Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased olulisemad sündmused kokku. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Ukrainas Krimmis on relvastatud isikud hõivanud kaks lennuvälja Vene Mustamäe laevastiku mundrites. Mehed on ümber piiranud. Ukraina piiripunkti. President Viktor Janukovitš andis täna Vene Maal pressikonverentsi, milles rõhutas, et Krimm peab jääma Ukraina osaks. Ta süüdistas kõiges juhtunus lääneriike ja teatas, et kavatseb jätkata võitlust Ukraina tuleviku nimel. Eesti hoiab Eurostati andmetel seal esikohta suurima soolise palgalõhega Euroopa riikide tabelis. Statistika järgi teenisid mehed Eestis 2012. aastal tunnis 23 protsenti rohkem kui naised. Telliskivi loomelinnak vahetas 4,8 miljoni euro eest omaniku uus omanik, rootsi kondaandreen lubab loomelinnaku senise kontseptsiooniga jätkata. Just praegu antakse Tallinnas üle 2013. aasta. Vam parim noor ajakirjanik Kristjan Pihl ja pressifoto 2013 tegi Annika Haas. Tänavu pälvisid presidendi rahvaluule kogumispreemia kolm rahvaluule arhiivi teenekad, kaastöölist loolane Hillar Palamets, Eesti rahvapärimuse kooli eestvedaja Terje puistaja ning Järvamaa kareda küla pärimuse koguja Ado seire. Eestis on iga kolmas inimene, mõne raamatukogu lugeja, tulevikus on raamatukogu. Kuulge, aga üha rohkem kogukonnakeskused spordist nii palju, et homme algab jalgpalli meistriliiga, nagu viimastena aastatel kombeks, teeb kaasa 10 meeskonda. Tiitlit asub kaitsma Tallinna Levadia. Ilm tuleb eeloleval ööl ja homme päeval pilves selgimistega ning olulise sajuta. Õhutemperatuur langeb öösel miinus viie kraadini. Homme päeval tuleb kuni viis kraadi sooja. Ja alustame saadet kohe viimastest arengutest Ukraina ja Krimmi sündmustes. Kai Vare võtab need kokku. Ukraina tagandatud president Viktor Janukovitš andis täna Venemaal Doni-äärses Rostovi pressikonverentsi. Ma kavatsen jätkata võitlust Ukraina tuleviku eest, ütles Janukovitš tema sõnul Ukrainas võimu haaranud fašistlikud jõud, kes on rahva seas absoluutses vähemuses. Janukovitši sõnul teda ei tagandatud, vaid ta oli sunnitud lahkuma, sest tema elu oli ohus. Venemaale sattusin ma tänu patriootlikele ohvitseridele, kes täitsid oma kohust ja aitasid mul ellu jääda, rääkis Janukovitš. Tagandatud president tunnistas, et praegusest kriisist on väga raske välja tulla ja süüdistas juhtunus lääneriike. Need vapustused ja ohvrina on lääneriikide vastutustundetu poliitika tagajärg, rääkis Janukovitš. Ta ütles ka, et ei andnud korraldust meeleavaldajate tulistamiseks ja kogu vastutus veresauna eest lasub protestijatel. Krimmis on relvastatud isikud võtnud enda kontrolli kaks lennuvälja. Ukraina valitsuse sõnul on see vene jõudude okupatsioon. Ukraina piiriteenistuse teatel lendas Ukraina õhuruumi 10 vene sõjaväekopterit. Piiriteenistuse sõnul kuulusid need Venemaa Musta mere laevastiku Interfaxi teatel eitavalt laevastiku oma jõudude osalemist Krimmi lennuväljade hõivamises. Vähemalt 20 Venemaa Musta mere laevastiku mundrites ja automaatidega relvastatud meest piirasid Krimmis sisse Ukraina piiripunkti. Nende esindaja ütles Reutersi korrespondendil, et nad on seal selleks, et ei korduks. Maidan. Venemaa eitab, et Musta mere laevastiku osaleb Krimmi sündmustes. Moskva kinnitab, et ei ole rikkunud kokkulepet Vene vägede liikumise kohta Krimmis. Ukraina ametis oleva presidendina teate, need Krimm peab jääma Ukraina riigi koosseisu, säilitades ulatusliku autonoomia, ütles Janukovitš. Ta kinnitas, et ei palu Venemaalt sõjalist toetust. Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ei ole ta enda sõnul veel kohtunud, aga on kõnelnud telefoni teel ja kohtumises kokku leppinud. Janukovitš kinnitas küsimustele vastates ka, et tal ei ole välismaa pankades arveid. Aga Šveitsi valitsus avaldas täna nimekirja Ukraina ametiisikutest, kelle arved külmutatakse. Teiste seas on ka Viktor Janukovitš ja tema poeg Aleksander. Arvete külmutamisest teatasid ka Lichtensteini. Austria rahvusvahelise valuutafondijuhi Kristin Lagaardi sõnul pole vaja Ukraina majandusliku abistamise pärast paanikasse minna. Kõigepealt tuleb olukorda hinnata ja arutada, missuguseid programme vaja. Laga märkis, et praegu on välja käidud mitmesuguseid numbreid. Ma arvan, et praegu on äärmiselt ennatlik hinnata rahavajadust numbreid, on nii- ja teistsuguseid, me peame lähtuma faktidest reaalsest olukorrast, rõhutas valuutafondi direktor. Edasi vahetame teemat ja läheme koduste asjade juurde. Eesti hoiab Eurostati andmetel esikohta suurima soolise palgalõhega Euroopa riikide tabelis. Statistika. Ärge teenis meessoost töötaja Eestis 2012. aastal tunnis 23 protsenti rohkem kui naissoo esindaja Eurostati kogutud statistika põhjal välja, et palgalõhe suurenemist täheldatakse töötajate vanuse suurenedes. Samas on ka erandeid, näiteks Küprosel, Portugalis ja Suurbritannias on 25 kuni 34 aasta vanuste töötajate vahel väiksem sooline palgalõhe kui nooremate kui 25 aastaste seas. Ungaris, Portugalis, Bulgaarias, Iirimaal, Haanjas ja ka Eestis on sooline palgalõhe aga aasta-aastalt suurenenud. Suurim lõhe on meil ärisektoris, kus mehed teenivad sama töö eest pea 29 protsenti suuremat tasu kui naised. Telliskivi Loomelinnak Tallinnas kuulub aga alates tänasest uuele omanikule. Mari Rebane räägib lähemalt. Istan JuroPviiele Street Investment Fund ehk Eyreif müüs eile Telliskivi loomelinnaku 4,8 miljoni euro eest osaühingule putendo mille omanikeks on Rootsi perekond Andren Erik Mandre. Linn on alati olnud suur huvi selle hoone vastu, seda nii asukoha ikkagi kesk ja vanalinnale väga lähedal kui ka sisu tõttu. Erik Andren ütleb, et seal on hea atmosfäär ning kindlasti jätkatakse senise loomelinnaku kontseptsiooniga. Absoluutselt tahame säilitada sealset hindustriaalselt hõngu ja idu firmaliku atmosfääri kindlasti kohe, rääkis Eerik. Andreil tellis Kiviloo loomelinnakusse on aastate vältel palju investeeritud ning tegemist on Põhja-Tallinnas olulise büroo-äri- ning meelelahutuskeskusega. Loomelinnakus asub viis söögi- ja joogikohta 14 kauplust, lisaks lastehoid ning erinevate ettevõtete ja organisatsioonide kontorid. Kokku umbes 150 üürnikku ei reisiesindaja. Loomelinnaku senise juhatuse liikme Raiko Uri sõnul on loomelinnaku müük tavapärane osa fondi likvideerimisest. Nagu iga kinnisvarafond siis ei, reisil oli oma fondi tingimustega ettenähtud tähtaeg, mis, mis eelmisel aastal kukkus ja sellest garaaži pooleteist aasta jooksul ongi meie kui fondivalitseja meeskonna ülesandeks fondide investeeringute müümine ja investoritele raha tagastamine, et selles mõttes täiesti tavapärane kinnisvarafondidega seotud protsess. Likvideerimisprotsess tähendab, et aasta lõpuks on müüdud kõik seitse fondile kuuluvat Eesti objekti nende seas kino Sõprus, hoone ja Šveitsi maja Tallinna linna südames. Uri kinnitusel on kolme objekti müügi osas läbirääkimised lõpusirgel ning kolmele üle jäänule huvilised olemas. Kino Sõprus operaatorit Indrek Kasela omaniku vahetus murelikuks ei tee. Ta ei muretse selle pärast, et ega maja ise on ju pikalt panin selle rendile, et kas omanik on fond üks või fond kaks, et see väga palju selle maja tulevikku ei mõjuta, et aga et kui on mingi suur tugev omanik, mitte mõni likvideerimisele fond, siis loodame, et toob kaasa äkki midagi positiivset. Maja iseenesest on pärit pikk päeva vajanud