Saatesarja Estonia teatri noored solistid, sponsor on heliplaadikauplus, heli. Tänase saate külaline on meie noorema põlvkonna üks edukamaid lauljaid Estonia teatri tenor Vello Jürna. Mõningaid eluloolisi fakte ajakirjanduses ilmunud põhjal päritud Vello Jürna Väike-Maarjast esimesed esinemised solistina toimusid kooli ajal kohalike bändidega. Muusikakooli katsetele tuli ta ilma vanemate teadmata tänu Uno Naissoo toetusele, kes leidis, et poisil häält võeti Vello Jürna vastu muusikakooli esimeseks õpetajaks oli Uno Loop. Pärast sõjaväeteenistust tuli ka klassikaline laul Raimond alangu juures. Ja viimane soovitaski Noormehel konservatooriumi astuda. Lõpudiplomi sai Vello Jürna 1991. aastal, olles Hendrik trummi viimaseid õpilasi. Pärast Hendrik ruumi surma olite õpetajaks Ivo Kuusk. Tenorid öeldakse olevat õrna tervisega ja kartlikud kliima suhtes. Ma vaatasin Vello Jürna, teil ei ole suurt paksu salli kõri ümber ja lood läksid väga kiiresti linti. Ja ei, ma ei arva, et see külm mehele küll midagi teeks, ma käin igal hommikul ennast ennast karastama külma nüüd nüüd juba külma ilma käes ja suvel sai meres ujumas käidud. Nii et ma usun, et see, see peaks kunagi midagi, kuigi näiteks kui pärast etendust minna nüüd õue ja, ja siis, kui nahk on märg ja siis peab küll väga hoidma, sellepärast et siis on, siis on võimalik kuskil tõmbetuule käes üsna kiiresti. Haigeks jääda, aga öelge, seesama ujumine ja enese karastamine on see nüüd juba lapsepõlvest. Harjumus tuli nüüd teadlikult seoses sellega, et Eesti on saanud laulja. Ei, see on tõepoolest teadlikult olnud, just sellepärast ma mäletan, hakkasin hakkasin jooksmas käima just Itaalias ja siis, kui ma õppisin seal Carlower kontsi juures. Ja noh, seal oli lihtsalt nii tihe ja küllaltki lühikene aeg, nii et tuli kasutada ja kasutada iga hetke ja ja ka endast anda, noh, nagu kõige paremini, maestro tunnid muidugi olid meie jaoks siin väga-väga vara hakkas mõni peal juba kaheksa, 45, näiteks, ma ei mäleta, nüüd niuksed, 15 minutilised lauluharjutused hunnikus ainult maestro ja sina laulja, õpilane nagu koos siis nendeks tundideks pidid ju kuidagi valmis olema, aga sa ei saa, siis pole une pealt hakata kohe laulma. Nii et mina leidsin, et kõige parem võimalus on mitte kuskil võimelda toas või midagi sellelt küllaltki kitsad väiksed toad, vaid läksin õue, tegin ühe ringi seal väikeses linnas ja ja see saigi nagu, nagu nüüd harjumuseks, kui kuidagi kuidagi on noh, sellest ajast peale, mis on nüüd juba kolm aastat tagasi, eks ole, kui ma hakkasin käima ja ja nüüd olen ikka, kui just pikalt laulda ei ole vaja, siis ma tunnen ennast küll väga hästi, kui ei pea minema, jooksime ja võib natukene kauem, aga Lasnamäel on ebamugav joosta ka? Ei ole viga, ei ole, ma elan seal Lasnamäe kosel, seal on kohe-kohe, samas on ilus loodus ka, nii et õue minnes võidki näha teisele poole, kui aknad avanevad ja seal on noh, ilusat küll, jah, juba. Kuidagi nagu harjud ära selle suure linna eluga seal, jah, ega ma pikalt muidugi ei jookse, Ma jooksen ümber mingi blokiviad 10 minutit niimoodi. Lihtsalt rohkem mõelda selle. Võib-olla mõtled, mõtled natukene hingamise ja laulusõnade peale endaga taolist? Te juba nimetasite, et Itaalias õppides tuli kell kaheksa vahel tundi minna, öeldakse laulja hääl. Aparatuur nii vara hommikul ei ole veel valmis tööks, aga tuleb välja, et saab teha küll, kui vastavalt õigesti tähendab. Ja, ja, ja noh, muidugi, kui, kui just mõelda selle peale, mismoodi maestro tahtis ja, ja ta tahab siiamaani kindlasti oma õpilastelt