Aga kuidas see reha? Kuidas oli see rehabilitatsiooniosakond, rehabilitatsiooniosakond, kuidasmoodi, see töötab? Meil on siin haiglas, me oleme teinud nii, et me oleme katsunud natukene spetsialiseerida, et siis meie kaastöölised saaksid efektiivsemalt ja suurema oskusega abi anda haigetele ja meil on siin majas kaks jaoskonda, kus me vastu võtame värskelt opereeritud inimesi, kes on oma puusal luu murdnud ja tavaliselt ei ole mitte need inimesed, kes juba kaunis hästi kiiresti toime tulevad, vaid just need inimesed, kellel juba ennem on olnud tervislikud probleemid, liikumishäired ja kus ütleme, et jalad alla saada peale sellist suurt operatsiooni, et see võtab natuke rohkem aega, siis nad tulevad meie juurde siia kuuks ajaks jaoskonda, seal nad saavad siis intensiivsemat käimistreeningut võib-olla neil on hirmus valus alguses siis nad vaat valuvaigistavat rohtusid, vahest nad saavad elektriravi, me tegeleme ka akupunktuuriga isegi ja nii et lihtsalt katsume individualist seerida seda abi valu vastu, et võimalikult kiiresti mobiliseerida nurit. Probleem on ju ikkagi, et vältida igasuguseid kõrval probleeme, tromboosi tekkimise ja nii edasi ja teame ka, et kui vanur jääb kängu jääb istuma, siis on ikka palju raskem uuesti, nagu ütleme, käiku saada. Nii et te aitate inimese taas jalgadele ja siis ta läheb jällegi sinna omaenda armsasse koju ja seal hakkas siis hooldama teda siis hooldusõde, kes käib vastavalt vajadusele kas kord nädalas või üle kahe nädala või iga päev päev. Kõik son diferentseeritud. On jah diferentseeritud ja meie just jaoskonna õde, tema nagu näiteks siis jälgib seda meditsiinilist staatust ta võib-olla lihtsalt käib kord nädalas külas, et jälgida ja ta võib-olla aitab ka vanurit rohtudega veel kasutatakse või populaarseks saanud üks niisugune kark tosset, kuhu me siis paneme, nagu näiteks siis jaotame kõik tabletid, mida siis süüakse hommikul, mida süüakse keskpäeval ja mida võetakse. Kahjuks on ju nii, et mitmel vanuril võib-olla võib-olla 30 tabletti taevas? Kõlab kõhe, aga nii see olukord on ja siis tuleb abinõusid. Kasutada. Jah, et ta kogemata ei võta neid korraga näiteks neid kolmekümmet tabletti. Jah, täpselt ja mõnda sorti mitte liiga palju ja nii edasi, see on üks probleem. Ja muidugi seesama vanur saab siis sots hooldusse poolt ka niiskust, praktilist kodu, abi. Tähendab, me oleme nagu lahutanud, meie ravisüsteem Rootsis annab siis rohkem meditsiinilist abi, jälgib seda, ütleme yld tervislikku seisundit ja sotsiaal hooldusnemad annavad seda koduabi üldist, et nii nagu kompenseerida seda igapäevast olemist ja nüüd on meil suured muutused Rootsis tulemas, kus jussi koduabi ja see, ütleme tervislik abi, see ühendatakse. Nii et nüüd võtab sotsiaalhooldus kõik oma alla. Meie arstid ei kuulu ainult sina süsteemi tulevikus. Arst peab olema uppuja, kes peab ise ennast aitama poja, umbes niiviisi. Aga kui nüüd vaadata seda, et. Arst aitab häda puhul ja sotsiaal hooldusõde aitab ju ka häda puhul mis on tarvis igapäevastes toimetustes, aga sageli on see hingehäda, see kõige suurem häda. Kas leidub ka siis neid inimesi, kes lihtsalt tulevad ja ja leiavad oma kiires kraamimise koristuse töös mahti ka veel selle vanainimesega juttu, näiteks rääkida? Jah, see on ju see kõige suurem probleem ja no mis sa ise ütled, kui sa oled 84 aastat vana ja su juurde tuleb abiliseks, üks kahekümneaastane nooruk juuksed mustaks värvitud ja juuksed seisavad püsti, nagu see võib juhtuda. Ja muidugi võib-olla see nooruk on väga kena, on omal kodus vanaema või vanavanaema või ta on kokku puutunud ja ta tunnetab seda vanainimese nagu olekud. Aga kahjuks on ju nii, et meie, Rootsi noor on ju üles kasvanud ühes väga kitsas ringkonnas. Vaevalt oma vanemaid ja vanemad on tast võib-olla 20 aastat vanemad, et ta tegelikult teab tunnetada väga halvasti selle vanuri olukorda. Muidugi meil on inimesi, kes on nagu pärlid, ma ütleksin täitsa nii, et teeb südame