Tere hommikust, selle kujundusega, alustasime Eesti raadio uut saatesarja, libitum, ehk eesti keeli siis öeldud soovi kohaselt. Muide, kujunduse autor on helilooja Alo Mattiisen, kes istub praegu minu kõrval. Tere hommikust teile kõigile. Minu nimi on Jaak Ojakäär ja mul on hea meel näha enda kõrval esimese saatejuhina. Võib-olla sa kõigepealt räägid mõne sõnaga sellest, kuidas sa üldse ma tean, et sa oled kujundusi teinud väga palju. Mismoodi sa neid välja mõtled ja näiteks konkreetselt selle Arliivitumi koha peal, millised mõtted sul olid ja mismoodi see kujundus sai teoks? No tõesti jah, nii teles, raadios ja reklaamides olen ma väga palju selliseid nimetuid, muusika pisikesi tükke teinud. Mis puutub konkreetselt praegu selle saatesarja avasignaale paali, siis atiivitum tähendab ladina keelest soovi kohaselt see tähendab, kui helilooja kirjutab partituuri mängijatele et nad võivad mängida soovi kohaselt, nii nagu nad ise soovivad, siis minu arust see on väga õnnestunud saate Pealkiri. Ja olenevalt tegijast, siis on need probleemid või on see muusika või on see poliitika või on see ükskõik mida muud. Ma ei tea, jaak, mida meie täna teeme No enne kui meie täna hakkame omavahel vestlema, võib-olla ma küsin, kui palju sinul on õnnestunud üldse Alliibitum muusikat mängida, soovi kohaselt? Selles mõttes, et kas või näiteks see eelpool kuuldut kujundus, see oli ju siiski teatud tellimus, kui palju sina oled oma muusikat kirjutanud nii-öelda tellimuse peale, kui palju? Täitsa nii, nagu sa ise oled tahtnud. Ja kui palju miski asi on sisse toonud. No aeg on selles mõttes keeruline, et vanasti võis tõesti oma soovi kohaselt muusikat kirjutada, aga praegu kui ikkagi konkreetset tellimust, siis niimoodi lihtsalt sahtlisse, iseenda jaoks selleks ei jää lihtsalt aega, tuleb tegeleda sellega. Et kirjutada muusikat, mille eest makstakse. Ja loomulikult üks sissetuleku allikas on ka, nagu me alustasime sellest kujundusest. Kujundused on jah, nad on lühikesed ja võib-olla nad ei nõua midagi rohkemat kui lihtsalt nii-öelda käsitööoskust, mitte niivõrd loomingut. Ma siiski vaidleks vastu, minu arvates näiteks nendesamade kujunduste tegemine ja ja näiteks reklaamid, taustad tegemine ei ole sugugi nii lihtne, tähendab no ja sa võid öelda, see on käsitööoskus, aga samas nõuab siiski teatud professionaalsust ja minu arvates siin ei ole ka midagi häbeneda, kui kui ütleme tuntud muusikut tuntud heliloojad tegelevad selle ametiga. No ilmselt on neid päris palju, nii et konkurents nagu nüüd öeldakse, meil pidada ju nagu turumajandus olema. Konkurents on tugev, nii et ma ei ole ainukene selline. Aga noh, kindlasti no tähendab tegelikult on küsimus selles mõttes, et käsitööoskus ongi see, et noh, kes mida oskab ja kui konkreetselt keegi tellija tahab just sellist või sellist või sellist muusikat siis ta pöördub konkreetselt just nimelt selle või selle helilooja poole, kes on ennast sellel näiteks no ütleme. Võtame nimed. Urmas latikas, kui üks firma näiteks reklaamiks tahab, et tema firma reklaam oleks Tšassilik, siis loomulikult ta valib Urmas latika. Mitte minu näiteks, sest noh, mina olen Chessist suhteliselt kaugel seisev inimene. Ja nii see toimub. Kas siin võib probleeme tekkida ka sellega, et kellel on millised vahendid? Selge