nõuab ühte ja sama et, et laulda ei sa kõne põhilisi vigu, mille peale ma kõvasti nahutada sain, et koguaegne forsseerida sihukene üldiselt küllaltki tüüpiline noore algaja laulja viga. Jõudu palju ja muidugi, et kui paned, annad jõudu taha rohkem, et siis, siis tuleb paremini vastupidi. Ja, ja tema on niisugune idee ja tema stiil ja selline meetod ongi just hästi-hästi vaiksest häälest leida see see õige iva ja osata kasutada seda nii nagu ta ise väga meisterlikult juba kõrges eas olles ikka veel veel teeb. Nii et see hääle soojendamine hakkab vaikselt peale ja selleks võib ka kasutada. Hommikust, muidugi parem on kui, kui ka kuskil kaks tundi enne sõda enne laulma hakkamist oleviku ülal nagu kuidagi organid, siis ei jää ja töökorda kuidagi jah, nagu isegi tunne teda sirutaks midagi. Nii et seal on samasugune. Oli see Itaalia õppereisi esimene pikem märis vei selline, kus sai õppida mõtlemisest. Ja kuigi pikk pikki reisi oli ju enne seda rammiga olnud küllaltki palju, niiet praegu praegused inimesed, kes niimoodi sooviksid minna näiteks Baikali äärde, see on üsna suur ettevõtmine ja kindlasti küllaltki kallis täpselt sama kallis, kui minna Pariisi, eks ole. Ja praegu muidugi tagantjärgi võib öelda, et ma olen iseenesest väga õnnelik, et ma olen seal käinud ja, ja noh, sellised sellised pikad reisid olid muidugi Itaalia reis tol ajal oli palju pikem tänu sellele, et tuli sõita läbi Moskva kõigepealt kas rongi või lennukiga sinna ja seal muidugi kes on käinud siis Venemaa eksootika soolata mõnda aega või millal see lennuk läheb, aga see ei saa ju valida, eks ole, läks lennu päevas on midagi nii ja, ja siis kolm või pool tundi, mis oli Milanosse ja sealt edasi, sest et see oli päris päris pikk reis. Huvitav, et see praegune noorte põlvkond, kes juba väga tugevalt on astunud meie ooperimaailma ja kontserdiellu on enamjaolt kõik seotud kas siis kooli lauluga või ansamblitööga, nii et selline muusika ettevalmistused enne olemas ja koorilaulu neist väga tõhus samm edasiseks tööks ooperimaailmas. Jah, vaat mina olen selle peale tihti mõelnud, et kas mul on hästi läinud oma elus või on halvasti, kas, kas ma olen hilja alustanud või oleme vara alustanud ka see, et ma olen kooris olnud, on hea või on see halb? Tähendab selles mõttes, et mul ei ole muidugi laste muusikakooli selja taga, ma arvan, et see on halb. Samal ajal ei ole, ma vaatan, et inimesed, kes lõpetavad, eks ole, ütleme, mingi muusikakeskkooli kuskil klaveri alal ära, see inimene on võib-olla mõnes mõttes oma kohustuslike palade ja nende peale kulutanud ennast hirmus palju, tal jääb mingisugune aeg selleks õueks õues jooksmiseks vähik väikeseks, mina olen selle õues jooksmise ära teinud nagu selles mõttes jälle võib-olla mõnes mõttes rikkam, eks ole. Aga muidugi sellepärast, et, et nüüd muusikakooli tulles hakkasin, olete õppima ja klaveri peal alles alles oma näppe harjutama, see, see muidugi miinus, eks ole. Koorilaulus ka kui, kui ma mõtlen, ma laulsin viisa trammis, eks ole, see oli, see oli ju siis esimest tenorit ikka küllaltki küllaltki rasket partiid solistina niimoodi selliseid partiist ei laulakski ära, seal oli kuidagi tuli leida mingisugused mingisugused võimalused oma häälega, et seda ikkagi terve kontserdi vastu pidada ja ma mäletan ennast seal küllaltki palju probleeme, aga ma arvan, et kogemuseks oli ta väga hea ja selles mõttes kuulata teisi, olla ansamblis ja selles mõttes ta oli noh, igal juhul väga väärt kogemus ja minu meelest tasub Millega teater teid ära tõmbas? Ma tulin ise, kuigi