Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere kõigile ilusal pühapäeval kaunist emadepäeva. See on armas ja tänu täispäev. Ja Ma olen tänase jutusaatekülaliseks palunud ühe toreda poisi ema ja ametilt laulja Pirjo Levandi. Tervist, tervist ja ilusat emadepäeva kõigile. No me ei hakka kuulajaid petma sellega, et me sel soojal kevadhommikul Tallinna raadiomaja viienda korruse stuudios istuma nagu tavaliselt need pühapäeva hommikud on olnud vaid oleme siin seekord varem, et andes sulle Pirjo ja su meestele vaba emadepäeva. Et oleks hommik kodus, mitmes kord see sul on, et olla emadepäeval selle kangelase Rollis siis see on juba teine. Nüüd oled sa kõhevil ka, mis juhtuma hakkab? Ma ei tea, ma ei nagu ei ole ema selle selleks, et olla aastas omada ühte päeva. Et ema on tore olla. No aga kuidas varem noh, selles mõttes, et sa oled ju oma ema ikka ju emadepäeval tervitanud või kas suur pidu on siis või on siis telefonikõnest piisab. Ikka väiksed lillekesed, tordike ja kohvijoomine on käinud nagu asja juurde. Ema ju läheb alati härdaks ka. Vanasti oli see naistepäev. Kõik naised said lill ja siis noh, emadepäeval, mõnel päeval ma ise olin nukker, aga pidasin ikka oma ema meeles. No üks peamiseid põhjuseid, miks avalikkus siin nõnda vähe on laval lauljana kuulnud, on kindlasti ju see, et su poeg on veel liialt väike või on veel liialt väikesed, on juba suur poiss või? Kannikas suur väike poiss, suur väike poiss. Et ütleme, et ta ei ole enam tita. Tita juba räägib nagu mehe juttu. Ja kui palju ta sult aega nõuab? Ikkagi peaaegu 24 tundi ööpäevas mõned tunnid maha arvata, kui kõik magame. No teil on Jüriga niimoodi seatud, et sina oled siis see, kes last nagu kasvatab, ikkagi praegu, et isa käib tööle. Jah, esiEmmen toob leiva majja ja siis me oleme kodus ja siis, kui emme ütleb, et tema enam ei jõua, siis tuleb issi ja pojapäev. Niimoodi jah, tähendab siis, kui ta oli väiksem, siis oli seda rohkem vaja, et et siis nad läksid kohe reisu peale ja siis, kui kaks sundinud nad olid kuskil ära olnud juba, siis ma hakkasin juba helistanud, kus te olete, hakake koju, tulen. Et lihtsalt on vaja, noh, endale aega, kui sa oled harjunud, et oma egoga elama ja. Me elasime küllalt spontaanne spontaanset elu Jüriga. Et tuli siis ei olnud, aga nüüd tuleb nagu ikka planeerida. Teil on väga, niimoodi ei saa enam minna. Vahel võtad endale niisuguse linna päeva endale ka, et jah, meil on nüüd minu ema, on nüüd, kes on saanud vanaemaks, on väga tore, Mihkli sõber ja siis tema ikka annab mulle linnaluba. No kuule, kui kohustus seda mõtet ja tunnet, et sinust saab ema kandnud, oled. Aegade algusest peale või, või ei, ma arvan kuskilt sealt maalt, kus ma olin ikka üle 20, ma ei ole nagu sihuke ürgema, kes kohe nagu naises või neiust sirgub naine, kohe tunneme, et ta peab saama emaks, et ma olin ikka 20 kuue-seitsmeaastane. Aga mis see on, see mingi hetk äratundmine või mingisugune seisund, saabub nagu ajapikku. Kuidagi ma arvan, et see on selline loomulik jada, et mõtled, et vanaduses ei taha üksi olla ja ikka on tore, kui see väike kääkine on sul kaela ümber ja et keegi sind väga vajab. Kas karjääri pärast oled sa ka lapse perre tuleku mõtet nagu tõrjunud vä? Ei see on olnud nagu. Noh, see on olnud minu saladus, aga ma olen kogu minu, lähen, tasemed on seda teadnud, et see ei ole nagu õnnestunud, et on olnud väikseid siukseid. Tagasilööke. Ja see ei ole kunagi öelnud, et praegu ei olegi üldse õige aeg, et ma praegu olen laulja ja, ja vaatan, et ma karjääris läbi