Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev, on rahvateenrite aeg ja täna oleme teie ees koosseisus. Heidit, Kaio ajakirjast pere ja kodu, Mikk Salu Postimehe uuriva toimetuse reporter ja Lauri Hussar vikerraadiost ja täna räägime kindlasti väga palju Eesti sisepoliitikast. Sellepärast et nii põnev ei ole tõesti Eesti sisepoliitikas olnud juba ammu ja loomulikult räägime peaministrivahetusest, räägime ka värskelt kuuldud erakondade toetusreitingust. Räägime uutest tulijatest Eesti poliitikas ja sellest, millised on siis uute tulijate seisukohad, räägitakse väga palju uute tulijate poolt seisakust. Pisut tuleb juttu ka haldusreformist, aga alustame sellest, millest viimase nädala jooksul on ka maailma uudistes kõige rohkem räägitud ja loomulikult on räägitud kõige rohkem Ukrainast. Mikk, ma lugesin põnevusega sinu reportaaže Maidanil ja need läksid mulle väga korda, aga kõige rohkem mulle läks korda üks sinu Facebooki postitus, kus sa pärast seda, kui sa olid just Kiievist tagasi jõudnud, kirjutasid, et sul käed värisevad. Ma arvan, et see pingelangusest, et seal kohapeal ei värisenud, aga kui ma lennukisse oli, siis siis ma märkasin, kuratne käed värisevad, et et ma olin, ma olin selline üleni tahmane ja poriga koos, et. Lihtsalt neljapäeva hommikul sattusin sinna päris nagu selle õudse värgi jagu keskele kogu selle madina keskele, täitsa niimoodi juhuslikult. Lihtsalt pärast hommikusööki läksin ja läksin välja vaatama ja suitsu tegema ja siis järsku hakkasse otsesel nagu silme ees. Kas sellel hetkel, kui sa sattusid nende sündmuste keskele, kus snaiprid tulistasid, kus inimesed olid relvadega ümberringi, kus kus ma ütlen seda, et tõenäoselt nägid, nägid laikida? Ja muidugi ma nägin nagu kümneid või ütleme niimoodi siis, et ega ega ma ei teadnud, eks ole, et kui keegi seal lamab, kui kedagi seal kanderaami peal kantakse, et kas ta nüüd surnud või teadvusetu, et noh, vaatad, et nagu näost lubivalged, sa arvad, eks olete aastan surnud või et kui on nagu kanderaami peal ta tekiga kaetud, et tõenäoliselt surnud, aga aga noh, ega, ega täpselt ei tea, eks ole, et ei lähe sinna kontrollima pulsi kellelgi. Aga neid oli kümneid, kümneid, jah, tõesti. Noh, ma ei näinud nagu snaipreid tulistamas asja point ongi, selles snaipri peavad olema kusagil kaugel peidus, kus neid ei nähta. Aga ma nägin lihtsalt nagu inimesi, kes nagu olid nagu lamasid ja kui sa Sündmuste keskel olid, mis sinu hinnangul võis olla põhjus, mis, mis käivitas selle snaipritule, mille tõttu siin on kümneid ja kümneid hukkunuid, et räägitud on isegi kokku, et selle nädalaga hukkus Ukrainas üle 100 inimese ja kui me siin enne saadet üritasime statistikat teha, siis siis Nõukogude Liidu lagunemise puhul, kui me nüüd võtame siin päris mitmeaastased protsessid kui need ja need konfliktid, mis aset leidsid ja kui me Mägi-Karabahhi kõrvale jätame, siis siis ei saa ka kokku sellist hukkunut. Tarmo, nagu nagu nüüd ühe nädala jooksul Kiievis Noh, see asi algas tegelikult umbes ma annan kella ei vaadanud, aga umbes kell üheksa vist võis olla. Ja ta algas sellest, et miilitsa hakkas taganema sealt Maidani väljaku põhjapoolsest servast, kus nad, kus see nagu need barrikaadid rooli ja kus need olid vastu vastastik olid seal seisnud need paar päeva. Et noh, juu oligi siis käsk tulnud, et nad ei, nad ei hakanud mingi surve all taganema, nemad lihtsalt hakkasid taganema. Ühel hetkel need meeleavaldajad märkasid ja tormasid üle barrikaadidele järele. Ja siis juba nagu mingid üksikud rühmad, noh, mingid sellised kahe kolme liikmelised Berkuti võitlejad, nemad olid nagu kat katsid ülejäänud miilid taganemist, tulistasid ja viskasid heligranaat, et ma tollel hetkel arvasin, et nad tulistavad kummikuulidest sellelgi tulistasidki veel kummikuulidest, et noh, ma ei ole nagu mingisugune relvaspets, et ma ei saa siit. 20 30 meetri pealt ei saa täpselt aru, millega. Ühed taganesid ja ühed tormasid neile järele mööda seda mäekülge ja seda väikest instituut skaja tänavat, mis sealt selle hotelli ja oktoobripalee juurest läheb ja et ega, ega see, see nähtavus on sealt kohe ära kunagi üsna halvaks, sest see nagu pääst nagu üles, nagu tegelikult see nii-öelda opositsiooni poolt vaadates rünnak toimus ja saakski, suured puud hakkavad muidugi kasvavad. Ja kaarduvat tänava tänavaküljel, et ju sealt mäe otsast või sealt otsast kuskilt hoonetes siis tulistati neid. Ja mina ei, ma ei tea, kas tuli nagu käsk kusagilt, et nüüd laske või oli see lihtsalt sellises. Sest ega ka nende meelavad käes oli relvi, neid ei saanud olla küll palju, sest kui oleks palju olnud, oleks näinud noh, kõik oleks näinud, kui nad oleks palju, et ma nägime üksikuid. Kindlasti vaatasid ka, kuigi ma ise nagu ei näinud, aga kindlasti lasid. Et. Ja nagu ma, mina ei tea nagu, mis, nagu panin selle nagu kuskil käivitavad nüüd järsku hakkasin üha rohkem lasknud, kas oli nagu ikkagi mingi käsk või oli see lihtsalt selle tohutu segaduse, kaose ja emotsioonide ja hirmu nagu noh. Briti press on just seestunud seda juhtsõjaväelise juhtkonna vahetusega ja sellega, et siiski põhimõtteline otsus juhtkonnas oli tehtud, et minnakse nii-öelda rünnakule. Snaiprid ei, tulistage uisapäisa, et see on selgelt. Teeme me ise, ma ise mõtlen ka, et, et noh, et nad võivad, et, et kuna neid langenud oli nii palju, et siis pidi olema nagu mingi semantiline jah, et ma saan aru, et kui seal oleks olnud üksikuid, et kui mingisugune snaiper istub seal mingi 300 meetri kaugusel, näeb, et näiteks tema mingisugune kaaslane, miilits on parajasti jäänult nagu ohutsooni ohutsooni, keegi tormab talle nagu ma ei tea, kirves pea kohal nagu kallal, et siis ta võib olla, laseks selle maha selle, et siis me võime öelda, et see on lihtsalt selline. Mulle tundub, et noh, nagu lääne poolt see suhteliselt kiire vaherahuläbirääkimiste alguses oligi tegelikult seoses sellega, et, et see, need oli aru saada, et nende nendes rahutustes ohvrid ei tekkinud mitte nagu kivi lendas sealt kuul tuli sealt, vaid see oli ikkagi massimõrv põhimõtteliselt. Noh, seal läks siis jah, need numbrid on nagu, need on nii suured ja no ma ise nägin nii palju, et see ei saa olla selline noh, tõepoolest üksikud hukkunud on need, et lendavad kivid, lendavad need Molotovi kokteilid, keegi jääb, ma ei tea, seal taganeva veekahurirataste alla, eks ole, aga kui selle kümneid ära kandma haikese ainult tunniga, nagu