seal oli muidugi, seal oli, nagu öeldakse, siis porgand oli paris. Et. Et see oli selline, tol ajal ei olnud ju ei olnud ju öelda koidikut nii palju paista ja tundus, et see oli üks haruldane, võib-olla nii elus korra avaneb võimalus ja sellepärast ma leidsin, et see, see oleks hea võimalus kindlasti ja noh, muidugi teater tõmbas ka sellepärast, et juba koorilauljana tööd tehes seal kuidagi ta muutub kiiresti nihukeseks, rutiinseks tööks seal ju kuigi ma ei tea, võib-olla nüüd on teistmoodi, aga tol ajal me õppisime küll igast uusi laule ja kõik, aga kui mindi Siberisse kuskile pikale reisile, siis need kontserdid olid alati mingid sellised laulud, mida kunagi ei õpitudki ja ja sa õppisid selle seal teiste suu pealt ära ja laulsid neid ja, ja üldiselt repertuaar vahetus vähe ja ja tekkis, tekkis selline nagu vahet tahaks midagi muud ja võib-olla see oli ka üks, nii et Lenini laulud on kõik meile selged. Eino meile meelde ei jää, mul oli hea pea, et ei jää üles meelde. Aga partiid ja kergelt. See on üks huvitav asi, et kunagi ma mõtlesin, et mina ei saa küll ühtegi ooperit pähe, aga just ka jälle Itaaliasse läksin ja seal maestro ütles, et jah, kama õppima ja huvitav kuskil kahe nädalaga olid, et asi selge, nii et ma võtsin muidugi kirjutasin omale paberit, ei pea veel need sõnad ja siis käisin seal Buzzeto vahel, vaatasin jälle mõnda seal, kus ta veel edasi saada, Tiidada. Mis nad millal jälle sõna läks meelest ära jälle said vaadata. Kiiresti jääb, igas mõttes on ta niukene proovilepanek, no neid on olnud teisigi muidugi nagu sõjaväes käimine ja sellised asjad nüüd sa oled see, ma ei tea, mul, mul läheb üldse niimoodi võõras kohas, niisuguse natuke kohanemisega läheb kaua aega, nii. Vaatame nagu nagu mingit distantsilt, natukene aega, kõike. Ei, ei, ei, ei lähe mitte mitte kohe lahti või nii. Kuigi nimi. Vello peaks näitama, et taga on väga sõbralik ja seltsiv inimestest. Ei. Ei, ei, ei, ma kujutan ette, et ma sõbralikkuse poolest aga sõjaväe alles olite, käsis ansamblist testin, tehke ise, oleks mingi bänd, oli ikka jah, niisugune kuidas nimetatakse siis vokaal-instrumentaalansamblile või midagi sellist? See oli muidugi väga-väga nii naeruväärne, mis seal kõik tehti, 500? Ei olnud, ma olin ikka täitsa tavalises sõjas, nii et olin lennuväes Berdyyczewis, alles nüüd käis siin üks, üks mees, sealtkandist, laulis poeemi stsenaarium. Tema oli jälle sõjaväes tapal ja mina olin Bertiitseliseks olevat niisugune, see vana vene kord oli seal lennuväes helikopterimehaanik, nii et kui ma Rootsis esimest korda laulsin, tur viidud, siis üks õhtuleht Aftonbladet pani sinna kõik neli tenorit, olid ju külalised selles kahe ooperis õhtus. Ja et siis noh, ütleme näiteks ühingus Peterson Lätist, eks ole, ja siis minu minu kohta oli, see on niimoodi pildi, pildi allkirjana, nagu oli selline tekst. Et Vello Jürna helikopteri mehaania Eestist siis. Sõjavägi püüab ennast kõvasti laiendada, ka lennuvägi tahetakse teha nii, et teil on veel võimalus. Tulevikus pole Eesti omad õlad alla pannud. Ei, ma hea meelega lähen, laulan nendele midagi, ma arvan, et igaüks peab ikka seda tööd tegema, midagi kõige paremini teab, muidugi ma tean, ununenud kuule jah, seal see, ma usun, et Vene helikoptereid vaevalt et Eesti valitsus nüüd ostma hakkab, neid pole nagu eriti mõtet. Sajavad alla. Aga ei, sõjavägi peab olema, vot seda ma ei tea, missuguses mastaabis, aga kindlasti peab olema, tähendab minu arvates see. Et, et ikkagi eest Eesti sõjavägi tol ajal lasi ühegi püssipaugud venelased sisse, see pole