Margus Saare jutusaade Jutusaade tere hommikust, meil on täna külas Tarmo Leinatamm. Tere. Tere sullegi. Tere peremees. Parimais aastais. Hariduselt koorijuht ja muusikaõpetaja, kaasa löönud bändides, osalenud aktiivsemalt kultuurielus kui poliitikas. Ja töötanud Vanemuises, Estonias, Tallinna filharmoonias, teinud raadiote televisiooni. Umbes täpselt 15 aastat, osalenud ühena kolmest koosluses nimega kreisiraadio. Peaaegu need ametid kõik olemas. Kuule muidugi, ma ei taha muidugi rääkida ainult Eurovisiooni võidu, jumal tänatud, et kuid siiski nädala pärast selle eest eurolaulu võitu ja kuulnud neid hinnanguid ja halbu ja häid ja ütleme niimoodi kainena kainenenud sissejuhatuseks, et miks teil seda eurolauluvõistlust vaja oli? Ka ei olnudki vaja, Eestil oli seda vaja. Ometi te läksite ja ei noh, mitte minna, kui härra Pajusaar arvas, et sellest võiks mingi asi saada ja ja, ja siis me niiviisi seal kokku saime ja tegime, tegelikult päriselt tegime selle loogika viiekesi koos, võtame, keegi peab mingi põhja tegema, Priit tegi niisuguse muusikalise põhja ära sai seda seal täiendatud ja sai teda seal siis kohendatud, sest üks päev oli muusikaline põhi oli valmis. Siis saime siin kuskil raadiuma lähedal kuskil stuudio keldris saime kokku ja noh, nüüd on vaja sõnuga. Siis mõtlesime, et kõige õigem oleks võtta mingisugust ristmikust tulist vesinikust ja kuna aktuaalne Serbia siis miks mitte, aga Serbia Eestit ei ole olemas. Kahjuks oli Serbia vene sõnaraamat, sellest polnud suurt abi evoli Serbia ja inglise keele vesinik. Siis me sealt seda asja kasutasime. Vaatasime, mis sinna meloodiakäigu sobivad ja ladusamalt üksteiselt. Kuule, aga nüüd selle nädala aja jooksul on, rääkimata sellest, et nagu kõik need sõnad on läbi uuritud, mida üks või teine sõna võis tähendada on iga noot ka umbes läbi võetud, eks ju, et kas, kas sa nagu imest imestad ka seda, kui tõsiselt teie laulu nüüd siis võetakse ja, ja kui tõsiselt laulis, võtma peab üldse? Ütleme ausalt, eks ta imestama ajab küll, et eelarve, kui oli rahvateenrite saade, ütles Rannamäed Aarne Rannamäed, et vanasti räägiti euroloost, noh, maksimum kolm päeva, eks. Nüüd eile tipp Aktuaalse kaameraga, kus ongi nagu uuring ära tehtud, täitsa hullumaja. Ja minu arust ei ole selle nädala jooksul nii palju pilte tehtud üldse elus ei ole kunagi nii palju pilte tehtud kui nüüd sel nädalal. Järelikult ta midagi, ta on midagi enamat, kui on olnud ennem, eks ju, ja ja kõige parem asi tegelikult nii-öelda tegijale ja ka kui, kui poliitikast rääkida on see, et sul on vihavaenlased, siis on sul ka kõige andunud sõbrad olemas. Niuke, leige vana, siis, siis on küllaltki mõttetu, aga ma arvan, et et kui viitsite lugeda Eesti Ekspressis Barbi Pilvre juttu ja, ja eile siis Andrus Kiviräha juttu, siis, siis sinnakanti see noh, see mõte võiks ka, mõte võiks ka minna, kindlasti ei öelda kellelegi millegi mõnitamine. Priit Pajusaar on ise öelnud üsna otse, et tegemist pole mitte just kõige ilusama lauluga, tema loomingus on kuulda ka sa ise kaheksa kõrgelt haritud muusikainimene, et no on see siis laul või ei ole või? Ei no muidu õelate ära pahandanud, eks, et sinna finaali pääses nagu kolm asja, eks ju, et kaks neist olid laulud ja teine oli kolmas oli kreisiraadio. Et, et on see siis nagu laul vä? Ei, no ikka, kui noodid on ritta seatud ja, ja mingisugune tekst ka peal kindlasti ta annab nii-öelda teoreetilises plaanis annab annab ta laulu mõõdu välja, üks ükskõik kus on lahkunud ja harmoonia on all ja lauldakse ka teda ja kuulatakse, hinnatakse laule on ta kindlasti, aga ta kindlasti ei ole selline laul, mida noh, võib-olla sellised andunud eurofännid ootavad imeilusat meloodiat ja siis seal pisaraid ja värke ja nihukest nihukest. Sedasi seda seal ei ole. Aga eks ta on niisugune asi, seesama uuring, mille sa juba viitasid ka. Nii nõme, siis kirjutab keegi raamatu. See tuleb vähemalt üks pikk peatükk ajaloos kindlasti tee läbipõrumist sama palju inimesi kui teie pääsu poolfinalistid. Me oleme nende kõigiga nõus, me usume ka oma võitu finaalis, usume läbipõrumist. Nii lähebki. Kuidas siis läheb ka siin, Eestis ei pea sa enam selle lauluga võistlema, eks ju, et sa võid ju meil avada kaardid, et millest see laul meile rääkima peaks. Mitte millestki ei ole mõtet, nagu selles mõttes üldse analüüsida. Et inimesed arvavad, et on tegemist peene huumoriga, eks ju. Naeravad moe pärast, teie aga, aga paljud arvavad, et siis noh, et see on mõnes mõttes nagu siis labane sigadus, eks ju. Nagu siis umbes umbes Kivirähk ütles, eks ju, et, et noh, et, et, et selle asja võlu ilmebki umbes alles siis, kui kõik sellest rääkima hakkavad ja paljud sedasi. Jah, aga kui ma nüüd ütlen sulle, et kui iga ütleme, kui on kõik maailmas kirjutatud laulud on näiteks 100 protsenti, 90 98 protsenti räägivad ainult armastusest palju kui palju sa jõuad seda kuulata? Siis see kaks protsenti võiks millestki muust rääkida. Põhja-Koreas räägib ta kindlasti, eks