Tere hommikust, tänasega lõpeb jutusaate hooaeg ja meil on stuudios ka veidi pidulikum tunne. Me avame tänase saate pauguga ja kõigepealt aitäh teile saate heale haldjale tehnilise poole pealt Kätlinile. Mõtteline tervitus minu kaassaatejuhile Margus Saarele. Ja tere tulemast tänase saate külaline Kanuti Gildi saali juht ja Baltoscandali kunstiline juht ja Eesti tantsu suur valge isa Priit raud. Tere hommikust. Nii me natuke siin sebime, aga sebimine käib asja juurde. Ilusat suve algust teile kõigile. Nii. Ja tänahommikune, esimene lugu tuleb Priidult. Ja pealkiri on teie live. Kuidas öeldakse eesti keeles umbses, olge moodsad vä? Sina, Priit, oled mõnes mõttes nagu hunt kriimsilm. Et sul on seitse ametit, et mitte öelda kaheksas nälg või kuidas see vanasõna ongi. Ja see on üsna müstiline, mismoodi sa oled tantsu juurde jõudnud. Kas sa oled oma pikal eluteel selle peale mõelnud, miks see nii läks? Vist ei, päris nii otseselt ei ole, et et võtnud kätte ja mõtlema hakanud, et mõnikord on küsitud, et siis, aga ma arvan, et see on nii imelik, kui see ka ei kostu, see tantsu ja teatri juurde jõudmine tuli läbi rahvatantsu, on ju, mis on nagu täiesti ootamatu. Kui keegi tänapäevastest noortest koreograafidest ütleks, et noh, et tema tantsu armastus hakkas rahvatantsust ja, ja on jõudnud siis mingi ultramoodsa kaasaegse tantsu, niisiis see kostuks imelikult, aga, aga tegelikult niimoodi sakas. Et koolis sai hakatud rahvatantsu tantsima. Vist tuli päris hästi välja ja siis pärast keskkooli, kui ma õppisin endale Ühe tõelise ametionju see oli siis pottsepp, müürsepp. Kes veel nii õppisid löögid ja kusjuures saia kunagi hätta ka siis, kui majanduslangus ja keegi enam sinu tantsuetendusi vaadata ei viitsi, võiks alati olla pottsepp, müürsepp. See oli ju nii palju aastaid tagasi, et ma ei noh, võib-olla kui raamatu kätte võtta, et ja sealt hakata järge ajama, et siis esiteks ma arvan, valmis küll, muidugi muidugi, kuigi ma arvan, et isegi see on muutunud, eks ole, et vaat need materjalid, millest tehakse, et noh, vanasti sellel ajal oli noh on ühte sorti savi laste liivakastist, varastasid liivani kere, kokk ytlesid valmis. Nüüd noh, nüüd on ma, ma kujutan ette, et igale erinevale asjale on erinev, Liivia erinev savi, et erinevad potid, erinevad Need, kivid, need ajad on jah, selles mõttes muutunud, aga ma arvan, et saaks hakkama küll. Ma ei ole päris kindel, kas ma tahan, aga, aga jah, ehk saaks ja sealt omandades selle tõelise hariduse ja siis teise minihariduse nõukogude armees. Ja siis nõukogude armees ma juba otsustasin, et ma lähen õppima tantsu. See kõlab küll hästi, seal tavaliselt otsustavad inimesed igasuguseid muid asju, et ma ei taha enam seda naist, kes mind koju ootama jäi ja igasuguseid muid asju tantsu juurde. Nojah, ühesõnaga taevas teab, kuidas need mõtted seal liikusid. Aga sa läksid siis pedagoogilisi instituuti. Kuidas see instituut ja, ja siis, kui ma sisse astusin, siis ma olin selles mõttes nagunii vana, et viima kursa oli sama vana kui mina. Kui ma läksin esimesse klassi Et jah, noh, tol ajal oli see natuke teine, kui praegu on, eks ole, et konkurss oli pea olematu. Et ehk ma sellepärast saingi, eks ole. Ma ei ole kunagi selles mõttes nagu kahetsenud, et ma seda tegin, ma küll tantsisin ainult täpselt nii kaua, kui palju pidi tantsima diplom kätte saada nagu diplomi käes