on see, et üks süntesaator mängib paremini kui teine ja kellel parajasti just milline pill on käepärast. Või ütled, saad nii, et kui on hea mees, siis ta mängib ükskõik millise pilliga siis kõik, mis tarvis, on. Ei, siin tuleb lihtsalt olla firma jaoks võimalikult odav. Tähendab, ma arvan, et Eestis on olemas võib-olla ainult paar-kolm no võib-olla neli-viis firmat, kes suudaksid oma kujundus muusika oma reklaammuusika tellida heliloojalt, nõudes samas, et see oleks mängitud sisse sümfooniaorkestriga. No ma kardan, et seda ei suuda keegi kinni maksta. On näiteks, ma ei tea, kuidas küll kokku lepitud on, see ilmselt ei ole eesti autor näiteks televisioonis tuleb kogu aeg, Tallinki reklaam, kus on fantastiliselt hea muusika mängitud sümfooniaorkestrile. Ma ei tea, Lall linkam vist ka ühisfirma. Ju see on siis, ma ei tea, kust see võetud on, aga muusika on hea ja, ja tõesti on mängitud orkestriga sisse ja ja ma ei tea, võib-olla inimesele, kes ei tegele igatahes muusikaga, kelle jaoks ei ole elukutse, ei ole üldse tähtis, kui ta juhuslikult telekast juhtub vaatama või ka raadiost kuulama millega, kuidas ja mis aga näiteks mulle imponeerib, tähendab see firma sel firmal peab olema raha, et ta on suutnud niivõrd suure väljaminekut teha int reklaami peale. Juhul, kui see oli nüüd laastud ekstra sisse mängida, mitte võetud mingist varasemast Lindistused no vot, see on teine asi, tähendab iga soliidne firma peaks tegelikult arvestama sellega, et ta ei saa võtta mingit juhuslikku linti. Esiteks tulevad rahvusvahelised autorikaitse seadused kaela ja teiseks. No see käib ka firma prestiiži peale. Kas ta tõesti on siis nii vaene, et ta võtab lihtsalt ütleme, firma reklaamidirektor või agent oma kodusest riiulist ühe enam-vähem sobiva muusika ja et hoida kokku see natuke raha selle asemel tellida originaalmuusika, tähendab Eesti firmad, mõned on juba jõudnud selleni, et nad saavad aru, et see ühe ühekordne investeering osta helilooja helilooja käest ära see 20 sekundit muusikat ja nad võivad kasutada, noh, ma ei tea, eluaeg. Üks on nende tunnusmuusika. Et see lihtsalt kokkuvõttes tasub ära ennast. No kui me nüüd juba jõudsime oma jutuga rahade juurde, siis Alo, kuidas teenid praegu No eile õhtul või lausa öösel ja siis helistasime siin koos ju. Ja meie juures oli veel ka Jaak Joala ja ta ütles, et kui sa ühe Lääne inimese käest küsiti seda, sa ei saa kunagi mingit vastust. See oli hea vastus, maa, vastan samuti. Aga jah, eks ta nii on, et nendest reklaamidest ja pisiklippidest, mida ma enne nimetasin, käsitööks nendest teenib rohkem kui see, mis on see, mida võiks nimetada loominguks. Ja just praegu, täna on pühapäeva hommik. Järgmise pühapäeva õhtul pool üheksa on Eesti Televisioonis eetris üks saade. Kohe järgmine pühapäev on emadepäev, siis on seal pühendatud emadele. Selle saate pealkiri on viis viisi emale. Ja praegu, täna, pühapäeval olen ma tõelise mures, et noh, ma olen teinud oma kuu aega tugevat tugevat tööd ja proove. Diis laulu kirjutanud läbi viinud proove. Ja kokku on seitse instrumentalist ja viis lauljat. Ja probleem on tõsine, et neile väärikalt maksta, sest Eesti Televisioon on täpselt sama vaene nagu iga maksumaksja, kelle kulul ta elab. Ja mul on kuidagi piinlik minna öelda pillimeestele sellistidele