäoline, et nii mõnedki grupeeringud ei pruugi valimistulemusi ükskõik missuguse tahad, siis ka ei oleks üldsegi tunnustada. Kõik oskused, et saada populaarseks poliitikuks ka jällegi on päris palju rahvast, kes on ka tema vastu ja muidugi näiteks ka siis rida Ukrainast. Donetski kuberner vist, kui ma ei eksi, teatas, et ka tema tahab kandideerida presidendivalimistel, mis muidugi on jällegi väga hea märk, see näitab ennekõike, et nad tunnustavad Ukraina seaduste legitiimsust. Ülimuslikkust. Venemaa on peatanud Ukrainale laenu andmise üle jäi kandmata kaks miljardit dollarit juba kokku lepitud rahast. Nüüd vaatavad ukrainlased pigem Euroopa poole. Kas Eesti oleks valmis Ukraina stabiliseerimise rahaliselt panustama, uuris Indrek Kiisler. USA rahandusminister Jack Liu soovitas eile Ukrainal alustada võimalikult kiiresti kõnelusi rahvusvahelise valuutafondiga, et saada abi majanduskriisist taastumisel. Europarlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok kinnitas aga, et vajadusel neuroliit valmis Ukrainat rahaliselt aitama kohe 20 miljardi euroga. Milline võiks siin olla ka Eesti panus? Uurisin seda. Rahandusminister Jürgen Ligile. Eks Eesti eelarves on ka mingisugused arenguabitaolised read olemas, et ei peaks siis natukene vaatamisena manööverdamisvõimalused, et miks mitte Ukraina, aga miks mitte selle vastus peituda selles, et me ei tea ju, kes seal praegu Ukrainat kuidas riik toimib, väga vara on anda raha sinna, kus me ei tea, kuidas seda kasutatakse. Ka riigikogu rahanduskomisjoni juht Sven Sester ütles, et eelkõige on vaja Ukraina poliitilise olukorra stabiliseerumist. Täna me näeme Ukraina puhul, et tegemist on kodusõja lävel oleva riigiga, räägime tegelikult Ukraina majanduse seisma jäämisest, me räägime. Räägime olukorras, kus inimestel vähem turvaline elada ja, ja selge on see, et selliste lekeldame vajavad finantstuge kõikidelt riikidelt, et igayks annab siis selle võimaluse piires, mis, mis tal on, nii et Eesti on kindlasti seal osaline osaline ka täna siis selles programmis aitamaks Ukrainat Välisminister Urmas Paet aga rõhutas, et rahvusvaheline avalikkus mõistab abistamise vajadust järjest enam. Jah, et see valmisolek Euroopa liidul koos partneritega nii-öelda Ukrainat rahaliselt abistada noh, kindlasti täna on kasvav ja kõik saavad sellest aru, et ilma selle abita ei ole ka Ukrainas võimalik ikkagi mingeid muid asju lahendada, et rahaline seis on äärmiselt keerud Välissõnumeid veel Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Reen toetab üleskutseid Ukraina doonorite konverentsi korraldamiseks, et tuua riik välja majanduse kokkuvarisemise veerelt. Olli Rehn ütles europarlamendis, et Euroopa komisjon on valmis osutama Ukrainale märkimist reaalset rahalist abi, kui poliitiline olukord riigis on lahenenud. Ukraina uued juhid on palunud abi 25 miljardi euro ulatuses ning oli Reen ütles, et loodav valitsus peab panema kokku veenva majandusplaani. Euroopa Liit kaalub Ukrainale abi andmist koos IMFiga ning uurib samal ajal kiireloomulisi abi eraldamist Euroopa investeerimispangas ka ja teiste finantsinstitutsioonide kaudu. Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr tult söönov on hoiatanud, et kui lääs Kiievile kiiresti appi ei tule, ei suuda riik tasuda tänavusi kohustusi 13 miljardi dollari ulatuses. Euroopa Komisjoni täna avaldatud prognoosi kohaselt jätkub tänavu Euroopa liidus majanduse elavnemine. Euroopa Liidu majanduskasvu prognoositakse sel aastal 1,5 ja euroalal 1,2 protsenti. Eesti majanduskasvuks prognoosib komisjon 2,3 protsenti. Prognoosis hoiatatakse samas Prantsusmaad, Iirimaad, Hollandit, Sloveenias ja Slovakkias, et nad ei pruugi sel ja järgmisel aastal täita eelarveülesannet ehk hoida puudujääk Kim alla kolme protsendi sisemajanduse koguproduktist. Seevastu hiljutised kriisiriigid Kreek, ka