sa ütlesid. Ma ütlesin jah, et kui uudistest vaadates võib jääda mulje nagu mäsu keskist Eestis sealpool päeva lauset päeva, siis tegelikult oli see see oli tund-poolteist, nagu pärast seda oli lihtsalt selline veel paar-kolm tundi erakordselt selline ärev, kus teate, otsiti seal hotelli läbi ja ja kanti neid inimesi ära ja ilmseta. Aga see, see puhas action ise oli, oli tund-poolteist. Sotsiaalmeedias ma olen näinud ütlusi ja, ja pilte nendest snaipritest ja, ja nende relvadest ja välja on toodud üks väga huvitav. Anssed kasutasid inglise päritolu relvasid, mida kasutab Vene eriüksus alfa aga mida ei kasuta Berkut ja, ja seetõttu on, on üks spekulatsioon ka õhus, et seal peale veel Ukraina laskurite olid kohal ka ka Venemaalt pärit laskurid, et see on üks teooria, millest tõenäoliselt maid on, neil on väga palju räägitud. Küllap need kuulujutte liigub igasuguseid, aga tegelikult kogu selle kahe nädala jooksul on ju see nagu see Venemaa positsioon olnudki, selline teda olümpiamängudele kõrval hoidev ja samas ega me ju ei tea, mis seal tegelikult Venemaa. Ratsioonidesse juhtisid muidugi tähelepanu väga huvitaval asjal, et kui me nüüd vaatame, et milline oli lääneriikide reaktsioon, et ühel hetkel siiski kui Poola välisminister, Saksa välisminister, Prantsusmaa välisminister oli ka kohal, et kui nemad ikkagi jõudsid kohale, sekkusid, siis hakkasid asjad ühel hetkel liikuma, tõenäoliselt võis, võib arvata, et nad ühel hetkel ikkagi olid, olid ka Janukovitši-le väga lähedale, et, et, et sundida ja suruda teda ikkagi nagu järeleandmisi tegema selleks, et see verevalamine saaks lõpp, seda sellepärast, et ühel hetkel, kui nad sinna Kiievisse kohale jõudsid, siis siis olukord lõpuks jõudis sellisesse seisu, kus kus snaiprid enam ühel hetkel ei tulistanud, sellepärast et täna ma enam ei kuulajad, snaiprid oma relvi kasutaksite, seda, see oli juba tegelikult neljapäeva pärastlõunaks lõppenud, eks ole. Et võib arvata, et siin on, on, on väga selge, mõju olemas. Kui me nüüd vaatame Venemaa reaktsioone, siis noh, ühelt poolt sa tõid väga hästi selle välja, et Venemaal toimuvad olümpiamängud. Nii president Putin kui ka peaminister Medvedev on tõenäoliselt veel Sotšis osalt toimub pidu ja kui nüüd vaadata, Venemaa saatis siis omalt poolt rahuvahendajaks, siis nad saatsid oma inima, kus voliniku, et ühelt poolt on see võib-olla arusaadav, et kui oleks välisminister Lavrov läinud, siis see oleks väga paljude jaoks kujunenud problemaatika selliseks või oleks olnud kindlasti punase rätina, aga samal ajal noh, tõenäoliselt Venemaa inimõiguste volinik ei ole nüüd see tase, kes, kes on kes on võimeline sellisel tasemel kokkuleppeid sõlmima, et selles mõttes kindlasti saksa ja prantsuse välisministrite tegevus on siinkohal mumeelest märkimisväärne, aga aga natukene laiemalt seda olukorda kaardistada, siis ma küsiks veel nende vestluste põhjal, mida sa Maidanil pidasid, et milline see Maidanil olijate ootus või kas, kas me võime seda nagu laiemat kaardistada, et milline see, nende, nende ootus praeguse olukorraga seoses on, et mis nüüd peaks juhtuma selleks, et et nad oleksid rahul või et nad leiaksid, et, et see meeleavaldus ja sellisel kujul oma seisukohtade eest seismine on ennast õigustanud. No ma ütleks, et nad oleksid võib-olla rahul, kui Janukovitš üles poodaks võrkuti võitlejad kinni võetakse ja seina ääres maha lastakse. Et et ega seal seal on seal väga kirev seltskond ja, ja ega seal ei ole selle nende opositsiooniliidrite suhtes ei ole. Väga sooje tundeid seal ei ole. Eelkõige nagu just sellepärast, et räägite, räägite muudkui nagu plärata, aga meie siin surema, eks ole. Samas, ma saan aru, et Tõmošenko puhul võiks olla Tõmošenko andis, ma olen temaga vanglas olnud, tema ongi see tegelikult, kes suudaks nagu selle kes, kes suudaks, ma usun, et et võiks nagu ühendada, sest tema vastu on noh, ta on ainuke nagu kuju, kelle vastu kõigil on nagu austust, et jah, näiteks Klitško on seal osade seas popp seda Udorce või temana partei jagu. Seal Maidanil prominentne, aga paljudele endale jälle niimoodi, et näete, tuli siia päeval kella kolme ajal pidas mingi kõne. Aga siis, kui tapatalgud läksid, algasid, siis oli ta kuskil kadunud, eks ole. Noh seal on ikka väga selliseid radikaalseid, näiteks näiteks paremsektor, see on üks selline fraktsioon seal. Noh, ma ütleksin, praegu võib pühenduda paramilitaarne organisatsioon, et nad on väga sellised sõjakad ja noored mehed. Maskides, kiivrites käivad ringi, punamustad, embleemid. Ma ei tea näiteks mis, mis kompromissiga nemad rahul oleksid. Aga kui me veel korra nagu räägime nendest põhjustest, miks üldse inimesed sellisesse seisu jõudsid, kust tekkis niivõrd terav vastasseis, et siis siis kui, kui me ütleme, et käivitavaks jõuks oli loomulikult Euroopa Liiduga seotud arengud, ehk siis Ukraina pöördumine pigem näoga itta ja seda tõenäoliselt suuresti kama ja, ja ka suuresti majanduspoliitilistel põhjustel, sellepärast et Ukraina majandus on niivõrd kehvas seisus, et Janukovitši oli vaja kusagilt raha, kuna ta reforme ei olnud nõus tegema, siis Euroopa liit ei olnud nõus ka raha andma. Järelikult tuligi pöörduda Venemaa poole, kas siis hindas oma võimalused üle ja ütles, et mingisuguses mahus seda loen, antakse ja Edward Lucas üsna täpselt prognoosis seda summat. Kui algselt oli juttu, et antakse 15 miljardit dollarit, siis lõpuks saadi vist 20 miljardit dollarit, et see, et see oli siis see summa, mis, mis otsustas selle Janukovitši käitumise ära. Kuigi, ega vist Venemaaga Janukovitšit väga ei armastata, kui kui praegu on uudised juba tulnud selle kohta, et Janukovitši on lahkunud nelja tuule poole, aga tõenäoliselt mitte Venemaal. Et kui nüüd, kui nüüd hinnata seda olukorda natukene natukene laiemalt, siis siis ühelt poolt kui käivitavaks jõuks oli Euroopa liidu suunaline otsus või, või Euroopa liidust ära pöörab otsus siis, siis kas täna me võime öelda, et tegelikult see, mis inimestele tõeliselt ei meeldinud, oli see ülbus ja korruptsioon ja ja kõik, mis sellega kaasnes, tegelikult protesteerib ikkagi võimumeetodite vastu, kuidas võimu teostada? Noh, tegelikult on see kõige fundamentaalsem põhjus on see, et Ukraiemale 20 aastat teinud mingeid reforme. Et see riik on nagu tammud paigal. Kõik need majandusprobleemid, sotsiaalsed probleemid korruptsioon, see on tegelikult see vundament, ega siis et viimased kolm kuud