Tere hommikust, head raadiokuulajad, meil on väga hea meelel Te, olete praegusel hetkel raadiotes valmis kuulama jutusaadet? Me räägime täna hommikul olümpiamängudest loomulikult, sest olümpiamängud kestavad, aga me ei räägi sotsistega, mängude politiseerimisest ega ega Vladimir Putinit kogu sellest furoori stis mängude ümber käib, vaid me räägime mängude sisust ehk juhtimisest ja sellest, kuidas ja mänge võita või vähemalt seal väga hästi esineda. Ja meil on hea meel tervitada stuudios olümpiavõitjat Erki Noolt. Tere hommikust. Erki, kas sa vahel mõtled ka seda, et et see on ikka ulme, et sinust on saanud olümpiavõitja nagunii väikse rahvaarvuga riik, nagu me oleme, et siit on võimalik olümpiavõitjaks kasvada? Nii ma päris ikka ei mõtle, et see on ulme selles suhtes, et olümpiavõitjaks ju kasvad aastate jooksul, et samm-sammult, aga ta ei ole nii, et sa oled laps, kellel visatakse mähkmed jalast ja siis järgmine võtad teivashüpet, kuus meetrit. Et teeb mehetegusid, et sportlaseks ikka see kasvate oi, need samm-sammult ja selles suhtes ei, ta ei ole. Loomulikult on spordi juurde käib selline parasjagu eneseusku ka ja psühholoogilist valmisolekut, kui sa noh, ütleme kui mina hakkasin nõndanimetatud selliseid tegusid tegema, mis andsid juba ligilähedased võimalused kergejõustikus saada medalit, siiski tol hetkel vähemalt kergejõustikuringkondadest keegi ei uskunud, et üks Eesti kergejõustiklane võib saada MM-il medali või, või noh ei veelgi hullem olümpiamänge ära võita, nii et peale mind tuli Andrus Värnik, siis tuli Gerd Kant, Aleksander Tammert, nii et ta natukene on ikkagi selline psühholoogilist, tuge on ka vaja. Just see, et treenerid näevad, et siitsamast väiksest mätta otsast võib tulla eksmees, kes teeb, või naine. Siis ta ei pea tulema. Me räägime sellest, mis, mida see sulle maksma on läinud, aga enne ma tahan ikka selle sotsi kohta küsida, et mida sa Sotši olümpiamängudel vaatad? Ma vaatan niipalju kui kui näidatakse, nii palju kui aega on. Minu jaoks on hästi palju selliseid huvid, huvitavaid avastusi. Kahjuks Eesti Televisioon ei armasta neid uusi avastusi nii väga palju, et aga õnneks soomlased on väga tugevad nendes uutes, ma räägin siin uutest aladest igasugust mogulid ja rennid ja. Muuseas, seal ju ei osale eestlased. Ja ka olümpiamängud, nii taliolümpiamängud kui ka suveolümpiamängud ei ole ainult ju tõkkejooks või siis murdmaasuusatamine kui suveolümpiamängudel on igasuguseid selliseid alasid, mida me ütleme nelja aasta jooksul vältel isegi ei tule pähe, et selliseid asju tehakse, aga samas, kui me vaatame medalite riikide medalite jagamist, siis need suurriigid ikkagi paratamatult nopivad väga palju just oma medalit sellistesse aladesse, mis ei ole nõnda nimelt meie jaoks. Klassikalistele no ma saan aru, et sa oled väga hästi Sotši olümpiamängudega kursis, aga ma usun, et väga paljud raadiokuulajad on siiski kaasa elanud meie oma sportlastele ja aladele, mis meilegi tuttav omad on, aga eelkõige oma sportlastele. No kuidas sa hindad eestlastele saastumist sel sel korral olümpial? No sinna võiks koheselt. Ma ütleks hästi palju kriitikat jagada, et võiks kogu selle saate sisestada ju praegu kriitika peale noh, ja panekski väga palju mööda. Hästi, tulemused annavad põhjust, aga samas mis mind natukene häirib, kui ma vaatan neid teleintervjuusid, just see, et ma, noored on nagu esimest korda olümpiamängudel ja silmad ei sära, et mina nagu kahevõistlejatele elan kaasa? Mulle kahevõistlus iseenesest väga meeldib see ala, et sul on šansse. Jaa. Jaa. Poisid, nüüd mitte. Küsimus oli see, et ei tult välja võid nagu. Mul ei olnud motivatsioon, et mis asi veel saab olla väiksem võistlus või suurem võistlus, kus noh, välja arvatud olümpiamängud, et sportlasele motivatsiooni, et siis nad võrdlevad, et oi, mul poolteist meetrit on äkki veel sees suusahüpetes. Aga samas kaotavad kolme minutiga võitjatele nagu suusa suusasõidus, et, et need on nii nägu. Põrutage vanduge, sõimake öeldet, keerasin sinnasamusesse kohta selle asja ja järgmine kord panen niigutes nina verist väljas, eks. Et ma tahaks nagu näha seda, et keegi nagu ennast ületakse, et leksini paneb suusasprinterid kogenud inimesed, ütled, valisin vale tempo, et see pole elu sees kedagi võitjad, onju, ja siis ma läksin rahulikult võitma või sõitma eelringi, mis on kõige tähtsam, sinu olümpiastardi kõige tähtsam, esimene ütleme kilomeeter ja sa lähed, valid vale tempo, sellepärast et ma mõtlesin, et äkki ma ei jaksa muidugi lõpuni sõita. Jama see on, et, et sellist nagu selliseid intervjuusid või selliseid või tahaks kuulata, ma tahaks öelda, et panin elu eest poole maa peal keegigi hapnikuga kraanid kinni ja läks, pesti. Aga mida tegelikult üks noorsportlane esimesel olümpiamängul tunneb muide, sul endal ka 92. aastal Barcelonas, tegelikult sa ei saanud ja lõppkokkuvõttes sai lõpetanud vestlust. Ei, ma ei lõpetanud võistlust ja, ja ma ei taha nüüd ajalugu meenutada, aga jah, loomulikult ma läksin, minu esimene suurvõistlus üldse oli liidu meistrivõistlustel