Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere Tallinna loomaaia 75.-le sünnipäevale pühendatud sarjas jätkame taas ajalooliste sündmustega. Tähelepanelikud kuulajad teavad, et kahes vahepealses saates vaagisime seda elukate elu-olu loomaaias. Rääkisime vendadest Sternidest, kelle roll selle kõnealuse nähtuse juures oli hindamatu. Tänaga keskendume esimestele aastatele Veskimetsamail, need olid äärmiselt põnevad ja äärmiselt kurnavad ühteaegu. Stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. No kõigepealt tõepoolest need viimased Veskimetsa kolimisega seotud ponnistused olid küllap ka teile endale ainulaadseks elukooliks ja väärtuslikuks karastuseks, et siis edasistele probleemidele sel ametikohal vastu panna. Nojah, mõne nädala eest oli, oli meil jutuks, et, et saime ikkagi tänu õnnelikele juustele ja, ja, ja osavatele inimestele sõjaväe käest selle territooriumi kätte ja ja, ja oli ka juttu sellest, et, et 31 aastat tagasi kolisime vanast mäekalda tänava loomaaiast ära aga nende kahe asja vahele ja, ja ümber mahtus igasugu tegevusi ja, ja kulus aega. Et iseenesest need endised sõjaväelaod ju Jõu loomaaiaks või nagu algul kavandatud oli, loomaaia kollektsiooni ajutiseks säilitamisbaasiks ei, ei saanud sündida. Ja nii siis oligi, et me tegelikult kolm-neli aastat elasime põhimõtteliselt nagu nagu kaheplatsi peale vaadates ja sellest kolmest neljast aastast viimased paar aastat, siis lausa niiviisi kahe platsi peal, ühe jalaga ühe peal ja teise jalaga teise pääl. Sest et tarvis oli selle platsi peal kümmekond endist sõjaväelaohoonet uuele funktsioonile ümber ehitada ja, ja sõjavägi oli, oli neid maju pidanud niiviisi, et veskimetsa servas oli tee, kust läksid alla, see oli vähekese tõstetud, see metsaäärne tee ja allaladude juurde läksid lihtsalt niuksed teekesed. Aga meil oli tarvis kõigepealt, et varustada need need hooned insenervõrkudega, meil oli tarvis need majad ehitada niisuguseks, et nad olid valmis vastu võtma erinevaid elukaid. Ja oli ka jutuks see, et kommunaalprojekt veidi veidi siis selle sõjaväeladude rekonstrueerimise projekti valmis tegema ja siis oli nii, et minu majandusele asetäitja Ants Värnik oli kõigepealt konsultandiks projekteerimise juures ja veetis esimestel kuudel ja noh, võib-olla isegi koguni esimesel aastal poole oma tööajast kommunaalprojektis koos siis inseneride arhitektidega projekteerides. Aga sellist mõtet ei tulnud, et lihtsam ja võib-olla ka odavam on ehitada uus, kui hakata vana ümber tegema. Et tookord seal oli lihtsalt küsimus selles, et, et aeg pressis peale et see praegune Laagna tee, mis tol ajal oli siis Oktoobri prospekt selle ehitus oli hädavajalik, sest Lasnamäel ühesõnaga selle loomaaia praeguse territooriumi peale oli küll detailplaneering tehtud, aga kuna ikkagi Lasnamäeinsenervõrgud jõudsid põhiosas nii kaugele, et, et oli võimalik hakata elamuehitust tegema ja siis jäi unarusse see see sigadus, et oleks Õismäe loomaaia peale laiendatud. Ja nüüd, kui kui hakkas siis tekkima Lasnamäele või on siis pidi seega kesklinnaga ühendatud saama. Ja, ja selles mõttes ei olnud meil pikalt pidu pidada ja nagu algul plaanitud oli pidi siis sõjaväeladudest tehtama ilma seda rahvale näitama ta kiiruga üks niisugune ajutine kollektsiooni säilitamise baas ja siis kümne-viieteist aastaga kogu loomaaed valmis ehitatama ja mis tähendanuks siis seda, et et kui siis kogu looma 10 15 aastaga, et siis oleks võib-olla juba kuskil viie-kuue aasta pärast saanud hakata esimestesse uutesse objektidesse inimesi lubama ja oleks olnud see asi ühel pool, et noh, olümpiaaja ümbruses aktuaalne teema tähendab Moskva