Maidanil, noh vaatame. Vaatame neid Ukraina nüüd lähiminevikku ja seal on iga paari aasta tagant tegelikult jälle mingisugune mingit värvirevolutsioon või mingisugune nagu noh, mingi jama, eks ole. No just nimelt tegemist on tegelikult tohutu potentsiaaliga riigiga, mis võiks olla Euroopa üks. Kas need rikkamaid, aga väga-väga jõukate riikide seos täna tänu oma heale positsioonile, suurepärasele kliimale, võimalusi oleks seal suurepärased ja samas me näeme seda, kuidas ta on see transBjörn siin International, kes mõõdab korruptsiooni taset, siis 170 riigi seas 44. kohal Eestis on ja ettevõtjaid, kes on koostööd teinud või üritanud Ukrainasse investeerida, Ekspress Grupp, nende seas. Ma olen ise Ekspress Grupis töötanud ja tean missugused ja olen kuulnud ka firma sees, kui kas inimesed, kes seal testiga seoses on Ukrainas käinud, et kuivõrd keeruline on seal äri teha, kuivõrd killustunud korrumpeerunud see riik on, et, et see, see tavainimest mõjutab see tohutult palju. Jah, muidugi, et, et erinevate inimeste jutud on erinevad, eks ole, kui sa lähed seal räägid selliste pensionäridega, kes seal võileibasid, Maidani väljakul teevad nad esimese asjana hakkavad rääkima sellest, kui väikesed nende pensionid on, eks ole, et tähele panna teise juurde taga mingist teisest probleemist rääkimata. Samas ei maksa ju alahinnata seda, et Ukrainast on väga tugev väljarändmis, on siis mis annab ka seda, et ukrainlasest peaaegu igas peres on keegi, kes on Ukrainast elanud ja samas tuleb sinna siis infot, kuidas on tegelikult mujal elada, et kuidas, kas või needsamad saatusekaaslased nagu meie, kuidas siin elatakse või kuidas Euroopas elatakse. Just täna lugesin fakti, Kanada elanikkonnast kolm protsenti on ukrainlased. Et kes on siis tegelikult ju siis ilmselgelt majanduslikud põgenikud, et, et jah, et see, see val lai elanikkond saab aru, et niimoodi enam ei saa, et kui teistel on istunud olla edukamad ja majanduslikult tugevamad, siis on see, et tänu reformidele tänu otsustele, mis tehtud Aga kui nüüd ikkagi pisut prognoosida, et mis nüüd hakkab edasi saama, et ühelt poolt me, me täna hommikul kuulsime, et praegu Kiievis rahulik keegi ei tea, kus on president Janukovitš, märkimisväärne osa võimu teostajatest on kas riigist lahkunud või, või kusagil redus. Ja, ja nüüd on küsimus selles, et mis saab edasi, et ühelt poolt me oleme juba kuulnud selle kohta, et Krimmis on, on sealne venekeelne elanikkond ikkagi väga-väga ärevil ja võib arvata, et, et Krimmi puhul me, me kindlasti veel ühel hetkel kuuleme üsna üsna kriitilisi sõnumeid, ma loodan, et see nii ei juhtu, aga aga vähemalt praegu küll kõik need sõnumid, mis on tulnud, ei ole just kuigi rahustavad ja, ja me teame ka, et Ukraina idapoolsed piirkonnad kindlasti ei ole päris rahul selliste nende arengutega, mida me praegu oleme, oleme Kiievis näinud, kus kus on vabastatud Julia Tõmošenko või vähemalt parlamendi otsusega peaks Tõmošenko vabastati oma sellepärast, et on tühistatud paragrahv, mille alusel Tõmošenko on süüdi mõistetud ja, ja nii edasi ja nii edasi, et siin on järjest nagu selliseid selliseid käike olnud, mis ühel hetkel võivad ühte osa elanikkonnast ikkagi ikkagi väga palju ärritada, et et see konflikt ei ole ju veel üleüldse lahenenud. Kui Tõmošenko saab välja ja kui tulevad need erakorralised valimised on alles detsembris peaaegu aasta. Noh, tegelikult oli, oli seal vist öelda, et hiljemalt detsembris oli see kokkulepe, et neid võib ka nagu varem teha, et et siis ta võidab need, eks ole, et noh, Janukovitš olekski võinud olla nagu teine konkurentidega Janukovitši veel nädala alguses oli ta Timošenkot mitte arvestada, tõenäoliselt oligi kõige populaarsem poliitik. Samas pärast veresauna ei ole pärast seda veresauna ja eriti muidugi, kui ta nagu riigist põgenenud noh siis mis, mis tagasisideta saab olla okei Tõmošenko võiks siis võita. Et minu jaoks on eelkõige küsimus see, et need, kes võidavad praegu või valimistel, et kui nad suudavad käändevastaste endiste vastastega midagi nagu kompromissile minna või neile mingisuguse taganemistee jätta, et nad ei hakka kätte maksma, eks ole. Et siis nagu võiks kuidagi Ukraina edasi minna. Nimi muidugi on, on juba ise väga huvitav selle konflikti mõistes, et Ukraina tähendab ju piiripealne maa. Nojah, aga lihtsalt, et kui, kui üks pool nagu surub nagu teise nurka, need teisel ei ole enam taganemisteed, et siis. Praegu tegelikult on mõlemad pooled ennast nurka mänginud selles mõttes, et Janukovitš ei saa oma nägu kindlasti näidata, et nüüd nüüd, kus on tema kätel nii paljude inimeste veri, siis siis see nüüd on juba põhimõtteline ja siin siin ei saa olla leppimist, et tema enda nägu kindlasti võimukoridorides näidata ei saa ja ilmselt see üldse Ukrainas näidata, et et see risk oleks liiga suur ja, ja selles mõttes on ka opositsioon nurgas, et nendel nad ei saa enam edasi minna Janukovitšiga sellisel moel, nagu on nagu on oldud, aga mis edasi? Ütleme selles mõttes, kui Janukovitš on tõepoolest Ukrainast lahkunud, noh, võtnud oma raha ja kuhugi lainudki pakku. Noh, see ongi, mingis mõttes on see vähemalt hetkel kõige parem lahendus, ma arvan ka, et saitast lahti. Elagu elaja ja elagu oma nagu elu kusagil mujal nagu lõpuni. Nii aga seoses Ukraina sündmustega ja, ja, ja ka Venemaa rolliga selles, et kuidas Ukraina on sellisesse seisu sattunud, siis on sellel nädalal räägitud ka Eesti ja Venemaa suhetest ja, ja on välja toodud argument, et see, miks me kirjutasime alla piirilepingule, on mõneti seotud ka sellega, et, et see Venemaa võimalik mõju või nii-öelda võimalikud argumendid meie vastu oleksid väiksemad, et tulevikus, kui meil oleks Venemaaga üht-teist kana kitkuda, siis meil oleks vähem mille üle vaielda. Et kui nüüd hakkame nagu piirilepingu teemast rääkima, siis siin, mis paar nädalat tagasi me ikka ka sinuga natukene seda teemat käsitlesime ja, ja siis sa ütlesid väga selgelt, et mis alternatiiv on, et ega meil ei olegi enam alternatiiv, et ühelt poolt me kuulsime ka allakirjutamisel päeval väga emotsionaalseid seisukohti, kuidas kingitakse ära või antakse ära selle lepinguga viis protsenti Eestimaast ja midagi vastu ei saada ja kuulsime ka hinnangut selle kohta. Ma ei saa aru, mis ma riigi, mis, mis mõttes nagu antakse ära, et kas need on meie käes praegu need alada? Kui välisministeeriumi plakateid vaatasime allakirjutamise päeval, siis seal oli