käin korra gotlandi saare peal ja ja oligi enam-vähem kõike Soomes korra võistlemas käinud, aga eks jalg Tõdises ikka päris omajagu kui 65000 kisa, et oli seal staadioni peal ja ja ootasid ootusärev rahvast ja lisaks ei olnud seal ühtegi inimest või kedagi kõrval, kes oleks mingilgi määral kogemuse pealt nüüd meil ei olnud ju Barcelona olümpiamängudel, kui me räägime tänapäeval hästi palju sellistest taustajõududest ja millest iganes, siis meil läksime Barcelonasse viis kergejõustikud, mitte ühtegi treenerit, nii et selline situatsioon oli, et ma olin suhteliselt noorsportlane, puudus kogemust, puudus teadmistelt olimegi siuksed, minge vaadake, saage hakkama. Isegi Barcelonas, kes oli 38 kraadi umbes keskelt sooja. Saime sellise väga, noh, riik oli vaene, saime sellise spordivarustused, talvesokid olid, meile anti radide, sest noh, niisugune olin natukene Tiirad ääre, kogu see Eesti taasiseseisvunud kogu olümpiadelegatsioon, kuigi me olime hästi edukad ega ei saa öelda, aga sellele palju korralagedust, aga see oli ka mõistetav selles suhtes kellelgil. Ei olümpiakomitee. D töötajatele ka mitte kellelgi olnud kogemust ei, tegelikult sellist suur vist ja nüüd me oleme targad ja nutikad. Tagasi tulles sotsi juurde minu meelest ajakirjanik Priit Pullerits on kirjutanud enam-vähem sellise mõtte, et et meie kuninglik ala neid alasid, need kolm suurt kangelast on kadunud ja ja nüüd on võrrelnud seda, mis praegu eesti suusatamises toimub taandarenguga, võrreldes sellega, mis mujal Euroopas on. Kas sa, kas sa oled sellise sellise hinnanguga nõus või, või, või mis sa kommentaariks ütled? Muidugi peab Pulleritsuga nõusse jääma või nõustu maa kui me vaatama, millist riikliku ressurssi on pandud suusatamisele viimase sisulist 20 aasta jooksul. Ja kui me vaatame, mitu tüdrukut võistleb kuu 16 Eesti meistrivõistlustel või poissi ja et see on nagu masendav, et kui me peaksime praegu panema, näha neid, on väga vähe, eks, et kui me kergejõustikus mõnes alas on kuus tüdrukut läheb starti, siis vaatame, mis toimub, eks suusatamis läheb, kui üle kuue, siis nad oleks juba üliõnnelikud, need. Et kui me vaatame praegu hakkame panuseid panema, kas meil mõni naissuusataja võistleb järgmisel nelja aasta pärast olümpiamängudel või kaheksa aasta pärast, siis ma kindlasti arvan, et ei võistle ühtegi naissuusatajad. Et selles suhtes see reaalsus on nägu. On väga kurb suusatamis, aga kui me vaatame jälle laskesuusatamine, mis on tänasel hetkel väga tõusev spordiala üldiselt talispordis või ongi kõige ütleme üks populaarsemaid siis vaatame, noored, nii tüdrukud kui poisid on stardis ja väga edukalt võistlevad, nii et elu ongi, teebki oma. Kas Eestis on vähe imelaps ja suusatalente ei sünni enam selliseid inimesi nagu Kristiina Šmigun-Vähi või Andrus Veerpalu, Jaak Mae või tehakse tööd vähe, mis, mis sinul tundub, vaadates kõrvalt? Noh, ma arvan, et sellist Kristina Šmigun, niisuguseid või veerpalusuguseid loomulikult igati teine aasta sünni, eks, aga ma arvan, et meie põhiline, me ei saa nagu hinnata nagu sporti ainult medalite järgi, me peame ikka vaatama keskmist taset. Ega me ikkagi suusatajad ei suuda 10 hulka sõita, siis on jama ju, eks noh, et et kui me paneme ressurssi, ei saa siis mingi mingi apsakas kusagil sees, kes on treeningmetoodikate, muude mina arvan, et ta on ikkagi rohkem selline kompleksne, et kui me vaatame, kui vähe meil lapsed liiguvad tänasel hetkel noh et kui sa noorest peast ei ehita oma motoorika tööle, siis kui ma vaatan Otepääl suvel kõik noored, nii noored kui täiskasvanud, käivad veepudelid tagumiku peal, käivad Loimuvastrenniseks samal ajal nende konkurendid jooksevad või nagu pingutavad, siis on ju loogiline, et kui on suur tõus Sotši olümpiaradadel, siis meie omad jäävad maha, sellepärast nad on harjunud siis kui raskeks läks jooma ja, ja sealt see vahe tulebki laskumise peal on ju teine on juba teise mäekuru peal, nii et see on see paratamatu sega. Noorte vähene liikumine annab, mis annab meile vastupidavusaladel väga suure surmalegi, et ega 20 aasta siis hakata arendama hilja rong ammu läinud. Kas sa ütled, et noored tegelevad spordiga, samas ma vaatasin ühte uuringut, mis on pärit küll aastast 2012, mis ütleb, et 55 protsenti Eesti lastest spordib ja popimad alad on jalgratas, ujumine, jalgpall. Erki, kuidas kasvatada olümpiavõit, et huvitav, kas ma ütlesin, et medaleid ei ole tähtsad loomulikult, aga eesmärk peab ikkagi nagu olema ju kõrge. Esiteks, ma arvan, et kõik lapsed peaksid liikuma. Tähendab see heas mõttes igas mõttes, kui, et lapsed peaksid vabal ajal ütleme, nädalalõppudel vähemalt välja minema, nad peaks oskama suutma minna Pirita metsa või ükskõik metsa alla sõpradega mängima, ajame tagaajamismängu mängima mida iganes säärast, kui seda nagu lastel seda, seda armastust liikumisvastu pole. Väiksest noorusest nagu kasvatatud, siis seda ei hakkagi ka tänasel hetkel, ma vaatan oma oma laste pealt siis küll. On niimoodi nädalad, enne mõeldakse, et nüüd lähme sõjamänge mängima, ehk siis tuleb ikka lõpuks