Portugal, Itaalia ja Hispaania peaksid oma eelarveülesannetega toime tulema. Olukord tööturul kaks alates sellest aastast veidi paranema kogu Euroopa liidus. Töötuse määr peaks järgmiseks aastaks vähenema liidus 10,4 ning euroalal 11,7 protsendini. Komisjon märkis samas, et erinevused liikmesriikide vahel on endiselt märkimisväärsed. Egiptuse uueks peaministriks nimetati senine elamumajandusminister Ibrahim mahlaap. Ta peab moodustama kaue valitsusel. Egiptuse senine valitsus, mille oli ametisse määranud sõjavägi, teatas eile oma tagasiastumisest. Ibrahim mahlad kohtus täna presidendi kohusetäitja ja aadli mon suuriga, kes tegi talle ametlikult ülesandeks uue valitsuse moodustamisel. Egiptuse uus peaminister ütles, et tema valitsus eesmärgiks saab terrorismi mahasurumine ning julgeolekuuuesti ülesehitamine. Ta ütles ka, et keskendub peaministrina võimalustele, kuidas streike lõpetada, turgutada tööhõivet ja tootmist ning taastada riigis rahu. Ja tagasi Eesti teemade juurde pärast peaminister Andrus Ansipi teadet taastub. Neljandal märtsil tagasi on parlamendierakondade juhtpoliitikud alustanud arutelusid, milline võiks näha välja uus võimuliit ja millised erakonnad sinna kuuluksid. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Valitsus kinnitas tänasel erakorralisel istungil kokkuleppe, millega jagatakse järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi ühtekuuluvusfondi rahad ning ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahad. Kuigi tegemist oli miljardite eurodega, siis istungi järgsel pressikonverentsil räägiti põhiliselt eelseisvatest kõnelustest, mille eesmärk on hoopis uue valitsuskoalitsiooni kokkupanek. Eelkõige on küsimus selles, kas senised partnerid jätkavad kui Reformierakond, kui kõige rohkem riigikogus kohti omav erakond valib endale uued valitsused, partnerid üks on aga kindel. IRL-i esimees Urmas Reinsalu välistas koostöö Keskerakonnaga. Nüüd see, mis puudutab Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga valitsus koostööd, siis see on küsimus, kus ma poliitiliselt lühiajaliselt taktika või kasu nimel kindlasti põhimõtteid või neid väärtusi, mismoodi mina poliitikast aru saan, ei kavatse ohvriks tuua. Kuidas on sotsiaaldemokraatidega? Et IRL on erakond, kes on usaldusväärne, tahab töötada nende põhimõtete reeglite järgi, mida me oleme kokku leppinud ja me oleme kokku leppinud koalitsiooni neljaks aastaks. Reformierakondlik. Samas Reformierakonna juhatusest kõlas nädalavahetusel kriitikanooli IRL-i kuuluva majandusministri Juhan Partsi suhtes. Nimelt tõstatati taas üles Estonian Airi jätkusuutlikkuse teema. Parts vastas täna sellele kriitikale nõnda. Me oleme ka lugenud Kallase erinevaid väljaütlemisi, aga ma arvan, et nad on lihtsalt inimese väljaütlemised, kes on võib-olla olnud Eesti poliitikast pikka aega eemal ja nad on olnud minu arust kriitiliselt ka oma erakonna suhtes, et et see kindlasti ju ei tähenda, et me peaks kohe minema kuhugi pingi pääle. Reformierakonna juhatuse liige, Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles meie uudisteportaalile, et mingeid otsuseid veel langetatud ei ole. Uus peaminister hakkab tegema erinevaid koalitsioone või võimalike kontsert, et pane siis siis sealt selgubki võimalik kvartalit. Andrus Ansip olnud küll tava, et ta alustab läbirääkimisi eelmise partneriga, kellega tal on kogemusi olnud, et nii, et need valikud on täiesti vabalt. Lahkuv peaminister Andrus Ansip pikematest kommentaaridest hoidus, kuid märkis, et Eestis on hästi toime tulnud isegi vähemusvalitsused. Ka meie valitsus 2009. aasta maist kuni 2011 10. aasta riigikogu valimisteni oli ju vähemusvalitsus. Ja mõneti oli, oli see isegi hea, et kriisi ajal seal oli Eestil vähemusvalitsus sundis valitsuse liikmeid rohkem rahvaga rääkima, rohkem veenma ka riigikogu liikmeid ja meenutagem, me tegime