pärast seda ma ei ole kordagi tantsima. Vot seda ma oleks praegu tahtnud just küsida, et tegelikult mind huvitab ka sinu suhe rahvatantsuga, et kui sa näiteks praegu mon tantsupidu, et kas sa lähed ja vaatad või nüüd just äsja kuulsin, on rahvakunstiansambli Sõprus suur kevadkontsert. Kas sind erutab üldse selline teema nagu rahvatants? Tantsupidu erutab loomulikult, et ikka käin, ma ei saa nüüd öelda, et ma alati käinud olen, aga, aga kui on ikka võimalust, siis siis käin kindlasti. Et tantsuansamblisse pluss ükskõik kelle kevadkontsert võib-olla nii palju ei eruta, et nii, et selles mõttes, et noh, kuna ma olen ise neid kunagi nii palju teinud, osalenud ja ka vaadanud, siis ma umbes tean, mis sealt noh, nagu tulema hakkab, eks ole, see on ikka eelkõige Nende inimeste pidu. Ja kuna ma niikuinii pean teatrisaalis istuma suurema osa oma elust, eks ole, siis valin väga-väga pirtsakas selle üle minema. Ja seal põhiliselt istud seal Kanuti Gildi saalis. Et ma ei tahaks väga hea meelega põhiliselt istuda Kanuti Gildi saalis, aga põhiliselt istun ma kuskil Euroopa või maailma x linna x teatris. Kuidas see sinu töö siis välja näeb, kas sa sõidad mööda maailma ja valid selle Kanuti Gildi saali jaoks etendusi? Täpselt nii ja Baltoscandali käin mööda maailma ringi ja vaatan etendusi, jätan meelde, see ei ole niimoodi, et et valid välja ja kohe kutsud, eks ole, et mõnikord lihtsalt on mõned asjad meelde jätta, suhtled nende kunstnikega, nemad hoiavad sind kogu aeg kursis, oled ise kursis, mis keegi, kus teeb siis mõtted maailmas ringi liiguvad ja, ja siis, kui tekib hetk, siis kutsun, kui tundub, et see tükk sellest pusle puudu. Siis tuletab meelde, et aga. Ja siis hakanud seda kutsuma või uurima, mida see kunstnik siis hetkel teeb. Kas välismaiste tantsijate ja tantsuetenduste siia toomine on kallis lõbu? Nii ja naa, noh, põhimõtteliselt Eesti mõistes ja ma pean lihtsalt ütlema, et ma käin praegu ikka rohkem sama palju vähemalt või natuke rohkem isegi teatrifestivalidel kui tantsu. Et seal oleneb ikkagi sellest, noh, kui suur see etendus on, eks ole, et jah, on mõned, mõned ei ole. Et suur etendus ikka maksab, maksab päris palju. Ja kogu see kom punnimine, et see kuidagimoodi finantseeritud saaks ja et need inimesed makstud saaksid, see seisab ka sinu õlgadel. Baltoscandali puhul küll mitte täielikult, eks ole, Baltoscandali on ikkagi, kuna see on ametlikult ikkagi Rakvere teatrifestival, siis Rakvere teatri juhtkond ja ja seal projektijuhid tegelevad sellega Kanuti saali puhul ja, ja noh, nende nende puhul ja kõik Kui sa hakkasid selle asjaga kunagi tegelema iidamast-aadamast mitukümmend aastat tagasi ei taha mõeldagi siis ma kujutan ette, et maksimum kuu sa sõitsid, oli Soome eks, ja mõnikord võib-olla Läti ja, ja siis haare läks nagu samm-sammult laiemaks. Kas sa julged öelda, et seda nii-öelda euroop juba? Noh, räägin praegu tantsust, et Euroopa sellist tantsupilti moodsa tantsupilti valdad sa eesti inimestest praegu kõige paremini. No, ma arvan küll, jah, see oleks imelik, kui mitte, et tõesti ma olen seda asja teinud, no ma ei tea 16 18 aastat. Et paratamatult sa pead, eks ole seda valdama sellega tegeleda ja, ja noh, ega sellest midagi sellest midagi halba ei ole, ma arvan, et isegi on seis niimoodi, et ma juba praegu Peaksin, mõtlen kogu aeg selle peale, et ma peaksin tegelikult hakkama rohkem