kellelgil, ühel on arvuti taga on päris kihvt mäng pooleli, teisel on ja kolmas ja siis seal pidevalt juhtub niimoodi, et me ei saagi punti kokku või jalgpallis, et siin on. Kui vaatame siin Pirital velotreki, kui treeninguid ei ole, siis üks väheseid kohti, kus Tallinnas saab lihtsalt lapsed, saavad jalgpalli mängida, ilma et keegi neid nõiaga minema ajaks. Ja väga raske saada lapsi kokku, see on nagu see, et, et meil lapsed ei liigu. Et kui me tahame kasvatada niimoodi nagu sportlike võis portlasi noh, heas mõttes, siis olümpiavõitjaid, siis tuleb ikkagi tegeleda lapsed 10 kuni 16, on see kriitiline aeg, et kui sa piltlikult öeldes, kus sa ralliautole tulid, peale ei pane, siis sa rallit ei sõida ja see mootori ehitamine on, ongi selline 12 kuni 16. Sina hakkasid oma mootoreid ehitama kolmeteistaastaselt kuse võrussi ja Tallinna spordiinternaatkooli saabusid ja ma saan aru, et sul oli algul ikkagi väga raskes, olid ikka väga väike ja väga kitsuke ja mitte just kõige sportlikum parimate tulemustega poiss. Ma ei olnud parimate tulemustega, meil oli hästi palju sellist hoovisporti, ma olen hästi nagu liikuv, et jah, kui ma tulin Tallinnasse, siis ma olin tõesti, ma olin kolmeteistaastane metriskit pikk, kell on 36 kilogrammi, mitte mingisugune hiiglane, jah, sportlikus mõttes, aga aga sportlased ongi erinevad. Mõned noorest peast mäletavad vanast ajast, et see on nagu sportlaste iseärasus, aga aga võib-olla lihtsalt nende lastega lapsi peaks, et lapsed peaksid saama rohkem liikuma, lapsed, vanemad liiga paljude asjadega. Mul on seal kuskil nii, et need lapsed liiguvad siis palju, et oskad sa mõnest riigist näite siis tuua, kus lapsed tõesti liiguvad ja praegu suusatamine väga hea, ma ei tea Norra praegu järjest. Norrad Meltsin armastab norrakaid, meil on ühiskondlik selline Norra suusatajate vastane nagu kampaaniatega igalühel arvamus, mida norrakad teevad, eks Norra tippsportlased, eks, aga mis tuleneb ainult mingist emotsioonist? Sa räägid, eks ole, sellest, et Norra suusatajaid süüdistatakse, selles nad on astmahaiged, võtavad oma astmarohtu neil paremini võistlusel hingata. Kergele. Jörgen kõiki, et samas võime küsida, et ma ei tea seda, esiteks aga me peame küsima seda, kas mitu Eestis suusatada ei ole ka astmaatikud, et selles suhtes me peame alati küsima nagu vastuküsimusi ka. Aga tulles nüüd norrakate juurde tagasi, kui küsimus oli, kuidas mõnes riigis siis norrakad oma alates neljandast eluaastast, lasteaia lasteaialapsed, lasteaialapsed koos vanematega võtad seljakotid selga ja lähevad vähemalt kord kuus. Rühmad koosnevad mägedesse matkama, minimaalselt 15 kilomeetrise matka teevad neljaaastased. Lapsed liiguvad, toome kõrdluseks Keenia, kus Keenia lapsed, kuued 16.-ks eluaastaks ma ei räägi pealinnast pealinna lapsest. On umbes 40000 kilomeetrit käinud kodu ja kooli vahet, Keenia laps keskmine, siis ta ongi, loomulikult on niivõrd suur baasliikumine on all. Et ükskõik mis eurooplane oma oma spordikellade, geelide, toidulisandite, ma ei tea imenägu ime meditsiiniliste dieetidega, eks noh, aga dieet ikkagi seisneb rohkem sellist šokolaadi sisse Pugimiseks. Et ei ole sanssi. Kui lapsed liiguvad niipalju, siis ei ole Sanced, hakkad siis 22 aastast lähed ülikooli, siis on tark treener hakkab sulle treeningplaane tegema. Mu rong läinud ammu rong, et selles suhtes, kui me lastega ei tegele, siis ei ole mõtet unistada tippsporditulemustest. Sina tegeled lastega, et sul on oma Erki Noole nimeline kergejõustikukool ja sa oled ka ise muide treener, ma vaatasin lastel, kes on kuskil nii 15 kaheksateistaastased ja kusjuures kõige nooremad lapsed, minu meelest on nelja viie aastased, kes kooli tulevad, kas sa siis tegeled nendega, kas nad liiguvad, kas nad on vastupidavad ja võivad mägedes matkata, on nad siis tugevamad kui teised lapsed? Erinevad on ja lapsed on väga erinevad, mõned lapsed on tõesti enda hea kohta. Kui vaatame niimoodi 10 last, siis mõni tõesti on väga liikuv, väga aktiivne, võib-olla nende vanemad natukene intensiivsemad just oma laste tulemuste tagaajamisel, mis ei tohiks nelja, viie kuue seitsme aastastel väga oluline olla, aga lapsed on erinevad loomulikult, neid peaks kannatama ja rahulikult suunama ka. Loomulikult kui ma vaatan ka oma spordikooli, mis on tegutsenud juba 17 aastat, meil on kriitiline, kus lapsed, see puberteediiga murdeiga kus lastel tekib selliseid huvisid juurde, et või noh, käegalöömist, et, et ma ei viitsi trenni minna. Samas annab meile karuteene, kui sportlikus mõttes meie kooliharidus ka, kui sul ikkagi viieteist- aastased istuvad kaheksast kella viieni koolis noh, kuidas ja samal ajal on kasvuperiood käimas, eks laps kasvab, areneb ta on niikuinii väsinud, siis kuidas sa surud teda siis nagu trenni? Et noh, selles suhtes nagu meil on nagu kompleksselt, me ei suuda nagu läheneda ühiskonna, seda, et me mõtleme, iga aine on väga tähtis, eesti keel on tähtis, matemaatika on tähtis, ühiskonnaõpetus on tähtis, siis on esimene klassi laps peabki igal juhul arvutiõpetust juba