soojaks, kuna kui sa näed, kui nad vanuriga koos on kaenla alt kinni, lähvad koos jalutama ja räägivad kaks vana sõpra. Ja see on võib-olla just see sektor, mida sa puudutad, nüüd see niisugune ütleme inimlik kontakt, kõnelemine, huvi tunda teineteise suhtes. Just see osa ongi see osa, mis on mees osa Rootsi vanurite hoolduses ja praegu tundub, et meil on liikumine käiku minemas, kus vanurid ise hakkavad seda probleemi lahendama ja otsivad lahendusi. Et ta on meie igasugused veteran või pensionäride organisatsioonid hakanud mõtlema ja arendama abisüsteeme, et kuidas üks natukene paremas olekus vanur saab teist vanurit toetada. Ega meie igasugused organisatsioonid nagu Punase Risti organisatsioon, meie kogudused tunnevad ka väga huvi, et kuidas saada vanureid, toetada, aidata võib-olla korraldada kokkutulekuid üldse korraldada saatjaid, nii et see vanur saab välja minna nagu näiteks nüüd jõuluYel saab minna suurte kaubamajja ja vaadata seda jõulu kila. Võib-olla osta üks väike kingitus kellelegi lähedasele inimesele. Ja siis need Terved ja reipad ja seltskonnaelu elavad eakamad inimesed, ütleme siis mitte vanad inimesed. Nemad siis päris nii priitahtlikult, ilma mingi tasuta. Ta on võtnud lahedasti selle oma südameasjaks. Jah, on küll tõesti terve rida inimesi, kes leiavad, et see on nende kohustus ja võib-olla on see ka üks väike hirmu tunne oma tuleviku pärast tahvad nagu infis investeerida. Et kui mina teen täna seda panust ehk mina saan midagi tagasi päeval, kui mul endal see vajadus tuleb, ma usun, et see on see põhiline selles asjas. Teine probleem on ka, et osalt vanurid, kui nad pensionäriks saavad, tööpäev lõppes 65 aastaga mõnusalt. Algul on küll hea vaba olla, aga siis tuleb korraga üks probleem, et tuttavate ringkond läheb kitsamaks ja tuleb nagu võib-olla üks vajadused midagi ise panust teha ja ennast tegevuses hoida ja siis tekivad sellised anga šamaanid. Usun, et see on ka üks teine pool. Ja üldse meil on praegu koduabis sotsiaalhoolduse koduabis on ka inimeste kätepuudust olnud. Praegu on just viimane aasta tehtud teatud kihutustööd, et vanurid, noored vanurid tähendab 65 70 aasta vanusevahes annaksid ennast üles ja teatud tasu vastu teevad oma panuse. Ja siis, kui vaadata nüüd seda, et vanurid on teil ju organiseerunud ka väga mitmetesse seltsidesse ja suurtesse grupeeringutesse antakse välja isegi õige mitu erinevat ajalehte. Ja täitsa õigus, meil arvestatakse, et umbes 15 protsenti Rootsi vanuritest organiseerin no niisugustesse seltsidesse. Ja üldiselt võib öelda ja et Rootsi vanurid on väga aktiivsed, nad on nendes seltsides, aga nad on ka kanged reisijad. Rootsi noorema vanuri ökonoomiline situatsioon või olukord on ka selline, et ta võib endale lubada. Võib-olla kaks välismaa reisu aastas sõidab Kanaari saartele, sõidab teinekord Kreekasse, et uurida neid vanu ajaloolisi jälgi. Rootsi vanur on suhteliselt huvitatud, mis juhtub ümberringi ja see huvitav asi on ka, et meil on ju suur rahvaliikumine käiku läinud, et oma tervist hästi hoolitseda. Ja just need õpperingid, mis on pühendatud nende teemadele, need on väga rikkalikult külastatud naistest vanuses 55 kuni 75 aastat. Nii et tähendab, et rootsi noor vanur on väga huvitatud, et enda tervise eest hästi hoolt kanda. Ja need ajalehed on paksud ajalehed ja need on ju päris põnevad. Ja, ja ka niisugune huvitav asi just tantsimine tantsimine on ka väga hea treening, füüsiline treening annab head läbikäimist. Muidugi probleem on ju, et vanurite seas on ju meeste arv väga nõrk. Aga mis sest naised tantsivad omavahel ja meil on siin suur liikumine ühe vanuri seltsis, kus tantsitakse intenatsionaalseid tantse. Ma ei teagi, kas nad eesti tantse ka õppinud on, võib-olla rahvatantsu siis? Jah, ütleme, rahvatantsud ja rahvapärased tantsud. Ja toon ka siin ühe näite meile. Kui Eesti Pensionäride ühing Stockholmis väga aktiivne ühing korraldavad, reisusid käisid siin üks aasta Trondheimis Norras