löönud. Ei, ma ei ole ennast petnud ja kes on otse küsinud, siis saanud vastusega. Kas elus võiks ilma lapsetega hakkama saada? Ma arvan küll, et võib saada ka isegi ju mingisugune telesaade nendest paaridest, kes on otsustanud, et nemad lapsi ei saa ja nad saavad väga hästi läbi kahekesi ja käivad reisimas ja neil on tore niisamagi. Et noh, siiamaani kui ikkagi on soov saada lapsi, siis peaks lapsed olema. Kuidagi kurblis on, kui lapsi ei ole. Bly Kõrbis. Teil oli pikalt kaalutud otsus Jüriga, et et kuna sa ütlesid, et sa ise laps ei saa, et, et siis tuli laps, siis võta või kuidas need peakski nagu kasutama neid väljendeid, et mismoodi sa siis ütled, et. Ametlikult öeldakse adopteeritud laps Mei lapsendada. Eestikeelsem. Kui kaua sa seda mõtet mõtlesid? No tähendab ütleme nii, et lootus sureb viimasena, ikka proovid ju ise ja, ja, ja püüad ja, ja ja siis ütleme, ravi hakkab sellest momendist, kui sa tunnistad endale, et nii on midagi muud muud ette võtma. Ja siis sellest ajast siis asuda ka pabereid täitma. Ja siis algab ootaja pikk aeg. Et kõige raskem on just endale tunnistada seda, et, et nüüd me, me ei saanud hakkama. Aga mis on need keerulised asjad või kas no selliseid inimesi on veel? Kuskilt just lugesin, et 50 kuni 60 last lapsendatakse Eestis aastas. Et neid inimesi, neid paare on veel, kes pidevalt seda asja mõtlevad, mida teie olete läbi elanud, et mis on need keerulised asjaolud mis lapse lapsendamisel enne tuleb enda jaoks selgeks teha? Kas sa kõigepealt, et kas sa oled üldse valmis saama last, et kas ei ole see mingisugune hetkeline kapriis, et et sul ei lähe tööalaselt hästi või tunnen hetkel ennast üksikuna, et see ei ole mingi sihuke möödaminev tunne, et, et see on tõesti sinu soov ja tahtmine ja siis uuritakse nii sind kui sinu meest, et kas teie suhe on terve, kas te ise olete terved, kas ei ole kriminaalkurjategijad, kas te ei põe selliste haiguste, võtate lapse ja siis järsku kuulete maha ja siis see laps on jälle üksinda ja igasuguseid selliseid asju uuritakse. No sa sõitis oma mehe kohta ka üht-teist teada. Saime teada jah, ja siis seal. Oli toredad ankeedid, pidime kogu aeg täitma. Ja siis seal oli üks küsimus. Nii, mina pidin vastama Jüri kohta kui minu kohta ja siis, et kas sa sooviksid midagi oma kaaslasest muuta, siis meie mõlema vastas oli mitte midagi. Nii tore pärast võrdlesite jah. Aga no selle asja juurest olite Jüriga kahekesi, aga kas kahest peast nagu jätkub selle mõtte arutamiseks oli teil veelgi, on veel kedagi vaja, kes aitaks teil selgusele jõuda? Just see, et, et jah, nüüd on see õige hetk ja me tahame lapsendada. Ei, see on ikka kahe inimese oma isiklik omavaheline asi. Et ma arvan, et ei ole vaja. Meie jaoks piisas. Me vaatasime üksteisele sügavalt silma jäänud, nüüd on olukord selline ja lihtsalt me neid muid asju ei tahtnud hakata proovima. Sest noh, lugesin mingit artiklit ka, et Indias nagu tütarlaps mingis osariigis seal kuskil, et väike tüdruk sünnib, siis on juhtumeid, kus need visatakse lihtsalt prügimäele. Et noh, vahepeal tundus see olukord siin küllalt nukker, et kuidagi lapsi ei olnud, keda lapsendada ja neid paare, kes soovisid seda teha, oli küllalt palju ja siis ma mõtlesin, et aga kas ei saaks siis sealt Indiast tuua neid väikseid lapsi, aga siiamaani pretsedent puutuvat. Et siiamaani veel Eestis ei ole keegi välismaalt lapsendanud? Nii eesti lapsi vist ei saa ka väga paljudesse riikidesse lapsendada, oli see Soome, Rootsi ja Ameerika ühendriigid? Esmajärjekorras ikkagi vaadatakse, et