rohkem valdama eesti tantsupilti. Et kuna see on suhteliselt, et suur ja, ja niisugune pinev siis noh, ikka juhtub ikka on niimoodi, et kuskil mujal tundub, et on võib-olla huvitavam, eks ole, aga tegelikult siin Eestis on noori koreograaf ja tegijaid, kes teevad, et päris põnevaid asju meile, Kanutis nüüd terve maikuu on olnud diplomitööde veto näitamine, no siis ma ei tea, seal oli vist mingi 20 noh ja kõik nad on, eks ole, siis nagu teatrisse lavastatud etendus. Mina õpetan muidugi kantritantsushow matkaselle. Seda ma arvan, seda ei taha keegi vaadanud. Aga teevad jahi, eksis, lavastasid, esimene on uhke tunne, jah? Ei no minul on minul, mina ei ole neid ju õpetanud, et. No aga nad on ikkagi eestlased, need nii-öelda sinu oma maadelt tulnud inimesed, kes ju esimese asjana jõuavad nad ikka sinna sinu Kanuti, Gildi saali ja siis võib-olla jõuavad sadamateatrisse ja siis veel mõnda Eestimaa saali ja siis lendlevad mööda maailma laiali. Ja, ja selles selles mõttes on küll uhke tunne olla, eriti kaasaegse tantsuringkondades, aga viimasel ajal ka teatriringkondades, et et Eestil on väga kõva maine kaasaegse tantsumaale. Kas see on kogu aeg nii olnud? Jah, tegelikult hakkas ikka juba jah, tõesti kuskil pea 10 12 aastat tagasi lihtsalt hakkasid tekkima niisugused tüübid kelle sõnum oli arusaadav, mujale ja, ja siis hakati neid kutsuma ja ja noh, on olnud aastaid, eks ole, kus Eesti etenduste arv mujal maailmas on selle 100 kanti, mis on ikka nagu väga kõva sõna, et see on põhimõtteliselt sama palju kui nende etenduste arv Eestis. Et selles mõttes on küll olla uhke, mõnikord eestlane seal. Kas selle Kanuti Gildi saali programmi kokkupanemisega on vahel keeruline ka, kui tihti sa pead nagu? Väga keeruline just sellepärast, nagu ma ütlesin, tegijaid on nii palju, see, see surve on nii suur. Ja sest, et noh, karuti tegele ainult, eks ole, tantsuga seal on ütleme nii, siukest, perfomance, kunsti, multimeediat ka ja natukene ka tõeliselt progressiivsed teatrit, et nende tegelaste arv lihtsalt on Eestis juba nii suur ju teist kohta ei ole, no õnn oleks, on ju, kui keegi kuskil teeks veel ühe niukse teatri Eestis, et siis surve kaoks, kohe läheks väiksemaks, et sest, et tõepoolest ei jõua ja noh, tegelikult ju ei teagi, mis sellest saab, sest et noh, jumal teab, kas seda Kanuti Gildi saali nii pikaks ajaks on, et aga noh, loodame, et on ja, ja ja sest, et noh, see on ainuke koht, kust nemad saavad teha ja teiseks, see on ainuke koht, kus kus sina, mina saame vaadata mõnikord mõnda välismaist etendust, sest et keegi teine ju ei too ei tegele sellega. Kas sa sellepärast oled selle tulevikusaali tuleviku suhtes niisugune ebakindel, et seoses jahtuva majanduse ja, ja eelarvekärbetega on nagu väga palju kultuuriüritusi ja selliseid kultuuritoetusi löögi all või? Noh, jah, seal ma natuke ajas naerma see, et noh, nii kui hakatakse kultuurist rääkima, siis umbes viie minuti pärast Rahale. Ja tegelikult sutsu rohkem on küll kulunud, aga nii piinlik. Ei, no jah, põhimõtteliselt jah, sellepärast, aga Eestis on sellesse teatrite süsteem kui lühidalt rääkida, on ju välja kujunenud niimoodi, et on olemas mingid riiklikud teatrid mis on riiklikud nõukogude ajast, eks ole, sest nad on nõukogude riiklikud, teate, kui nad ei ole üldse Eesti vabariigi ajal loodud teatrid või muutunud. Ja millegipärast nad siiani on