On märtsi lõpp, kevad on käes ja seda on näha looduses, seda näha. Pildis ja vist ka inimeste hingedes. Üks tore luulerida ütleb, et noor olla on kevadet rinnases kandaja kevade kohinat kuulda. Ons tunda nüüd? Hing heliseb, et tahaks laulda pidi. Ingeri kogu aeg ja laulda tahaks ka, välja arvatud mõned korrad, siis, kui hommikul ärkad, eriti nüüd kevadel, kui on jälle lumi maha tulnud, siis on küll. Võtab tuju maha, aga muidu eks ta ikka hilised. Ja teil on tänavu vist elu kevadel? Noh, kui see niimoodi võib nüüd öelda pean jällegi astuma esimesed sammud oma iseseisvas elus nii-öelda teist korda peale keskkooli tulid need esimesed iseseisvad sammud, nüüd on siis veel iseseisvamad need sammud Tänavu on käsil Muusikaakadeemia lõpet mis lõputööks on planeeritud. No lõputöid on isegi kaks, kuni võib öelda. Suurem roll on mul Estonia teatris, Rossini, Sevilla habemeajaja rusiinosa ja siis koolist tahan teistega koos teha, sima roosa salaabielus Lisette osa. Seda vaatab siis kõrge komisjon, jah. Kõik suured lauljad igalt poolt kakkuda. Ja meie sarisaate Estonia noored solistid, tänaseks külaliseks Pirjo Levandi Saatesarja Estonia teatri noored solistid, sponsor on heliplaadikauplus, heli. Kui sai läbi ettevalmistusosakond läbi, mille saba all ainult konservatooriumi astuda siis oli ka närveerimist palju ja, ja nüüd tulevad siis viimased tõsised eksamid. No teie ristiemaks tuleb lugeda vist praegust õpetajate pedagoog Urve Urve on sul meeles kusagil kirjas, sest et Pirjo toodi sinule ette kuulamiseks. Ettemängimiseks. Ja see on väga tore, et sa algul tutvud noorega ja kes tahab väga kangesti laulda, minu meelest see on suur asi. Kui nimed tahad midagi väga teha ja nagu ta ise rääkis, et ega ta Ellerheina kooris ei olnudki nii väga väljapaistev olnud, vist et tuli ka seal mõnede nii üllatusena, et aga videol oli väga tore, väga tore hääl oli, tähendab, minu meelest see areneb, on arenenud kogu aeg edasi paremuse suunas ja ja ta on ka suure suure kulatusega hääl. Ja Meil on see tõesti olnud väga toredaks tööks kaheksa aastat. Nii et õpid inimest tundma ja õpid tema häid ja tema niukseid väikseid varjukülgi ja ja ja no On hea, kui on üks õpilane sul pikka-pikka aega sinuga harjunud ja ta saab sellest aru ja ta püüab seda kõike teha, olgugi et alati ju ei õnnestu. See on ju väga loomulik. Et ei õnnestu kõik nii, kuidas tahaksid. Miks ma olen natukene vahel nii okkaline ettaid, toost, maki tundi kaasa, küll ma võin teile rääkida, et noh, hüüan aknast ka veel konsi aknasse parki. Pirjo esmastel makas, ta pole siiani veel tulnud sellega. Nüüd, kui me lindistame ei ole mitte eile. Esmaspäeva, nii et täna siin lindistamise jälgi raadios ikka ütlesin. Ta ise ka krimpsu nina täis ja pole see koht niis ei, ei oleks pidanud. Atko inimene kuuleks seda algusest peale, et ma teeks. Ei olnud tõesti hea, aga kui sinul rääkimine ju alati läheb ka vahel nagu lastel ikka, öeldakse, et läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Aga mina arvan, et, et tulevikus küll ta hakkab rohkem neid asju tuletama meelde ja tulevad ehk meelde, et ma ei ütle väga vastuvõtlik, ega ma ei ütle, et inimene rumal, ei, ei, me oleme kõik need asjad läbi teinud. Aga see on tore ja me arvet, see käib asjaga kaasas. Nii et kui omal ajal tunnistusel oli käitumine korralikus ja hooldus, siis käitumine viis, korralikus viis ja hooldus. Ei, ma ei ütleks, ma paneks ka viisega väikeste väikeste miinustega mõnel päeval. Aga palju