väga põhjapanevad reformid just nimelt siis, kui Eesti vähemusvalitsus Riigikogu kultuuri- ja rahanduskomisjonid arutasid tänasel avalikul istungil spordi valdkonnas makstavatest stipendiumite teemat. Reene Leas jätkab sel teemal. Rahandusminister Jürgen Ligi avaldas istungil arvamust, et niinimetatud maksu dopingu kasutamine ehk palga maksmise asemel stipendiumide vormistamine on keelatud võtta ja seda ei tohiks kasutada. Ta lisas, et ka 2012. aastal rääkis maksuamet vajadusest midagi ette võtta. Natuke on vaieldud, siis vajaduse üle stippi defineerida, täpsemalt praeguseks me arvame, et seal tuleks ära teha tulumaksuseaduses, et, et igaüks saaks aru, et ei ole mõtet kohtus käia. Siis me oleme mittetulundussektoril rahastamise teemal laiemalt vaielnud, noh, on olnud paremaid ja halvemaid aegu, meil siin koostöös kahe ministriga, praegu on kindlasti paremad ajad ja no see ettepanekud on siis valitsuse otsus otsustena noh suuresti ära tehtud, kuidas siis sponsorlust ja sellega seotud maksueelist siis suunata. Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm ütles, et alates 2012.-st aastast on deklareeritud stipendiumidest enamik 75 protsenti spordi valdkonnas. Samas tõdes Helme, et paljud spordiklubid maksavad ka palka. Et avalikkusele viimasel aastal tekkinud kuvand on, et justkui spordiklubid maksavad stipendiumi ja palka ei maksa tegelikult suurusjärgus 1800-st spordiklubist, kes on selles mittetulundusühingute või tulumaksusoodustuse ühingute nimekirjas märkimisväärne osa neist suurusjärgus 500 ühingut maksavad palka ja ei maksta stipendiumi ehk teisisõnu noh, teema ei ole ainult nii ühene, et, et meil on spordiklubides spordiklubid, kus makstakse ainult stipendiume ja ei ole töölepinguid ega maksta palka. Marek Helm lisas, et nende hinnangul on paljud stipendiumi lepingud ikkagi töö või töövõtulepingud. Meie vaate läbi on siis ikkagi tegelikult need stipendiumi lepingud tegelikult töö või töövõtulepingud ja selle nimel siis Maksu-Tolliamet või selle sisuga on Maksu-Tolliamet ka täna praegusel ajal kahe klubiga kohtuteed käimas. Loomulikult on ka stipendium, mis on stipendiumid, nii et, et selles osas see eluvaldkond ei ole mustvalge, kas üks või teine, vaid seal on ikkagi vaadata vaja asja sisusse, nii et ka need kohtuvaidlused on praegu seotud sellega, et, et me püüame omalt poolt ikkagi veenda ka kohtuinstantse, et tegemist on töölepingutega. Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professorile luuletajal Jüri Talvet teil on ilmunud mahukas luule koondvalikkogu, Eesti eleegia ja teisi luuletusi 1981 kuni 2012. Raamat koondab ligi neljasadat luuletust autor enam kui 30 aastaselt loomad reelt pakkudes juba kunagi ilmunud luule paremiku kõrval ka päris uue luuletsükli perateerem reisilugu. Ligi 400 leheküljel oma loomingu paremikku koondkoguna väljaandmisega on täitunud professor Jüri talveti üks suuri eesmärke. Kuigi talveti loometee sai alguse juba enam kui 30 aasta eest, siis terviklikule läbi kaalutud kujul pole autorilooming seni avaldamist leidnud. Kogule saatesõna kirjutanud kirjandusteadlane Lauri pilter ütles, et raamatus on kokku võetud talveti varem ilmunud kaheksa kogu kooregi. Ta on midagi lisanud, mõnda luuletust ümber teinud ja luulekogu lõpus on ka päris uus tsükkel, valguste arv, veel meid möödunud aastal valminud luuletus talveti üks suuremaid omapärasid on oskus ühendada üldisus võib-olla isegi mõnes mõttes abstraktsuse suur lugemus maailma kirjanduses. Meeleliste vahetute teda kui üksikisikut tutvustavate kujunditega. Talvet ise ütles, et kui tema varasemates luuletustes oli tugev tunde rõhk, siis hilisemad tekstid on segatud rohkem kultuuriliste mõtisklustega, säilitades samas ka intiimsust. Kui rääkida autorile endale iseäranis tähenduslikes tekstidest, siis päris üht ja ainsat Talvet välja ei tooks, pigem tahaks