õppima, sellepärast et ta muidu äkki oska Angry Birdsi õieti mängida, et et noh, me oleme läinud nagu selle haridusega nii üle võlli. Ja nüüd on noh, nii nagu mul poiss ükskord irooniliselt sõitsime, tulime trennist tagasi ja siis temast üks aasta vanem või klassi eespool poiss. Tal on kaheksa tund, kolm korda nädalas on 81, kord 71, kord kuus tundi ja siis poiss iroonilist vaadake kõik meile räägivad, et me peame hästi tervislikult elama. Lisaks me peame sporti tegema, siis me peab olema ilmselgelt mingisugune huviring siis me peaks korrektselt nagu toituma. Siis me peaks õppima hästi. Ja loomulikult peaks laps ka korralikud puhkama, eks. Et, et noh, ja siis, kui sa vaatad, et ükski täiskasvanud, et tänapäeval ei pinguta nii palju, kui me paneme lastele 15 14 15 aastastele. Aga samas see on aeg, kus ta peaks nagu arenema nii füüsiliselt kui, kui ütleme, mõttemaailmast noh, et see on selline balansi saavutamine, kui me hüppame nüüd Austriasse Austrias põhikoolis lapsed ei tohi üle kella kahetoolis käia, seepärast lapsed peavad tegelema mingi muu asjaga ka et oma maailmavaadet avardada. Aga meil on, meil on isegi see, et lapsevanemad nõuavad oma lastelastelt, et kes on füüsist ei ole väga aktiivsed. Et nad kehalise kasvatuse oleks vabastatud, et ta saaks ikka tunnistusel kõik viied, siis nad teevad spordikonspekte kehalise kasvatuse asemel mõtlemata, et mis selle lapse tervislik seisund on siis, kui ta laps on kolmekümneaastane või neljakümnene. Et kui palju siis rahale kulub, sellepärast et tal lihtsalt invalid. Ma mõtlen üleüldises mõttes. Mis see tähendab praegu, kui sa, näiteks kui me läheme, tuleme konkreetselt ma ei tea, sinu koolilasteaias näiteks, et kas sa näed mõnes noored seda potentsiaali, mis oli, mis oli sinus, sina oled olümpiavõitja, sa saad öelda, kas sa näed kelleski sellist tahtmist. Ma ei oska ennast endaga võrrelda, sellepärast et ennast on nagu väga raske. Ta ta, meil on väga häid lapsi või noori kergejõustikus tõesti, kui me vaatame igast, meil on väga häid poisse, meil on mõned väga head tüdrukud. Et küsimus on lihtsalt selles, kellel on ka tahtejõud olemas, kellel on ka vanemate tugi taga selles suhtes nagu heas mõttes emotsionaalne ja igasugune tugi. Aga mis on kõige olulisem, on, kui ma praegu ma tahaksin vägagi sinu enda näite tuua džikist, sa tulid kodust ära siia sama Tallinna ja, ja sa oled ise sellest rääkinud, sinu treener Rein Sokk on sellest rääkinud ja inimesed, kes siin ümber on, sul oli kuni 11. klassini olid seal sisuliselt ma ei taha küll pallipoiss öelda, eks ju. Aga kõik mõtlesid, et ei teaks seda. Erkki tikk Pazuccine trenni võtata nagu päike ja mingeid tulemusi ka eriti ei tule. Et, et selle sinu enda uskisime enda töö tegelikult, mis lõppkokkuvõttes selleni viis, et üheteistkümnendas klassis nii-öelda need tulemused, mis aastakest hüppasid meetri tervelt teivashüppele juurde, eks ole. Spordis on natukene õnne ka, minu õnn oli see, et kuna tõesti mul oli suhteliselt viletsad tulemused ja Reinsoki tulemusi taga ja siis me õppisime teivast, ma olin nagu teivashüppaja või ma unistasin saada teivashüppe ajaks või ütleme, sokk treenis mind teivashüppe ajaks ja me tegime ainult meie aeg tulemust taga, lihtsalt treenisime, treenisime niimoodi, kuidas peaks hüppama. Ja me kuna aasta aega tegin, siis piltlikult hüppasin teibaga ainult liivakasti selleks et saada sisse minek, õppida ära teha, õieti tol ajal oli natukene selline problemaatiline, meil ei olnud väga palju teibaid, et olid Ida-Saksa teibaid, mis oli valge, sinine, roheline, oranž, punane ja nad olid nad väga hästi paindunud, nad ei olnud ütleme tänapäevaste rõivastega väga võrreldav, et ja sa pidid õieti õppima selleks, et tahtsid hüpata, sa pidid õieti õppima seda õieti tegema ja siis me tegime sellise lolli järjekindlusega tegime ja kuna mul tulemusi niikuinii vahet ei olnud, kas ma õppisin 30 sentimeetrit rohkem või vähem ja niimoodi Tuli, aga kas sul ei tutkinud sedasama siis vahepeal, nagu sa siin rääkisid, noortel tekivad need teised huvid ja ja murdeiga ja need muud asjad. Spordiinternaatkoolis, ja me tegime kaks korda päevas trenni ja ja kuidagi, kui sulle kogu seltskond ümberringi ja need, kes tegelikult teevad kas hästi või mõni isegi tahab hästi teha siis sa oled sellises seltskonnast, sportlikus seltskonnas, kus ikkagi lõppkokkuvõttes igalühel meist on mingisugune tuluke kuskil organismis sees või põlev tuluke ja üks tahaks, et see tuluke läks pisut suuremaks. Need on muidugi loomulikult treenerite oskus tuluke välja tuua aga ma arvan, et iga laps tahab kedagi võita või kellestki parem olla. Kuigi ta ei võib seda välja öelda. Võib-olla selline nõndanimetatud klassi kõige suurem nohik tüdruk kindlasti tal ka temal on ka selline suur tuluke sees, mida ta tahaks välja tuua ja kui leiaks üles selle ala ja sellise treener, kes selle tulukeseks särama panna või põlema panna sellel nohikut, siis siis see läks väga palju selliseid õnnelikke inimesi, esiteks õnnelikke lapsi, meil ja väga häid sportlikke tulemusi. Ma toon