Eesti inimesed saaksid oma lapsed kätte ja siis vanemaid, lapsi ja puudega lapsi, siis lubatakse lapsendada välismaale. Ma olin seal mingisuguseid Illusioone või selliseid ideaal, lapse pilt oli seal ees ka vä? Ei olnud üldse on hakanud mõtlema, et kas ta võiks olla poiss või tüdruk, et et küll saatus teab, kes ta, kelle ta meile kingib, et lihtsalt oli mingisugune noh, et päris titabeebi siin sünnitusmajas südamega ei soovinud, et et kuidagi tundub, et ta on nii väike, nüüd läheb käte vahel katkijat, las ta olla natuke suurem, siis juba kondiga ta oli siis vastane või aasta ja paar kuud, mis aastani siis teha oskab juba? Tal on väga välja kujunenud oma karakter. Ja kes need lapsed, kuigi sa mõtled, et nad on nii väiksed, et nad ei, ei oska, ei tea ju midagi, et nad on, nad on nii üksikud ja nad on õppinud mitte usaldama täiskasvanuid, sest nad, noh, need kasvatajaid on seal kuus tükkinud vahelduvad, siis nad on vahepeal käivad haiglas, need lastekodulapsed on lihtsalt psühholoogilises stressis, nad on pidevalt haiged ja siis need õed ja arstid seal vahetuda, vahetuvad ja siis nad näevad, et ei olegi ühtegi inimest nende jaoks. Ja siis nad teevad otsuse, et nad kontrollivad ise oma elu. Et nemad on oma elu peremehed ja nemad on nagu karjajuhid nii-öelda öeldataks, aastane või kaheaastane laps juba ja otsustab selle ja otsustab. Ja sellel pinnal meil alguses oli konflikt. Et ta nagu ei usalda. Et sina tead, mis on talle hea. Et. Mina jah, ta võtab vastutuse enda elu eest. Sisesest, ta on pidanud seda tegema. Ja see, et noh, see usaldus tuleb võita. Et nüüd me hakkame juba liikuma sinnapoole nüüd, kui ta on poolteist aastat meil olnud Aga sa ütlesid, et sul ei olnud mingeid illusioone, kas poisse, tüdrukuid, mis nagu ülevalt poolt antakse, selles mõttes, eks ju. Et kas mingi äratundmine või mingi mingisugune hetk ikka oli, et et jah, see on meie. Jah, ega ilma Me polekski teda võtnud. Tähendab, noh, ega meil oli nüüd ei pakutud, et kas see või teine või kolmas oli variant, et nüüd on üks vaba laps tekkinud. Et tulge teda vaatama, siis me läksime vaatama ja ja seal oli see miski, mis meid tõmbas ja tema pilgus just segavat pruunid silmad, seal oli mingi, kuigi ta oli haige ja tal oli 40 kraadi palavikku ja tuli sihuke täitsa tuss. Isegi ibelesime teda haiglasse vaatama. Aga midagi seal ikkagi oli. On meie õnn ja seal ei ole midagi öelda, täitsa artist kohe. Lihtsalt. No see, et kui mees ja naine otsustavad lapse võtta perre, te peate iseendas väga kindlad olema, eks ju. Mis me selles mõttes, et nagu teie enda elu peab olema täiesti korras. No aga meie elu on korras, me oleme kokku-lahku käinud ka ära ja nüüd me saime teada, et meie oleme üksteise jaoks loodud, et ei ole mingeid muid variante. Ja, ja meie elu on küllalt rahulik, stabiilne. Vanasti oli vaja natuke Xiao diktsiooni. Kas, kuidas selle asjaga siis on, et et mida päev edasi, seda rohkem sa ema oled vä? Jah, ei tekkinud küll üle seda tunnet, et nüüd olen ema ja lapse ja kõik nii seal ikka tekkis. Mida rohkem tema rahuneb ja tegelikult on meil ju ammu omaks võtnud, aga aga alateadlikult on ta ikkagi hirmud, hirmud üksijäämise ees, et tal on alati. Kui ta tõuseb, siis peab keegi olema kohal, et kui see moment, kui ta ütleb enne sind ei ole, siis järgmine on juba hüsteeria. Et noh, see võtab aega ja minul samamoodi, aga ei, see nii ruttu ei tule, aga nüüd ma tunnen, et ma olen täitsa siuke ema emalõvi lõvillerret, tead, et keegi teeb minu tibule Meiga siis hoidku alt. Kas sain, ma ei