sul, see saab magnetofoni kasutada ja kui paljuste kuulate kodus lennata ennast ja teisi ka teisi mehest kuulangi, aga ise ennast siis on esimest kordasin kuu aega tagasi või mina lindistasin, siis, see oli ikka päris šokk enda häält kuulata. See on jah, üks on see, mis ma endale kostan, mida, kuidas ma räägin, kuidas ma laulan ja siis kui ma kuulan siin maki pealt, see on hoopis nagu kellegi teise oma. Minule tundub küll, nüüd ma kuulan seda raadiosaadet ka pärast lugu, nõnda et ma räägin läbi nina ja ma ei tea, mismoodi. Sööge. Aga teisi olen küll kuulanud ja imestanud, kuidas nemad saavad nii korralikult ja kenasti laul tuli. No Megan ju, vanad kalad. Keda te kuulate, mina kuulen ikka. Kõlast kiridega näevad saadelandi detailid. Need nimed ei vaja kommentaari. Kuule teda muidugi, eks see on hea alati, ma pean seda väga õigeks, et kuulatada plaate võimalikult palju linte, igasuguseid linte, mitte matkida. Praegune see noorte lauljate põlvkond on enamikus läbi käinud kõik koorilauljatee, nagu teie alustasite selle koori laulmisega. Ja, ja ma veel niipalju öelda, et mul on kõik juhtunud, Ellerheina õpilased, lapsed seal. Et ma siiski ütlen, et mania, ansambli mõttes ja, ja üldse muusikalises arengus on koor väga kasulik ja väga hea. Aga kui ta on saanud palju ja kui ta on saanud, seda ma ei ütle, et mitte kontrolli all laulmisse, aga eks lapsed ikka mitte kontrollida küllalt raskeid suurvorme ja ja, ja on koormus ka peal ja nagu piiri oli, teine ainult kooris ja kui palju me nägime vaeva siiski ette sealt teisest stardist loobuks ja, ja et hääl istub kõik nii väga all ja ei saanud kuidagiviisi tõsta teda ülespoole. Kooli laulmine õpetab ansamblitunnetust ja kuulama ja eriti nüüd, kus te olite seotud nende projektidega, Bachi Pärdi projekt ja hiljem Andres Mustoneni mutieti laulmine ja see on huvitav töö. Ja see on omaette kõike, tähendab, mina olen nii palju kui võimalik, tahaks erinevaid stiile teha ja laulda nii palju, kui hääl lubab ja minu arust on, ainult annab see ainult juurde ja selles suhtes ma olen tänulik, et meie vabariik on nii väike, et ei saa spetsialiseeruda siin ainukest Wagneri laulmise peale või või ainult Mozarti, et me peame kõik tegema. Te olete nuusutanud ka ju kerget muusikat, levimus. See keri, selle kreemja ja, ja see oleks teinud praegult rõõmuga ka on, kahjuks on aega napib ja sinna me enam ei jõua. Kas seal laulsid Kalti, olite siis seal sopran? Seal olid teised vägevad aldid. Ka paslik küsida, et millise džässmuusika ja milline vokaalmuusika kergemast žanrist teile meeldib, kes teil seal eeskuju? Mulle ausalt öeldes, nüüd ma pean jälle sellesama nime, ütleme Kirydekanavale käshweni väga vahvalt ja Ella Fitzgerald. Ja siis barbast raisanud meeldib mulle väga. Mis Tiinat ja Queen ja popimad, kärin, nimesid panna muidugi pääseda seda muusikat, mida need praegused noored kuulasid, Tekna ja hävivad, seda ma ei salli. Tähendab, lihtsalt see muutub väga kuidagi. Kuidas ma nüüd ütlen, väsitavaks kõrvadele kui, kui noh, ma mõtlesin, et ta ei anna midagi. Ja tantsimise saite neid selgeks tänu sellele kangani lavastusele. Kuna see oli erinev tantsimine ja eks me ikka õnneks meil on seal konservatooriumis oma tantsutund, kus vanasti õpin, õppisime kõik minu ette, Polüneesia kahjuks see nüüd ära jäänud, aga aga kõik töödia Pad, maandandüüd ja igasugused sellised algtõed, me saame kätte terminoloogiat, vähemalt seal. Aga kanganistik tuli kõvasti vaeva näha. Alguses