ühe näite. Tegin mõned kuud tagasi hakkasime tegema koolis erinevatele vanusegruppidele, kõikidele lastele teivast mõtlesime, et teivas on selline hästi emotsionaalne ala ja ja lapsed võivad ühe trenniga sisulist meeter areneda meeter meetri pealt kahe meetri peale ei ole väga raske. Lastel ekstüdruk hüppas esimest korda, hüppasin sel aastal trennidega alustanud poolteist tundi, läks järsku ta sai mati peale, nii nagu peaks saama sellest kummist üle, mis oli, võib-olla maeti isegi ei ole, kui kõrgel ta oli? Madalal ta oli, ta oli nii õnnelik, kui ta läks trennist ära, jooksis õnnest minema, teenisid selliseid väikseid asju on vaja lastele anda ja, ja see ongi see, mis motiveerib. Nüüd ma läksin, on mu selles algküsimusega väga eemale, aga eks eks ma tahtsin ka teistest natukene paremaks saada ja siis ma lihtsalt rumala järjekindlusega treenisin, treenisin, treenisin niikaua kui ka minul, ütleme piltlikult öeldes hakkasid karvad kasvama ja hakkas natukene jõude tulema, kui jõudokis tulemus sakest tulemuse tekkima ja nii ta samm-sammult tuli. Mis hetk see õli, kui sa mõtlesid, et olümpiavõitja ei ole võimatu. Eks ta selline peale üheksakümnendaid aastaid oli, et et pealegi Barcelonat kohe loomulikult mitte kohe Barcelonas, aga aga nagu ükskord oli, olümpiamängud ei käinud, et vastu näppe saada, siis jääksid kuus aasta oli kohe ees. Sisuliselt tee esiteks NO 90 kuuendat aastat niimoodi vaikselt hakkas, kuigi me, seda ma jah arvestasin, et 96, ma ei ole veel vähemalt vaimselt, ma ei ole valmis olümpiavõitjaks saama. Mida selleks on vaja, et olla vaimselt ja füüsiliselt valmis olümpiavõitjaks sandiks? Noh, seal on esiteks mitut asja vaar üks on see, et loomulikult saab ilma võimekus, et ta ei, ei saa olümpiavõitjaks, aga teiseks, sul on ikkagi vaja sellist väga head ja tarka treenerit kõrval. Treener peab uskuma, treeneril peavad olema ka teadmised. Ma mäletan, kui ma hakkasin inglastega teile Tomsoni ja Greg Richardsi roostet tegema, siis teile, kes on kahekordne olümpiavõite täpselt panigi. Me peame seda, seda, seda seda tegema. Ja siis sa oledki bar pildikuta nii ja tegelikult nii lihtsalt käibki. Aga sa pead teadma, mida tegema ja treener peab ka uskuma ja olema veendunud ja sa pead usaldama treenerit, et see, mis sa teed, on kõik õige. Ja kui sul treener on selliste teadmistega, siis nagu teed päevast päeva. Aga kui sa tunnetad ära, et seal treener ka tegelikult ei tea, millega sa tegeled, siis tekivad sellised lahkhelid ja ega ma ei ütle ka, et minul ja kreegil ja teilil nagu siis need töö käis nagu lepase reega, et ma ei vaidlen nendega vastu, ma olin ikka tolleks hetkeks juba mitu mitu medalit tiitlivõistlustel saavutatud ja ja päris mitu korda ma ütlesin, et nii päris mehed ei lähe, aga näed. Kuna Ma olin otsustanud nendega koostööd ja teha, siis ma lollikindlusega täitsin neid plaane ja. Ma tahan kahte asja kohe küsida, esiteks seda räägitakse kohutavalt, ületreenimise värkivad on mitmed Eesti sportlased räägivad sellest, kuidas nad on lihtsalt nagu üle treeninud ennast. Et kas sa sel juhul on, on treeneri jaoks, sinul seda ei olnudki, öeldakse seda, seda, seda võib-olla sa tahad olla nagunii hea, paned nagu üle ja siis kõik, see läheb jälle väga halvasti. Ja seda. Palju seda ületreenimisest ma nagu päris sellist ületreenimise juttu ei usu, et et loomulikult seal vastu pidada saladesse võid panna puusse intensiivsete ja, ja väga hästi-hästi palju ma kuulan seda, et nagunii väsinud, et ma jääks siis minu küsimus, et miks te ei maga siis? Miks inimene ei maga üks päev ennem või kui ta on väsinud minu magama kell kaheksa ärka siis järgmine päev siis selge sellisel kellaajal üles, kui selle nulli leid, et miks sa pead minema siis järgmine päev uuesti trenni, kui sa oled väsinud magage välja, et sportlane peab tunnetama, kui ta väsinud, kui ta lihtsalt loomulikult sa oled kogu aeg väsinud, aga sa pead tundma, kui su nägu mõistes ei allu või su lihased ei alguses mõistusele, et sa tead, et sa ei suuda pingutada, sa ei suuda 95 protsendiga pingutadele sajaprotsendist ja niimoodi juba nädal aega, miks sa siis ei miksid ees korrektuuri, miks ei maga? Nii lihtne see ongi, et, et seda, et, et kuidas saab olla tippsportlane, kes ei tunneta oma organismi, et mingid niuksed asjad, ma ütleksin mulle lihtsalt minu kui spordihuviliseks mul oli vahepeal tunnetaks, mulataks kägusus, välja aetakse kärbseid. Teine asi, mida ma tahan küsida, kindlasti on toitumine asi toitumises ja öeldakse, et kartulite ja liha pealt ei kasvata olümpiavõitjaks. Ma arvan, et see on üks kõige vääramaid väike teid üldse, mis spordi juures on selles suhtes, kui ma hüppan nüüd jälle geene riiki, siis seal on, on suurte rahvusvaheliste tugiprojektidega küll mitmeid miljoneid sinna pannakse, aga ma ei tea, kuhu need vahepeal ära kaovad, need miljonid, aga need nõndanimetatud olümpiakeskused, kus need Keenia sportlased, kes välja valitud skeene sportlast käivad, Nende toiduraha on maksimaalselt dollar päevas. Sisuliselt piltlikult söövadki nädalate viisi. Hommik lõuna õhtu on maisijahust. Kas kotlet, maisijahupudru ma maisijahust, kõik, mis maisi maisist võib teha, tehakse seda söövad, kuna see on kõige odavam toit, neil ei ole rohkem raha. Ja jooksevad. Et selles suhtes, et ma, ma nagu ei usu, et kui ma võtan nüüd panga tänapäeval hästi palju räägitakse toidulisanditest ja muudest muidugi loomulikult, see on hea business. See ropp businessiks, nagu ma hüppan ajas 25 aastat või 30 aastat tagasi. Mis oli 80.