tea, kas viis aastat tagasi 10 aastat tagasisidet, et ema ongi selline, nagu sa praegu oled. Ma ei ole ennast osanud kujutada ette emale ausalt öeldes ma olen ise kogu aeg selline. Noh, küllalt lapsemeelne Teinekord mõtlen, et issand, vaata passi, käitun teinekord kui noor tütarlaps. Aga igasuguseid emasid on ja arvan, et tore ema. Ma arvan vähemalt, et vähemalt lapsele minuga koos lõbus ja minul temaga ka. No sa ütlesid enne, et, et te mõtlesite just, et, et ta väga väike ei saa olla, et muidu läheb katki käte vahele, mis, eks ju, et et, et kas, kas tegelikult pidi sisuga otsustama seda, et noh, et kuidas ta nagu lapsega suhestuda või et et, et, et kuidas te olete ema ja isa siis või et, et mõtlen seda, et kas, kas tänases Eestis oleks võinud jääda ka teie kahe teaduse, teil on väike Mihkel mis? Hoidnud teda keldris või ei võetud nagu lapsendatud. Ei, no siis oleks pidanud ikka algusest peale väga konspiratsiooni tegema, käima padjaga ei ole ju lihtsalt, ega see, et me nüüd ise ei teinud avaldust, et meil on laps, see oli lihtsalt ikkagi lapse kaitseks, sest on küllalt palju jutumärkides häid inimesi ja nende lapsi, kes varast hakkavad ennast teist madaldades ennast tõstma, eks ju. Öeldakse, et need ei olegi ju sinu vanemad, et kes sa üldse oled ja nii edasi, eksju, et just sellepärast käib see Te otsustasite juba alguses, et me räägime kõik ausalt. Ja loomulikult, sest ma ise olen küllalt palju, elan saladuste keskel, et et see teeb ebakindlaks. Pigem see on, noh, ma olen alati olnud aususe poolt tõe poolt, et olgu see siis noh, valus mingil hetkel, aga ta teeb tugevaks. Sest tänu mihklile on ju meie ellu tulnud väga palju armastust ja rõõmu. No sina ei nimeta teda ju kasulast. Ei vot nüüd ma peangi kurjustama kroonikaga. Sellepärast, et see Noh, me lubasime teha seda intervjuu, sest surve oli küllalt suur seda teha ja mõtlesin, et hea küll, et olgu, olgu see lugu siis räägitud, et võib-olla siis mõni teine paar saab ka teha meie loo põhjal oma õige valiku. Ja siis kõik see lugu oli väga ilusti kirjas, aga see esiga kaanefraas või lause minu suhu pandud, et ma ei saanud lapsi ja me võtsime kasupoja. Minu sõnavaras ei ole seda sõna kasulaps või kasupoega, kasutütar, see on, see on minu arust on see sõnavärd, sest kes, kes saab kasu ja kui palju saab kasu, mis mõttes? Laps on laps ja kui mina olen ta lapsendanud, siis on ta minu laps, mina olen ta pärisema. Ja naine, kes ta sünnitas, on tema bioloogilinema. Mihkli nii räägid ka loomulikult. Kas, kui ei oleks seda intervjuud andnud, siis oleks nad ise intervjuu andnud. Sa oled kogu aeg ninapidi koos lapsega ja, ja, ja oledki ema, kes praegu kasvatab last kodus? Ei, ma ikka käin ära ka seal lasteaeda ja järjekorras on lapsed, on nii, millal saabub siis, kui ta on kaheksaaastane oli siis kui ta 10 vahepeal olime, väga nukker. Kord ma vaatasin, et issakene nüüd ennem võtab naise või lasteaeda saab, aga nüüd ükspäev ma sain väga meeldiva telefonikõne, nii et sügisest on meil koht lasteaias olemas. Realisti lastega? Jah, näib, et ta otsib nende seltsi ja me oleme nagu püüdnud talle leida erinevaid ringe, nii ta käib lauluringis, jäätjuu, tuus. Kuule juba üle pinguta või ei ole või? Ei ole? Seega judo ei ole nüüd nii nagu Lotte filmis on. Lapsevanemana sa tead, et seal on kiud, on ju, et seal ei ole mingeid heiteid, ega need ei õpikombinatsioone, vaid seal on saba, tagaajamine, kukerpallid ja siuke müramistund. Saaks ennast välja elada. Et siis ta on pärast sihuke hea rahulik laps, vaatab raamatut