küll jah, nüüd juba õnneks aitab, kui ennem jalad lahti tantsida, siis juba nüüd ikka tõuseb ikka ütleme 20 senti kõrgemale, kui ennem tõusiski. Nii et jalgadel tuli rohkem soenduste hägu järele. Seega selles tükis küll, jah. Aga on teil selline aparatuur, et hommikul tõusete joote tassi kohvi ära, saate kohe laulda. Oi, minu hääl on selline, kes tahab väga kaua ärgata. Hommikul on küll. Ma pean kaks tundi ennem üleval olema ja siis kui on selline hommik nagu täna oli, päike paistis, siis, siis ma saan rutem lahti, aga kui sa sombune ja ja kui jälle see lumi on maha tulnud? Siin võib-olla pool tundi või teinekord ei taha üldse lahti või nii, et talv ei istu teeningele üldsegi mitte? Ei, kui on selline ilus päiksepaisteline ja see valge ja, ja niisugune jõuluõhtu meeleolu siis küll, aga nagu meie talved on siuksed, kipuvad siukseid lörtsi sisse tulema. No nüüd on paras üle minna tänu talvele spordi juurde, sest lehelugejad muidugi teavad, et te olete ikka seotud, Allar Levandi ikka ka, aga, aga raadiokuulaja turul vähem, nii et milline see vahe kordumise sugulus. Ja noh, Allar on minu onupoeg nii-öelda. Siis, kui mina olin väike, siis tahtis onu anti, ütleb mine, aga Allar isa tahtis mind ka hüppetorni viia, aga esimese naisi. Õnneks mu ema astus vahel. Ma ei tea, kas oli naljaga pooleks, võib-olla päriselt ka, aga, aga koolis suusatasin küll ja seal ma käisin ikka kooli eest ka väljas suusatamas, aga nüüd pole saanud viimase kolme-nelja aasta jooksul üldse suuski olla. Aga pikkuse mõttes oleks ka sobiv olnud võrkpall või korvpalli. Jah, oleks küll, aga ma ei tea. Poeg konsi algastatud. Ma käisin küll võrgu trennis ka. Aga kuidagi see jäi, tahavad ikka sõrmed tagurpidi minna, sisese klaverit. Mängida ja ma ei tea, kuidas praegu, aga vanasti oli ikka konsis oli ikka sporti ju seisjal teatrite vahelist võistlused olid, kas praegu enam neid on, kas Estonia lõunama korvpalli või? Või noh, seda ma ei tea ka konsil on küll oma võistkond ja ikka on Leedu ja Läti vaheliselt Spartak. Diaadidele orkestrivahelised ka ja ikka ikka ikka on vanem kuninga ja Lätiga ja aga ei, neid, neid ei ole kuulda ka omal ajal, kui minagi konservatooriumis käisin muusikakoolis, siis tehti sporti kõvasti. Tee füüsistan lauljale kõver. No väga-väga vaja, eks käiakse ujumas ja, ja on muud alad sellised, mis ka ikka aitavad. Aeroobika on üks selline, kus väga armastatakse käia, aga see on ka hea. Justkui füüsis, füüsis tunda ja, ja võhma. On just pidudenet ise kodus teete hingamisharjutusi või kõhulihast? No mul nüüd viimasel momendil ei ärka, siis ma püüan ikka igal hommikul vähemalt veerand tundi endaga tegeleda. Aga, ja siis tulevad need tantsutunnid ja igast muud asjad, kus ma ikka natuke rohkem teen, tunne, vähemalt siis, kui mahti saan, käin ujumas. Kas nüüd on juba tulnud see arusaamine, et seda on ikka nagu tulevikutöös? Vaja ja just vaatan tagasi mõtlen, ja kui mina kunagi seal õpetaja Ei lase, ei lase, ma vaatan, kui palju mul läks aega ju, kui sellepärast, et sellest ettevalmistusosakonnas ja esimesel esimestel kursustel üldse ei saanud aru, kui tähtis on iseendaga tööd teha. Et see, et õpetaja sulle ütleb, et tee nii või naa. Sa püüad küll teha, aga sa ei saa aru. Laulmine ei ole ainult noh, mõistuse eelkõige muidugi mõistuse töö, aga aga kõik lihased ja keha. Nähtused evolutsiooni motsioonssida et kui seda südant jääb, väheks, vahel, Aga kuidas suhtute tehnikasse köögikombaini õmblusmasinasse? Päriselt