ju, kimmidest, eks ju, aga noh, meil on siin niisugune vaba maa, et, et me võime öelda mida tahes ja siis võib ka kreisi tahad öelda mida tahes, aga võib ka oma ütlemisega mitte midagi öelda, nii nagu ka seda sedapuhku võib-olla nihuke laiem mõte, mis noh, mida me omavahel oleme rääkinud, see on sellest, et et me oleme harjunud nagu Euroopat pidama hästi sellise germaani ja Franco sellise keskel, aga tegelikult on meil seal miljonite kaupa inimesi, kes ootavad Euroopa ukseläve. Mis on praegu hetkel ikkagi niisugune püsi, tunnete, et võib ühesõnaga niisugune väike tähelepanu juhtimine juhtimine sellele kandile, kes on kunagi olnud väga tugev liikuid, kust on mõnigi paha asi alguse saanud. Võib-olla see on, võib-olla see on niisugune kõige kõige lähem, et et seal ütleme kurb kant. Ma olen seal käinud. Kogu see Rumeenia ja kogu see Bulgaaria ja, ja kas Euroopal on nii palju jõudu, et, et see tegelikult on ilus maa, exuse? Jah. Et kõik tuua, nagu sellele Sloveeniale kenasti seal järgi on, Horvaatia on ka juba taga tippusega see eripära ja mis seal Makedoonia, Albaania, kõik seal seal on hästi kurb ja niisugune. Meie jaoks arusaamatu, mis seal tegelikult toimub ja kuidas inimesed ei saa omavahel kokkuleppele ei saagi saama, ei saagi saama. Et mida siis seal teha, et, et kas, kas see, kas Eurovisiooni lauluvõistlusel midagi aitab, aitab kindlasti serblasi. Aga see on ka teisi teisi rahvaid, keda oleks ka kenasti aidata ja kuidas teha, seda, seda ma ei oska öelda. Võib-olla see on väike ja tähelepanu juhtimine sellele kandile, et peale nii-öelda väliskommentaatorite välispoliitikast huvitatud inimeste aduksid kaetatega tegelikult on Euroopa kogu Euroopas on olemas sellised sellised rahvad, kes tahaksid olla kindlasti oma unelmates elada nii, vähemalt nagu Eesti elab, eks ju. Kui me saame sinna midagi teha, siis me saame ära nuta hakkas, olukord on sama plahvatuslik kui, kui teie akordion jah, ise väga hea, muuseas, väga hea ajakirjanduse analüüs. Väike jah, väike analüüs, sest noh, et ütleme, praegu on seal kõige kurjemad ajad tänu nendele valimistele, eks ju. Kes on selle vastu huvi tundnud, mind see kriis, poliitiline natuke huvitab ja kuulan ja kuulaja loenemitega välismitte ainult sise Eesti sisekirjandus, dopingu hoidiski, välisajakirjandust ja praegune lähikaks-kolm nädalat näitavad, et kas, kuidas, kuidas nad saavad, sest sakslastele egol hoiame pöialt, et ei läheks nii, et mingisugustel põhjustel. Eurovisioon viiakse näiteks Belgradis kuskil rahulikumalt kohta. Aga kas sina näiteks eelmise aasta Eurovisiooni kohta oskad öelda, miks Serbia võitis? Sellepärast et omandus laul Ma ei oska, seal olid ees ilusaid lugusid, ka need ei, ei saanud väga kõrgele. Tähendab, ma ei oska sulle öelda. Vaata, see on niisugune. See on niisugune asi. Ei oska aduda, mis inimestel ühel või teisel hetkel peale läheb. Me ei tea, mis meeleolus on Euroopa 20 20. mail, 22. 24. mail, kui nad eelvoorude finaalideks me ei oska seda öelda. Võib-olla nad on valmis emotsionaalset vastu võtma leto Sveti, võib-olla nad on valmis meile seal selle eest hoopis kuradi peksa andma, nagu nagu siin ajakirjandus väidab, et võidab keegi teine mees ka seda öelda. Täna veebruari alguses, ma ei oska öelda, mis, mis meeleolud on inimestel maikuu sees. Tihtipeale on räägitud justkui mingisugust Balkanimaade kambakas või mingit. No ütleme, et on ka eksju, aga me unustame justkui ära, et kaks aastat tagasi võitis Soome. Noh, kuidas, kuidas Soome sai meeldida kõikidele nendele hääletajatele eristus on ka niuke eristus teistest kogu kogu nendest asjadest, nad pidasid ennast väga stiilset ülevastiivset vastu, keegi ei tea, mis, mis näevad seal tegelikult seal Alladeks võiks olla, ei tea siiamaani teisi ainult viiekesi, võib-olla siin on, teavad seda ja see eristumine oli nende jaoks õnn, eks, eelmine aasta ei eristunud tegelikult Se Serbia, preili või proua, kes ta on seal, eksju, ei eristunud suuresti euroopali vastu võtmas sellist emotsiooni. Me ei tea, mis on sellel aastal, mida, mis on järgmisel aastal ses mõttes siin ennustada, kes, kes mida võidab või mingisuguseid reiting, kui reitinguid teha, see, see on küllaltki tänavatel. Et tegelikult oleks võinud Eestist minna ka üks ilus laul. Oleks võinud minna, eks ju, Birgit oleks võinud minna, oleks võinud minna. Iiris noh, kõik kolm tegelikult iseenesest oleks nüüd 10 laulu minna, aga me lihtsalt ei tea, et me ei saa 10 lauluga sinna minna nii-öelda kala püüdmas. Nüüd veab, eks peab mingisuguse valiku tegema. Eesti eestlased, kes võtsid vaevaks ja võtsid seisukoha ja helistasid, eks ju arvasid, et täna, et veebruarikuu seas on nende kõige paremini Euroopa eurosoni emotsioonile vastab Leto Svet, noh, võib-olla see kannab sind mai lõpuni välja, võib-olla ma ei tea. Seesama küsitlus, millele ma juba enne viitasin, küsitleti 500 inimest, peamiselt pooldavateid, maal elavad noormehed ja Tallinnas elavad kõrgharitud inimesed. Väga tore, kaks