diivanil, ema rahustuseks võin siis laulma ka. Teemarahastus on ju tore, kui laps oskab laulda. Talle meeldib muusika, ta on ikka meiega käinud kaasas ka. Jüri on juhtinud siin kontserte ja mina ise olen laulnud ja et siis ta, kui ma võtan kapist välja kleidist arvabki, et need on kontet. Aga saab aru, mis tema isa? Jah, saab küll jah. Ja talle meeldib juhatada, ühesõnaga kodus on niimoodi, tema istub klaveritooli peale ja ütleme emmedele siia nüüd laula, kontsert. Teise laulab ka väga kõvasti ja väga ja väga ilus kõrge hääl on tal, et mine tea. Aga ma tahan öelda, et on väga kaua ei teadnud, et ma olen laulja ja kui ta esimest korda Jüri tõi mind Tõi teda minu kontserdil, siis ta puhkes nutma, see oli väga valus kuulata seda kõva kõrget häält, nii et. Kas sa kodus ei harjuta, harjuta, see oleks isegi mu kassiga nad veel aastaid rääkimata, et see on nagu see vot see hääl on ebaloomulikult kõrge ja ebaloomulikult tugev. Ja mingil sagedusel kõrgud lapsele ja, ja koertele kassidele, loomadele üldse. Ja siis olen ise püüdnud seda ka nüüd vähem teha. Jutusaatekülaliseks on ema ja laulja Pirjo Levandi. Tead. See lahkumine selle kindla ja soliidse tööandja juurest Estoniast 33 aastasena vistonits umbes või hakata hakkama tegusid tegema, eksju. Ma saan aru, et selle noh, see, see iga laulja jaoks minu meelest on just see nii-öelda paljulubava tee niisugune algus, eks ju. Et sa oled kui kahe jalaga maas. Sa juba tead oma võimeid. Ometi see, et sa läksid üle rolli lepingutele kogu oma kohutavuses, sulle end ei avanud, tegelikult see situatsioon vä? No tegelikult läbi lillede mind vallandati ikkagi. Ma ei lahkunud ju? Sa said sellest kohe aru, et jah, see nii läks. Jah, jah, ja siis, kui ma nägin, vaata, huvitav, et seal majas on ka selline saladuste maja. Et otse nagu ei julge keegi sulle öelda, et sa oled vallandatud, aitäh, et ei vaja sinu teeneid enam. Näed vaikselt, et keegi teine sinu klaviiriga käima, kus sa tead, et sa oled ainukesena rolli peal ja ja õppima sinu osa ja siis ma ütlen, et noh, mis seal siis ikka, mis läinud, see läinud. Kas keegi on nagu süüdi ka selles? Mõtlesin nendele asjadele. Ei, enam ei mõtle ammu juba enam, kui kes on siis ikka ise? No mina ei tea, sellel hetkel ma küll ei tundnud, aga ju ma siis vaata, me ise loome endale oma tulevikku, et ma arvan nii et ju see siis oli mulle väga vajalik. See avas mulle väga paljud uued uksed. Ma hakkasin kui inimesena väga palju arenema. Ja ma tean, mis ma tahan, kes ma olen. Siis oli kogu aeg nagu tegid seda, mida keegi teine tahtis, et sa tegid ja siis natuke seda ka, mida sa ise tahtsid. Vaheleid käärib, aga teatris on nii käibki, et sa oled süsteemi osa ja nii, kuidas süsteem ütleb, neid rolle sa täidad seal? Aga vot mõnele ei sobise, mingi aeg sa teed ja teed ja teed ja siis kui sa ikkagi ei rahulda teesi, kõik käivad vingus ninaga ringi, siis sa annad endast parimat. Ja see ikkagi ei sobi ja siis sa hakkad ise ka Mõtanu, ju ma siis ikka ei ole küllalt hea. Enesehinnang langeb ja siis võib-olla tõesti ei olegi ja ja siis. Randla, kes ütleb siis, kas on hea või ei, eks ju, et ma ei tea, kui teater võiks ju armastada oma tähti, keda publik armastab. Ma ei oska siin öelda midagi, aga aga õde ja siis momendil, kus sa teed tööd, mida sa armastad, ja sa arvad, et sa teed seda hästi ja siis siiski sa pead tegema seda tööd seal kõrval mis on, nagu raha sisse toob selles suhtes, et sul on iga kuu on see palk ja sa pead tegema ka tööd, mis sulle nii väga ei meeldi. Ja siis sul tekib mingisugune