ka remont. Aga ma küll loodan, et kino Sõprus sinna jääb väga pikalt tegutsema. President Toomas Hendrik Ilves võtab uue nädala teisipäeval peaminister Andrus Ansipi vastu tagasiastumispalve, kuid alustab parlamendiparteidega konsultatsioone uue peaministrikandidaadina määramiseks 10. märtsil pärast visiiti Jaapanisse. Reformierakonna juhatus on otsustanud, et presidendilt vastava ettepaneku saamisel asub uut valitsust kokku panema partei auesimees ja senine eurovolinik Siim Kallas. Presidendi kantselei on aga juhtinud tähelepanu, et peaministrikandidaadi saab põhiseaduse kohaselt määrata üksnes president. Andrus Ansip on varem öelnud, et pärast tagasiastumist saab temast riigikogu liige. Parlamendist lahkub sel juhul Andrese. Ansipi sõnul oli otsus peaministriametist tagasi astuda tema enda vaba tahe. Aastataguse lubaduse täitmine, mitte katseerakonna mainet päästa. Valitsuserakondade reitingud, need on teineteisest sõltuvuses tahes või tahtmata. Kui valitsuses on mingisugused probleemid, siis need probleemid ei ole adresseeritud ainult ühele erakonnale, vaid probleemid kahjustavad tervest valitsust. Kui valitsuses on mingisugused edulood, siis võidavad sellest jälle mõlemad valitsused, on nad nii et kui minu usaldus mõne minu valitsuse ministri vastu oleks kõikuma löönud siis ilmselt ma oleks pidanud minema avaldusega Kadriorgu. On perioode, on aegu, kus usaldus on olnud suurem, on aegu, kus usaldust on kuritarvitatud. Usaldust jääb vähem järgi, kuid see usaldus pole kindlasti ühegi valitsuse ministri puhul kahanenud kriitilise piirini. Mina pean praegust valitsust efektiivseks väga-väga tegusaks valitsuseks ja ma olen oma koalitsioonipartneritele tänulik kõigi nende aastate eest, mis meil on õnnestunud koos töötada. Tähelepanelikum raadiokuulaja kindlasti mäletab seda, et me ju üritasime 2011. aastal valitsuses ministriportfelle vahetada, vahetada randade vahel, kuid paraku see ei õnnestunud. Just nimelt ühe meie partnerid, Erakonna üks minister oli, oli kategooriliselt vastu, ma ei ütleks, et, et ka Reformierakonna ministrid rõõmuga selle ettepaneku poolt olid, kuid kogu see valitsuse värskendamine see ikkagi jäi ühe konkreetse ministri soovimatuse taha. Ma arvan, et ja see ei olnud õige, et me jätkasime peaaegu samas koosseisus, mis eelmises valitsuses ja megaministriportfelle ei vahetanud. Just praegu antakse Tallinnas Õpetajate majas üle 2013. aasta ajakirjanduspreemiad. Aasta ajakirjanik on Katariina Krjutškova parim noor ajakirjanik Kristjan Pihl ja pressifoto 2013 tegi Annika Haas Kristi sabakult lähemalt. Ajakirjanik Katariina Krjutškova on žürii esimehe Tiit Hennoste sõnul eelkõige uuriv ajakirjanik ja tema olulisema möödunud aastatööna toob Hennoste välja äripäevas ilmunud uurivad artikli. Oravad aitas tagasi võimule hämar raha. Hennoste sõnul esindab Krjutškova ühelt poolt klassikalist uurivat ajakirjandust, aga teisest küljest ka noort ajakirjandust. Noort tõusvat ajakirjandust, keda iseloomustab ühest küljest see, et ta on ikkagi uurija, teda iseloomustab suur töövõime, suur produktsioon, meeletu kogus töid, väga tugevad ambitsioonid oma tööd ära teha ja mis kõige olulisem, see, mida võiks nimetada nagu buldogi haardeks mis on uuriva ajakirjanduse puhul tähtis, et see on inimene, kes kruvib ja kruvib ja kruvib ja lööb oma hambad sisse, enne lahti ei lase, kui ta selle asja kätte saab ja sealjuures suudab seda teha jäädes, noh, ütleme laias laastus eetiliseks. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel leiab, et kolleegi trumbiks on töö allikatega. Allikatega suhtlemine hea kirjutamisstiil on ka üsna mitmekülgne, ta kuulub küll uuriva toimetuse koosseisu, kirjutab uurivad ja probleemlugusid, aga samas üsna aktiivselt arvamuslugusid uudiseid, selliseid reportaaže oskab esitada, julgeb esitada ebamugavaid küsimusi. Parim noor ajakirjanik on 2013. aastal aga Kristjan Pihl Eesti päevalehest. Üks noore ajakirjaniku preemia initsiaatoreid Margus Mets selgitab, et sel aastal oli valikuprotsess natuke teistmoodi kui varem. Kui me varem püüdsime leida sellist nii-öelda ühte väga head lugu, siis see aasta püüdsin tunnustada eelkõige noori kasvavaid isiksusi ja tahtsin seda, et see noor oleks aktiivne, oskaks leida põnevaid teemasid, oleks mitmekülgne, oskaks intervjueerida, kirjeldada ja olulist väärtustada. Päevalehe uudistejuht Holger Roonemaa ütleb, et Kristjan Pihl on väga püüdlik töötaja. Ta tuli meile tööle alles eelmise aasta suvel, aga juba paari kuuga ta suhtles hakata kirjutama selliseid väga mõjukaid lugusid, et mille puhul see kujutaksite ette, et tegelikult läheb palju rohkem aega, enne kui reporter suudab teemast üle käia. Näiteks sügise algul olnud riigireeturi juhtumi puhul, Kristjan Pihl oli, milleks põhilisi inimesi kajastus. Täpselt samamoodi on ta mitmetel olulistel kohtuistungitel roppinud üles teemast, mida teised ajakirjanikud ei näe, toome kasvõi näiteks selle nii-öelda narkojalgpallurite kohta kaasasekkustega ratas väga huvitavaid reportaaže. Aasta pressifoto kategoorias tunnustati aga vabakutselist fotograafi Annika Haasi, kes on jäädvustanud Eesti mustlasi. Aas rääkis, et roomade kogukonna usaldust võita oli paras katsumus. Kuna nad on Eestis ikkagi selline väga väike suletud kogukond siis kasvõi nendega sellist ühendust kaasa ja nende kodudesse pääseda. See võttis aega, aga kui nad ikkagi nägid, et sa suhtud neisse sellise siira lugupidamisega ja võtad neid kui omasuguseid, siis see ei andnud väga keeruline, et nad on väga avatud tegelikult ja tavalised inimesed oma rõõmude-muredega. President Toomas Hendrik Ilves andis Tartus kirjandusmuuseumis üle aga tänavused rahvaluule kogumispreemiad jätkab Pireteremreis. Pärimuse väärtus on tema mitmekesisuses, ütles rahvaluule. Kogumispreemiaid üle annab president Toomas Hendrik Ilves. Tänavu anti eriliselt põhjaliku ja süstemaatilise töö eest välja kolm rahvaluule kogumispreemiad. Ajaloolane Hillar Palamets pälvis auhinna aastakümnete pikkuse arhiivikogude täiendamise eest ja ka mitmetel kogumisvõistlustel kaasalöömise eest. Küsisin, kui palju lehekülgi palametsa enda varamust arhiivi on jõudnud oma või külades öelda. Jääb alla ühe puud ehk umbes kuus kilo otsast tuleb välja see, mis ma nooruses jätsin, paberid alles nüüd lähiajalooallikas on see ajalugu rohujuure tasandil. Ado seire on aga hoolitsenud põhjalikult Järvamaal asuva kareda küla pärimuse talletamise eest lähemalt rääkis rahvaluule arhiivi teadur Astrid Tuisk. Ta on küsitlenud kareda ja selle lähikülade elanike ja nendest intervjuudes räägitakse kohalikust elust, räägitakse Vene-Jaapani sõjast, mida veel mäletatakse esimesest teisest maailmasõjast ja räägitakse ka kohalikest mõisnikelt. Putin, Ado seirekümmend aastat üles kirjutanud anekdoote. Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna magistrant ja rahvapärimuskooli eestvedaja Terje puista ja pälvis autasu õpingute käigus mahu külas kogutud põhjaliku ja süstematiseeritud perepärimuse jäädvustus eest. Kokku on ta salvestanud materjali umbes 18 tundi, mis hõlmab ajavahemikku 19.