erinevat gruppi. Sellele juhtis ka tähelepanu muuseas Barbi Pilvre neljapäevases Ekspress, ma soovitan soojalt seda teksti lugeda. Et see ei ole niiviisi. Nagu mõned ajakirjanikud ütlevad, et kaiku Betsy Betsy värketi midagi natuke enamat ka. Kui sa nüüd rääkisid seda serbia värki sinust, siis, siis ma sain aru, et sa võtad ka aastal 2008 tegelikult Eurovisiooni, tõsiselt, sa oled ise käinud suurel eurovisioonil kaks korda dirigendina suure orkestri ees. On see siis nii, et, et sa praegu võtad Eurovisiooni siis siis sama nagu läbimõeldult kui neil aastatel, kui olid koos Maarja-Liisi või, ja Ivoga seal noh, kindlasti on Norra ja Iirimaa situatsioon on hoopis teine, eksju, praegu mõtlen lihtsalt noh, praegu maga vanemaks saanud ja ühe ühes ettevõttes neli aastat töötanud Toompeal. Et, et võib-olla seal pilti natukene avardanud natuke laiemalt polnud. Laiemalt polnud mõtlema, et ei, Eurovisiooni peab võtma tõsisetest mingi asi, mingi niisugune üleeuroopaline asi peab olema seal nii Euroopa identiteedi üks osised, mis ajab miljoneid inimesi, sadu miljoneid inimesi ühel ühel hetkel televiisori ta meile, kas see meeldib või kas me või ta ei meeldi, aga ta on mingisugune, kus ühel ajahetkel paari tunni jooksul terve sisuliselt terve Euroopa. Või need inimesed, kellele see korda läheb, kõikidest Euroopa liitilis vaatavad seda vaatavad seda televiisorist. Liide identiteedi tunnetus. Euroopat on hoopis erinevat Euroopat? Euroopat absoluutselt Euroopas on. Ma ei teagi, mitu, 27 Euroopa liidus erinevate Euroopat võib ka niiviisi öelda, eks. Aga ikkagi ühel hetkel sa tunnetad nagu kindlasti, nagu ameeriklased tunnetavad, Nevad nende ajakirjas räägib hoopis teistest asjadest, millest me üldse aru ei saa, eks. Ja kui ma kordan veel, et kui Euroopa vaatab ühel õhtul, ehk see oleks nii, et teda ei vaadatakse, seda, vaatab mingisugune kolm või neli miljonit inimest teise, ta vaatab ikka 200 vaatajat 300 miljonit inimest, mis on täitsa aktsepteeritav. Et siis tekib mingisugune selline tunne, mida Euroopat nagu ära võtta ei saa, et et on selline nagu ühtne identiteeditunne, mida ma tahan veel öelda. Et sellel aastal peaks minema võit Lääne-Euroopas. Sest et Lääne-Euroopa hakkab tasapisi ära kaduma tagant sest nad vaatavad siin-seal müüri tagused või selle Poliitilise müüritaguseid inimesed muudkui lähevad laiali, jagavad siin, võite omavahel ära siis Lääne-Euroopa huviga võib ära kaduda. Ja võib tekkida seal oma selline nii-öelda. Hele läheb lahti, niisugune väike Euroopa Liit, seal nii-öelda väike euroop, Eurovisioon, Euroopa Liit, et selles mõttes mina, aga need ei ole ju ainult mitte ütleme siis nii-öelda poliitiliselt sarnasused ja, ja erinevused, vaid need ongi ju need kultuuri siis sarnasused, et, et seal allpool kuulataksegi sellist muusikat, mis, mis, mis kõikidele inimestele meeldib, olenemata sellest on nad, horvaadid, serblased et, et noh, et neile maitsebki selline muusika ja sellepärast hääletavadki selle poolt. Mitte sellepärast, et nad tahavad saada mingisugust siis kambavaimu või kambakat ära teha kellelegi. Noh, vaata, ma ei oska sulle öelda, et mis inimese sees on ja, ja kindlasti me näe, ei, näeme mõne albaanlased näeme horvaadi serblase enda sisse, mis ajendab teda ühele või teisele laulule häält andma. Kas see on see, et, et see on tõesti naaberriik, eks ju või on seal mingisugused või on see emotsioon neile rohkem arusaadav, mis sealt, mis seal Serbia looduslaulus näiteks tuli, seda ma ei oska öelda ja ma usun, et keegi tahagi endale seda vastutust võtta, et ta ütleb, et jah, sellepärast niiviisi taim vaata selline üle Euroopa identiteet on, on vajalik ja ja ma vaatan, et ka Euroopa Liidust hakkab nüüd asja saama, kui Prantsusmaa juba ratifitseeris selle uue uue asja ära. Tegelikult see, mille poole me nagu kõik nagu lähema või, või tahame minna, et see, see jõud hakkab ikkagi maailmas nüüd ennast ka näitama, ma mõtlen siin ma ei taha öelda aasia ohtu, aga, aga noh, nii-öelda meie meie näolapile selgelt teistsugust nägu sealt tulemas ja, ja ka ja ka põhja, Ameerikale asi läbi laseksin Eurovisiooni endale, aga noh, need on need, mida mina mõtlen, eks. Et mina kutsun üles hääletama Lääne-Euroopa meeldiva laulu poolt, viime selle Eurovisiooni korraks tagasi, uskuge mind, see on eurovisioonil vaja väga vajalik Eurovisiooni tema loogiliselt ära lõpetada, kuulab ühte laulu, mis sel aastal Eurovisioonil võistlev maikuus ja siis räägime natuke muudel teemadel ka. Tarmo Leinatamm on meil tänase jutusaatekülaliseks Eurovisiooni teema, lõpetuseks kuna sa oled Eurovisiooni spets, kes on sügavasti sees olnud. Ma sain aru, et meie võiksime Eurovisiooniga pikalt veel kaasa teha. Kas järgmisel aastal ei võiks katsetada taas midagi korda saata nii-öelda kohaliku staar laule ja tippheliloojatega, et ja tõesti, me oleme jäänud laulutraditsioonile kindlaks? Oht On mitu võimalust, võimalus on, et valib nii, nagu valiku on teinud, eks rahvas võimalus olnud valiku