sellest päris palju jutte. Et, et see on väga, see on, eks see on üks selline teoreetiline võimalus või nägemus või arusaam rahvusvahelisest õigusest. Noh, jah, et mina ei tea, ma, mina pooldan selle piirilepingu allakirjutamist ja just sellepärast, et ma ei arva, et seal mingit imet teeb, et see mingisugust meie meie Venemaa suhteid kuidagi jõledat parandab, aga parem on, kui ei ole selliseid lahtiseid, otsi. Ja, ja mis puudutab noh, ma kirjutasin ka mõned päevad tagasi kommentaari, et noh, vaatame natukene, kuidas maailmas riikide piirid muutuvad, et millal muutuvad muutuvad sõdade ajal. Ja et ja kui need Eesti-Vene piir peaks kunagi tulevikus muutuma, siis tõenäoliselt ka mingisuguse katakalismi, sõja või mingisuguse sotsiaalse kollapsi või ma ei tea, Venemaa lagunemise järel Just, aga mis oleks siis põhjust arvata, et see peaks nagu Tartu rahu järgi? Jah, täpselt täpselt ja ausalt öeldes kui peaks midagi sellist juhtuma, minu arvates on küll Eestil nagu palju suuremaid muresid tollel hetkel kui see, kas siin piir läheb nüüd viis kilomeetrit siit või sealtpoolt, et see on natuke rohkem, aga noh, tõesti vaja. Aga jah, ta on natuke rohkem, aga sa saad aru. Nojah, ja, ja noh, samas on tegelikult ju ka selle iseseisvussõja käigus oli pool Lätit Eesti käes, et tegelikult võiksime ka selle lõkkeleegid üles puhuda ja rääkida, kuidas ikka pool Lätit. Ja kusjuures kusjuures inimesed, kes nagu räägivad ajaloost, võiksid natukene nagu lugeda ja uurida, et miks tollal Eesti nagu tahtis just piiri sinna et seal see ei olnud nagu umbes nii et tollased Eesti liidrid mõtlesin, et see on nüüd meie maa, siin elavad meie inimesed, neil oli vaja seda, sellist puhvertsooni, et et tollased suurtükid ei ulatuks laskma Eesti territooriumile. Noh, tänapäeval ei ole see kui raketid ehk siis nii-öelda puhasta eestlastega läbi täpselt, et lähete, te tänapäeval, kui raketid laseb, lastakse sadu või tuhandeid kilomeetreid. Isegi see argument, nagu enam nagu ei ole oluline On see selline põhimõtteline seisukoht, et, et ka meie hea kolleeg Aarne on ju alati seda meelt olnud, et Aarne Rannamäed, et pole midagi juhtunud, kui meil seda piirilepingut ei ole, et miks me sellele allakirjutamisega peaksime kiirustama, samas. Saamideks kiirustama kui 20 aastat kus see kiirustamine? Te peate, ajaloolased on samal seisukohal, aga tõesti, ma ise oleksin ka seda, olengi pragmaatilise. Mingi mingid olulised nüansid siiski on, millest võiks siinkohal siiski lühidalt rääkida, et et piirilepinguga seoses on jäetud reguleerimata mitmed väga olulised punktid, näiteks kuidas Narva veehoidlad kasutada, kuidas jaguneb veeressurssidega vaatamine ja, ja nii edasi ja nii edasi, siin on päris mitu asja, mis jäeti tegemata, kuna Venemaal on antud juhul siis hüdrojaama kasutamise õigus Narva jõel. Ja, ja peale selle noh kasvõi seesama Narva veehoidla veetaseme küsimus, millest sõltub jälle meie Narva lähiste elektrijaamade jahutusvesi, et et ka see on ka see on üks küsimus. Aga samas jälle noh, piirileping on ikkagi aegadeülene, eks ole, et see kestab sadu aastaid, loodetavasti, aga hüdroelektrijaama eluiga on oluliselt lühem, et seda saab ikkagi ka mingisuguste, ütleme lühemate ja mitte nii põhimõtteliste läbirääkimiste käigus arutada. Muuseas, mis puudutab seda hüdrojaamade teemat, siis kui me räägime siin nendest jaamadest ja sellest, milline on nende veevajadus võib-olla ka 10 aasta pärast, siis see veevajadus kindlasti väheneb, sellisel kujul see, see probleem ka ka muutub ajas, arvestades elektrituru arenguid, arvestades et meil on ühendused Soomega juba 1000 megavati juures ja nii edasi, et see, see argument paar aastat tagasi oli tõenäoliselt jõulisem kui ta, kui ta on seda täna, nii et noh, selle üle võib muidugi arutleda, aga aga ta tõenäoliselt ei ole, ei ole nii jõuline, kui ta oli siis. Kusjuures seoses võrreldes 2005. aastase lepinguga ongi seal sees just nimelt üks uus punkt ja see ongi see, et see leping reguleerib ainult piirisuhteid. Küll, aga me kuulsime, et hakatakse läbi rääkima kõikide nende kasutuskordade ja muude üle, noh, elame, näeme, kui kaugele sellega siis jõutakse, et me teame, kuidas Venemaaga üldse need läbirääkimised käivad. Nii, aga hakkame rääkima Eesti sisepoliitikast, pool tundi on peaaegu läinud. Ja, ja ma ei teagi isegi, kuskohast alustada, sellepärast et neid teemasid, mida siin käsitleda, on päris palju, aga kindlasti võib-olla kõige huvitavam ja põnevam on ikkagi see, et mis nüüd hakkab siis juhtuma, et et praegune oleme ikkagi seda, et praegu on veel vaikus enne tormi, et, et liiguvad ringi jutud, mida juba tasapisi ka kinnitatakse, et kohe-kohe leiab aset peaministri vahetus Reformierakonda juba peaaegu nagu kindlas kõne vormis ta tõenäoliselt kõik see niimoodi päris kindlasti juhtub, ehk siis kui kaks aastat tagasi me kuulsime, see oli vist kas Vanemuise kontserdisaalis kuulsime peaminister Ansipi kõnet väsimuse võitmine. Ja seal ütles Andrus Ansip siis lisaks kõigele muule, et, et tema siis aastal 2015 valitsust ei moodusta, aga peale selle ta ütles, et tal ei ole õigus ka väsinud olla, aga nüüd peab ütlema, et et mooramees on ikka väsinud ja, ja tõenäoliselt lahkub enne 2015. aasta valimisi. Reformierakond on leidnud siis ka juba uue peaministrikandidaadi, kes on ise mõista andnud, et tema võiks olla siis see järgmine peaministrikandidaat, kirjutanud väga jõulise kirja. Ja kuna Andrus Ansip on seda ka toetanud võib ka kahtlustada, et seal oli väga tugev omavaheline kokkulepe. Siis asi päädib tõenäoliselt sellega, et Andrus Ansip lahkub ja Siim Kallas tuleb ja saab volitused uue valitsuse moodustamiseks. Nojah, see tegelikult see kahe aasta tagune kõne Ansipi poolt olid tõesti lõpu algus, mida, mida, mille märgilisust ei maksa kindlasti alahinnata ja ma ei imestaks, kui tegelikult ühiskonnas edaspidi toimunud nagu rahulolematusse suuresti olidki, nagu kantud sellest samast, sellesama kõnemeelsusest, et mees, kui sa oled väsinud, siis, siis siis anna võimalus uuteks uuteks uuteks ja uuteks muutusteks. Et see, see kõne oli kindlasti märgiline, mis omamoodi märgiliselt peaks siis nagu ülehomme nagu või homme uue alguse saama. Aga meenutame ikkagi, mis vahepeal on veel Reformierakonnaga juhtunud. Et pärast seda kõnet on juhtunud ka ju päris palju, et Reformierakond on Reformierakond on sattunud väga suurde rahastamisskandaali, pärast seda on tulnud veel