-te aastate sportlaste põhitoit, oli keedukartul, tervisesalat talvel ja heal juhul juba praeliha, eks noh, oligi, see oligi ju põhiline täiteid. Tänasel hetkel lähed poodi, ostad banaani. Isegi maasikad, mis küll ei ole väga hea maasika maitsega ikkagi sa saad osta, kiivisid maasikaid, mida iganes. Et seal toidulaud on niivõrd palju rikkalikum võrreldes ütleme mida iganes ajaga. Et ei näe mingit põhjust ja minu isiklik hinnang on ikkagi sportlast, võiks rohkem keskenduma oma sporditegemisele, mitte et siin nii palju toitumise, noh, võib-olla ma olen halb näide selles suhtes, mina sõin kõike, vest, see nädalalõpu oma poistega. Tellisin pitsa Ameerika Ghanas, kes seal seal kunagi käinud, sellel hästi paksul paksu panni peal tehtud, pitsad nagu hästi suured. Poistele ütlesime, et kui ma sporti tegin, siis ma mitu korda käisin, seal tellisin kaks pitsat, sain ära ja läks minema. Gigantset suures, aga see, palju trenni teed sisse söödki, palju. Kas see on selge, et sa pead palju sööma, aga kas ainult toidust piisab, et kas sinul ei ole tekkinud seda kihvatus, siis need toidulisandid ja kõik need asjad, mis mis kiirendavad ja aitavad kergemini taastuda, mida minule midagi dopinguksime? Mida lõpetasin siis? Noh, toidulisandite doping on kaks erinevat asja, natukene toidulisandit jõuliselt hakkasid tulema siis hästi nagu jõuliste Euroopasse siis kui mina hakkasin lõpetama. Esiteks minu arvates nad olid kuidagi Arusaamatult kallid selles suhtes, kui sul on kilo liha on, ma ei tea, umbes 20 või 30 korda odavam kui üks toidulisand, siis meie ei, mina isiklikult rumala peaga ei saanud aru, miks ma peaks lihapraeliha valima mingi toidulisandi vastu. Kuna mulle liha meeldib ka, muidugi, aga dopinguga. Selliseid raskeid teemasid, et esiteks kergejõustliklasi alates 1988.-st aastast kui Ben Johnsoni afäär oli või põrumine siiski rahvusvaheline kergejõustikuliit tegi väga karmid dopingureeglid, mida nad hakati jälgima, et see, mis teistel spordialadel ilmus välja kahetuhandendate aastate keskel, alles see oli juba kergejõustik toimis juba 90.-te aastate alguses, nii et igale sportlasele ka nii nagu mina, kui kui paljud minu konkurendid kõigil meil olid dopingubassid, käisime nagu õige mees muiste, käisime iga kuu, käisime topp kontrollis ja võistlusvälises kontrollis. Mingeid vitamiine või mingeid lisaaineid võtsid? Ikka võetakse muidugi selles suhtes tega ega selline kõige klassikalisem, kui inimene Haviga haigeks hakkab jääma, siis ikkagi süüakse C-vitamiini, kaltsium, magneesium, loomulikult teatud aineid. Sa pead juurde võtma, kui sul on väga suur treeningkoormus või ütleme ka, sa oled laagris, kus sa higistad rohkem, kui sa suudad vett tagasi juua või või tahad juua, siis organismist lähevad väga paljud ained välja, et mina olen ka väga selline suur kohvijooja, siis kohvi ei ole ka päris see toitaine, mis nagu ikka organismi kõik vitamiinid organismi sisse jätab, nii et ma viin kaltsiumi-magneesiumi ikkagi juurde. Ma tahaks seal dopingu juurde korra veel tagasi tulla, et isegi maailmadopinguagentuuri eelmine juht Dick Baund on minu meelest oli ta nimi, kes on öelnud seda, et et dopingust on tegelikult kogu sport läbi imbunud. Võitlus on üsna lootusetus on kõikjal, sellepärast et valitsused ja alaliidud ei ole huvitatud, et üldse keegi kätte saadakse, nii et siin ei ole mõtet üldse rääkidagi puhtast spordist tänapäeval enam. Mina kuulasin, kuulusin kaheksa aastat Euroopa olümpiakomitee meditsiinikomisjoni meditsiinikomisjoni ja, ja aastaid tagasi, ma arvan, et see oli üks neli aastat tagasi oli ju väga suurseminar meil Moskvas. Ja tänapäeval väga tihti räägime klassikalist dopinguainetest, anaboolsed, steroidid, idest ja hormoonidest. Mida mõnda lihtsam avastada, mõnda on raskem avastada ka viis aastat tagasi oli väga aktuaalne. Oli just geenidoping. Ja loomulikult me peame alati vaatama sellise antidopinguliidu ja nende suhtumist ka. Dopingupüüdmine on ka mingil määral business. Kui üks proov maksab keskeltläbi võistlusväline, on odavam võistluste ajal võetud dopingu pisut kallim, sa pead saatma neid lennutranspordiga. Need on väga karmides lennutransporditingimust, mis tähendab seda, et saatekulud on väga kallid. Kui me võtame seda, et antidopingu liit üle maailma raiskab proovide peale kusagil nende eelarve kuskil pool miljardit dollarit. Kui me sellise sisaldame siin ütleme tulevikuskeemi tehnoloogia juurde, siis tegelikult ma arvan, et ega väga paljud ei tahagi doping ära kaoks selles suhtes business. Ja mida rohkem sa rohkem sa ajad sellist käru suust välja, et keegi ei