teeb kodumaine žürii, valiku teeb välismaine žürii. Eesti televisioon on selle kõik ju järgi proovinud, eks proovime uuesti. Jaanika, Sillamäel proovime uuesti. Mõnda tippartisti keelel kirjutatakse lood, kes on tugev, kes on lavakogemusega, mitte noor tüdruk, aga siis peab see inimene olema väga tugeva närvikavaga, kes ütleme niiviisi, et järgmisel aastal me proovime Gerli Padarit, Jaanika Sillamaa tõi Tanel Padar, eks ta peab selle Eesti riigi eesti rahva ees võtma sellise vastutuse. Siis kui metsa läheb siis venelane siin Eestiski üles. Arva Tsahkna, vaata, kui sa loed neid kommentaare, kui ma ei saa aru, miks inimesed on teineteise peale nii vihased, et seal käib maailmameistrivõistlused kehvast, ütleme see on niisugune hästi anonüümne, kusjuures selle põdenud ka neid kommentaare, mis sinu kohta olgu siis põdesin, jah, see oli 2003. aastal, kui hakkas suur ratsalahing minu pihta. Alguses mõtlesin seda südamesse, aga mõtlesin, et mis, mis mis, mis Ena oleks sinna kirjutatud, Kalle näiteks, et Margus Saar, sina kirjeldad, neelatan lolle mölakas ja ja nii edasi, nii edasi. Ma tean, eks. Ja ma sind niipalju tean ja tunnen, et sa siiralt seda mõtled ja järelikult noh, sinu arvamus on selline, kirjutab sinna mingisugune nagu ka täna. Must, ah, ma lähen ju mingeid online vastamaipelli? Ma ei tea, kellega ma räägin, eks ju ja kui ma ei saa arugi, et Eesti Päevalehelugeja, jah, aga inimene on enda peale nii kuri, võiendamise masohhism, kes paneb endale avalikkuse eesnime Mustafa, ma ei kujuta ette. Ma olen selles mõttes mann minister Rein Langiga väga ühte meelt, väga nõus, et et, et see hakkab, selline ärapanemise vajadus, hakkab tegelikult varsti ajakirjandust pärssima, sest näiteks ka mina. Ma andsin nõusoleku, aga mina enam ei anna nõusolekut osaleda mingisugustes onlines siis, mis ma pean laskma ennast avalikult mõnitama? Et seal nii-öelda viimane kord viimane kord jah, üldiselt, sest miks ma pean laskma ennast neli-viis päeva järjest mõnitada ja seesama asi, et miks peaks üks Eesti artist laskma end avalikult nii-öelda märklauaks, et osa võtta eurovisioonist näiteks ainuisikuliselt, jah, kolmekesi on ikka tugevam. Sõimavad siis sõimavad ja õnneks on meil hästi värvikad persoonid. Varjaga tuli oja oja pani Matrossovi väikse vihje nagu Hannesega. Tule alt suure tule alt ära. Tarmo, kas su põhitöökoht praegu on, ei ole vabakutseline vabakutseline kunstnik ja mul on piisavalt. Ausalt öeldes ma olen väga õnnelik inimene, mul on siiralt. Mul on piisavalt palju tegemist ja need tegevused on kõik väga erinevad. On see, mis on mulle kõige südamelähedasem, on see muusikapoolseid redigeerimise pool, seda ma saan teie teelt täielikult teha, nii palju, kui mul jõudu jaksu on ja nii palju, kui ma ise seda tunnetanud. Et vahepeal läksid 90.-te alguses, kui olime sisuliselt Alberteniga Estonias kahekesi. Noori poisse polnud veel peale tulnud ja Vello Pähn Airi glaslasid tähendab maailma ringi, siis sai hommikul tõstad käed üles, õhtul ase talle, no lihtsalt mitu aastat. No lihtsalt oli, ausalt öeldes oli siiber, noh, seal küll maha öelda igale kohta, siis aga hakkas, hakkas kuskilt hakkas liiga palju liiga liiga palju vehkilisteks inetust ei oma eriala kohta öeldud, aga varjama tundsin kuskilt peab saama laadimisaja ja, ja, ja praegu on see tõesti on olemas, et, et selle üle ma olen väga sõnu selle üle on mul väga hea meel. Ja kui ma Riigikogus oli, siis eelistad ühestki televisioonist. Et noh, et teeks mingeid saateid. Siis ma kevadel mõtlesin, et nüüd on sellega kogu lugu, aga nüüd jälle kõik helistades Islandile, kõik kanalitele korraga koos ja nagu, nagu kuulsin, nagu rohkem tõmbab, ma ei tea Vanemuise orkestriauku Tallinna lauluväljaku muusika muusikali kalale või, või tahaksid olla teles või raadios. Kui nüüd tema pandaks niisugune, et keegi uksekella nagu Kivirähu oleks, et nüüd ma pean, vastus on jah, see on siis kindlasti oleks ikkagi see, millest sa alustasid, ma oleksin Vanemuise teatris ja orkestri ees, see oleks number üks ja nendega kaasnevad juba need suured kalad, kus sa juhatad 25000 inimese sees, mis iseenesest oli käes, on ikka võimas tunne, on tõesti kihvt, võimas tunne. Ja ja siis võib-olla tulevad need raadiod ja televisioonid ja asjad, et see raadio, televisioon, Mul on natuke nagu edevuse värk või on see siis ikkagi see, et sa, Nad tahavad nii-öelda sõnumit välja anda, maailma parandada? No ütleme nende saadetega, mis mul siia jälle mulle helilisi niuke noh, sõnumi saatmise kohta nagu, eks nüüd ETV-s tuleb see laululahing, mis on mööda minu eriala ja mis, mis ma iseenesest loodan, et läheb, läheb Läheb käima, et ma kutsun tõesti koore siia tulema, et kindlasti me ei tee seda tantsusaate fenomeni järgi, kus Martin Padar räägib ta tuletõrjeautokoolilapsi majas juba sisuliselt tantsivate enese kukil selleks kindlasti mitte seda, aga, aga mingisuguse sellise resonantsi ta peab kandma selle vastu. Ma tean ja tunnen seda. Koorimuusikamaailmakoor