riiklikud ja need teised teatrid ei ole riiklikult, no näiteks Vungraal vat-large loopera, Kanuti Gildi SAAL raam, need ei ole riiklikud lihtsalt sellepärast, et neid ei olnud 16 aastat tagasi olemas. Lihtsalt see on ainuke põhjus. Ja millegipärast riik arvab, et tema peab hoolitsema ainult vot nende riiklike Nõukogude teatrite eest ja ei ole vaja hoolitseda teiste eest, et see on nagu nagu niuke minule natuke arusaamatu. Ma selle pool halamise lõpetaksime sellega ühe Peeter Jalaka mõttega kunagi. Tegelikult oleks ju kõige lihtsam, kui kõik Eesti näitlejaid võtta, tööle kultuuriministeeriumisse, ehitada üks suur teater, näiteks Linnateater panna selle juhiks näiteks Nüganen ja tema teeb kõike, mida vaja on vaja homme komöödiat, lavastame komöödianäitlejad. Et noh, et miks me siis üldse niimoodi seda asja nii laiaks ajame, et see on kindlasti kõige ratsionaalsem rahaliselt ja kõik oleks õnnelikud ka kõigile ju meeldib see mida seal tehakse, selles mõttes, sellega ma lõpetaksin selle rahalise osa. Jah, ja, ja tegelikult sa oled selline suhteliselt optimistlik vennike, tundub mulle, et et ega nii lihtsalt sul neid jalgu alt ära ei löö ka, et et ma arvan, et kui kaua see Kanuti, Gildi SAAL sul töötanud kuus aastat. Et kuue aasta pärast istume me siin jälle võib-olla mitte maikuus või mõnel teisel kuul, räägime, kuidas viimased kuus aastat on läinud. Kindlasti jah, ja võib-olla on sul siis juba näiteks ka ka mõni muu muu saal mõnes muus linnas. See oleks tore küll, ma ei tea, kas minule ise ei viitsiks, aga, aga et kui kellelegi teisele, et ma mäletan õudselt hästi seda. See on üks niukene märge minu minu biograafias, kus ma läksin Eestis vaatama tantsuetendust esimest korda, mis ei olnud meie korraldatud. See oli nagu noh, tõeline ela, millal see juhtus? See ikka, see ei olnud sellel sajandil, eks, et see oli ikka eelmisel sajandil. Aga see oli nagu tõeline elamus mulle, noh, et sa lähed nagu publikuna niukseid otsa, ei tea, mitte midagi selles mõttes sellest noh, tead esinejat võib-olla, aga sa ei tea nagu, et kuidas seal kasvanud, mis läbi raskuste, missuguste seal tekkinud ja nii edasi. Et see oli mulle täiesti, noh, niuke uus variant. Mine sa noh, nii, nii ma ju käin igal pool mujal, aga vot noh, Eestis ei, ei käi. Ja nüüd on õnneks neid palju, kus saab niimoodi käia, see on hästi tore, saab teatris käia, vaata. See töö on selles mõttes päris keeruline, et kui sa ei ole tõesti õhtul mõnes kontserdi või teatrisaalis või tantsusaalis, siis oled sa lennukis. Ise ära ei tüüta, vabandage muidugi. Tüütu. Ma ei kujuta endale ette, kui mitu nädalavahetust, aastasse näiteks ei viibi Eestis. No see sõltub natukene ajastaga, aga võid aastaajast siis aga keskeltläbi mõnedel aktiivsematel perioodidel kindlasti kaks nädalavahetust kuus. Ja siis ütleme keskelt üle aasta võib-olla kokku siis ütleme noh, poolteist nädalavahetust kuus või noh, niimoodi kolm nädalavahetust kahe kuu jooksul. Et aga jah, no perioodil nagu näiteks praegune on jah, see on ikka kaks nädalavahetust, kuus kindlasti. Et kevadeti on see lihtsalt selline hästi aktiivne Jah, Keva kevadel ja sügisel lihtsalt, et siis toimuvad niikuiniisugused asjad, noh see on nagu majanduseski mingisugune ülesehitus, eks ole, mida siis kõik käivad vaatamas, et siis vastavalt siis suveks või talveks oma oma kava kokku panna. Sest et ega need asjad, mida