taha sellega tegeleda, seda seda rohkem sa oled võimeline riikide käest raha välja pressima, et, et alati igal asjal medalil on kaks külge, need, selle tik Baundi nägu jutuga ei ole päris nõus alati, sest selle Moskva seminaril oli saanud vehkleja või sõudjad ütles, et vaadake te eelmine aasta. Meil kulutasid dopinguproovide peale rohkem raha, näiteks esimese 20. sportlase peale, kui me kõik kahekümnekesi auhinnarahadega kokku teenisime. Et, et alati on siin nagu see ka mängus, et loomulikult me oleme huvitatud kogu aeg käima. Kui Erki Nool läheb Austraaliasse laagrisse, vaat kui põnev on ikka sõit Ameerikast Austraaliasse vaatame, kuidas Erki Nool trenni teeb ja proove võtta võetakse, et seda on ka juhtunud. LM Sydney olümpiamänge käidi mind ka vähemalt kahel korral kontrollimas, kui ma olin Sydney olümpiamängude laagris ja kellele meeldiksid näiteks Uus-Meremaale minna. Sõudjate, kui sa oled põhjamaisest Helsingist, sõidate Uus-Meremaale laagrist vaatama, kuidas äkki need sportlased, kes võib-olla dopingut tarvitavad, et siis lähed kontrollima, et medalil on alati kaks külge, aga mina olen jätkuvalt veendunud, et tippspordis on oluliselt vähem dopingu kasutamist, kui me arvame, või tahame arvata. Mulle meeldis, mõned mõni aeg tagasi Päevalehes oli pluss ja miinus ja mulle meeldis väga ühe Tartu ühe endise treeneriteadlase arvamus, et väga tihti on dopinguga süüdistamine treenerite valede treeningplaanide. Selline lahustame, sa ütled oma õpilastele, et vot kõik tarvitavad. Et kuna sa oled ise rumal treener, siis süüdistad teisi kõik sellepärast et sina kui minu õpilane, sa ei ole edukas, sellepärast et mitte mina ei ole loll ja meie teadmised on puudulikud, vaid kõik teised polnud, milleks ma mäletan, kui ma käisin džikis spordiinternaatkoolis ja väga paljud ülikooli lõpetanud treenerid, kõrgharidus, inimest rääkis sellist juttu, kuidas Tallinna spordiinternaatkoolis pannakse supi sisse anapoolseid steroide, kuid et meil oli raskekaalu maadleja iluuisutajad või iluvõimlejad, kelle treenerid hommikust õhtuni sõimasid neid paksudeks kummutiteks, kes pidid vaesed tüdrukust niimoodi jälgima, mis toitu nad söövad. Supp on kõige lahjem lurri. Noh, kuidas saab panna raske kaalumaadlejale ilu võimlejale, täpselt samasugust anapoolseid steroide ühisesse, aga võib-olla tüdrukul on, on jälle suur kõhusöögiisu tähendab kolm portsu, eks, et seda rääkisid nagu tipp või treenerid, kes tegelesid nagu spordi juures ja kes olid kõrgharidusega ja sellised selliseid nagu tarkpäid meil on tegelikult siiamaani spordis, kes ütlevad, et ilma pudru tavalise pudruga sporti teha ei saa. Nii et jätame selle dopinguteema, ma seda mina olen. Dopinguvaenlane, ja ma arvan, et see, mis siin vahepeal kõlas kad, laseme dopinguvabaks kindlasti kindlasti. Teine väga halb asi või kuidas ma ütlen teile kurb uudis seoses olümpiavõitudega on on ju see, mis hiljuti kogu Eesti avalikkuse ette jõudis, ehk et Erika Salumäe oli sunnitud oma oma olulisemad. Mida need panema siis oksjonile ja nagu nüüd on välja tulnud, siis seepärast, et, et tal on tervis väga halb ja tal on tõesti vaja väga callida operatsioonid teha ja mitte Eestis, eks ju. Kas see tegelikult on nii, et sa tippspordis olemise eest maksad oma tervisega ja maksad väga-väga kõrget hinda? Mulle on alati meeldinud öelda, kui ma käin laste juures lastele esinemas, et tippsportlane ei ole tervisega tervistkahjustav. Et ta on oluliselt tervislikum seitse tundi päevas värskes õhus viibida kui istide kontoris laua taga, aga loomulikult mingit Mingeid lõivu, sa pead maksma, et et sul on, ma ei oska öelda, ma loodan, et ma väga ei maksa, et mul on küll väga paha vigastus praeguse ravimisel aga kahjuks küll jalgpallimängust või õnneks jalgpallimängust, et ma oma sportlaskarjääri ei saa nagu süüdistada selle vigastuse näol. Aga loomulikult selliseid, kui me vaatame endisi korvpallureid, kes olid dolla väga viletsate jalanõudega väga kõva pinna minnes peal tehtud siis väga palju selliseid tugevaid puusavigastuse või puusakahjustusi põlve kahjustusi. Kõik selliseid on tippsportlastele väga palju. Loomulikult inimestel on ka erinevad, eks inimeste organismid on erinevad. Samas me näeme ka tippsportlasi, kes on veteranide maailmameistrivõistlustel hiljuti eksmees. Härrasmees unustas või tähendab motivatsiooni puudusel lõpetas spordi ära, oli 96 aasta neist jooksis sadat meetrit, ühtegi konkurente enam kõrvale, et et inimeste organism on hästi erinev, et loomulikult tulles nüüd tagasi Eerika juurde velotreki väga raske ala, väga füüsiline ala kindlasti jätnud oma oma jälje jälje selles tegevuses, nii et mida te praegu ka ravib. Aga me ei oska kunagi öelda, et võib-olla needsamad vigastused oleks olnud ka siis, kui ta ei oleks. Või et ütleme, selja diski, nihestused või mida iganes, ma ei tea. Ma praegu ei viitanud Eerika vigastusele mis oleks ka alt ilma ilma spordi tegemast. Millele sina oma nii hea vormi võlgned, tegelikult raadiokuulajad siin küll praegu ei näe, mina näen, aga minu arust füüsiliselt, sa ei erine sellest vormist, millega sa olümpiamedali ära tõid. Kahjuks ma olen. Sama kaugel oma vormist nagu Sotši olümpiarajad meie jaoks praegu siin kui vaadates stuudios, eks ma üritan natukene distsiplineerida ennast ja sättida ennast nii, et ma mõned korrad nädalas ikka trenni teeks, liigutakse, eks see teatud vanuses kuma lõpet tahtsin spordi tegemise. Kui nüüd ma peaks andma toitumisalast või mingit kellegile nõu, siis teatud vanusesse tekib hirmus söögiisu ja ja sa ei viitsi teha, ja kui sellest nagu üle saad, siis on suhteliselt lihtne, et ma olen alates 94.