laulab kenasti kontserdile, laulupeole koorile kollapsi, teine repertuaar, nii-öelda teine afterparty repertuaar, mille meie rahumetada televaataja saab kaasa laulda ja see muudab selle koori võib-olla koorilaul msn ennata natuke vähemaks, eks ju. Et see klassikaline koorilaul, mida me nüüd ka 100 tuhandeid pääseski esimesel kooli koolinoorte laulupeol või noorte laulupeol vaatama, siis see on üks repertuaar, teine on päris tõsine repertuaar, mida lauldakse, kas siis kirikutes tähtsates kontserdisaalides konkurssidel, koorikonkursi päris tõsiselt võetavatele koorikonkurssidel või siis on olemas ka see nii-öelda kolmas õpetaja armida mida rahvas laulab, eksistelevatel oleb, seda, laulad ka koorid, ma tean nende oma nende kooriõhtutele oma koolipidudel, miks siis ehk see on see nii-öelda seltsielu pool ka? Absoluutselt, et rahvas lihtsalt oleks koos ühi ühises huvis jah, ühise suvise ja miks mitte siis võtta võtta mõõtu, sest et kõigile kõigile neist on tingimused. Noh, tingimused on võrdsed, eks ju, siis ma tean ja ma tunnetan kooride ja koorijuhtide ambitsiooni, et nad võtaksid seda väga sellise, ma ei võtaks seda üle jala. Tuleksid näitaksite telekas rahvale liiga tõsiselt, ise ka seda asja või sai absoluutselt, vot see ongi see Esmakad, mingeid seadeid ilusaid tegema sinna. Ei noh, seal seal seal gaas hakkab, seadeid saab teha ka hästi. Kodus ei pea seal tema otsepostisadam noodidel eesti sihukestesse sest ei ole vajaga, kol laulab seal kahe-kolmehäälset, Jaak Jürisson tegi nüüd paari saatesse siia ühe ühe seade täitsa koorse sellega hakkama. Väga-väga kihvt ja väga lahe. TPS-i koor tuli näitas, et mismoodi see laululahingu saade võiks meil välja näha. Me teame, et meil on 1000 koori noh Eestis on kuskil, Aarne Saluveer ütles, et kuskil 1000 koori, mis on väga-väga võimalik, eksju, ja siis 12 nendest sealt välja sõeluda, kes tuleksid ja võtaksid selle missioonikandmise paariks-kolmeks kuuks enda kanda. Ma arvan, et see on täitsa võimalik. See nimekiri on lukus juba vä? Ei ole see vist ütlemise aeg on kas veebruari poole peal või kodulehel olemas, kui viitsivad vaadata ETV seal laululahing olemas. Ei minut, ei, saab ikka see nädal saab veel registreeruda nagu kui palju sul on tööd endale dirigendina? Ütleme, et on niisugune hooajati Siin oli detsembri ja jaanuarikuu oli täielik madin, see oli ka sisuliselt esimesel detsembril tõstsin käed. Ja kuskil 27. pillasin alla tagasi. Puhkasin natuke, aga nüüd on niisugune väike vahe on sees, siin on mul tulemas Põlva E stuudio koori- ja olemuse sümfooniaorkestriga. Me kanname ette aprillis Tobiase tütre reekviemi, millest nelja aasta osa mängisime. Terve käime kolmes Eestimaakohas on selline. Noh, järgmine suurem asi, suurem asi, mida, mida ma kindlasti ootan. Siis on noored ja klassika selline kontsert, et Tartus ja Põlvas tulemas. Ja viies juuni on pael siukse tüki nagu sugar eksam, singleid hot esietendus Vanemuises, mida Mare Tommingas lavastada hädamalejatandiseerib? Kui heas tervislikus vormis dirigenditöö sind hoiab? No käed on üleval, jäädon üleval, käed saavad ja kohvi nagu kepi kõnnis. Marssimist ja vehkimist on päris parasjagu ja sa seisad püsti ja füüsiline tegevus on täielikult olemas, kindlasti ei asenda mingeid jõusaali, aga kui sa oled ikka kaks kontserti päevas aia juhatanud, nosiisani kõhtus õhtusel õhtul on ikka päris läbi küll füüsiliselt ja ka. Ja ka, ütleme siis vaimselt. Ma olen lapanud ajakirjandust ja põgusalt, sa oled sellest juba ju rääkinud ka, et seal kuskil mis see siis on 90.-te aastate keskel või ütles süda üles ja see on sellepärast isegi liiga palju tööd või sellepärast, et sa sõid rasvast sealiha? Ei, tol korral ma olin sinusugune niuke sile ja sale noormees. Ka see on geenides, on olemas, minu isa pidi meid tänu haiguse tõttu päris vara maha, et mees oli 42, kui ta suri. Minul olid infarkti, sadu oli 38, aga noh. Siis kolm, kui seal akvas oli meditsiin just selline, nagu ta oli, nüüd on hoopis teistsugune. Minul veel seisati südavama, veresooni vahetati, nüüdsel ajal tehakse selle töötava südamega. Sundid ja sondid ja särgid ja värgid ja tabletid kõik olemas, et Sa läksid närviviga või? Millal siis, kui sa said aru, et nüüd on nii-öelda operatsioonil, noh, mis ma seal selga läks, väike elevus oli, elevus oli sees küll, aga sulle antakse enne operatsioonipäeva antakse sulle niisugust valget valge asi alla neelata. Rahvale antakse valge paber, sa saad kõik oma tegemata asjad veel kirja panna, ekraani läheb sinna viis krooni, Eini siukest asja ei antud, aga et üks tablettja rahustas maha ja käis. Onu. See operatsioon tehtud. Natuke varem käis ka mind seal julgustamas ja ja siis tuli anestesioloogia Bristoli kirurgia. Ja siis hommikul väga sellise niisugusi eesti keelega tore, ilus kaunistatud härga äratas mind üles ajamisega kiilaks. Siis pandi topsik sulle nina peale, siis ärkasin mõne tunni pärast üles, seal ei tehtud. Soliisoritab. No kas mees muutub ka