olümpiamängud, et said ju selle afganistani sõja pärast paljud lääneriikide poolt blokeeritud ja, ja siis Nõukogude Liit otsustas arengumaadest enda kulul tuua küllaldaselt lisatud sportlasi, et mängud ikkagi peetud saaksid ja see oli majanduslikult nii suur katastroof, et üle liidu võeti vastu määrus, mis keelas 10-ks aastaks kultuuri ja spordiasutused ehitamise ja see tähendas seda, et et suur rist oli peale tõmmatud meie sellele kümne-viieteist aastaplaanile ja, ja selle tõttu. Ta tuligi siis pärast seda, kui me olime juba poolteist aastat seda sõjaväeladude asja ümber ehitanud, tuli ümber orienteeruda selle peale, et ikkagi sellesse säilitusbaasi tõenäoliselt peab hakkama inimesi, lask leidlikkus appi võtta. Noh, oleks olnud täielik absurd kui oleks pidanud 10 aastat ootama või siis koos selle ehitamisega 11, et enne, kui sinna inimesena oleks laskma hakatud, et oleks pidanud, et niisugust kallist ettevõtmist nagu loomade pidamine täiesti ilma funktsioonita tegema ja selle tõttu siis siis tuli hakata tegema külastajatele lisapiirdeid ja nii edasi, aga samas ahendada konstruktsioonid ja muud niuksed asjad pidid Bidendiseks jääma ja kogu see ehituse protsess kaks aastat, mis meile siis peale projekteerimist anti, remondirahade eest sõjaväeladude ümberehitamine teoks teha, sellega oli, oli niiviisi, et see oli nõukogude ja mõistes oli ikkagi noh, erakordne kiirus, aga kuna Tallinna linnasüsteem oli värskelt toime tulnud Pirita purjespordikompleksi ja muude olümpiaehitistega ja need konkreetsed inimesed, kes siis neid asju seal olümpia eel tähendasid, need olid praktiliselt jäänud nagu no ühesõnaga, nad olid harjunud, et kogu aeg jooksma, nüüd pidid järsku seisma jääma ja noh, nihukese ekstensiivse oma töö peale jääma ja siis otsustas Albert Norak tookord, et tuleb see hoog ära kasutada ja pandi needsamad inimesed siis korralduslikku poolt sättima ja jagati kõik need erinevad sõjaväelaod jagad. D ametkondade kaupa laiali ja, ja kohustada Läti noh, tol ajal oli see asi võimalik, et partei linnakomitee kutsus kõikide suurte ametkondade juhid enda juurde ja ütles, et et nad olid ja ja ja oligi, et, et, et siis iga ametkond sai siis omale ühe objekti, mille ta pidi siis vastavalt kommunaalprojekti projektile ümber ehitama. No vägevasse ehitusprotsessi olid kaasatud ka talgulised, mis inimesed need vabatahtlikud olid? Kas see vabatahtlikkus tol ajal oli tegelikult ju ikkagi seotud sellesamaga, et lisaks sellele, et ametkonnad said endale sest ametkondadel olid igalühel, oli oma remondi ehitusvalitsus olemas, kes siis hakkas toimetama, aga peale selle said kõik ametkonnad kohustuse saata regulaarselt talgule kindel hulk oma töötajaid. Ja need ei olnud Vabatahtlikud, vaid need olid inimesed, kellele maksti nende enda töö juures tööpäev kinni ja korraldusega saadeti kindlad ekspäevadeks siis loomaaeda, talgud ja mu enda abikaasa oli, sel ajal töötas desintegraatori siia siis, kui seal tuli ülevalt tallakorraldused, nii, ja nii mitu inimest tuleks saata Loomaaiaehitusel talgutesse, siis siis öeldi talle nii, et sinu vana seal toimetasid sellest kahe üks, kes peab minema sinna. Nii et selles mõttes käis tega mõned korrad siis nii palju, kuidas nende kraatoril vaja oli, koos koos mõne kolleegiga, sest et see oli, et arvu pealt tuli antud siis see number, kui palju peab, saadi, Steini talgulised tegid, eks tähendab, tol ajal oli ju tehnikat vähe ja eks nad andsid käest kätte telliskive ja koristasid seal ehitusplatsil abitööliste tasemel, sest et tööjõupuudus oli ju tol ajal kogu aeg täpselt samamoodi, nagu oli puudus tegelikult ju materjalidest. Praegusel ajal on