teate, et sellenädalase väga pingelise töö eest saadetega 30 krooni. Ja noh, me oleme otsinud kõikvõimalikke sponsoreid, aga selgub, et et ilmselt neid otsib kogu Eestimaa koguaeg ilmselt sponsoritel, kas ei ole enam raha või neil on kõrini nendest selles sellisest kerjamise viisist igal juhul. No probleem on praegu päevakorras, jaga. Aga noh, ei saa ka ju niimoodi käituda. Minna homme, kui on salvestus, selle saate salvestus televisioonis öelda, et kui ei ole seda summat, siis siis ma võtan oma pundi ja me sõidame lihtsalt Vääna-Jõesuusse ja istume mere kaldal ja joome õlut. Ja see on täiesti tõsine probleem praegu. See on tõsine, hea sellepärast, et need ajad on möödas. Siis kui mina alustasin, muusika tegemist oli see nagu isegi normal reaalne ja seda nagu nimetatakse stagnaajaks, et kõik tulid heast tahtest, tegid olid ja kõik ja ja rahas ei olnud küsimus ja ma pean ka ütlema, et inimesed on ju samad ja noh, muidugi ka seal on väga palju noori keda ei saaks nimetada samade reeglite järgi, nagu käituksid all teadvuses alateadvus. Et noh, siis tuldi ja lihtsalt tehti ja rahast ei olnud juttugi ja rahast ei ole ka praegu juttu olnud. Ja mul on iseendal piinlik pärast silma vaadata nendele inimestele, et ma olen neid nädal aega niimoodi öelda, piinanud. Ja Ma ei, ma ei suuda seda kuidagi neile nagu väärikalt kompenseerida. Aga noh kahjuks ja sponsorlus, ma ei tea. Sportlaste puhul sellest, nagu läheb paremini pääle või see tõesti see üks 20 minutiline saade Eesti Televisioonis et korra jooksevad läbi sponsorite diitorid. Noh, ega see kedagi ja eriti raha andma. Kui kutsung sportlastel võib muidugi olla täiesti vastupidine arvamus selle asja kohta, aga ma arvan. Me oleme nüüd nii kaua juba juttu puhunud, et võiks kuulata ka muusikat. Meil ei ole praegu veel valmis, just nimelt needsamad piis emadepäevalaulu, millest sa rääkisid, hakata neid kokku mängima homme alles vist jah. Mitte kokku mängima, vaid see on vähemalt nüüd selle melanhoolne jutu taustaks on see, et Eesti Televisioonis on võimalik näiteks täna õhtul toimub kaks takti ette otseheliga otsest saatena. Ja sellesama nii-öelda masinapargiga homme meie oma saate, nii et ei ole enam sellist momenti, et lihtsalt inimene teeskleb, et ta laulab ja mängib, et kõik tuleb juba ammu valmis lindistatud ja selle tõttu ei saa ka me täna hommikul siin mängida neid lugusid, kuna naad saavad linti ja videolinti eelkõige võib-olla pärast me teeme ka audiolindid. Et noh, see võimalus on olemas, et kõik see, mis toimub ekraanil, see toimubki ehedalt ja täpselt nii nagu keegi laulis, nii nagu keegi mängis, seal on kõik lingi peal. Mitte et noh, saaks teha iluravi pärast ja teha seda nii-öelda stuudio võttes on noh, ma ei tea, eesti keeles see sõna ei ole. Ma mõtlesin, kui ma siia tulin täna. Et võiks kuulata lugu, mis on just jälle vastupidi, sellele, mis ma just praegu rääkisin laivi põhimõttele, mis on mängitud, siin ta Sautorisse süntesaator mängib. Ja noh, see on jälle teine oma võlu, et noh, inimkäsi puutub sinna ainult oma juhendava rollina juurde ja ma ei tea, kas seda päris heliloominguks nimetada head kannatust, Teile ja kellele ei meeldi, võib kööki kohvi jooma minna. Kui köögis juhtub raadio olema, las ta siis ka seal natukene mängib. Loo nimi on r.