ma praegu käin vaatamas, võivad kuidagimoodi mõjuda või tulla siia või, või nii edasi, alles aasta pärast, see on see tsükkel, mis tuleb nagu üle elada. Kirjelda kuulajatele mõnda oma viimase aja kõige suuremat sellist tantsuelamust, mida sa oled näinud, sa oled vaadanud vau või sa oled nii selles mõttes paadunud ja paksu nahaga, et sind ei üllata enam miski ei üllata, aga sellegipoolest võib tulla üllatusi, on tõesti niisugune väike ja väga selline niuke tagasihoidlik vau. Ütleme niisugune niisugune võib olla küll ei, selles mõttes on lihtne seda kirjeldada, et need on täpselt üks on ehk siis positiivne üllatus oli nädal tagasi pühapäeval ja ja negatiivne üllatus oli kaks nädalat tagasi. Räägi räägi mõlemast, mulle kohe meeldib, kui on, pluss ja miinuspool. See see, see miinus on niukene, et ma arvan, et see ei ole üldse pühapäeva hommiku teema, tahan, tahan. See on nagu natukene nokkida, kuidas öelda ebatsensuurne või siis ärme räägime etendust, buss ja et selle selles mõttes, et Sloveenlased otsustasid roppuste ja vist mida on kogu aeg lava peal tehtud, eks. Saal käitub, no sina istud seal. Keegi ei vilista, ei lähe ära, ei, tõuseb. Ja vot see on see, et kes on saalis, eks see hetk oli niimoodi, et saalis oli peaasjalikult ainult vot just niisugused tegelased nagu mina üle maailma siis noh, ma mõtlesin väga stoilise rahuga seda, eks ole. Aga noh, mul ei ole õrna ettekujutust, kuidas Sloveenia tavaline publik seda, eks ole. Ja sul ei tulnud ka pähe neid Eestisse kutsuda, mõne aja möödudes? Ei, ei ole tulnud, sest et noh, mõnes mõttes on niimoodi, et vaata, kui kunstnikule on vaja seda, mida Eestis väga palju nimetatakse kaasaegse kunsti puhul, eks ole tegemist. Et kui teil on vaja, kui ta tunneb sisemist vajadust seda teha, siis ta peaks seda võimalikult kiiresti ära tegema, eks ole, ei jääks seda painama elu lõpuni, eks ole. Et sa oled 70 aastane kunstnik, aga sa ei ole veel purki teinud, eks ole. Et, et siis oleks toredam, kui sa selle juba nooruses ära teed, on ju? Jah, kõige on selliseid, kes ei kasvagi sellest välja. Ei, aga ma räägin, et võidelda, siis ei ole saanud nagu seda teha niimoodi, et kõik seda näinud, et ta on saanud sellesse kätte selle, mida ta otsib, eks ole, selge, aga teine etendus oli nüüd eelmisel pühapäeval üks jällegi üks noor belgia koreograaf, kes tegi niukseid Rockiliku. Kui nüüd on noor kunstnik, siis ta arvasid, Ta ise arvas, et ta ei saa kunagi rokistaariks, kui nad on tantsija. Ta tahab saada, ta on eluaeg tahtnud saada rokistaariks, eks ole, temale iive riigi popp on ju ja, ja siis ta noh, püüdis teha igipopi liigutusi lava peal tema laulu saatel ja noh, ühesõnaga niimoodi nagu rahvast üles ärgitada, et rahvas hakkaks käituma nagu, kui oleks staar lavale, eks ole. Aga rahvas ei läinud nagu üldse Saksamaal käima, noh see oli natuke piinlik, Avadata, mis ta teeb, eks ole. Aga ta leidis, et oleks väga hea nagu variandi selleks, eks ole. Ta lihtsalt läks lava taha, tõi lavale hulgaliselt õlut ja suitsu, andis selle publikusse, rääkis paar nalja, rebis särki, tuli publiku hulka, suudles paari tüdrukut, onju. Ja siis umbes 10 minutit hiljem tegi nagu sellesama asja uuesti, mis ta ennem tegi ja mille peale rahvas natuke itsitas, onju, aga rahvas karjus kisas, noh, kõik olid noh, lihtsalt, et kõik olid selleks hetkeks aru saanud, eks ole, kuidas tuleb