Reformierakonna sisevalimiste häälte võltsimisskandaal, erakond on olnud pidevalt negatiivsete uudistega meedias ja, ja huvitav oli ka veel viimased kuud on siiski rahulik, viimased kuud on rahulikud, aga, aga päris pikalt, et see olukord kestis ja, ja see sõi väga tõsiselt ka Reformierakonna toetust ja, ja kui me siin veel nägime pärast ka silver käidi puhkemist veel paari kuu jooksul väga kõrget reformierakonna reitingut, siis ühel hetkel ikkagi hakkas langema. Ja, ja kui mingil hetkel saadi aru, et, et senise retoorikaga enam jätkata ei saa, siis on muutunud ka Reformierakonna retoorika, ehk siis suhtlemine avalikkusega. Kuigi väga paljud. Ma olen kuulnud ka ettevõtjate hulgast hinnangut, et siiski see poliitika tegemise viis ei ole veel muutunud. No samas me ju kuulsime just enne enne meie saate algust uudistes, et Reformierakonna toetusprotsent on 21 protsenti. Selleks tegelikult pole praegusel valitsuskoalitsioonil, juhul kui valimised toimuksid nii-öelda enamuse moodustamiseks piisavalt piisavalt mandaati võiks ka nii-öelda ju. Nii et me võime mõneti öelda, et, et, et kuna see vahetus leiab nüüd aset, et pisut rohkem kui aasta enne riigikogu valimisi, siis sellel on väga selge valimiste pilt sealjuures. Ja teiselt poolt on, see on see vahetus kantud ikkagi väga selgest murest, et Reformierakonna reitingu pärast Need on need kaks põhjust, mispärast Reformierakond on seda vahetust selliselt tegemas ja nüüd, kui hinnata sedaviisi, kuidas tehakse siis kui te vaatate, kuidas Reformierakond seda tegi, et me, me teame ju, et Urmas Paetile oli ka ambitsioon ikkagi erakonna esimeheks kandideerida aga Siim Kallas ja Andrus Ansip suhteliselt tõenäoliselt selle juba eos lämmatada ja kehtestada oma agenda ja nüüd räägitakse ainult Siim Kallasest tõenäoliselt tänu sellele, et Andrus Ansip tegi aga jõulise käigu, kus ta ütles, et Siim Kallas on parim kandidaat ehk siis tasuks väga selgelt Siim Kallase selja taha ja nüüd, kui me vaatame edasi, mis, mis toimuma hakkab, siis Reformierakonna, see viis, kuidas kõiki asju lahendada väga kiiresti, ilma igasuguse laiema arutelud, ta sisuliselt juhatuse tasemel tehakse kõik need sammud ära selleks, et et erakond ei satuks veelgi suuremasse sellisesse turbulentsi, kus, kus tõenäoliselt nii ajakirjandus kui oponendid hakkaksid asjaga tõsisemalt tegelema ja seetõttu kõike see käibki väga kiiresti, et, et mõneti on ka aru saada, et siin siin on olnud ootamatusi, aga lõppkokkuvõttes me võime ikkagi öelda, et see, see peaministrivahetuse protsess võib-olla pigem kiire kui aeglane Reformierakond teeb ilmselt kõik selleks, et see oleks kiire ja võimalikult võimalikult vähe, just nagu sa ütled, turbulentsi tekkinud. Tähendab, muuseas, tegelikult ma arvan, et enamus erakond tahavad selliste sellistes olukordades samamoodi käituda, sest eks see kogemus on ilmselt kõiki nagu õpetaja tahavad, et et need poliitikud, keda nimetatakse kandidaatideks, kes väga kaua aega enne nagu sellise kandidaadi nime all, et need lastakse nagu auklikuks. Et kui nad jäävad, tsen kuudeks meedia tähelepanu alla, et siis kaevatakse iga asi välja ja ja noritakse nagu iga nagu iga nagu asja kallale. Kusjuures mina väga nagu Mullen, kurasin selles samas eetris ka leidnud sedasama, et Siim Kallas oleks väga hea järgmine Reformierakonna juhikandidaat ja, ja mul ei ole kuidagi põhjust sellest sellest arvamusest taganeda, et, et ma arvan, et küll küll küll Paeda aeg pelga tuleb, aga see, see praegu ei ole veel. Aga ma esitan sulle siis hoopis teistmoodi küsimus, et aga, aga millist nagu uut kvaliteeti nagu Siim Kallas nagu sinu hinnangul Sist Reformierakonnale tooks võrreldes näiteks Andrus Ansipiga ja arvestades seda, et kui me sinna nii-öelda päris mitme sammu puhul oleme rääkinud sellest, et Reformierakond ei ole just viimasel ajal väga palju uuenduslike ideedega või riiki muutvate seisukohtadega välja tulnud, samal ajal ütleme, et siin 20 ühiskonnategelase kiri, mis jõudis Eesti Päevalehe vahendusel avalikkuse ette, räägib seisakust ühiskonnas uus tegija IRL-i ridades sellest nädalast, Anvar Samost räägib seisakust ja sellest, et tuleb seisak ületada. Ja samal ajal, kui ma nüüd vaatan, millest räägib Siim Kallas, siis ta ütleb, et tuleks tegeleda inimeste sissetulekuga et millega siis ikkagi tegeleda tuleks. Et see kvalitatiivne muutus, vaadatakse või millest, nagu räägitud, räägitakse, mis võiks tekkida, need, need rääkijad on siiski ma pakun, mitte Reformierakonna valijad. Et need on pigem need, kes, kes vaatavad võib-olla laiemat pilti, miks, miks mitte. Aga Reformierakond suhtleb siiski mõttes enda valijaga, kes on kes, kellel on Reformierakonna poliitika meeldinud, kes on mingisugusel ajahetkel oma hääle Reformierakonna eest andnud ja kelle jaoks Siim Kallas esindab just nimelt seda ürgReformierakonda või noh, seda kõige-kõige nagu Reformierakonna ja tuumaet selles mõttes ma saan sellest just väga hästi aru, et, et selle mõte ei olegi mitte see, et me nüüd Pille pillume oma erakonna laiali või tuulame nagu pesukapis tükid lendavaid, vaid see mõte on ikkagi just nimelt see, et et näidata sellesama senise liini uut tugevamat joont. Tõsi on see, et, et see, see haldusreform on, on ja jääb neile nagu kiviks kaela, et Ansip seda, seda seda kivisalt ära raputada ei saa, ta on selleks liiga palju juba öelnud, see oleks liiga suur taganemine, aga. Siim Kallas muuseas eile kuku raadio nädala tegijas ütles ajakirjanik Kärt Anveltil, et inimesed peavad saama nii head teenust kui võimalik. Aga, aga tema juhtimise all sunniviisilist haldusreformi ei tule. Ehk siis noh tõenäoliselt, et me võime siis öelda, et Siim Kallase juhtimisel sellisel kujul haldusreformi ei tule. Vähemalt see seisund jäi, jäi kõlama, ma ei tea, kas, kas ta on seda seisukohta nõus revideerima või mitte, tasub kindlasti lugeda haldusreformiga seoses, muuseas kaovad ka teise, 20 väga olu Eesti ühiskonnas väga olulise inimese seisukohta ja seal ilmunud sellel nädalal Postimehes, kus nad ütlevad, et et Toompea rahvas peaks kiiresti otsustama haldusreformi sellepärast, et taganeda ei ole kuhugi ja noh, siin on täiesti oodatult loomulikult Jüri Raidla la Jaak Leimann, Raivo Vare. Siin on neid, neid Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelasi väga palju, aga, aga põhimõtteliselt nemad ütlevad, et enam ei ole kuhugi taganeda ja tuleb see haldusreformi temaatika nüüd ühel hetkel ära