nii, et kui on raha, siis ehitatakse ja, ja, ja mistahes materjalist, et see tuuakse või välja teiselt poolt maakera No räägime natuke materjalidest, oli siis selliseid materjale, mille kvaliteet nutma ajas? No tähendab, praeguses mõistes oli peaaegu peaaegu kõik materjal niisugune, välja arvatud teras, sest et see oli enam-vähem niisugune, mis, mis margile vargile vastas ja mis oli, oli Eesti jaoks küllalt defitsiitne teras on teras ja, ja selles mõttes on, on, on jällegi see, et üleliiduliste ohutusreeglite järgi pidi olema looma ja piire kolm pool kuni neli meetrit kõrge ja kas raudbetoonist või metallist. Ja kui me seda Loomaaia territooriumit vaatame, siis selle perimeeter on viis ja pool kilomeetrit, mis tähendab, et iga sentimeeter, mis seda aeda madalamaks saaks teha, see teeb olulise rahalise kokkuhoiu. Ja siis õnnestus norrakul õige mitu korda. Küll tuli Moskvas käia seal käsi väänamas Nendel, Moskva ametnikel, aga tal õnnestus saada luba tehase aed 2,8 meetrit. Sest ta suutis tõestada, et, et see peab sama hästi neid elukaid, kes võivad lahti sattuda. Ja vastupidi, väljaspoolt sissetulejaid ja, ja kui ta siis nüüd vaatate seda korrutate viie ja poole kilomeetriga, siis võit oli väga suur. Saariumist vihjamisi nimetanud ka mõnes möödunud saates tähelepanelik kuulaja vast mäletab, et oli materjale, mille kvaliteet ajas valju häälega nutma ja mõistagi oli materjale siis, mille varumine samuti nutma ajas. Enamik varumist ajas nutma selle pärast, et, et Eesti on küll suhteliselt metsanema, aga Eestis nii väga palju ikkagi ei raiutud kõigepealt ja Eestis tehtud puitmaterjal läks ka suuresti ekspordiks ja siis toodi, toodi meile seda noh, mis olid natuke kehvema kvaliteediga ja, ja oli nagunii-ütelda Nõukogude Liidu sisetarbimist ja tol ajal seisid ehitusobjektid ja ootasid, millal Karjala laev sisse tuleb ja ja siis oligi sedasi, et õhtul, kui laev sisse tuli, siis üle Eesti kõik ehitusorganisatsioonide varustajad olid, olid sadamas ja, ja meil oli puiduvajadus väga suur. Siis seesama asetäitja Ants Värnik siis seal kavaldas sellega, et ütles sadamas tähtsa näoga mingile onule, seal väravaputkas, et tema on linnavalitsusest ja ja need autod siin kõrval peavad kõigepealt saama seal laeva pealt koorma kätte ja ja noh, niisugune võitlus käist saime meie jälle ehitusega edasi minna. Mõnigi teine ehitus jäi jälle nädalateks seisma, sest kuni järgmine Karjala laev tuli Ants Värnik oli väga nutikas mees, kahtlemata. Jah, tähendab ta on praegugi veel nutikas mees, aga mõnda aega juba pensionipõlves. Niimoodi siis üle kivide ja kändude tulid need materjalid ja tuli see puit ja nõnda see asi kulges, aga naljakas lugu oli ka viimase hetke värava. Siis aga jah, tähendab asi oli selles, et kui ta pidi olema kollektsiooni säilitamise baas, siis ei olnud mingit niisugust asja, vajas piletikassad ja muud asjad. Ja, ja siis paralleelselt sellega, et, et tehti neid külastajat turvapiirdeid, siis otsiti, kes võiks teha ja, ja siis avastada nii, et metsamajanduse süsteem, metsatööstussüsteem oli küll kaasatud, aga metsamajandussüsteemi all kaasatud ja siis otsiti koondis looduse juurest, et mehed, kes olid muidu põhiliselt neid metsavahikordoneid ja saun, suvilaid projekteerinud ja anti neile korraldus, et olgu see värav võtke projekteeritud ja, ja kuna ette oli antud niisugune kuuekandiline moodul selle niisukese Loomaaia generaalplaaniga, siis tuli see üsna keeruline, keeruline tolle aja ehitis ja tuli kiiresti käima panna ja vaadata siis kuidas see kõige sobivam oleks. Abilinnapea Tiit Nuudi tõmbas kriipsu ja ütles, et siit peab minema tee väravast kuni esimese