-st kuni 21. sajandini. Aga üleüldiselt on see lugu, mida me kõik vajame, et aru saada, et kes me oleme ja kust me tuleme ja inimesed ise võiksid oma perest koguda pärimusi ja panna kirjas väga väärtuslik materjal. Preemiate jagamise kõrval kuulutati välja ka uus kogumisvõistlus, sedapuhku on huvipunktis kodu. Pärimus jätkab Astrid Tuisk. Me ootame lugusid oma kodust, kodumajast, mis kohaga on inimestel seotud sellised tunded, mida võiks nimetada kodu tunneteks. Piret Errembris Tartu. Rahvusraamatukogus tunnustati täna raamatukogude aasta tegijaid, kuidas raamatukogudel läheb ja missugune on nende roll tulevikus. Reene Leas uuris eesti raamatut. Koguhoidjate ühingu juhatuse esinaise Katre Riisalu hinnangul on raamatukogu kasutajate arv viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Tõsi, majanduslanguse ajal, kui uusi raamatuid nii palju enam koju ei ostetud, leidsid inimesed tee raamatukokku sagedamini. Kui aga vaadata raamatukogude rahastamist ja hakkamasaamist, siis mida paremini läheb riigil, seda paremini ka raamatukogudel. Külastajaid on Katre Riisalu sõnul igal ajal. Iga kolmas Eestimaa elanik on ühe või teise raamatukogu lugeja laenutatakse aasta jooksul just kuskil üle kuue miljoni raamatu. Et loomulikult need arvud võiksid olla suuremad, kui me võrdleme ennast Põhjamaadega, kus on pool elanikkonnast või veidi rohkemgi raamatukogude lugejaskonda. Kuigi rahvaraamatukogude eelarve tänavu tõusis, sest tegevustoetuseks määratud summa kasvas pisut üle viie protsendi, ootavad raamatukogudega uute teoste ostmiseks eraldatav summa jõuaks tagasi 2007. aasta kriisieelsele tasemele. Kuna riik toetab rahva raamatukogude tegevust, siis uute teavikute ostmiseks tuleb vaadata kohalike omavalitsuste poole. Kultuuriministeeriumi nõunik Ülle Talihärm. 2007. aastal eraldati, see oli natukene üle kahe miljoni, 2013 2014. Rikud toetuseks rahvaraamatukogudele eraldatud summa 1,67 miljonit. Et eks see vahe on praegu kusagil 17 protsenti, natuke üle selle, kui nüüd vaadata perspektiivi, siis ega nüüd väga kiiresti selle summa taastumist lubada ju ei saa. Kõik sõltub riigi eelarvest ja riigi üldisest majanduse heaolust. Missugune on nagu üldse tulevikus raamatukogude roll? Katre Riisalu sõnul jätkub ka Eestis Põhjamaades levinud tendents, et raamatukogu muutub külakeskuseks. Katre Riisalu. Ka tänasel päeval ju maaraamatukogu roll on tunduvalt laiem kui lihtsalt Koht riiulitele, kus on raamatud? Raamatukogud on. Ühelt poolt ka kogukonnakeskused, kus käiakse koos, arutletakse, toimuvad erinevad üritused, teiselt poolt on raamatukogu see koht. Kui nooremaid lugejaid suunatakse, soovitatakse erineva kirjanduse juurde, siis vanemaealiste puhul on raamatukogu see koht, kes suunab e-riigi kasutamise. Ja nüüd ka tunnustustest. Eesti raamatukoguhoidjate ühingu aastapreemia sai Harju maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok. Aasta maaraamatukoguhoidja on Merle Rang Vastemõisast. Esimest korda tunnustati ka parimat noort raamatukoguhoidjat Viljandi linnaraamatukoguhoidja Veronika Raudsepp. Linnupuu on näiteks käivitanud projekti tuuri konks, et kohaliku gümnaasiuminoori panna lugema kultuuri, kirjandust ja kohalikku ajalehte. Sakala. Veronika Raudsepp Linnupuuga rääkis Riina Eentalu. Mulle meeldib see, et ma saan teha erinevaid asju ühe töö sees, nokitseda omaette, saab tegeleda inimestega ja, ja saab uurida erinevaid teemasid, korraldada üritusi, et seal on nii palju võimalusi pakkuv valdkond, mida kõike võiks raamatuga, kus teha alates koolitustest, lõpetades erinevate projektidega, olla koostööpartner, noortetöös, teerajaja näiteks kohalikul tasandil väiksemas kohas liikumisharjumise kujundamisel. Raamatukogu saab aidata õppida. Te peate olema kursis ka kogu selle tehnoloogilise arenguga, mis on kiire. See suund, kuhu maailm praegu infotehnoloogia arengus läheb, see mõjub nii vabastavalt kui ka piiravalt tegelikult, et kust jookseb joon