trots või vastumeelsus. Ja kõik päevade ei ole ju ka vennad, et tuleb minna lavale haigena või mures olevana. Rääkimata siis juhtudest, kus, Noh, sa tead, et sinu kõhus olev kolmekuune väike veebisüda enam ei taju, et sa pead järgmine päev minema puhastusse, siis pühid oma pisaraid ja kohendada oma Meika pea lähed jälle lavale, aga üks, et sa lihtsalt enam ei jõua ja ei taha liiga ränk näitemäng ja ma vaatan, et see asi ei ole seda väärt. Et ikkagi see meie elu on nii üürike, et sa peaksid tegema seda mida sa tunned, et sa tahad teha. Mina nägin sind ükskord Narvas, orkestriproov oli senine etendus. Ma olin rõõmsalt šokeeritud, noh, selline roll, proua mängis seal, mingid venelannad mängisid selt, seletas vaeva, poel okei, ei, aga mina mõtlesin seda seda, et kus olid järsku välja kargasid draamanäitleja. Vaata, ma olen nii andeks. Selle nii andekas. Oled sa saanud veel midagi teha, mida sa Estonias ei saanud teha? Hoopis teistsugust, no ma saan aru, sa käisid varieteed tegemas? Jah, see sai ka ära proovitud napis kostüümis tantsijatega laval ei, see olnud varietee, kui see oli. Rabeleda revüü ei. Nonii ma olen teinud ka draamat, see orkestriproov oli niisugune noh, minu jaoks siiski sihuke pool operetliku roll, ütleme nii. Nojaa, aga see oli väga tore jah, ja mulle endale ka väga meeldis, vot see on see. Kus sa näed, kus kõik naudivad seda, mida nad teevad ja ema ei, ma ei ütle, et Estonias ei olnud ühtegi sellist rolli. Väga palju oli seal selliseid asju. Mis ma ütlen, et see oli nii-öelda projektiteater, eks inimesed tulid kokku üheks etenduseks täiesti erinevatest teatritest linnateatrit ja kes seal kõik olid, eks ju. Ja, ja. Mikkin helistas ja küsis, et kas sa tahad tulla, mis sind ja miks mitte. Ema algul nagu noh, pelgasin ütleme nii seda rolli, aga pärast kui isegi venelased ütlesid, kirjutasid seal oma kriitikas, et jah, et üks Vene teatri näitleja seal mängis mängis niimoodi oboemängijat, kellele öeldi siis eestikeelseid sõnu ette ja et siis ma olin väga meeldivalt üllatunud, sest minu vene keele oskus on ju teada. Aga sa said ka aru, et mingi mingi tore kohalik vene kriitik ei tea, kes on Pirjo Levandi. Aga jah, no siis ei tea, no ega paljud mind ei tea jah. Pigem kui seltskonnadaami, ütleme siis nii. Ta heitis eestikeelseid väljaandeid, ei loe, siis. Ei teagi. Ometi sa võiksid ju minna ooperisse tagasi või? Või mis, su vokaalne seisund on praegu. Minu vokaalne seisund on niimoodi, et üheksandal veebruaril ma laulsin Nõmme kultuurimajas kontserdikontsertide sarjas ja siis ma mõtlesin niimoodi, et aitab nüüd sellest klassikalisest muusikaks muusikast ja siis sulgudesse panin mõneks ajaks vähemalt et noh, et mitte teha nii väga lõplikku. Ja, ja nüüd ma mõtlen, et kuna ma ennem juba ütlesin, et see noh, see klassikalise muusika ja ooperimuusika laulmine, sa oled nagu tippsportlane, sa pead olema kogu aeg vormis, et olla heas vormis, sa pead olema kogu aeg tööl, töö sees, mis sind arendab ja hoiab vormis. Ja kui sa pead ootama nüansse, noh, ma ei ütle, et ma jään päris ilma, töötasin, olin ikka kontserdid olid kuus, kaks, teinekord teinekord kolm, teinekord mitte midagi, eksju. Ja siis on kuidagi nii raske või sa pead ise olema enda piitsutaja ja ma väga ei tahtnud seda teha. Nii sa mõtlesid siis järsku väljad, aga kui keegi pakub mulle popmuusikat laulda, et siis ma võin laulda küll. Ei, mitte mitte popp, see peab olema mingisugune hoopis erinev muusikasarjast World Music. Jah, ühesõnaga, kus on kõik võimalik, kõike saab teha, sest