selle hooneni ja, ja sinna otsa, siis kohe pandi see see maja paika. Ja nüüd praegu me teame seda, et kui siis hiljem kunagiste sõjaväekaartide järgi Eesti vabariigi ajal pandi pandi krunt paika, siis nüüdseks on selgunud, et, et fool või kaks kolmandikku sellest väravaputkast asub tegelikult krundist väljas. Ja, ja tõenäoliselt, võib-olla sellel aastal korrigeeritakse lõpuks meie krundi piir niiviisi, et väravaputka tervenisti meie territooriumil saab. No ja et see on nüüd selline pisike nali muidugi, mis on põhiliselt teada ainult loomaaia töötajatele, no nüüd muidugi ka raadiokuulajatele, et vaevalt et külastajad siiamaani selle üle eriti pead. Ei nemad ei teadnudki. Ametimeestega oli alati alati natuke probleem, kui, kui seal tekkisid mingid arusaamatused sellel pinnal, et kellel on õigus selle koha peal otsuseid vastu võtta. Muidugi, meie loomaednikena tegime niisugust plaani, noh et kuidas me harjutame loomi selle ja teise mõttega ja, ja nii edasi. Aga niisukese radikaalse käitumisega linnapea Albert Norak ühel istungil, kus oli mulle antud korraldus siis tulla ette kandma, kuidas ma lähen seda ümberkolimise protsessi ja ma hakkasin sellega pihta, et rääkisin, mitu nädalat mul millekski on tarvis, et, et seda asja täide viia, siis tõusis Albert püsti, tõmbas kalendrisse punase pliiatsiga kriipsu, ütles sel päeval tulen avama ja olgu loomad üle viidud. Mingite valemite järgi oli see millegipärast viimane tähtaeg talle. Ta ütles mulle pärast istungit, et, et noh, seesama pinge, mis oli, kus kõik ametkonnad pidid midagi tegema ja ja Eesti NSV valitsus kogu aeg juba kaks aastat oli kogu aeg seda tarvis midagi leida, et see loomaaia ehitus nagu ühele poole saaks, tähendab, ta ütles mulle pärast istungit hääl, et nad ei kannataks seda enam pikemalt välja. Ja etteruttavalt oligi siis sama kuupäev, 26. juuni. Ja see oli see 26 juuni ja siis muidugi oli praegu kõik vaatavad televiisorist, kuidas isegi meil eestimaal hulkuvate loomadega kasutatakse neid lendavaid süstlaid, muid niisukesi asju. Aga tollel ajal oli terves Nõukogude liidus üks ainukene niisugune relv, mis neid süstlaid lasi. Ja see kuulus Moskva loomaaiale. Nüüd me siis jõuame selle kolimise kõige emotsionaalsema osa, nii et kuidas siis nende loomakestega kolimine välja nägi? Ja, ja see oligi siis niiviisi, et selleks, et need asjad ladusamalt läheksid, oli meile kõigepealt appi tulnud kolm inimest direktori endaga eesotsas Moskva loomaaiast, direktor, pea vetarst ja soolod. Ja need siis koos narkoosi püssiga, sest seda püssi ei saanud ju lihtsalt kellelegi anda. Ja siis kogu loomaaiarahvas oli jalule löödud ja autofirmadest oli siis neid autosid antud autoinspektsiooniga, noh, nagu tol ajal liikluspolitseid kutsuti, oli siis niisugune kokkulepe linnavalitsusele, et kui loomadega masinad hakkasid kadriorust veskimetsa poole minema siis oli miilitsapatrull, mis pani kõik ristmikud kinni, hoolimata foori tuledest ja see läks nagu kiirabi läbi linnase see loomade hulk ja ja peab ütlema, et, et tegelikult oli vist üks ainukene loom, kellega siis juhtus, selle transpordi käigus ta infarkti sai, aga ülejäänud me suutsime ikkagi elusalt ilusasti ilusasti üle viia. Ja kiirus oli oluline, poleks olnud just suurem asi, kui mõni Karukene või tiigrikene oleks keset transportimist üles ärganud. Ka need preparaat oli ju väga vähe ja vastumürgid ja asjad Nad oleksid hakanud lihtsalt seal transpordikastis kahetsema ja võinud endale viga teha, aga siis olid nad võimalik nii kiiresti, kuni neid sai uinutatud seisus pidada. Need, kes olid nagu agressiivsemad ja ka teistega, kes võib-olla ilmanarkoosita ikkagi