käituda ja et me ei pea istuma korralikult teatris ja nii edasi, onju ja vaatama üritame aru saada, mis ta teeb, sõnum väga lihtne, selge. Ja see etendus, see asi, kõik ok, kestis kokku ainult 20 minutit. Ja pärast tulid tehasest välja olidest niukene vao noh, selles mõttes, et mõnus olla, noh, et mitte, et sa oleksid mind näinud maailma kõige kõvemat kunstiteostega, et mõnus on olla. Kusjuures ma olin väga üllatunud, et niukesed kohasteni üldse tõesti niimoodi reageerida, sest et see on väga eriline, eks, mille peale sa reageerid just päev ennem seda ma nägin. Charlotte hingelt, kes on siis Rootsi laulja, lavastaja, näitleja, tantsija, kes seal üx, Baltoscandali peaesinejad ja see etendus, mis Baltoscandali esietendub, nüüd oli selle läbimäng Baltoscandal muideks juulis teine kuni viies juuli. Ja nagu ikka Rakveres läheb siia siia kahedamisega ja üks kohe esimesel päeval teisel on tema ühe etenduse maailma esietendus, mis on Schuberti laulutsüklile. Ehk siis ta laulab neid. Aga noh, see on perfomance selles mõttes, et see on ülivisuaalne, võimas vaatemäng. Kuigi noh, kui need, kes natukene teavad, eks ole, mis on Suberti laulutsüklit seal väga palju tõesti, selle etenduse nimi on kaheksale forell ja nii et noh, super teil on ka selleks laulukesi kaladest ja nii edasi, et noh, need ei ole väga ei eelda suurt, mis vaatsed vaatemängu. Aga ta suudab seda teha ja see on noh just sellepärast, et ta on niivõrd võimas esineja. Et teine painutas kandilil tuleb, on jällegi Wagneri lauludele tehtud samasugune nagu niuke etendus ta üksi lava peal. See on väga harukordne, kui poolteist tundi inimene üksi lava peal suudab sind köita, aga tema suudab isegi niisugust paadunud ilma hauta. Ja selles mõttes on, mul on viimasel ajal väga hea selles, lase see saak, korjandussaak, et ma olen saanud rohkem positiivseid kui negatiivseid elamusi. Kuidas sa nendele negatiivsetele enamustele iseenesest reageerida? Väga lihtsalt pean magama. Ahsoo. Juba saalis magada, piinlik ei ole, või häbi või müügile, et kõik on nagu omad enam-vähem kamraadid. Teie, mitte see, mis noh, mis, mis seal ikka, et on kaks varianti, kas magame ära tulla, et noh, polegi mõtet ennast piinata, see on nagu selge, eks ole. Et noh, minul sobib rohkem kui ära tulen. Selles mõttes muidugi ma ei hakka norskama ja nii edasi ja ei noh, ei. Naabril jah, jah, et aastate jooksul on välja kujunenud mõnus mugav magamiseks. Kiil näiduda seda kirjeldada etele, et Agu lihtsalt. Vaata ei tohi, niimoodi ei saa niimoodi magada, pea Kaido Järve kukkuda, jajah, eks. Ole sa pead kuidagi suurtega või pea üleval hoidma. Oi, see kõlab hästi, ma tegelikult see küsimus oli laiem, ma mõtlesin seda, et, et kui sa näed järjest nagu palju halba tantsu, mida võib ka elu jooksul juhtuda ja lendad palju halbade lennukitega, jääd ilma oma pagasist ja siis ühesõnaga et sa oled nagu, nagu tõeliselt kutu või ütleme, koju tagasi jõuad. Et mida sa siis teed või kuidas sa reageerid, sa ei saa endale vaata et sa lihtsalt päevade kaupa ei võta telefoni ja ja, ja ma mäletan, mingist intervjuust on mulle meelde jäänud, et askeldada aias või midagi teed jah, taimedega. No ma ei, ei, nii ei saa öelda, ma ei ole miskine, aednik on ju väga, seda mulle meeldiks teha, eks, ja mitte taimedega möllata, aga noh, nihukest nihukest aednikud, mingi aednik ongi taimede no mitte ainult, eks