mul on suur hääl, suur hääleulatus, mis on olnud nii minu õnn kui õnnetus, vahel isegi rohkem õnnetus. Nii et nüüd ma kavatsen selle ära kustutada. Palun väga, palun väga sellist. Eile nägin Siiri Sisaski, et kes on metsa pakku ära läinud, eks ju. Et et teie ealisi naisi meil ei olegi ju lauljaid, meil on kas väga noored või siis juba sellised väärikad daamid. Palun väga. Kõlab kuidagi uhkelt. Tahangi öelda. Saan see aasta juba 40 kuidagi ma olen isegi oodanud seda numbrit, kuidagi on selline ilus ümmargune mõlemad neligioonevad, saad aru? 30 Ani kuidagi sihuke õ, et ma ei saagi öelda, et 20 midagi. Ma pean, ütleme, 30 kuidagi, aga need on 40 kuidagi kõlab nii uhkelt ja ma tunnen, et ma isegi olen valetanud teinekord, et ma olen. Eriti Itaalias millegipärast. No sa oled Jüriga vahelduva eduga koos elanud, 13 aastatakse, mis te isegi rohkem punn juba võib-olla rohkem. Kuidas sa saad aru sellest hetkest, et nüüd tuleb anda üürile hingamisruumi või et, et sa oled nüüd talle võib veel liiga teinud ja ja millega mina talle võin küll liiga teha. Huvitav küll, nõks kunagi tülitsi vä? Ikka tülitseme. Ja nüüd olen mina juba ka õppinud tülitsema, sest mina olin ennem selline, kes ma panin oma suu lukku ja olin vait, mitu tundi ei ütelnudki midagi, nüüd ma juba olen õppinud. Tegema vaidlen vastu vastu, sest me oleme erinevad. Vaata, me oleme selles suhtes väga erinevad, kuigi väga-väga sarnased selles suhtes, et tema on nagu väljapoole bioplauh ja kõik on möödas. Ja mina olen see, kes kogub sisse. Ma olen õppinud ennast väljendama. Ja sellega läheb paha tuju vöö välja. Mis sa siis kogud endasse sisse? Kui on, mõni on niimoodi tehtud, see on selline geneetiline, minu vanaisa võis olla vaid nädal aega. Ja vanaema teinekord ei teadnudki, mille peale ta pahandas. Ja oligi niimoodi vait ja siis üks päev tõks ja siis. Aga vanaisa unustas ka ära nende päevadega, miks ta pahandas? Aga ma olen parem variant, olin paar tundi vait, aga see on ka liiga pikka aega, on ju? Olla ühes ruumis ja mitte rääkida. Nonii, kuidas sulle väiksele pojale selle selgeks teinud, et ema-isa nüüd natuke tülitsevad? Ta ei ole sattunud nägema ühtegi selles suhtes me tülitseme ikkagi väga harva. Kuidas sa sellest aru saad, et et sinu ema sinuga rahul? Ma ei tea, ega ta ei ole ka väga jutukas, ta on oma isa tütar ütleme nii, külla teinekord ikka ütleb, aga noh, ülevoolavalt ei kiida otsidsonid signaale oma emalt. Eks me alateadlikult ikka mõtlesin. Et temal on alati sinu poolel olnud ja seda küll isegi kui võib-olla on juhtunud midagi sellist, mis talle ei meeldi, ikkagi on endal ju ainuke Ütle nüüd kui see plaan, et, et sa hakkad laulma maailmamuusik või või keegi meid praegu ei kuulnud ja ei teadnud, et sa oled nii-öelda vaba võiksin kutsuda. Mis, mis on see, mis sa ikkagi näiteks viie aasta pärast teed, mis täidab sinu päevi tööalaselt? Sa oled ju elu lõpuni lauljaks? Jah või muusikuks ikkagi, kuidas sa oled ju ma olen muide selleks loodud. Jah, ma arvan küll. Ma näen ennast ikkagi mõnel ennast esinemas. Laulmas tantsimas ja väga heatujuliselt muusikat. Vahepeal kui siin oli see moment, et jah, et ma olen laulnud praegult siiamaani olin laulnud kõrgeid soprani rolle. Et minu ääres on selline madalus ja sügavused, ma olen pigem dramaatiline sopran kelle asi on laval alati surra, põdeda olla maha jäetud, mitte armastatud ja nii edasi, siis see ei lähe minu karakteriga kokku lihtsalt. Ma ei suuda kaevelda kogu aeg. Ja inimesed, melodraamat on vaja, aga, aga siiski kui ma lähen ise