küll päris õige. Nii et selles mõttes vastu peab pakkuma ja see peab olema korralik ja tegelikult peab iga noormees aru saama. See on umbes nagu, nagu sa ise oled valmis. Kui sa oled niukene, vedeleti seisab püsti õieti, no mis mees sa oled ja mis riik see on, kel pole siis jõudu, et vastu hakata, natukene peab ikka saama. Ma loen praegu vabadussõjast siis täna hommikul, noh, see tuleb nagu pähe, sellepärast vikerkaares on see mälestused siis vabadussõja ajast, et olid, olid Eesti Eesti sõjavägi, oli, oli nii tegelikult väga lühikest aega ja samamoodi mitte just väga-väga suurearvuline. Aga kuidagi nendel oli omal täiesti selge siht silme ees, et nad võisid ära vallutada Pihkva ja nad võtsid, oleks võinud Leningradi tol ajal, eks ole, Petrogradi äravaid vallutada, kuni Riiani läksid välja, mul oleks niuke kaart. See on ikka noh, kui mõtled, see on tohutu suur ala. Aga neid, meid tehakse pommiga äraks. Muidugi, kas nüüd see niukseid paralleele saab tuua ka? Üldiselt ikkagi määrab kindlasti see hingeline valmisolek, mitte nii palju see tehnika, kuivõrd-kuivõrd just see, et et sa tead, et see, see, mida sa teed, et see on, see on kõige õigemini Ma kujutan ette natukene laulus on ka seda, et et sa võid see ju teada väga hästi, et kuidasmoodi peab laulma ja kõik, aga kui sul ei ole nagu mingit sihti, selge, et vot näiteks tänaste saareteski, mis ma siin laulsin, et kui ma olen selle nagu lavastanud läbi, et ma olen seda laval teinud ja ma tean täpselt, kuidas ja mis see kuju seal laval teeb, siis mul on kuidagi väga lihtne, palju, palju lihtsam kui kui laulda, siis kui noh, võtad lihtsalt ja, ja kuidagi nagu ainult noh, noodi järgi laulad või nagu, kui sa ei näe täpselt ja konkreetselt seda, seda kuju, kes sa seal pead olema värvi, sellist. Ma usun, et kuulaja juba sai aru, et te lähete väga kergesti põlema mitte ainult Eestimaa pärast, vaid ka muusika pärast, see on tore, sest mõlemad on meie südamesse. Ilmast teil eriti, eks ole. Milline mustadel enam südamelähedane on, muidugi, te olete rohkem nüüdislaadide mureks. Ja meil on sellele lihtne vastus, mulle meeldib muidugi veerudi kõige rohkem, aga üldiselt ilusat muusikat on palju muid ka. Ja kusjuures mulle tundub, et noh, kui ooperist ja jaa jaa, laulustaja vokaalmuusikast üldiselt nii nagu öeldakse sellest rääkida, siis ikkagi selle paremat heliloojad ja paremad saavutused on kuskil eelmise sajandi lõpus selle sajandi alguses lõppevad kuskil Putšiini ära, Putšiini on ka laule kirjutanud palju, varsti on ka palju laule kirjutanud, verd ei ole mitte ainult oopereid kirjutanud. Aga miks see on minu arvates just tänu sellele, et selle sajandi algusest nagu on, on hakanud arenema, eks ole, võimalused võtta hääl peale ja, ja, ja kuulata tähendab oopereid, valmis lugusid infokanalite ja niukse müra kui kokku kokkukuhjumine näiteks inimesena kõrva. Kui sa nüüd kujutad ette, saad korra oled, eks ole ütleme bussiga, sõidad töölt koju, kuuled bussis ühte mingit muusikat, sa ei taha seda kuulata, kas tuleb sul iseenesest, eks ole, ja see jääb sulle kuidagi meelde. Sa lähed, lähed koju ja sul telekas lahti ja raadio lahti ja sul on võib-olla õues tuli, veel, tuleb kuskil venelane on pannud endale teed akna peale mingisuguse kasti ja ja kõik, see tuleb kokku ja minu arvates kajastub muusikas ka täpselt samamoodi, nii et, et sellist puhast niisukese puhast värvima ütleks selles muusikas nii nagu Verdiline, nagu kutsiinil seda enam on väga raske leida. Pluss selle infomüra juures on teine oluline moment tänapäeva ajastus see, et