niimoodi? Suhtun hästi, kasutan iga päev, tähendab, nüüd viimasel ajal ei ole õmmelnud, aga üldiselt ma õmblesin ikka marinaadiks. Ki tuli jälle tundioos. Kena, kena sõjalideni, õnnelik. See on tore inimene, teeb näputööd seal. Nendega nüüd juba vähem, aga vanasti ikka sai rohkem vanal heal ajal püra kooliaeg, aga nüüd on jah, nüüd on ikka juhtunud, kas lähevad proovides või teatrietendustel ja kontsertidel ära, nii et siis kui oled kodus, siis oled lihtsalt kodus. Aga? Pannid potid-pannid, potid, ega mul keegi muu keegi, muuseas seal süüa ei tee ma kõike ise tegema. Aga üldiselt ma olen selline või võil leivalapp. Võililleleivalaps, aga, aga teinekord laupäev, pühapäev oli siis, kui rohkem on aega, siis ikka vaarite sõbräniaid küll. Ei ole, pitsad, meeldib mulle teha ja süüa ja ka üldiselt sellised asjad, mis, mis saavad rutem valmis, sest ma ei viitsi, ma olen nii kaua, kui ma ootan, nii kaua ma läksin ja siis, kui on söök valmis, siis mul pole enam isu. Aga te olete selles mõttes Tänuväärses olukorras, et, et teil on tõesti praegu tööd ikka piisavalt ja koormus on küllalt tugev. Jah, seda ei saa küll kurta, et oleks oleks midagi puudu. Kui nüüd tagasi mõelda juba nendel lauluaastatele siis vist eelmine aasta oli kõige põnevam, kui te pajutis käisite. Jah, käisin rääkimata festivalist. Me sõitsime sinna augustikuus koos Estonia koorilaulja, Eda Zahharova. Jaa. Osalesime seal siis Wagneri festivalil, kus me saime vaadata kolme etendust ja siis ise ka ühel päeval ette laulda kus žüriis olidki sellised mehed nagu inimesele vain ja mis, ma mõtlesin, et mina ütlen kohe, et minu nimel Lewayndy. Paremini läbi ja Chain David parem toim. Ja siis Wolfgang Wagner Richard Wagneri pojapoeg ja seal olid igasuguseid muid tähtsaid nimesid, kelle nimed vist siin ei ütle kellelegi midagi, mulle endale ka palju ütelnud. Ja siis nendele me laulsime ette. Seal oli suunitlus niimoodi, et järgmine aasta tähendab see aasta laulavad ka ette 25 noort kelles valitakse siis finaali, finaali valitakse kaheksa lauljat, kellest siis tuleb aasta 94 Wagneri hääl. Aga noh, mina jään kahjuks Wagneri häälest küll kaugele. Sain seal laulda ainult bluumen, Meidsinid, lille tüdrukukest, Parcifani Partsiifini etendusest nägime selliseid kuulsaid nägusid nagu siduda Hingot, mina olin õnne õnneks neljandas reas, ei kaheksandas, oletan kaheksandas reas. Ja ikkagi, kuigi need teised nimed olid seal ka väga, väga tuntud, just Wagneri lauljad ja kuulsad üle maailma ja siis, kui tuli plassiidudomingadoli lavale ikkagi käis jõnks saalist läbi. Ja selles mõttes huvitav, et sa oled täiesti omad traditsioonid ja, ja kõik see teatrisisustus oli sellest samast ajast, kus teater ehitati, kõik need ebamugavad puupingid ja ja seal oli kombeks plaksutada väga kaua peale Tristan ja Isolde etendust registris üle 20 minuti ja seal hakati trumpi vilistama, lase jalgadega needsamad uhked prouad, kes olitan viimaseni grillet briljantide siidiga kaetud, siis nende trumpisid oma kuldkontsake põrandad. See oli huvitav, kuidas sinna minna. Tee. Juba kell neli hakkas etendus, kell kolm mindi juba sinna, siis joodi šampust, vaadati, kes, kuidas riides käib siis vesteldi jalutatisel Wagneri pargis siis hakkas etendusse esimene vaatus kestis tund aega, siis oli jällegi vaheaeg tund aega. Et terve päev läks ikka selle etenduse peale. Kui me oleme spordivõistlusi jälginud, siis noh, tipptasemel sportlased saavad omavahel väga toredasti läbi, ei ole