-st aastast Alt sisuliselt üks kilo mu kehakaal kõikunud. No võib-olla kaks kilo. Aga et ühte kehakaal on olust lihtsam hoida, kus käia üles-alla ja kui organism mingi momendis harjub ära ka, et ma vaatasin, kui meie sporditegemise lõpetasin, mul tekkis söögiisu, algul langes, siis tekkis tagasi, ei liigutanud. Siis ma järsku avastasin, et ma olen nii palju kaalus juurde võtnud ja ma suutsin selle nelja päevaga kohe nagu tagasi võtta. Ta lihtsalt ei söönud, ütleme nii pilli keelelisi ja läks tagasi ja poole aasta pärast oli täpselt samasugune selline tunne, et kogu aeg tahtsin külmkappi avada ja sain jälle piir piiri panna, et nii ma käin, aga, aga tegelikult jah, mul on nagu 20 aastat on sama kehakaal ja seda hoida ei ole väga keeruline. Tagasi tulles meie saate alguse juurde. Erki, mis kokkuvõtteks ütleme kuidas siis kasvatada olümpiavõitjad, et kui kui noorelt sellega endale peale hakata ja kui sa omaenda poegagi vaatad, siis kas lihtsalt võivad tulla sinu mantlipärijad? Seal on väike tütreke Kaavi tütrekest. Ma ei tahaks küll oma lastest sellises vanuses kasvatada olümpiavõitjaid. Vanem 15 üks poiss saab varsti 12 ja tüdruk on neli. Aga sellepärast, et olümpiavõitjaks või tippsportlaseks sa kasvavad samm-sammult, kõigepealt sa pead saama Eesti koondis ja siis siis Eesti meistrivõistlustele medali ja, ja niimoodi peaks see nagu see samm-sammult käima, siis lähed esimest korda tiitlivõistlusele ja ja samm-sammult, aga mida, nagu noorest peast peaks lastele nägu selgeks tegema, on väga hea, las siis lapsed peaks painutama, venitama ennast hästi palju väga palju nad peaksid üritama liikudist sõitma, jalgrattaga jooksma, ükskõik mis spordiala nad ei tee. Selles suhtes jooksmine on kõikide sport, spordialade alus. Nii et kui sa, need sellised asjad nagu Teet noorest peast ära ütleme, sul on hea lihase lastus, painduvus piltlikult öeldes, see mootor on olemas, siis on võimalik nagu ehitama hakata, kui tahtejõud on, loomulikult peaks õpetama ka lapsi natukene pingutama oma ja regulaarselt pingutama, et sellist rutiinitaluvust oleks õpetada lastele. Noh, ma olen aastaid mõelnud, et tegelikult suhteliselt püsimatu ma ei jaksanud koolis väga nagu pidevalt istuda laua taga ja ma ei näinud, et ma peaks võtma mingi almanahhi, et hommikust õhtuni seda pähe tuupima. Ma kordades mõelnud, et kus on mul see rutiinitaluvus, selle järjepidevus. Ja ma läksin seitsmeaastaselt esimest korda TPL-i tööle töö ja puhkelaagris, vanasti põldude peale saime paar kopikat kuni vist 12 kopikat oli kõige pikemate vagudest ja ma mäletan, meil oli, ükskord oli 680 meetrit oli kartulivagu ja seda sa pead kõplama selles suhtes, et 12 kopikad, eks tänase 100 ringis mitte väga palju raha ja niimoodi rutiinselt teed ja see ja pingutasin, ma mäletan, kuidas ma seal kõplamisel tegin endale kogu aeg eesmärk, et et sinna jooneni sinna jooneni ja siis ma vaatasin, et ma ei oleks viimane kõpla ja ja ilmselt see noorest peast tööle minek oli see, mis õpetas mulle rutiinitaluvust, mis on hästi tähtis tippspordis. Et kui need selliseid rutiinitaluvus, töö tegemist, taluvus, ükskõik, on see puude riita panemine või mida iganes, maasikate korjamine või jõhvikate mustikate korjamine, vahet ei ole midagi. Sa jaksad tundi kaks monotoonselt asja teha, seda on sul vaja. Kui seda tippsportlaseks saada kunagi ja kus sa selle õpid? 10 kuni ütleme, nagu ma siin ütlesin 16 10.-ks eluaastaks ära, siis võib sellest saada tippsportlane, kui neid mingit teatud komponent ei ole. Ükskõik, ilusa auto ostad endale lapsele gümnaasiumi, lõpuks ei aita olümpiavõitjaks ega isegi tippsportlaseks saada. Aitäh Erki Nool täna hommikul jutusaatesse tulemast. Meil on tegelikult üks muusikalugu tänasesse saatesse veel lõppu mängida ja see on sinu enda valikul. Ma arvan, et selline üks hästi hea lugu on, mida ma olen väga palju autos koos nüüd see on viitaja tont. Kas seal on kuidagi meil siis sporditegemisel aidanud mingi lugu niimoodi siin üles löönud, et kui sa pead nagu enne võistlusrajale minemast, sa kuulad seda lugu essoriaal, et vot nüüd sa paned nii tugevalt, kui jõuad. Mingi moment hakkasid tulemas, sportlik võid, lämbe staadionile lood, et kus siin eriti mitu mõistes, see oli selline talansisele alati teivashüppes pandi peale, siis said valida, et siis ma kyll valisin alati selliseid käredamalt, kes Eissi tissi või mingi mingi sellise loaga. Aga see on selline, ma arvan, eks väga jalu. Aitäh, Erki Nool täna hommikul veel kord.