neid seitse või kaheksa. Küll aga on eriline parvlaev Estonia huku järel kirjutatud Eesti eleegia tekst, mis on tugevalt kantud just selle sündmuse mõjust. Jüri Talvet. Samas ei ole ma soovinud seda teha niimoodi otsesele sündmuse peegelduseks, vaid olen kuidagimoodi sellel taustal selle hirmsa tragöödia taustal üritanud elustada meie ajaloo ja kultuurimomente minevikust, päritolust ja ka midagi sellest, mis võiks meie tulevik olla. Mitmete tekstide toomine aastakümnete tagustest kogudest justkui uude aega ja kohati ka nende ümberkirjutamine kõnetab Lauri pilteri sõnul lugejat ka muutunud aja kontekstis. Talvet alustas luuletajannat nõukogude aja viimasel kümnendil ei saa unustada ka talveti suut seotust Haanja kultuuriga ja sealhulgas kataloog Taani kultuuriga. Talvet peab pidevalt justkui analoogi mõne muu kultuuri esindajaga ja muidugi on kultuuridevahelised suhted olnud ja on praegugi pidevas muutumises ja liikumises. Suhted Lääne-Euroopa kultuuridega ja, ja samuti viimasel ajal Ida-Aasiaga ja Ameerikaga. Jüri talveti luule koondvalikkogu andis välja kirjastus Ilmamaa Pireteerem reis Tartu. Ilmast räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Ilma mõjutab lähipäevil Venemaa kohal asetsev kõrgrõhuala, mille lääneserv toob meile vahelduseks päikesepaistelise mat ja peamiselt sajuta ilma. Öö hakul veel puhuv tugevam tuul on tingitud Norra mere põhjaosas asetseva madalrõhkkonna survest kõrgrõhkkonnale, kuid juba homseks päevaks vastasseis lahtub ning tuul hakkab ka meil järk-järgult nõrgenema. Tänu lähipäeval taevast katvale vähesele või vahelduvale pilvisusele langevad öised õhutemperatuurid miinusesse ja päeval taas plusspoolele. Ja prognoos. Eeloleval ööl ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Öösel puhub kagupäeval nii kaguga lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval öösel nullist miinus viie kraadini, päeval pluss ühest kuni pluss viie kraadini. Neljapäeval on taas oodata vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel nullist miinus viie, päeval pluss ühest pluss viie kraadini. Reedel tuleb samuti päikesepaisteline ja sajuta ilm. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on reede öösel nullist miinus viie päeval pluss ühest pluss viie kraadini. Ja tähtsamad spordisõnumid võtab nüüd kokku Alvar Tiisler. Täna mängitakse koduses jalgpallis välja esimene tiitel, kui superkarika mängus kohtuvad omavahel Tallinna Levadia ja Tallinna Flora. Eelmisel aastal võitis superkarika Levadia, mäng algab Sportland Arenal kell 19. Seitsmendast kuni üheksanda märtsini Poolas Sobotis toimuvatele sisemaailmameistrivõistlustele lähetab Eesti kergejõustikuliit kaks sportlast. Kõrgushüppaja ja Anna Iljuštšenko ja 400 meetri jooksja Marek Niidu. Maailma hooaja edetabelis jagab Anna Iljuštšenko Eesti talvistel meistrivõistlustel hüpatud meeter 92-ga kaheksateistkümnendat kuni kahekümnendat kohta ning Marek Niit on 14. veebruaril USA-s joostud 46 koma 10-ga seitsmeteistkümnendal kohal. Rakvere tarva korvpallimeeskonna tänavuse hooaja üks tugitalasid Rait Keerles vahetab klubi ja siirdub Rakverest Rumeenia liigasse. Kolmapäeval Tamperes peetavale balti liiga üks kaheksandikfinaali kordusmängule kohaliku bürindoga 33 aastane ääremängija Rakvere laste koosseisus enam ei sõitnud. Tartu rock kohtub täna FIBA eurosarja vahegrupiturniiri viimases voorus võõrsil Rumeenia klubiga. Tan Merjasega rock on endale alagrupi võidu juba kindlustanud ja hakkab märtsi keskpaigas mängima veerandfinaalmänge gaas. Metaan on kaotanud kõik viis senipeetud kohtumist ning nädalavahetusel toimuma pidanud Estoloppeti sarja kuuluv seitsmeteistkümnest Tallinna suusamaraton peetakse 23. märtsil. Aitäh Alvar Tiisler YLE spordisõnumite eest kuulsite teisipäeva, 25. veebruari Päevakaja järjekorranumbriga 19294. Mina olen Liisu Lass, ilusat õhtut.