tähtis, kes täna võidab või kaotab, eks kuidas sellistel lauljate konkursil, kuidas teil omavahel läbisaamine on, kas elatakse teisele ikka heatahtlikult kaasa, kui. Tähendab, see konkurss oli erinevad selles mõttes, et, et see oli kinnine konkurss ja meie üldse 11 ei kuulnudki. Selles mõttes kahju küll, aga noh, nii palju kui me läksime kõik seal üksteisest mööda öeldi, et oi, oi, oi. Aga publik oli saalis, laulsid ainult žüriil ainult žürii, küll siis oli korralik laadimine, eks ole. Õudne, see oli tõesti, see oli sama. Sama eelmine õhtu oli Parcifalija seal Parcifoli dekoratsioonid veel, lavakujundus oli veel ja ja see oli kaldlaval. Ja, ja terve tegelikult see Parziboli etendus läks minul selle nahka, et ma mõtlesin, et ma pean homme sealsamas laval olema. Ja natuke oli muidugi ebamugav see, et oli just kaldlaval pidi laulma ja kõigepealt ma ei leidnud klaverit, kui ma läksin ja kontsert messing oli üldse niimoodi, et tema tuli viis minutit varem ja võttis mul noodid ära minema ja siis ma läksin lavale, ma ei näinud kuskil klaverit, klaver orkestriga augustis oli nii sügaval ja siis sa teevad tema seal, lehvitas mulle muidugi. Ja, ja, ja see oli omaette muidugi selline kogemus, et pärast me tükk aega pool tundi istusime seal pargis ja me ei jõudnud üldse liigutada ega rääkidagi, võbin sees. Täiesti. Edal oli veel niimoodi, et iga juuksekarva otsas oli üksigi pihku. Sisul oli suu jälle nii kui. Sa rääkida neid saadate ühe kasseti soom. Jah, ja see on selle eesmärk on see, et tahaksin osaleda Miriam Lenini-nimelisel laulukonkursil, see on küllaltki prestiižne konkurss, on suured autasud ja tänu sellele tulevad tuleb rahvast kokku igalt poolt maailmast. Ja et, et ei läheks liiga lõhkise osalejate arv, siis tuleb saata sinna kassetid, siis kellelt valitakse välja. Ja see konkurss on ka sügisel, see on augustikuus. Õnne kuulatada kahte eelnevat konkurssi esimest ja teist. Ja esimene konkurss, et oli küllalt kesine oma osavõtjate arvult, kuna keegi ei teadnud, mida see endast kujutab ja ja teisel konkursil võtsid osa ka meie Tiiu rei nõu ja Mati kõrts. Ja ja, ja väga-väga huvitavaid hääli oli tõesti väga huvitavaid. Tšernov tuli ju esimeseks ja, ja, ja hiinlannad mõlemad. Ja esimene ja teine koht, jah, ekskonkurss on konkurss ja. Aga noorel inimesel on see niiskuse õppimise karastamise. Tuseks vajalik nii väga, võtad ennast kokku ja näed, mis teised teevad ja kuidas teevad ja mida üldse tehakse maailmas. Nii et ikka teil seda sportlasliku verdamine, kirge natuke sees? Ei ikka jah proovida sest on tüüpe, kes ei taha lihtsalt konkursil esinenud, aga meiega. Miks mu endale klassis laulan endale ikka teistele. Osaliselt tagasi. Ma arvan, et ei tohi ka niimoodi rääkida preemiat, eks ole, kui me hakkame mõtlema väga ette sisse ja kui ei, siis on pettumus, eks ole, aga kui osavõtt on juba isegi suur asi, et kui saad esimesest voorust näiteks teise voorugi saaks ka suur asi. Aga kõik see sinna minek jõuab raha. Kuidas olete endale toetajaid leida? Praegult on meil niimoodi, et praegu ei ole hakanud igaks juhuks veel otsima, et kuni see vastus tuleb ja siis noh nagu Neeme kuningas meile ütles, et siin vedeleb maas küll, tuleb ainult otsida. Aga ma natuke kardan selles mõttes, et puuri või sellist laululinnud, kes, kes tahab ikka siin parem ka sporti või mingit sellist, mis kas toob sulle mingit reklaami või kuulsust v midagi tagasi, aga igaks juhuks igaks juhuks käige siis silmad maas, kogu aeg. Ma