kuidas seda ühteteist, häält või närvi serveeritakse, me teame kõik, kuidas on praegu tõstetud tippu need kolm tenorit nagu eelnevalt ei olekski ühtegi lauljat, ühtegi tenorit ei olnud, aga terve maailm on täis eelmist sajandi lõpust kuni siiani väga ilusaid toredaid hääliks. No see on nagu Pavarotti, eks ole, nimetatakse too kuningaks ikka ja seepärast, et noh, kuskil on see plaadi peale kirjutatud, aga et see plaat on lindistatud juba 20 aastat tagasi, seda nagu ei panda millekski. Praegu ta ei laula ammu enam, eks ole, tähendab noh, selliseid kõrgeid noote ta muidugi niisama laulab. See on, see on tõesti neid, neid tenoreid näiteks kas või tänagi siin Alfredo krahvuslikest praegugi laulab ja minu arvates palju Palju vähemalt vähemalt mina, kui ma mõtlen, et ma olen ise laulja, siis ma võtaksin Alfredo Klausi ennem oma õpetajaks kui, kui Pavarotti, sellepärast et ta on sellise vana itaalia traditsioonilise pelgando stiili ja selle niisugune traditsioonide edasi viia. Kolm tenorit, suured, kuulsad mehed, nemad laulavad põhiliselt ikkagi mikrofoniga, meie kuuleme ju neid tegelikult läbi mikrofoni, mitte mitte nii, et nad oleksid meie ees, panen, kuulmaneb värvid paika ja sest ma olin näiteks Oslasema just tulen alati uurinud, et noh, et kuidas nad siis muidu tundusid ja ikka fordil näiteks oli väga väike hääl ja isegi seal teatasite kasutas võimendust. Ja, ja no ma ei taha midagi halba öelda selles mõttes, et tal on, ta on oma isiksuse ja selle, selle võluga, ta on muidugi täiesti noh, nii nagu nii nagu teda nimetatakse ka tänapäeva mingi teemant või midagi taolist, eks ole, väga harva juhtub. Aga jaa Teil on kaasas siin tore komplekte tšellistid, hajuvad Direcanateerikuks, eks ole, ja kuidas ta õpetab ja ja juhendamise ja selles mõttes me saame siit toredad mõned lõigud. Kuna see on haruldane plaat jah, selles mõttes, et ma just alles hiljuti selle Stockholmist nähtavasti ta on kuskil nüüd leitud ja, ja kokku pandud ja siin on üks, üks kontsert, kus ta räägib siis Viini muusikaakadeemia tudengitele just laulutehnikast oma oma laulutehnikast ja näitab natukene ette seal. Kas poeem Estonia teatri lavastuse oli selline püksetappi vääriv lavastus, millest kõik edasi nagu järves töö Rootsis ja kõik muu Ei poeem oli juba hiljem see ma ütleks, et ma esimese lavastuse, mis ma sain, oli tegelikult ma tahan pater flai Oslos ja pärast seda tuli kohe kavalere rustikaalne, see oligi 92. aasta sügisel ma olin pikalt seal ja ja tegelikult ma tunnen, et ma ei ütleks, et et nüüd Eestis oleksid viletsad võimalused või, või, või, või et siin oleks kuidagi teistmoodi kui, kui mujal. Aga mulle tundub, et see tuleb endal läbi kogeda, et teisel pool teises kohas ei ole kuidagi teisiti. Ja et lõppude lõpuks sa pead ikkagi iseennast leidma laval ja natukene on seega kasulik, kui sa saad ühel tõsiselt suurel laval. Ja, ja nii nagu ma praegu mõtlen just Rootsis Stockholmi kuningliku pärit nihukesel ooperiks ehitatud teatris laulda mitte siis meie draamateatrina tegelikult ehitatud Estonia teatris, kus, kus akustika, nii nagu sa lava servalt kolm sammu tahapoole astud, siis noh, kohe nagu ei, ei kuule enam eriti kui veel pannakse lava lava nihukese noh, kuidagi natukene kinni või, või on seal midagi pehmet, kasutati deklaratsioonidega ja see on, see, see on noh, nagu ise tunned ennast nii väiksena seal, kuigi ma tean, et, et saalis ei ole viga, see Gustab hästi, aga, aga hoopis teine asi oleks ikkagi, kui, kui tõesti, et see, ma ei tea, ma ise olen niimoodi mõeldud, kui seal lavakarp oleks