ole, millega siis põõsad, puud on ju muru on ju okei nagu lilli mul peaaegu et ei olegi, eks. Et noh, niisuguste asjadega see on, mulle meeldib niuke nokitsemine ja see nüüd ei tähenda jälle seda, et ma kogu aeg seda teeneks, vastupidi ma teen seda üliharva. Tahan teha. Tahaks teha kogu aeg, et noh, see natukene muidugi maandub, aga ma olen nagu noh, tõeliselt nagu ära harjunud sellega. Ja teiseks on ka see, et enamik ei lähe just kogemus sõprade ringmaailmas. Kaaspartnerite ring on nii suur, et, et noh, ei lähe juba halba asja, noh, või kui, kui on ikka seal nagu kosta, eks ole, et niisugune asi see nüüd on. Et sellest on ikka ennem juba natuke mingit infi olemas, eks ole, ja kui kõik ütlevad, et see on halb, siis kindlasti peaks minema vaatama. Sest et siis võib see just olla hea, eks ole. Aga kui lihtsalt niuksed õlakehitused kõigi poolt, vaat siis ei ole tõesti mõtet õlgu kehitama minna, eks ole. Et siis lihtsalt ei pruugi minna ja neid ja seda ma nüüd teen, eks ole, aga noh, minu kurvas karjääris on ka sõit, kus ma sõitsin ühe etenduse pärast Saksamaalt New Yorki ja tagasi, nii et päeval saabus õhtul etendus, hommikul tulin tagasi ja see oli väga halb etendus. No siis küll tuju ära, eks ole. No mis sa teed, võtad viina vä? No õnneks ma räägin, et ma olin Saksamaal nagu ühel teisel festivalil, et, et noh, siis lootsin, et seal seal aga ei jah, mõnikord nende sõpradega, vot see on niuke sõprade ringvaate, nagu on ikka nagu üliõpilaskorporatsioonid produtsendid festivalil. Et kui sa käid, noh seal on põhimõtteliselt võimalik neid näha üle nädalavahetuse, sa ju igal juhul saad nendega sõpradeks, sest et võib-olla Eesti sõprus ei näegi nii tihti läks, et noh, siis muidugi igasuguseid asju tuleb nende kätte, eks ole, erinevates Euroopa ja maalinnades sakslastest sõpru ka palju õnne, sakslastest, sõpru. Ahah, selle pärast nüüd tuleb järgmine laul teile saksa keeles, seda küll pühapäeva hommikuti juhtub. Kõikide nende jaoks, kes on sattunud raadiot kuulama, aga puhtjuhuslikult ei tea, mis saatega on tegemist siis teadke, see on selle hooaja viimane jutusaade, on pühapäev, esimene juuni ja Margit Kilumetsa külaliseks. Täna on Tantsumees Priit raud. Ma ei viitsi teda nii pikalt vaja öelda, mis kunstiline juht ja kõik, sa oled aga, aga põhimõtteliselt olen lihtsalt tantsuinimene. Millised on tantsuinimesed? Priit, kirjelda. Nii nagu kõik teised inimesed On täpselt niisugused nagu kõik teised inimesed. Selles mõttes, et kes on natukene seotud kunstiga täpselt natukene boheemlaslik. Natukene egoistid. Aga hoolitsevad põhimõtteliselt oma keha eest ikkagi rohkem kui keskmiselt inimesed ju nad peavad ikka enam-vähem vormis olema ju, selleks et jaksataja jõuda, ei saa ju olla tunduvalt maatik ja lava peal hingeldada. Et selles mõttes jah, et oma füüsilise vormi eest võib-olla mitte nahama selle visuaalse, see ei ole võib-olla tähtis, eks ole, aga jah, selle füüsilise vormi eest, jah, nad peavad selle eest hoolitsema, eks ja, ja, ja selleks on erinevaid mooduseid, et kas ise lihtsalt ennast kogu aeg hoida vormis või siis korraldataksegi niisugusi tunde professionaalsetele tantsijatele vaata kuna Eestis on ju niimoodi, et kaasaegset tantsu, et nad ei kuulu ju kuhugi alla, eks ole, neil ei ole tööpäeva Nad ise kõik planeerivad oma asja ära. Aga just nimelt nagu just ütlesin, eks ole, neil on vaja seda füüsilist