pean käima. Küll arvan, et meil võiks kultuuri ja noori eriti, kes, kes tahavad midagi minna tegema ja uus põlvkond tuleb peale. Ja oleks tõesti Heak, keegi leiaks ja kuuleks näiteks raadiost kihist muusikat tundi ehk nii mõni mõnelejev kõrva taha. Loodame kõige paremat, aga kuidas oma osa? Leiate, kas olete kogu aeg selles mõttes või ainult teatri proovisaalis või võtetega selle kuju ja uue osa koju, kaasa kööki ja igale poole. No ausalt öeldes, kui ma mingit rolli ette valmistanud, siis kõige paremad mõtted tulevad just kas enne uinumist, trammis või kuskil täiesti mitte mitte seal töö sees. Et kõige paremad ideed tulevad, justkui ma olen sealt ära või teinekord ise on täiesti kummaline või siis lihtsalt sähvatav. Mul on hea meel, kui ma saan selle läbi viia. Nendel partituur silmades ei ole partituur, küll mitte, aga mul on, tähendab see koht, kus ma olen ja, ja oma partneri ilme ja sellised asjad. Need jäävad nagu mällu. Aga muusikaline mälu on ja meloodia teema jääb. Küllaltki jah, paremini kui sõnad ausalt öeldes meloodia mõelda. Ja vahel isegi sõnade taha jääb palju asju. Kooliaega meenutades. Mõnigi asi võiks õnnestuda ja kiiremini. Eks siin on kättevõtmine, mina arvan, sa võid rääkida küll koduski oma lastele. Et eks ta ole ka minu laps. Siin ei ole midagi mingit vahetena või ausalt öelda, miks ta ei võiks ka olla tema ema on ju minu klassiõde, me oleme nagu ühes ühte leibagi koolis. Koonia. Ja ükskord alguses ma läksin, olles teatrisse esimest korda, küsisin, küsisin valvelauas, kus Urve Tauts küsiti, kas, kas mina olen tema tütar või? Loom ja natuke sarnane. Rääksi ei olla. Ja kummaline on just see, et, et teinekord need välismaised sõnad jäävad paremini meelde kui eestikeelset, sellepärast et seal peab kõik selle mõttega läbilase. Ma muidu ennem saaks slikerdada, isegi kui paljusid keeli valdate. No need eestlase põhikeeled, eesti keel, soome keel, siis vene keel on mul natuke nõrga seal mul kogu aeg troika koolis siis ingliskeelt pistsin toit ja siis natuke itaalia keelt. Mõned sõnad rootsi keelt. Nii et teil on siis repertuaari valik küllaltki lai, nii palju keeli suus, siis saad originaalkeeltes laulda. Ja õnneks on meil olnud isegi Prantsuskeele hääldamis kursus. No pane, enam-vähem saab ikka hakkama. Aitäh vestluse eest, milles öeldakse okas, kurkujad, põrumist. Ma arvan, et kui me kõik pöialt hoiame ja mõtleme heade mõtetega küll siis õnnestub ka ja kui ei õnnestu seekord ehk õnnestub, teine kord ja kui õnnestub, teine kord, ehk õnnestub, kolmas kord, elu on ju kõik veel ees. Ma arvan, et noorel inimesel on ju kõik väga ilus väga kena, ta läheb vahel raskustele vastu ka hoopis rõõmsama tujuga ja ja, ja ta saab kõrgemini raskustest kiile. Ja mulle tundub ka, et pidulon seda säravat Jah, on küll, on küll, õnneks talun seda olemas. Et see säiliks, pillimehed armastavad tihti anekdoote rääkida ja vento visata, aga ma usun, et lauljad on vist samasugused. Ja lauljad on minu arust ühed lustaka. Vähemalt koidi peal, ma näen küll. Mina loodan, et kui mina olen konservatooriumi lõpetanud, siis mina ei lähe nii alt kui eks mägede poeg kes ei soovinud sõjaväkke minna, kelle isa ostis talle ära, siis konservatooriumi diplomi tuleb välja siis Moskva konservatooriumist seal ees on Tšaikovski suur press, töötab Mozart daatatud, ta. Pidule vähemalt saatus koputab kenasti uksele asendisse, igal juhul. Saatesarja Estonia teatri noored solistid, sponsor on heliplaadikauplus, heli.