pärast seda kindlasti? Hakkab juba natukene natukene teistmoodi mõnede teiste teiste asjade peale mõtlema ja võib-olla natukene hindame üles, et kas selline elupõletamine on kõige õigem, eks ju. Et kas ütlused teleaktiivselt, aga ela lühikesed, kus annad kõige õigemaks? Mul oli veel enne ju aasta alguses sündis teine tütar ka. Siis siis, kui, kui sa teda seal kaheksa, üheksa kuune, siis kui sa ladina sellises operatsioonis mao usun, te võite ette kujutada, mis mõtted sul peas annaks, aga totodomises väisse ikal selja taga ajavad, on tublid arstid ja eesti arstid Mustamäe haigla. Jumala pärast, kui kui arst ütleb, et on vaja lõigata, siis minge sinna kerge puigelgavast. Aga kas rongi abikaasa Siiriga kaks tütart, eks Christie, teine kirge? Saan õigesti aru, et vahe on 17 17 aastat. Mis ta oli, nii palju tegemist. Dirigeerimist ja ansamblid ja värgid ja oioi hoidisele noor ka siis eksju. Mõtet 96. Mul on niisugune, nagu teine uue elu algus olnud. Seal oli Kirke, sündis seal lõigati. Süda lõigati ümber, seal oli selline noh, esimene suurem tunnustus nagu dirigendina seal eurovisioonil ja ja üldse nüüd on see oli siis see aasta Eurovision, kui, kui see tester siin hirmsasti kiitis. Et see oli parim lahendust dirigent ja teil on, meil oli minuga hea seal olla see kolm minutit. Pidasid vajalikuks seda märkida. Et oli tore, mis siis veel? See, et sa et sa kinnitad ise endale, avalikkusele aeg-ajalt, et sa oled pühendanud aega rohkem perele, jah, see nagu see oli aastal 96 ja ilmselt oli siis selle aasta vana-aasta õhtul sa ütlesid jälle siilile ka, et et ma olen järgmine aasta palju rohkem sinuga pahandati niisugune aasta lõpul olnud. Et, et kui tihti tipphetki on, kui sa ütled, et ma nüüd võtan tagasi ja nii palju ei rabele Siis ma tulin haiglast välja ja siis ma läksin tegelikult sama istlase samaga. Kiire hobuse selga jälle tagasi ja ratsutasin seal päris mitu aastat kiiresti, aga siis oli, näed, saatus kutsub vahest. Oja Peeter pidas 2000. aastal oma sünnipäeva kaugetes metsades ja siis mul õnnestus seal jalaluumurd, mängisin akordionit kuskil sauna trepi peale astusin nii nõmedalt, et vastasin kuidagi, sest mingist uksepiidad, vastasin südame murdsin jalaluu ära, siis viidi mind sealt. Peetri üks hea tuttav viis metsad Pärnu haiglasse, seal pandi jalg kipsi, eks ju, öeldi, et nad toetada ei tohi sendi pahade taga. Loll risk. Ja siis tulin koju. Kojana asi logiseb, no ei saanud kokku ja siis pandi Mustamäe haiglas pandi poldid ja traadid sisse ja öeldi, et et ratastool ja siis oli seal, sõitsin seal pääskuses oma õues ja siis ma hakkasin mõtlema, et mida ma tõmbleni, mida ma rabelemiseks. Et mul on kõik olemas oma toredad lapsed, tolle abikaasa, suur kodu, vahvad koerad, räägid, mis me tee niipalju kui nii palju, kui vaja on. Seest, muuseas, me rääkisime ka huvitav eile õhtul abikaasaga, et. Et kisuks ennast nii, mitte võsukesi mikrofoni ees, aga ennast nii nii alasti, et fikseeriks need asja saad, mis, mis on sinu jaoks olulised, mis ei ole, kui sul on oluline, et sul on miljon krooni pangas noh siis sa pead ühtemoodi käituvaks. Kui sinu jaoks on oluline, et sul on tubli ja tore pere ja kodu, siis sa pead teistmoodi käituma, kui sinu jaoks on oluline sinu töö ja ja esinemine kolmat moodi käituma, ma aktsepteerin neid kõiki, mul ei ole, ei ole minu tõde ülimuslik ega, ega hakka mina kedagi õpetama, kuidas sa pead elama, ka mina olen valinud selle selgelt selle pere ja selle kodu poole. Noh, kuskil saavad valiku tegema, muidu sa jooksed viisi, kuhu sa nagu loll ilmade ajal otsas mööda maailma ringi ja sa ei tea, mida sa tahad. Kui vähegi võimalik, mine istu maha mõttes enda jaoks selgeks, ei ole pat miljoneid koguda, ei ole patt tunda ennast sellise esineja tüübina, et ma tahan olla rahva ja siis ma tahan mängida, ei ole pat samamoodi fikseerida oma asjad kodule. Ele on eladavus liselt. Umbes täpselt nädal aega tagasi pühapäeva keskhommikul ma nägingi sind telemajas koos abikaasaga kokku korjamas, sealt euroträni, euro träni, noh, maja oli, mõtlen telemaja oli pühapäeva hommikul üsna väsinud. Sina olid üsna reibas ja, ja Siiri oli ka sinuga. Sili ongi mõnes mõttes nagu sinu abi mänedžer, kes need asjad kokku korjata. Et elu jälle nagu püsti seisaks, vaat ma olen juba. Miks sa teda fännad, temal suur kreisi fänne. Ja just ma ei tea, kas ta oli kange, fan on mõnest asjast mõne asja pärast endal piinlik, mida ta või kas sa teed? Aga ülesanne jäi seal lihtsalt asja, sattusite juhuslikult see. Kuna teised noormehed arvasid, nagu ma kirjandusest loeme, võiksid toitlustusasutusse minna seal möllama, siis Tarmo arvas, et tema peale võib koju minna ja mina olime kell pool kaks kenasti kodus ja ma olen juba sellises eas, et kui ma passin hommikul üleval, siis ma põen seda mingi kolm-neli päeva jutti, et ma läksin sealt koju ja ütlesin, ärge muretsege midagi pidu, et mina tulen hommikul asja taga ja ei pane neid, oli kole palju, siis ma palusin abikaasat