lahendada, eks ole, et et mõneti jõuline avaldus, aga teiselt poolt arvestades nädalate konteksti on see saanud teenimatult vähe tähelepanu, aga seda tõenäoliselt põhjusel, et on niivõrd palju olulisemaid seisukohti välja tulnud, aga, aga ma eeldan, et selle selle uudise või seisukoha väljatuleku põhjus oli ikkagi seotud sellega, et kohe algab uue koalitsiooni moodustamine ükskõik, kas siis vanade või uute partnerite vahel, aga midagi hakkab siin siin toimuma, et see on see põhjus, miks, miks nad selle seisukoha nüüd siis välja käisid. Et elame-näeme, kuhu see, kuhu suunas see asi läheb, aga nüüd kui me räägime natukene natukene võib-olla sest seisakutemaatikast ja sellest, et, et kuidas seda Reformierakonna seisu, kui hinnata, siis siis ühelt poolt, kui me räägime Andrus Ansipist, Andrus Ansipi valitsusest või paarist viimasest valitsusest, siis tasub kindlasti tähelepanu juhtida sellele, et Andrus Ansipi väga suur teene on ikkagi kriisi seljatamine 2008. 2009. aastal, et siin ei saa Andrus Ansipi teine kindlasti alahinnata. Ta sai küll aga seal viis-kuus aastat tagasi, viis-kuus aastat tagasi. Et ta edaspidise osas ma nii kindel ei ole, et, et võib-olla kui siin räägitakse seisakust, siis, siis ma. Ma võtsin välja Andrus Ansipi kõne viiendast aprillist 2011. aastal. See on siis Andrus Ansipi ametisseastumise kõne riigikogu eeskuju, riigikogust. Ta siis sai ehk need volitused valitsuse moodustamiseks. Ja, ja seal ta ütleb, ütleb nõnda, seal on üks väga lühike lõik, mis võib-olla kõige paremini kirjeldab seda, mis, mis siis on tehtud või tegemata. Ja Andrus Ansip omavalitsuse, selle viimase valitsuse eesmärkidena ütleb, et kavatseme jätkata alustatud struktuurseid reforme hariduses ning langetada hädavajalikud strateegilised otsused energeetikas. Noh, siin me võime öelda, et siin on, siin on, siin on tehtud, siin on ka sinuga tegemata, aga siin see on selline vaidlemise koht, et kas siin on nüüd kõik tehtud või ei ole, no siis teine punkt, meil tuleb ära teha eri- ja sooduspensionide reform. See on tegemata, kehtestada tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus ning suurendada turvalist paindlikkust tööturul. Mulle tundub, et see on ka pigem tegemata. Kavatseme langetada tööjõumakse vähendada tulumaksumäära samale tasemele käibemaksumääraga. Jah, seadusena on see ette nähtud, me ei tea, kas see järgmisel aastal ka sellisena jõustub, kõik sõltub tõenäoliselt sellest, et kuidas koalitsioon moodustatakse siis kaotada erisoodustusmaksutööga seotud tasemekoolitusel erisoodustusmaksutööga seotud taseme koolituselt. Ma ei ole kuulnud, et seda oleks tehtud ja, ja siis on väga huvitav punkt ettevõtlussõbralikkuse suunas edasi arendada üldist majanduskeskkonda ning suurendada lastega perede ja pensionäride sotsiaalset turvalisust. Selle selle punkti esimene pool. Mis puudutab ettevõtlussõbralikkus, siis. Me teame, eelmise aasta teisel poolel Reformierakonna ettevõtjate suhted läksid väga halvaks. Ja, ja noh, ettevõtjad heidavad siiamaani Reformierakonnale ette seda et, et neid käsitletakse kui kurjategijaid, ehk siis Reformierakonna retoorikas läks sellel hetkel midagi väga tõsiselt viltu, kuigi ma pean möönma, et jah, Jürgen Ligil on, on ka paljuski õigus, mis puudutab käibemaksupettusi, mis puudutab autodega autode käibemaksu temaatikat edasi, et kindlasti on väga palju selliseid firmasid, mis on ainult üheks eesmärgiks loodud, ehk siis selleks, et saada tagasi see autode käibemaks. Aga ikkagi, et, et siin need, mis ma lugesin Andrus Ansipi eesmärkideni ja mida on tehtud, et selgub, et on ikkagi väga palju tegemata ja, ja küsimus on selles, et kas Reformierakond on nüüd seisaku seisaku endaga kaasa toonud. Kusjuures need esimesed punktid, mis nagu sinna tehtud või alla käivad, et hariduseta tegelikult seal oli nagu IRL-i nagu ministeerium ja energeetika nagu samamoodi jätma. Aitäh, et sa tahad siis öelda, et IRL-i haldusalas on või ministrite haldusalas on veel midagi tehtud, aga reformierakonnal on tegemata. Noh, ma nagu päris muidugi ei julge sellist üldistust teha, aga see, kui sa nagu siin loetlesite, siis nagu nagu tunnetuslikult mulle jäi selline mulje jääda. Et pigem need tegemata asjad on just Reformierakonna minister. Kallasega seoses on, ma olen kuulnud ka hinnanguid, et oh, kallason reformimeelne ja tahab tuua sisse muutusi, et kui me nüüd hakkasime nagu vaatama, et ühelt poolt ja Siim Kallas Pallasti põhja haldusreformi aastal 2001 sellise Tarmo loodus, haldusreform siis ma hakkasin vaatama, et mis siis veel sellel ajal juhtunud on ja leidsin ühe väga naljaka fakti, et ajal, mil Siim Kallas oli Reformierakonna esimees, senis Reformierakond kohustusliku ID-kaardi vastu ja kõik, kes tahavad selle teemaga ennast kurssi viia, siis guugeldage ainult. Kirjutage Google'isse Reformierakond ID-kaardi vastu ja te saate sealt sealt nimed ja nimed ja, ja päevad ja artikleid, kus reformierakondlased on väga-väga teravalt kohustusliku ID-kaardi vastu sõnadega no täna ma ei tea, et nad väga ID-kaardi kohta midagi halvasti ütleks, et pigem nad ütlevad, et see on Eesti üks kõige paremaid edulugusid ja müügi müügiargument. Aga samas on see, ma, mina ei ole nüüd küll esimene, kes seda välja ütleb, et tegelikult pärast Euroopa Liiduga liitumist on Eestil sellised suured eesmärgid ja, ja suured teemad nagu ära kadunud euroga liitumist võiks, seda võiks ju nimetada, aga samas on, on tõesti noh, võib riiklikul tasandil nimetada seda, mis on pärast Euroopa Liiduga liitumist toimunud seisakuks see, mida, mis on toimunud ja need muutused, mis on toimunud, on tegelikult pigem tingitud majanduslikest oludest majandusliku keskkonna muutumisest. Et buum ja sellega seoses tekkinud siis ma ei tea, kas väljakutsed või siis muutused ühiskonnas ja sellele järgnenud suur kriis ja siis sellega kaasnenud väljakutsed on pigem olnud need, millega siis meie riik on, on viimased 10 aastat tegelenud. Et ma olen, mina olen väga seda meelt. Meil on suur selle muidugi tuleb arvestada, et, et teatud mõttes, kes on, on see eesti riik ka ikkagi palju valmis, palju rohkem valmis kui 10 aastat tagasi, et, et siin ei olegi vaja kõike muuta ja ja väga palju tehakse mingeid selliseid inkrementaalseid väikeseid muutusin tegelikult ju kogu aeg, loome jälle, kuidas mingit seadust on parandatud ja kõik valdkonnad alates, mis kriminaalist kuni sotsiaalini, noh vaadake kogu aeg, eks