natukene või see auk oleks natuke suurenes natukene, tuleksid saalist tagasi, oleks palju kergem endal ka laulda. Aga noh, nii et selline kogemus, et ma seal olen käinud, see on iseenesest väga kasulik olnud. Poeem oli muidugi siin Estonias selle pärast ja et et sai koostööd teha sellise suure maestro nagu Sylar jällegi ega ta ka, kui sa niimoodi kuulajad, ega ta palju võib-olla uut ei paku ja paljud näevad tema juures ka vigu ja ütleme, et tal ei ole nüüd nüüd käetehnika ja midagi sellist. Temas on niisugune suur, suur, ma ei tea, kui kaua ta on 140 või 50 aastat, mis ta dirigendina töötanud, eks ole, see kogemus on tema sees teab, et mis on tähtis ja räägib seda, mis on tähtis, aga mitte seda, mis, mis vähem tähtis on sellised kogemused ei tarvitse mitte mitte õppida hirmus kaua aega kuskil klassis ja viiline nüansse ja niimoodi Välismaal olles vist saab vähem kammermuusikaga tegeleda, kui on ooperilepingut, see on nagu muusika. Olen laulnud raadioskalenti Tubinad, seal nad ise just olid huvitatud tuginast ja mul oli Tubina laulud ka nagu meeldivad, väga hea. Minu arvates Eesti Eestis üks paremaid heliloojaid üleüldse. Ja ta tunneb häält ka. Ta kuigi nendes lauludes on küllaltki nõudlik, tähendab laulja suhtes sellepärast, et et neid neid niimoodi järjest laulda on päris raske. Ja ma usun, et ma ei ole veel neid päris üldiselt kammerlaul natuke teistmoodi kui aariat ja ega minu, minu selline õpipoisi töö praegu pole veel ka päriselt lõppenud ja ma kujutan ette, et kunagi oskan nüüd paremini teha, aga aga nad on kuidagi seda värvi, nendes on sellist, sellist nostalgiat, mida noh, sest aja aja hõngu ja seda, seda Tubina tugine laudas kõige rohkem ja valasin jah, seda Oslos. Ja. On siis osas või või Stockholmis kutsutud ka pärast etendust kuningaloos. Seal kuningaid ei ole, Oslos ei ole olnud ja seal on loos küll Stockholmis, aga kuningas käib väga harva ooperisse loos on muidugi kogu aeg seal. Aga nii, nii nii uhkeid asju ei ole olnud, nii et noh, näiteks nüüd, kui ma lähen laulma sinna radamest, viiendal novembril on minu esietendust, siis tegelikult esietendus oli juba ammu ära, nii et ma olen, olen nii-öelda varuvarumehena seal, aga ma saan ka etendusi teha. Ja see aeg ja, ja ma olen igal juhul tänulik, sellepärast et ma saan, saan sellises sellisel laval ja sellise kompaniid ja neid neid asju õppida seal. Muusikutel on juba välja kujunenud selline kalender, viie või 10 aasta prete eriti dirigentidel ja instrumentalistina on teil ka kalender, kuhu on märgitud juba mis aastal 1997 või kaheksa või 2000? Nii kaugele ei ole, nii kaugel, ei ole, 96. peaks tulema, Estonia oleks põnev lavastus. Ma ei tea, kas see, aga see võib-olla ei ole päris päris avalikult veel välja öeldud, nii et ma tean, et Neeme Järvi pidi tulema ja, ja Mikiver, aga, aga mis see on, kas see, olgu see siis saladuseks, ma ei hakka seda, ütleme nii, et see on kõige kaugem asi vist. Aga minul endal on õieti selleks hooajaks, eks ole, on Stockholmis radamas, siis tuleb Roosikavaler. Ja mida ma ka ei ole veel kunagi aga kuskil teinud, aga aga mulle tundub, et see on põnev, põnev asi, seal tuleb jaanuaris ja siis kavalere rustikaalne, nii et seda on nüüd juba kolm, kolm korda pikendatud, nii et mul on ainult üheks hooajaks ja siis, kui kui ma hästi laulan, siis ma saan jälle laulda ja kui ei, siis nähtavasti mitte enam. Aitäh ja ma sooviksin mitte edasiminekut geograafilises mõttes, vaid alla poole kukkumist. Liin Pariis. Saatesarja Estonia teatri noored solistid, sponsor on heliplaadikauplus, heli.