ja mitte. Aga mu küsimus oli pigem see, et miks sina oma siirid, fännad, niisuguse niisuguse mehega elada on ikkagi? Ega see ei ole naljaasi. Me tunneme teineteist ju. Me saime tuttavaks, kui mina olin 16 ja Siiri 15, oi Jeesus Maria 35 aastat teiselt. Me Tallinna, tema tuli, Rakvere tüdruk tuli muusikakooli, mis praegu Georg Otsa nime kannab ja mina õppisin seal juba ees. Keila paistis tähti, mina Keilas sündinud ainult, sest et teisel septembril võeti Padise vallas kartuleid. Ema ei jõudnud lihtsalt kaugemale. Keilasse võtsid seal, et keegi ei ole, ei ole, ma olen seal ainult kahjuks sündinud mitte kartulivao vahel siis vaid Keila, Keila võiks siis üks ilus kena roheline sünnitusmaja oli seal. Ei jõudnud kaugemale, ta oleks tahtnud kindlasti Tallinnasse tulla, aga noh, vahet pole veel. Puberteedieast peale olete puberteedieast peale ja me oleme nii kokku kasvanud, et ta nagu ei kujuta ettegi, et kui ei ole kui peaks midagi nagu teistmoodi. Et selles suhtes on niisugune ja sealsamas majas, kus me praegu elame, seal Siiri, onu maja seal toimusid siis kaheksaga meie pulmad. Vahepeal oli start, tuvastad kümmekond aastat, siis jälle Tallinnasse tagasi ja ja nüüd, kuna siidionul ja tädil lapsi ei olnud, siis nad arvasid heaks, et, et see võiks maja saada siirile ja ja me oleme neile selle eest väga tänulikud. Püüame hoida seda maja nii korras, kui me suudame oska. Siri peab väikest äri, aga sina oled see, kes raha loeb, siis. Kõvera tema seal nagu meie see on nagu pere business või noh, niisugune pension ja kolmas, neljas viies sammas, eks, see on meie enda majas ja me ei pea kuskilt ruumi rentima ja ja me saame sellest, noh, tänu sellele me oleme hästi dünaamilised, eks kindlasti ajad ja ei ole, ei ole võrdsed nagu praegu. Tööjõupõud on igal erialal, nii on ka, nii, on ka meil, eks, et ootame kena olevat juuksurit omale ühte lisaks, aga nii palju kui kui need ei noh, ei ole, siis siis ei ole, aga noh, me, selle varsti paneme aja kinni. Meil ei ole niisugust üürikohustus peale. Aga sellest on kujunenud, siin on ka muuseas muusika ta viiulit õppinud ja ka koolijuhtimist õppinud, aga tema vaatsin Vikipeedias tema kohta väike, niisugune Maila avatud, vähe leiutatud lauljaga Vanemuise kooris laulnud ja ka Barnikest solisti joru eru ajanud, aga praegu ta töötab, kuna ta on väga hea joonistaja ja niisugune ta teeb ise meiki ja töötab sellisena. Või ta peab, sest ta tunneb seda ala siis siis ma arvan, et selles väikses ongi pidamine seal on ei ole sugugi paha. Sa oled iseenda peremees praegu, kui tõsiselt sa Eesti poliitikat praegu võtad, ikka vaatad, see on juba vanast harjumusest, ma läksin sellesse maailma 96. aastal, muuseas ka valiti mind Tallinna linnavolikogu liikmeks kuu aega enne seda, seda rikkust. Ja sellest ajast saadik ma võtsin iseenda jaoks selgelt ostu ostuotsuse. Et ma tahan olla ühiskonnas aktiivne. Ma tahan määratleda oma maailmavaadet, mis on selgelt parempoolne. Ma tahan kaasa rääkida selles riigis, kus mu lapsed ja lapselapsed elavad ja selleks on selline võimalus olemas. Ma absoluutse taust on ka neid inimesi, kes ei peapoliitikast mitte midagi ei pea, sest lugu ja seinad ei saa sellest aru. Nende valik ka minu minu arusaama teistsugust. Mis sind tänasel päeval murelikuks teeb või, või ma ei tea, rõõmustab Eesti riigis, aga noh, et kui sa oleksid praegu jälle riigikogus. Et mille eest sa siis seisaksid? Üks asi on, ma tean, et seal küll parempoolne ja armastad Reformierakonda. Kas meid ootab ees vaikiv ajastu? Ei, kui me seda ise tee eelnevatel nendel põhjustel, kui me ei muuda nii-öelda inimeste esinemise ajakirjanduses sellistesse selliseks, et nad ise ei taha seal enam olla, eks. Ma ei anna Õhtulehele intervjuusid ja ma lihtsalt ei taha, sest nad mõnitavad mind aastaid seal oli et kui, kui miljon 300 inimest 1000 inimest korda, nii see siis ongi tõesti vaikiv ajastu. Ma usun, et te, et me saame sellest üle. Me oleme kõigist asjadest üle saanud. Me oleme katsunud demokraatia ainult ühte poolt seda olla ise vaba ja öelda ja mõelda, mida me tahame, eksis oma õigusi. Ei ole süvenenud eriti sellel poolakat, demokraatias on sul ka kohustused. Sibul on nagu natuke jäänud ära kohustus oma pere oma lähikondlaste, oma ühiskonna, oma riigi ees. Et kui ma usun, et paari-kolme aasta pärast me leiame ka selle iseendas üles, saame ja me saime, mõistame, saame aru, et mida aastaid tagasi siin anonüümselt teisi mõnitasime, erisemise mets oli nõme, tegu ei ole paari siiralt. Muret teeb, mitte õieti, teeb muret, aga, aga rõõmustab see, et ikkagi kohalikud omavalitsused ja riigid on leidnud võimaluse igati toetada lapse seda tegemist, mis jääb pärast kella kahte eksimise pärast põhikooli. Kas tal siis tema valik on kaunid kunstid, on see sport või millegi muu, et sinna on juba suuremates omavalitsustes on tekkinud pearaha, sest lapsed jõle täiesti võrdsetest perede peredest pärit ja ja mida laiema hariduse Ps noorest peast saab, seda rohkem on tal