ole, midagi nagu niimoodi nokitsetakse. Et. No aga samas, kas need natuke jäävad siukse kosmeetilisteks, et need, võib-olla need seadused toimivad tänu nendele muutustele küll paremini, aga need ei too selliseid struktuurseid muutusi või olulisi muutusi kaasa. Ei, ei seda muidugi ei seda muidugi, aga aga noh, mingeid asju tehaksegi võib-olla üks-kaks korda põlvkonna jooksul. No samas on meil nagu sa ise ütlesid, et, et kui suur eesmärk oli Euroopa liitu astuda, mis seal siis, mis on siis nagu järgmine suur eesmärk, mis on Soome suur eesmärk, oli ühel hetkel nagu riigid jõuavadki mingisugusesse sellisesse faasi, kus nagu noh, Tseedeename revolutsioone suure suuri eesmärke, vaid niimoodi nokitsed nagu kogu aeg ühiskonda erinevatest nurkadest natukene paremaks saada. Jah, aga kui sa vaatad praegu tänast Eestit, siis, siis tuleb ikkagi tunnistada, et me peame maapiirkondadega midagi ette võtma, et ühelt poolt see suur eesmärk selles mõttes järjest rohkem Tallinnasse see, et inimestel oleks maapiirkondades tööd, noh me ei saa öelda, et võib-olla ühe väikevalla piires, meil on kohe võimalik nii-öelda valla võimekustega kogu seda infrastruktuuri nii palju muuta, et meil on võimalik seda, seda töökohta sinna luua. Aga kui meil on võimalik nii-öelda tõmbekeskuse ümber tekitada ikkagi piisavalt suur suur võimekus seal midagi luua, et see, et ettevõtja leiaks selle koha üles, tahaks sinna investeerida, et sinna tekiks töökoht, siis oleks juba see olukord teistsugune. Tänavusel alas vorm jälle ja jälle. Selles mõttes, selles mõttes ma olen, ma olen nõus, et haldusreform tuleb ära teha, maakülaline muidugi selles mõttes ei ole nii naiivne. Ei maksa arvata, et kui see haldusreform on tehtud, et siis hakkavad maaga piirkondades järsku töökohad nagu mühinal tulema, et noh, küsige nagu loogiliselt, mis seal seal konkurentsieelis kusagil väikeses vallas Tallinna vaid. Suurtest teemadest rääkides siis piisab seda vaata just enne talguste eetris olnud uudistesaates kõlanud toetusnumbreid keskerakonnale, sotsiaal sotsiaaldemokraatidele, mis näitab seda, mis on, mis on ju praegu ütleme sobivat valitsuse moodustamiseks, ehk enamik inimesi toetaks, toetaks neid, mis, mis näitab seda, et ühiskond üsna ootab mingisugust sotsiaalset muutust mingi sotsiaalse struktuuri muutus, mida, mis on, mida ma kardan, et tele Reformierakond ja IRL lihtsalt lödistavast käest ära ja nii-öelda tekibki see vasakpöörde võimalus. Aga kui me nüüd räägime ikkagi sellest valitsuse moodustamisest, siis on üsna üsna tõenäoline et president teeb ettepaneku Siim Kallasele. Me kuulsime ühes eelmise nädala jutusaates seisukohta, et see, see vahetus on kokku lepitud ka Kadriorus. Ei tea, ei tea, kas see, kas see nii on või ei ole, aga arvestades seda, kuidas Reformierakond on Siim Kallase nime välja käinud ja kuidas ka eilsel juhatuse koosolekul üks uudis, mis välja tuli, rääkis ka sellest, et Siim Kallasel justkui on volitused, et valitsuse moodustamiseks, et siis kui nad lugeda nad nagu Eestis kehtivat seadusandlust, siis ikkagi volitused valitsuse moodustamiseks annab. Loomulikult annab, annab. Parema praeguse pildi järgi. Et ta annab Parlamendi president pigem vist ikkagi selle ühesõnaga, ja siis kinnitatakse peaministrikandidaat parlamendis siis, aga aga kui nüüd ikkagi rääkida sellest, et kui Siim Kallas nüüd noh, tõenäoliselt ta selle võimaluse saab, et kellega ta hakkab seda koalitsiooni tegema, siis siin on päris huvitav olukord tekkinud, et et ma olen nüüd päris paljude inimestega viimase paari päeva jooksul rääkinud võimalikest koalitsioonides. Ja järjest ebatõenäolisem on see, et meil võiks tekkida Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon, sellest räägitakse järjest vähem, seda väga mitmel põhjusel ja ühe argumendina on, on mitmed Reformierakonna liikmed välja toonud selle. Et et kui selline selline samm teha, siis see võiks nullida selle positiivse efekti, mis Siim Kallase tulekuga on tekkinud, et tegelikult tuleb hakata jälle samast otsast samas kohas tööd tegema. Et nad kas nii, et see ei aita Reformierakonda justkui uuele tõusule. Ja, ja nüüd on siis küsimus selles, et kellega veel koalitsiooni teha kaks võimalust, on Isamaa ja Res Publica Liit ehk jätkata senisega või teha koalitsioon sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ja vaadates, kuidas sotsiaaldemokraatlik erakond on, on viimase nädala jooksul käitunud, ei reageerinud ja millised on nende sõnumit, siis noh, ma peaks ütlema, et nendel on ikkagi see huvi koalitsioonis kaasa lüüa ikka väga suur. No kellel ei oleks aasta enne valimisi pildile pääseda, muidugi on, aga samas ma nagu sellist tõenäosus sõna, seda väga suureks hinda ja ja ka sedasama Eiki Nestori intervjuud postimehest lugedes jäi mulle mulje, et ega nad ise nüüd ka nüüd liiga palju ei looda, küll tahaksid, aga võib-olla liiga palju ei looda, et. Sotsidel sotsid kindlasti tahaksid, tegelikult muidugi kõik tahaksid, et et praegu need reitingud võivad olla nii, nagu nad on, aga vaatame viimaseid kohalikke valimisi misse nagu noh, tegelikult viimane selline reaalne valimissituatsioon siis. Noh, tegelikult olid nagu kõik neli tükki täitsa võrdsed, kui me võtame selle Keskerakonna ja venekeelse poole natuke vähemaks, eks ole, mis võimendas Keskerakonna tulemust, et muidu olid nagu neli tükki täiesti võrdsed, et et kuigi ennustati siin võib-olla koalitsioonile suuremat kaotust Kuu aega tagasi küsitluste järgi oli, oli see pilt tõesti väga võrdne, et seal olid, seal olid väga väikesed vahed, nüüd on need vahed jälle pisut kärisenud, aga aga. Viimastel kuudel on, ta ongi nagu niimoodi, noh ma ütlen nii nagu nagu laine nagu käinud, eks ole, et üles-alla, et sellist, sellist pikka trendi nagu praegu ei paista, et keegi nagu väga tõuseks ja keegi Pikk trend sotside tõus tegelikult. Ei, no selles mõttes, et sotsid on sellel tõusul, kus nad praegu on sellel ajal juba aasta tagasi samale punktile, et on ju tegelikult, eks ole, nad ei ole. Viimase aasta jooksul ei ole enam tõusnud. Ja sotsid on olnud enam-vähem stabiilselt kogu aeg ühes sellises kindlas koridoris üles-alla, aga ma juhiks tähelepanu ühele huvitavale intervjuule. Ja Eiki Nestor, kes nimetab ennast juba ka poliitikavaatlejaks, kuigi tegu on jätkuvalt väga aktiivse parlamendiliikmega, kes kes kindlasti Aab sotsiaaldemokraatlikus erakonnas väga suurt, et sõnaõigust on siis praegust poliitilist