Teine kuulutus. Lugupeetud Tööandjad, palun võimaldage kindlamat tööd, lepin kõigega, olen aus ja korralik mees. 35 aastat vana oma korterist käies kirjutage korralik 8309. Selle kuulutuse kirjutas Vladimir Lääne Veski Tallinna lukksepp nagu ta isagi kodanluse ajal alalises tööpuuduses, samuti nagu ta isagi. Tundub, nagu oleks luuletaja Juhan Sütiste just sellest põliste lukkseppade perest loonud oma luuletuse vaeva nägedemailt. Põline töömees oli minu isa vaeva mägede mail. Põla proleet ning eneseisand vaevade läbidas sai ründas ning orjas nagu mees kaelakandmise ajast. Tasuks halle juukseid vaid korjas ja sügavat vaikimist keel alati vajas. Õnn nelja temast mööda ajas. Tänab, kui ta tuleb otsimas tööd kaebab, et mure viib unegi ööl. Ja kõikudes vanadusest istub tooliga nurka. Mõtleb vaikselt ning nukralt otsekui kallimast saladusest pikki tüütuid tunde unistaks. Mul on tunne, et see Nahkumpale ja habetunud lõug sõnatult tunnistab. Kogu töömehe elu on vilets ja vale. Kui jahtub heitluse hoog ning laguneb jõud. Sellest on möödunud hulk aastaid. Tänapäeval seisab seltsimees laaneveskit ruumi uksel Volta tehases silt vaneminsener-konstruktor juba see ütleb, et põline lukksepp on saavutanud selle, mis tal puudus kogu elu vabaduse loomingus. Seltsimees laaneveski, kuidas on kulgenud teie töökäik Nõukogude korra ajal? See oli 44. aastal, sügisel anti mulle ülesandeks korda säärida tühje austumise osakond. Peab ütlema, et pärast seda oli see keerukam, kui konstrueerida mõni uus leiutis. Saite korda? Jah. Aga millal teil esmakordselt edutati, Teamede olite vanasti lukksepp, praegu aga vanemkonstruktor esmakordselt edutati mind muidugi meistrikoha peal, seal lasen töödelt umbes üle aasta. Kuid 46. aastal alates töötan juba siin Taani tehnoloogia osakonnas. See on siis teie loomingulise tegevusega tõeline algus. Näiteks olete juba kõik konstrueerinud? Mulle tehti kohe kõik, sa pead suurt muret, mõned tööprotsessid, mida tehti aastast aastasse, siis täpselt ühte samaviisi. Mulle tuli kohe mõte, kuidas ma saaks sellest vanast metoodilist üle minna, uue metoodiline, kuna rootori pleki adru plekk löödi? No ütleme, kui palju seal ava tarvis, ütleme seal kolm, 40, avavustis lüüdiga kolm, 40 korda. Kuna ma valmistasin kohe uued Kambouch hitid, mis löövad nihukesed, plekid, tatraplekid ühe ainukese huviga. Ja seal tuli muidugi kõikisuguseid, teisi, mis olid vana vananenud protsessid, need tuli kõik ümber konstrueerida, et nõukogude korra juures juba vana metoodika enam tööd teha ei saa ja ma tulin ikkagi nende töödega, tulin väga hästi toime ja mind edutati jällegi vanemaks konstruktoriks. Nende liidu väliskaubanduse printsiibi, võrdsuse ja vastastikuse kasu printsiibi kaubanduslikke suhetes kolonialism muutis Kagu-Aasia maade majanduse kitsalt ühekülgseks, piirates seda ainult paari-kolme kaubatootmisega ja ekspordiga. Birmas oli selleks riis, Indoneesias, inglistinaia kaudsuk, Malaisias kaudsuki õlid ja nii edasi. Nende maade majanduslik olukord sõltus paljus sellest, kui edukalt nad said oma kaubast lahti ülemaailmsel turul. Iga takistust turustamisega ja iga nõudmise lagunemine viisid rasketele finantsprobleemidele. Sealjuures esinesid niisugused takistused üha sagedamini ja sagedamini paljude Kagu-Aasia maade tooraine kaupade põhiline tarvitaja. Ameerika ühendriigid on sõjajärgsetel aastatel kolm korda olnud majandusliku kriisiolukorras koostamine, aga elasid kriisi läbi ka Ameerika turuga seotud maad. Toorainete tootjad. Büroo maailma majandusliku ülevaate autorid kirjutasid 1000 