ja meil on ka aktiivne pensionäride koor, Eesti Pensionäride koor Stockholmis? No need algsed tüüpilised näited. Aga üks küsimus siiski, mis natukene sellest lõbusast jutust, mille peale need meie toon läks kõrvale, kaldub kas vanurite tegeleb ka selle hooldusalase või hoolduse all oleva vanainimese perekonnaliikmetega? Ma ütleksin nii, et see on just ka üks nõrkadest punktidest, minul on see olnud väga huvitav kogemus. See läinud aasta, kui ma siin haiglas nii intensiivselt olen saanud töötada vanuritega märkan, et see on ju väga tähtis, et mul on ka hea kommunikatsioon oma patsiendi, tähendab oma vanuri omakstega ja väga palju muresid. Räägitakse omavahel perekonnas ja vahest on niisugune tunne, et ma pean hoolitsema selle vanuri eest, aga ma pean ka hoolitsema, maksti eest. Vahest on kas see tunne, et nad omavahel ei räägigi, vaid see noor on kuidagi jäänud võõraks oma ema või isa suhtes. Ta on oma muredega ka ema tervise pärast ja muretseb seal oma pool, et ma pean kuidagi neid katsuma ühendada ja nagu siin ikkagi on tihtipeale elu lõpp on tulemas, pean kusagit seda perekonda katsuma ette valmistada nende viimasteks tihtipeale valusateks, kurbadeks päevadeks. Seepärast ma olen küllaltki palju aastate jooksul kogenud, kui palju pettumusi tekib just nende noorema põlvkonna poolt. Kui korra avastavad, et ema sureb taguna ei aksepteeri, et ema või isa on jõudnud ikka kõrgesse vanusesse. Tahes-tahtmata tervis halveneb ja see loomulik lõpp on tulemas. Ja ma usun, et see on ikka väga tähtis, et meie, arstid, Õed, et me pühendame oma huviga omakstele, et just vältida selliseid pettumusi, ilmaaegseid, pettumusi ja et need viimased elupäevad kuidagi teeme. Jah, soojaks ja kuidagi anname kindlust sellele. Vanale, kes võib olla oma surivoodil, on jäämas. Ja selle raske mõtte mõlgutusi ega ei taha meie saadet lõpetada tahaks teda juhtida jällegi rõõmsamatele toonidele ja mismoodi doktor Kriisa oma vaimusilmas oma lemmikuid neid noore hingega ja reipaid eakaid aga sammus noori inimesi. Oi, raske küsimus oli korraga. No ütleme niiviisi, et kui ma siin olen töötanud aasta aega selles haiglas siis ja kuidagi mind on mul niisugune tunne, et paljud, kes me niukses kohas töötame, et meil tekib see arvamine tõesti niiviisi on see rootsi vanur. Kui oled arst ja töötad vanuritega, siin, ma usun, on kohutavalt tähtis, et katsud ka töötada ja läbi käia, nende vanuritega tervislik seisund ikka palju paremas olukorras on. Ja ma usun, et nagu lootsi vanurid paljud ise ütlevad, et meie oleme kahjuks väga aktiivne ressurss ühiskonnas, meie oskame ka väga palju ja meil on ka midagi anda. Ja ma usun, et see niisugune kommunikatsioon generatsioonidevaheline, et see on tohutult tähtis ja siin on ka teineteise näite tooks. Rootsi vanurid, matsin on väga aktiivsed ja elujõulised, nad tahavad oma panus panna. Ja tõesti väga palju vanureid on oma panusega pannud laste sõimedes kus nad käivad muinasjutte lugemas ja nii edasi. Tähendab, ma usun, see on tähtis, et me ikka kogu aeg katsume generatsioonide vahelist läbikäimist tiivustada. Generatsioonidevaheline läbikäimine aga Eesti ja Rootsi arstide vaheline läbikäimine. On olnud sidemeid. Jah, on küll tõesti sidemeid olnud, aga ma pean ütlema, et kogemus, mis puudutab vanureid vanurite hoolitsemise suhtes, need kogemused on mul väga nõrgad. Mul on võimalik olnud üks jutuajamine teha Viktor Vassiljeviga ja ma pean ütlema, et meie kogemused, meie teed olid väga sarnased aga muidu tundub mulle, et huvi vanurite hoolitsuse suhtes on tohutult nõrk. Eestis. Mis muidugi teeb teatud määral valu, aga ma aru, et ega. Te praeguse seisakul nagu ei jõua mitte kõigi eest hoolitseda, aga ikkagi see tulevane laste generatsioon, see on võib-olla see kõige tähtsam generatsioone hoolitseda, kuna sonisti tulevik. Aga ma tahaks ikkagi öelda, et meil on ka inimesi, kes on oma panuse pannud ja nendele õigusühiskonnas, seda me tahame tihtipeale ära unustada.