isikuvabaduse ja ja teadma, mis ta vabaduse vahel. Mina tunnen isiklikult, et oleks vaja kaasata ka teise valdkonna inimesi rohkem, et meil on kaadrit, mis on saanud väga erineval tasemel väljaõpet. Aga meil jääb natukene puudu turundamise oskusest. Ja lähiaja ilmast räägib nüüd sünoptik. Maile Meius, palun. Eestist ida pool laiub kuivema ilmaga kõrgrõhuala, lääne pool tegutsevad aga sajupilvi kandvad madalrõhkkonnad. Heleri jääb endiselt kahe erineva rõhkkonna kokkupuutepiiriks. Lähema kolme ööpäeva jooksul nihkub see piir eestile kord lähemale, kord kaugemale ning hoiab meie ilma suhteliselt rahulikuna. Esimese märtsi öösel tuleb Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm, paiguti võib udu tekkida. Puhub kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Päeval püsib olulise sajuta ilm, puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss ühe ja pluss viie kraadi piiresse. Ka kahel järgneval ööpäeval suuremat sadu oodata ei ole. Tuul tormiks ei paisu ning õhutemperatuuriskaalal domineerivad öösiti kerged miinuskraadid. Päevasel ajal aga plusskraadini. Ja spordisõnumitega on need valmis, Joosep Susi. Homme algavad jalgpalli Eesti meistrivõistlused, nagu viimastel aastatel kombeks, osaleb meistriliigas 10 meeskonda. Tiitlit asub kaitsma Tallinna Levadia, kes ametlikult alustas aastat kaotusest superkarika finaalis FC Florale. Levadia peatreener Marko Kristal. Superkarikas oli üks õhtu ja selle karikamängija loomulikult näitas seda, et näiteks seda, et Meil on selle realiseerimiseks ja probleem, et näidata seda, et hoolimata sellest, et enamus mängu domineerisime lõpuks lõpuks karikas, rändas kõrval kaera veetma, exceli tööd tegema ja noh, see asi lõpe, peab paremaks saama. Tallinna Levadia registreeris täna amatöörmängijana Eesti koondise vasak poolkaitsja Dmitri Kruglovi. Kruglov alustab hooaega valitseva meistermeeskonna ridades, aga soovi korral on võimalus lahkuda välisklubisse. Levadiaga on vahetult enne hooaja algus liitunud ka pikka aega Tartu Tammekaga esindanud poolkaitsja Heiko Tamme. Viimase meeskonnana tagaski koha meistriliigas alles viimasel minutil eriolukorras litsentsi saanud Tartu Tammeka Jalgpallikooli Tartu Tammeka juhatuse liige ja mängija Kristjan Tiirik. Treeningarvudel pea olema natukene selles mõttes alla võtnud, et kuna ikkagi meil on nii-öelda, kes käivad koolis, kes käib tööl, et võiks võrrelda Paide linnameeskonnaga, et hetkeseis selline, et mis puudutab treeningute arvu ja nii edasi. Trennis käidakse ja neli trenni nädalas pluss mängijat, nii ta meil praegu on. Läheme kindlasti ei tööta piisavalt, et noored areneksid ja olla. Võitlusvalmis oli seal vahepeal selline tunne ka, et jääbki Tartu jalgpall meistriliigas väljumisi. Segadus palju? Jah, ei selles mõttes, et meistril ja nii-öelda mängimine ka selle peale, jah, ma aasta alguses nagu enam ei mõelnud, arvestades MMS klubis valitsesid ja tähtis oli, et üldse see klubi säilik selles mõttes mingilgi kujul ja et tänaseks on peaasjalikult suudetud tervikuna säilitada positiivne. Jalgpallikoondise ründaja Vladimir Voskoboinikov siirdub laenulepingu alusel Nõmme Kaljust Hiina esiliiga meeskonda Hainju. Möödunud hooajal meistriliigas 23 väravat löönud 30 üheaastase Voskoboinikov. Leping Hiina klubiga kestab novembrikuuni, seejärel jääb Nõmmega lepingut alles üks aasta. Kaia Kanepi kaotas Mehhikos AKaPolco tenniseturniiri veerandfinaalis ameeriklannale Kristiina Mc Heilile üks. Kuus, kuus. Kaks, otsustav kolmas seid, neli. Kuus kanepi maailma edetabelis 26. 21 aastane ameeriklanna 70.. Aitäh ja selline sai Päevakaja 28. veebruaril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.