kasti said pandud, ikkagi oli see, et see oli niisugune stressiolukord ühelt poolt ja teiselt poolt pidi jõudma suhteliselt kiirelt lühikeste päevadega selle selle asja ära teha. Ma isegi ei oska praegu öelda, mitu päeva see täpselt oli, aga see oli ikkagi suhteliselt lühidalt ja, ja niiviisi siis siis suutsime selle kollektsiooni ja meie inimesed olid nii noh, tegelikult peaaegu ööpäev läbi läbi tööle, et kui ma läksin kodust läbi puhtamat särki selga panna, siis naine ütles, et nii haruldast võõrast ka vahel näha. Et endise direktori Sterni eeskujul, kes käis mõnda aega madratsiga Seal oli ikka nii, et, et noh, et me jäime käigu pealt magama, vahel selle töö käigus, et see oli tõesti tõesti suur pingutus kõikidele loomaaia töötajatele, kes tol ajal töötas Kas see põhirõhk siis viimased ransportimised ja asjad jäidki nagu sinnasamasse juunikuusse või tegelikult oli see loomulikult pikk protsess, aga noh, ma mõtlen kõik need loomade viimisel Ja see oli mitte ainult lihtsalt juunikuus, vaid see oligi kuskil seal seal juuni keskel ja, ja näiteks veel samal hommikul, kui, kui, siis seda looma hakati avama ehk 26. juunil siis hommikul värvid ja veel mõningaid nende Mohikul kuskil kella nelja-viie ajal värviti veel mõne koha peal mingeid barjäärid Karus pinke külastajatele. Et selles mõttes oli see tõesti niisugune ennastületav, üllatav asi ja mõnes mõttes muidugi kangelastegu ka tolleaegsele linna peale, kes tegelikult ja nagu hiljem selgus oli kasutanud selle looma ja tarvis nende sõjaväeladude ümberehitamiseks niisukesi vahendeid, mis oli nagu Moskva mingit arvutuste järgi elamufondi kapitaalremondiks ette nähtud ja siis keegi koputas, keegi koputas Moskvasse ja siis tuli sealt üks kontroll, kes, kes väga pikalt ja põhjalikult kõiki pabereid rollis ja lõpuks järelduse tegijad, et noh, vale artikli alt on küll kasutatud, aga keegi pole endale midagi võtnud. Aga mõnes mõttes oli see lisaajend, mis siis tegelikult Albert marakule linnapea koha maksis. Et ta siis nagu tol ajal öeldi, viidi mingile kõrgemale kohale nii-ütelda, et seal oli mingisugune rohkem auamet kuskil mingis komisjonis, aga nii tegusale aktiivsele inimesele oli see noh, ikkagi deklareerimine. Tegelikult kuigi vormiliselt võis öelda, et noh, et posti saab nimetada kõrgemaks Sellest võis kahju küll olla nii väärtuslikust linnapeast ilmajäämine ja etteruttavalt võib öelda, et tema järeltulija Harri lumi, temal olid juba mõnevõrra teised prioriteedid. Ja ja tähendab, norrakas sai kohe aru, et olukorras, kus meil ei olnud ju ühtegi niisugust maja, kus külastaja oleks loomi sees näinud ja, ja ei olnud võimalik inimestel kuskilt minagi soojendada ja samas ütleme, need külmalembelisemad loomad, sõralised olid, olid põhjavärava lähedal seal suhteliselt algul, siis oli vahepeal hunnik kinnisi maju, kuhu üldse sisse ei saanud ja siis hundid, karud seal lõpus, et, et ikkagi kiiremas korras peab leidma mingisuguse variandi. Et ikkagi mõnigi mõnigi maja tekitada, seda enam, et silmapiiril paistis ju tegelikult, et loomaaia 50. juubel, mis oli 85 aastat tagasi ja siis antigi meile ka korralduse hakata ette valmistama ja jõudis Norak veel projekteerimiseks raha eraldada ja me hakkasimegi siis mõtlema selle peale, kuidas ikkagi asjaga edasi minna. Pidime valmis olema kas või siis, kui, kui 10 aasta pärast nagu luba tuleb hakata loomaaiarajatisi ehitama. Kui me võtame nendest sõjaväeladudest, ei saanud ju nagu, nagu inimeste jaoks eriti mingit ruumi ja siis nii et sealsamas tegelikult meie selle territooriumi servas oli endine Haabersti algkool, mis tol ajal oli Kalinini rajooni spordikooli majutusbaasiks. Pärast