8958. aastal järjest. Kui Ameerika majandus vaid kergelt aevastab, siis Aasia ja Aafrika põevad pikaldase kopsupõletikku. Kaubanduse arendamises Nõukogude Liiduga näevad need maad õigesti kõige kindlamat teed oma sõltuvuse likvideerimiseks kapitalistliku turu vahelduvatest palavikuhoogudest. Nõukogude turg on mahukamaid maailmas haarab üle 200 miljoni tarbija, kelle elutase pidevalt kasvab ja kes esitavad üha suuremaid nõudmisi ka neile produktidele, mida toodetakse Kagu-Aasia maades. Nõukogude turg on stabiilne ja ei allu kriisidele. Meie maavajadused on kindlalt paljudeks aastateks ette määratud Nõukogude majanduse arendamise plaanides. Kõik see loob Kagu-Aasia maadele vaieldamatud eeldused kaubavahetuseks Nõukogude Liiduga. Teie ees on nurgake Lõuna-Saksamaa eest, maastiku tumeda, leheliste pärnade ja õrnroheliste vahtrital seisab puhas maamaja. Puude latvade vahelt paistavad katusekivid. Maja ees on ta ära sealt kahele poole aed, kuhu ulakat poisid on mulk teinud, et näpatas sealt maiustamiseks selliseid keelatud vilju nagu mallased, kirsid ja suured toomiks on soe isegi kuum päikese lõõmuvateskijates. Taevas pole pilveraasugi, vaid kauged horisonti lõikavad helepunased sinakate varjunditega jooned. Kuid vaikust pole. Maja avatud aknast kostab muusikat ja lõbusat kõne suminat. Marta ja Hansu Kistlustele on kogunenud palju rahvast. Heitke pilk poolavatud aknasse, noored on käest kinni võtnud ja keset tuba ringi moodustanud, löövad muusika taktis jalaga vastu maad ja laulavad. Ringi sees tantsivad pruut ja peigmees hoogne tants, haarab kõiki lihtsaid puhtaid figuure, korratakse ikka ja jälle. Talgutanusid tissidega pärslased mütse, kirevaid rätikuid, kirjude sulgedega kaunistatud meest, tirooli mütse. Kui lõbus pidu on täna toas muutub umbseks, uksed tehakse valla ja noored lähevad tantsides paarikaupa. Aasal vilksatavad ilusate tikanditega värvilised punased, oranžid ja pruunid laiad seelikud. Valged pluusid, lühikesed sinised kuued heliseniste postvestidega. Tants on täies hoos. Nüüd suur tantsuring laieneb ja paarid keerlevad üksikult. Kuid jällegi haarab muusika rütm kõiki ühisesse tantsukeerdu. Tantsuring üha kasvab. Tundub, et kõik ümberringi hakkab keerlema ja tantsime ning sellel taltsutamatu kärarikkal lõbul ei tulegi lõppu. Tütarlapsed ja noormehed liiguvad ahelas maja suures maja suunas. Pöörduvad äkki teisele poole ja moodustavad jällegi ühise ringi. Üksikud paarid lähevad natuke eemale puhkama, naeratavad teineteisele ja pisut hinge tõmmanud, tulevad jälle teiste hulka tagasi. Ka kõige noorem külalistest valgejuukseline Elsa käsutab püüdlikult muusika taktis. Ümberringi kostavad heakskiitvad hüüatused. Näete, Väike-Elsa tantsid. Aeg lendab. Viimased päikesekiired libisevad üle aia ja kaovad kusagile kaugusesse kuldsetele viljapõldudele, roheliste ristikheina lappidele. Kaugete metsade ja salude piirjoontes. Hakkad hämarduma. Majades süttivad tuled, kuid lõbutsemine ei lõpe. Keegi kõnnib mööda teed kibuvitsatehniku poole. Need on muidugi Marta ja Hans, tahad üksi olla teineteisele midagi öelda? Kui tore on täna Hans, eks ole. Pulmas on veel toredam, Marta, aga külalised, me oleme nad unustanud, lämrutu. Te kuulsite praegu pildikest kaugest minevikust. Te kuulsite Beethoveni muusikat. Viimast osa tema esimesest klaverikontserdist. Arvatavasti te märkasite, et üks lõbus trotlik meloodia väga tihti kordub vaheldadest teiste viisidega just nagu koori refrään rahvatantsudes see teema niisugune. K-ga tantsus Karing tantsust tantsufiguurid muutuvad, kuid refrään jääb samaks.