valikuid ees. Ülo Vooglaid on öelnud, et kui sul kui sa oled ühe kitsa eriala esindaja, sul teisi huvisi ja midagi ei ole, siis kui tuleb tupikate, siis tulebki tupik. Kui su haridus on hästi lai, silmavaade laia maailmavaade lai, siis sa leiad alati alternatiiv ja lähed sealt edasi, keerad ennast mingi, keerad paremale vasakule, lähed edasi. Et, et selline Eesti haridus on hea haridus, Eesti huviharidus ja, ja nii-öelda spordiharidus on ka väga hea haridus, aga me peame seda toitma, toetama omavalitsuses pidi riiki pidi, et kõik lapsed saaksid, saaksid sellest osa saada, siis tuleb selline hea ja haritud ja elus läbilööv eesti kodanik. Sa ise oled tegelenud väga paljude asjadega, siiamaani tegeled paljude asjadega, eks ju, seesama poidikas oled seal olnud väga sügavalt sees siis on mõnes mõttes seganud sul seda Se tegutseme meelelahutuses või, või, või ka muusikas on seganud seal poliitika tegemist. Kas sul vahel nagu skisofreeniliseks asi on endal tõmmanud, ma saan aru, et, et su lähikondsed olgu see siis parteis või kuskil seal mingid mingid mänedžeri seal muusikamaailmas on, on järsku nagu ehmatanud sinu tegemiste pärast, et, et kes seal siis ikkagi nüüd oled ja kas sa suudad kõige eest vastutada, mida, mida sa teed. Kohustusi ei olnud võtnud, noh, ma arvan, et ma siiamaani olen, olen suutnud ja eks ta võib niiviisi noh, kõrvalt paista kõrvalt paista küll, aga kui sa leiad nende kõigi jaoks aega, ma tahan ikkagi öelda, et et kahjuks ei ole, ei tulnud ükski ajakirjanik kaasa oma kutsusin, et tehke minuga, kui ma olen riigikogus, tehke minuga üks nädal aega kaasa, te näete, et see on võimalik, see on ju. Töötate, et sa, riigikogu, kus sa sõidad Tartusse, kas siis Vanemuise teatrisse või valijatega kohtumas ja kaks tundi, sa mõtled ju tegelikult on ju. Ega riigikogus ei pea seal tooli peal nühkima istuma riigikogus, sa pead endale asjad süvitsi selgeks tegema ja see on ainult ühtemoodi võimalik võimalik lugeda, endale jaoks mõelda, eks. Kus sa seda teed, ei ole absoluutselt absoluutselt mingisugust olulist. Kui on oluliselt hääletamisest nii-öelda parteidistsipliin või fraktsiooni distsipliiniga, siis sa lähed sinna saali täitnud oma kohuseära. Kui sa lähed, kui sa tahad endale ühe asja selgeks teha, selgeks lugeda või mõelda, siis sa võid seda teha kus, kus tahes, kas seal riigikogus oma oma toas, eks ju, kas sa teed seda kodus autos sõites? Et ses suhtes on niisugune? Kui sa jagad? Kui sa mõistad nagu aega planeerida, siis see kõik, kõik on võimalik, absoluutselt võimalik. Kui inimesed kommenteerivad ja ajakirjanikud kommenteerivad leto Sveti edu ja võimalusi Belgradis, siis on öeldud ka seda, et ja selles koosluses on ju kaks endist riigikogu liiget või mis siis, et kas see on nagu positiivse või negatiivse märgiga, aga see on kindlasti nende jaoks negatiivse märgiga, aga minu jaoks on positiivse märgiga ja see, kuidas Hannes sellesse suhtub, ma ei oska öelda, sest me ei ole sellel teemal vestelnud. Minul ei ole, minul ei ole midagi häbi häbeneda, et ma olen olnud neli aastat Toompeal ja olnud riigiasjade juures apsus, pigem vastupidi. Kas meil on järsku niimoodi, et inimestele ei? Ja tähendab nii-öelda pealtvaatajad ei luba olla inimestel mitmekesine? Liiulisi öelda, aga eks ta võib-olla käib närvide peale küll, eks. Päeval passib seal Toompeal tähtsa näoga, eks ju, siis võtab bensiinipaagi kõrini bensiini täis ja siis jumal teab, mis te ülejäänud päeval teeb, eks. Sõidab paagi tühjaks, siis võtab jälle täis, samal päeval, eks muidugi hakkab, see näeb pildi peal. Ma mõtlen, et ma olen kord selline, ma olen lapsest saadik selline olnud, ema võib helistamine, ema. Et ma olen tegelenud 100 asjaga. Ma olen teinud tõstetrennis, õpib muusikakoolis õppinud akordionit, eks ju koolides keskkooli ajal olümpiaadidel olnud ja teinud ja noh, ma ei saa teistmoodi olla. See mitmekesisus on minu jaoks fun. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks olema ainult riigikogu liige. Seal võid, sa võid risti seal sisu ausalt tuimaks muutuda noh võõra või välismaailma suhtes tuimaks, mõnes natukene kasu. Aga kindlasti on rohkem see kahju poole suurem. Ma ei kujuta ette, kui oleks ainult dieet, et mul midagi kõrval oleks teha, et hommikust õhtuni lähenesite proovi ja sissejuhatav või et kui ma teen mingisugusest saated, et Eesti televisioonis või raadios, et ma teen ainult, aga ma ei kujuta seda lihtsalt, et palun vabandust, aga huvitav peab olema. Absoluutselt. Elage, aitäh, Tarmo, leinata tulemast jutusaates veel paariks minutiks jääb siia saate lõppu laulma Maarja-Liis koos Ivo Linnaga, et meenutada, kas ma arvan, las ma arvan, kaela käel. Ja Oisu avaldusega, läheksime. Tarmo leinatav kreisiraadiomees kreisiraadiost või üldsegi ei rääkinud, aga tegelikult me rääkisime kogu aeg kreisiraadiost, mul on hea meel näha sind rahulikuna pühapäeva hommikul siin stuudios ja. Teadmas, mida sa räägid? Lasevad analüüsivad meid siis edasi? Lasku käia, aitäh.