seda, kui ta oli kinni pandud koolina Mulla tänava kool sai valmis, siis viidi need lapsed sinna üle. Ja sellest siis korraldus majaka kolhoosil ehitada meile niisugune, nagu tol ajal nimetati haldus- ja mast hoone, kus siis mahtus ära meie kontor ja peale selle siis hakkasid seal tööle lasteringid, mis olid juba vanal oma ja tellitud poodiumil tänu iimi Uudelepa initsiatiivile 80. aastal taas käima läinud. Ja uue koha peal tekkis juba see võimalus, et jõuame jälle Sandor Sterni, need tema siis sai nagu rohkem aega pensionipõlve jäädes. Tol ajal oli ju see üsna varakult. Ja siis seda juhatama noorte animalistide kunstnike ringi, mis sai väga populaarseks ja kus käinud inimesed on, on mitmed praeguseks jõudnud kas päris kunstnikeks või teevad hobi korras loomajoonistusi, aga, aga nad mäletavad siiamaani. Ja kui nüüd oli, oli Sandori 90. juubel, siis need õpilased ka reageerisid, aga see kontor on siiamaani sealsamas kohas, eks ole, ja kontrasiiamaani samas kohas ja nüüd selle juubeliaastaga seoses me siis loodame temast temast kuskil aasta keskel lahti saada ja tavalinnavaraametile üle anda, sest et tõenäoliselt juuliks me kolime siis läänevärava juurde, ehitatavasse, keskkonnahariduse keskusesse ja tsentraliseerimise praegu praktiliselt kontor kui niisugune ära kadunud kõik raamatupidamised ja muud niisugused asjad on, on linnas tsentraliseeritud. Nii et meil tekib uus adminmast hoone ja me võime selle vana hoone üle anda linnavaraametile. Te olete mitu korda maininud Ivi Uudelepa kui tähtsat isikut, millega see tema noorte loomasõprade ring tegeles. Ma arvan, et, et see on üks eraldi saate teema kogu see noorte loodussõprade teema, sest vilksamisi oli juttu sellest, et juba 49. aastal kõigepealt läks käima kuskil 60.-te aastate eel jäi ta millegipärast toppama ja siis 80. aastal, siis tänu Uudelepp vale, elustasime taas selle tegevuse ja ta toimib siiamaani. Sel ajal sattus Eestisse ka selline suurim imetajaid uuriv sotsioloogide grupp, et mis asju nemad siin ajasid. Küsimus oli selles, et, et noh, algselt oli sedasi, et oli, oli kaks kohta, kus kustereolooge töötas ja paar inimest noh, natuke rohkem ütleme paar-kolm inimest, kes, kes sellega võisid ametlikult leiba teenida seal siis Tartu Ülikooli zooloogia kateeder ja ja Botaanika Instituut ja aga samas oli ju kogu pärastsõjaaja ikkagi lõpetanud ülikooli inimesi, kes, kes olid spetsialiseerunud Soloogiale, kes tegelesid mingi niisuguse otseselt teadusega mitte seotud Soloogia vajavate ametitega ja, ja siis me moodustasime tereoloogide seltsi, et see annaks võimaluse võimaluse siis natukene rohkem muude kõrval tegeleda selle asjaga ja kuna noh, vene ajal ei olnud palka nagunii eriti palju, kellelegi ei makstud, siis ei olnud nagu väga suur probleem ja, ja kuna ma ise ka olen terioloog, siis, siis me moodustasimegi niisuguse teadurite rühma, kes siis uurisid imetajaid nii loomaaias kui ka Eesti looduses ja ja sellel hetkel oli, see, oli see tõesti kõige suurem professionaalselt. Tere lohide rühm, kes Eestis Eestis töötas. Ja muidugi siis, kui kui Eesti vabariik hakkas pihta, siis siis tulid kõik asjad üle vaadata ja, ja sellest kunagisest nihukesest rühmast teadurite rühmast on meil praegu alles jäänud tegelikult ainult teadussekretär ja liigikaitse labori juhataja Tiit Maran. Oli äärmiselt põnev aeg või milline see aeg ei ole põnev olnud loomaaia arengus, aga esimesed aastad ja paljud asjad esimest korda. Selline oli tänane saade esimestest aastatest veskimetsas stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna, Maris Tombak. Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loose.