lähen teatrisse, siis meeleldi lähen vaatama mingisugust lõbusamat, asja. Ja muusika on ju ka, ja kunst kui selline üldse loodud siia ilma meid ju rõõmustama hinge paremaks muutma. Et pigem ma siis oma energiaga annaksin inimestele seda rõõmu muusikast seda rütmi, mis on siia ilma loodud. Et nad saaks ennast natuke välja raputada sellest igapäeva rutiinist, masendusest, stressist ja nii edasi. Sellest hakkab hulgad ma sinu mänedžeriks. No ma ei tea Ta on siiamaani olnud väga, ma pean tänama, ta on olnud väga kannatlik ja pole mind tagant pressinud, et ma olen saanud mõelda rahulikult, et mis ma tahan teha. Sul sõbrannatamiseks koer on? Väga ei ole, aga ma, minul on minu sõbranna, minu mehi. Hästi? Jah, räägime, räägime. Shoppamas, käib, kellega üksinda ei käi väga, sappamastasin majas soppa ja tüüp, mul hakkab pea valutama, seal on see nende õhukonditsioneerid. Ja see, see valgus kuidagi, ma olen silmad punased ja pea valutab, ma käin shoppamas. Mitte toidupoes, aga kui ma mõtlen, et nüüd ma võtan kätte Lähen, vaatan, mis müüakse, mis moes on ju, nii? Ei sobi. Emadepäeval on stuudios Pirjo Levandi laulja ja noore poisi ema. Ütle, kui pikalt on emal asja oma lapse ellu? Mis mõttes, et ühel hetkel peab ära kaduma vä? Ühel hetkel lahti nagu lasta või lasta, arvas nii, nii, tahan etendanud. 18 jalaga tagumikku. Läbi huumoriprisma nendega üles kasutatuna. Ma arvan, te emad peavad nad niikuinii ongi kogu aeg oma laste juures noh, kõrval nii kaudses mõttes kogu aeg muretsevad ja ja elavad kaasa oma laste tegemistel. Nendele näod jäävad ikka olgu need siis 60 aastased või kuueaastased. Ikka nende väiksed nunnud. Pane müts pähe ja. Ja 20 25 aasta pärast oled sa valmis. Pannkooke tegema oma poja lastele? Jah, ma arvan, mitte ainult poja, neid tuleb siin veelgi, sest ma olen ise olnud üksik laps ja ma ei soovi oma lapsele seda, et oleks üksik laps. Tal peaks olema ikka mõni õde või vend. Mis sa ütled nendele inimestele nii-öelda kaasa, kui me siit nüüd täna raadiost ära läheme nendele, kes on plaaninud lapsendamist, sest et loodus on nii seadnud, et nad ise ei saa last. Mida nad peavad otsustamisel nagu kõige tähtsamana meeles pidama? Targu kuulaku, mitte kedagi teist kuulata oma sisehäält ja usaldab mu ennast. Ja kõik läheb hästi. Pirjo Levandi tänase jutusaate külaline, ma tänan sind, et sa tulid meile külla. Aitäh. Ma soovin sulle ja su perele igati kaunist emadepäeva. Suur tänu. Nii, olgu neid pidupäevi sul palju ja. Jutusaatekülaliseks oli väikese poisi ema, vabakutseline laulja õnnelik, rahul Levandi, keda saadan korduses pärast keskööd ja järelkuulata vikerraadio kodulehel. Soovin ka kõigile kuulajatele helget emadepäeva. Kas sinna viib sind? Veelkordki tagasi kus kõik sai alguse Su päev sai valguse Kassinna ihkab hing kus jälle täitub ring ja koduukse peal. Ema ootab sind. Kas kõrvus on see? Mis kutsus Tupaci? Ja laulis unele. Kui hämaraks läks? See kõlab ka v kui oskad kuulata? Kas kuuled kuldset üht südameid tukset? Jah, ma teen. Kuid ma pean, miljon vabandust, on poole peal demane peade. Kuid ikka ootama siit jää. Jah, ma tean kuid ma pea miljon valandusta on. Kuule, pea on, tema näeb ja tea Kuid ikka ootama singi Jah, ma tean, kuid ma pead, miljon vabandust, kuuleb ja tema näe teatri. Kuid ikka ootama, siis? Jah, ma teha. Kuid ma pean, miljon, vabandust. Kuule, pean tema näelbiate. Kuid ikka ootama sind. Kui sa kuuled Siis sa ei unusta. Siis leiad valguse. Kus kõik sai alguse? Kui sinna leiate Tood kaasa kevade? Sul käes tärkav. See kingi ema.