olukorda ka kommenteerinud Tuuli Kochile reedeses Postimehes ja ta toob siin välja ühe tingimuse ilma milleta sotsiaaldemokraadid ei lähe valitsusse ja see, ja see kõlab nõnda, et kui lastetoetused ei tõuse, siis sellesse valitsusse meie ei lähe. Ehk siis väga selgelt on seatud tingimused, lastetoetuste tõus, peab, peab olema võimalik. Et kui me nüüd vaatame neid võimalikke mängu ruume, mis, mis seoses sellega tekivad, siis siis ma ütleksin, mänguruumi mänguruum on täiesti olemas, sellepärast et sellist raha eelarvest jätkuvalt on võimalik leida. Me teame, et, et see seda on võimalik sinna paigutada. Nii et põhimõtteliselt on võimalik, et Reformierakond võib teha ka sotsiaaldemokraatliku erakonnaga koalitsiooni ja, ja mis on, mis on need kaalutlused, mis puhul või mis põhjustel üldse nad võiksid kaaluda sotsiaaldemokraatidega tegemist on ikkagi see, et kuna IRL kell on jätkuvalt ohtlikult lähedal, IRL on Reformierakonna kõige tõsisem konkurent siis võib arvata, et väga paljudel reformierakondlastele on, on soov ühel hetkel seda olukorda natukene muuta, et ühel hetkel tõenäoliselt IR kell valitsuses võib olla populaarsem kui rell opositsioonis. Ja, ja teiselt poolt sellisel juhul suudetakse natukene ka kontrollida seda sotsiaaldemokraatide populaarsust ehk siis võib-olla ühelt või teiselt poolt on võimalik natuke hääli tagasi võita ja on võimalik siis ka hääli võita nende nende seast, kellel ei ole eelistust, et me teame, et neid on jätkuvalt väga palju. Samas rääkides siis see on üks selline Ja ma tean, et ma tegelikult tahan ühte öelda ühte või teist asja, et mul on tegelikult juba päris kaua aega tundunud, eriti kui ma olen paljude poliitikutega aastaid suhelnud, et väljaspoolt ja ka ajakirjanikud nagu spekuleerivad nagu rohkem ja teevad neid kombinatsioone ja kombinatoorikad märksa mängulisemalt kui, kui seal nagu tegelikult on seal. Tegelikult mulle tundub, et need asjad on tihtipeale palju lihtsam. Et seal et see poliitika ei ole päris selline, mingisugune joonistatakse mingist kombinatsioone ja mingeid graafikuid, et okei, lähme siit ära, võtame, kelle me sealt ära võtta, nagu veel, nii et, et see on tihtipeale see Elu on palju lihtsam, kusjuures ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Lauri, sa enne siin ühe hingetõmbega tõid ühes lauses välja selle, kuidas Reformierakonna uueks juhiks võiks saada Siim Kallas ja IRL kindlasti oma jõudusid, näiteks, et Anvar Samost on liitunud. Ja siis siis ma ei paneks neid kuidagigi nagu ühele pulgale, et, et mulle tundub, et ajakirjandus kõvasti ülehindab Samosti selliste võima võimalusi ja võimekust poliitikas kaasa lüüa, et meie ajakirjanikena tunneme teda isiklikult ja, ja võimega nagu hinnata, aga, aga astudes Sid raadiomajas kolm sammu kõrvale, ma arvan, et ei tea teda tänava peal mitte keegi. Ei, aga ma arvan, et see liialdus, et minu teada irl, Tšetis nagu tegid, tellis küsitlusi enne seda, kui nad Samostiga liitumise välja kuulutasid. Mina juhin tähelepanu sellele, et nädalapala Europarlamendi valimistel ma arvan, väga-väga positiivne, väga positiivne areng on see, mis on sellel nädalal toimunud, ehk siis väga mitmed aktiivsed ühiskonna liikmed, kes tõenäoliselt valdavalt kuuluvad wiki on kirjutanud, on väga selged seisukohad, mida tuleks muuta ja, ja siis sellele pöördumisele on kirjutanud alla inimesed, kes tõenäoliselt ei kuulu ja kes ei kavatsegi kunagi kandideerida, aga nad on nii-öelda oma reputatsiooniga nõus seda, seda kõike toetama ja, ja samamoodi vaatan, Anvar Samost, annab pressikonverentsi, kutsub poliitikavälised toetajad või võib-olla ka võib-olla ka sõbrad sinna samuti kohale ja, ja nemad ütlevad, et jah, et me toetame sellisel kujul poliitikasse tulemist, et et ma arvan, et selles ei ole midagi halba, et kui näidata, et ühelt poolt selle inimese, kes poliitikasse läheb, seisukohad on, on paljudele olulistele ühiskonna liikmetele tähtsad. Et see ei ole midagi halba, sellepärast me muidu lähtume kogu aeg eeldus, et poliitika on väga räpane, sinna lähevad ainult erandituna halvad inimesed ja tõenäoliselt meil on mingit põhjust sinna minna, tõenäoliselt rahaline põhjus, et hakata kusagil varastama, kes on täiesti väär arusaam. Olid Heidit ma tegelikult tahtis muidugi. Samas ma olen jälle nagu sinuga nõus, et Anvar on loomulikult on nagu meedias niga olnud, ta tunneb kõiki inimesi ja see on ikkagi paratamatu sümpaatia, eks ole. Ja võib võib-olla tänu sellele ta saab rohkem tähelepanu kui meedia poolt, kui võib-olla kui mõni teine noh, võib-olla ma ei tea, ise ma olen ise nädal aega ära olnud. Ma ma tuleks veel kord selle juurde ikkagi tagasi, et, aga samal ajal kui need uued tulijad tulevad, et las nad siis tulevad, et noh, et ei pea nagu trampima, kuigi ei peagi see on väga, ma olen väga nina elamisväärse riigiga seoses, noh, nii-öelda väikese kriitikanoole ma siiski lendu laseks, et ühelt poolt nad ütlevad, et me tahaks väga laiapõhjalist arutelu tekitada ka samal ajal nagu väga söövad väga selged piirid näiteks maksu- ja majanduspoliitikas, et et sellisel juhul see, see laia põhjalisus kaob juba osaliselt ära, sest tõenäoliselt märkimisväärne osa ettevõtjatest ühel hetkel ütlevad, et sellisel kujul nad kindlasti ei ole nõus kogu seda platvormi, ütleme nii, et et siin on natukene nagu sellist retoorilist vastuolu, aga see käib selle arutelu juurde, et ma lugesin ka Priit Alamäe seisukohta sellele ja kes oli väga kriitiline, aga noh, samal ajal see ongi selline terve arutelu ja mul on ainult selle üle Mul on ka selle üle väga hea meel, et ma arvan, et see on väga normaalne, et normaalsed inimesed lähevad poliitikasse ja saab üles, ütleme poolteist vastad kestnud olukord, kus oli hoiak, et normaalsed inimesed või, või endast lugu pidavad inimesed praegu poliitikas ei lähe, et, et ma arvan, et see on, see on väga okei ja kas selle samas sellesama manifesti või siis seisaku vastu kirjutatud kirja seas allakirjutaja seas on kindlasti inimesi, kellest ma olen kindel, et nad lähiajal ka poliitikasse lähevad või on vihjeid selle kohta andnud ja ma arvan, et ka see on väga Aga ma küsin siis teie hinnangul teie hinnangute otse, meil on väga vähe aega, et kas, kas Eestis me võime täna öelda, et meil on ikkagi natukene seisak? Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja täna olid siin rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Mikk Salu ja Lauri Hussar.