trenni, mis ei ole seotud loominguga, mitte kuidagi, et lihtsalt puhast füüsilist trenni. Seda peab esiteks saama kuskil teha. Selle jaoks on üks variant ja üks paljukasutatud variant just nimelt Kanuti Gildi saali stuudio on ju seal nad siis kas siis on, nad võtavad, eks ole, kamba kokku või neil on mingisugune tantsijate ühendus, eks ole, võtab kamba kokku, kutsub pedagoogi. Et see võib olla ka näiteks hommikune üldisemid balletiklass kui kellegile meeldib näiteks balletiklassi teha, eks ole, või või, või mingi jooga, kas, et see sõltub kõik sellest inimestest, aga eks nad peavad jah natukene ikka oma füüsilise vormi eest hoolitsema, et väga suureks Hähkimiseks lava peale läheks. Kas tantsumaailmas on ka niisama palju intriige kui näiteks teatrimaailmas väiksemaks intriigid on selle võrra väiksemad või ei ole. Oota, kuidas see oli, et perekond on väike, aga suur skandaal, et tantsumaailm olla väike, aga skandaal võib ikka suurele. Aga milline on viimane Eesti tantsuelu puudutav selline tõsine skandaal, mäletad? Ja ikka mäletan, aga see on, see on seotud just nimelt sellega, vaata, mille üle kogu vaata teatri üle, keegi ei viitsi vaielda, mis asi on teater, on ju, et tundub kuidagi kentsakas, onju, aga küll on võtnud, eks ole, inimesed ja ühiskond tänapäeval 21. sajandil teemaks vaidleks, mis asi on tants, et noh, ja võtma sealt selle pinnalt tekib ka loomulikult ka tantsuringkonnas sees, eks ole, mõnikord vaidle, sest et on erineva suuna esindajaid, eks ole. Et see on, noh, see on minu jaoks totaalselt kentsakas vaidlus, on ju, et sama kentsakas vaidlus, kui hakata näiteks arutama, et mis asi on maja. Et kui ükski liitub ümmarguse maja, siis ei ole maja, sest maja peab olema neljakandiline. Eks seal saba kindlaks, seda vaidlust Fitzi kaasa teha. Aga sa oled põhimõtteliselt hea diplomaat, ütleme nii, et sa pead ju ikkagi kõiki neid Eesti erinevaid tantsu inimesi kuidagimoodi ühendama või kõik need tulevad sinu kraapima nõks. Noh, jah, hea küll, need, kellega sa oled tülis. Lihtsalt, et me ei ole ainukene noh, nihukest tantsuelu korraldav organisatsioon, et nüüdseks on neid kaks, et see ei ole mingisugune nagu minu või kellelegi meie riigindusse kaasaegne tants, et noh, neid on teisi ja erinevaid ja see on nagu just vastupidi, hea, sest just diferentseeruma seda, seda tantsupilti ja see on väga hea Olgu, ma küsin siis teisiti, põiklesid osavalt kõrvale vastusest aga et kas sul on Eesti tantsumaailmas vaenlasi? Seda mina ei oska öelda. Ikka tead ju mõnda inimest, kes ei taha sulle näiteks tänavalt. Jah, seda küll, aga ma ei tea, kas nad vaenlased on. Ma ei tea, jah, ma arvan, et ma arvan, et minul on rohkem vaenlasi, mitte tantsumaailmas. Keda mina pean oma vaenlasteks selles mõttes, et tahaks ära. Selge, mis edasi saab, Priit, sa oled teinud seda tööd hea kõva varsti 20 aastat ja, ja, ja et mismoodi noh, iga inimene kujutab oma tulevikku ette. Et väga palju muutuda ei saaks või ei peaks muutuma, et ei viitsi hakata jälle midagi üles ehitama, vot ei ole enam see vanus, kus väga tahaks ehitada ja kunagi noh, sai oldud sealjuures, kui me konkraali tegime, ehk siis ka noh põhimõtteliselt eks ole, ehitasime, ehitasime üles siis nüüd on kalu Kanuti Gildi SAAL üles ehitatud, et noh, nüüd hakata veel midagi kuskil kellegi peast põrunud poliitiku pärast üles ehitama aegsetes vot seda ei viitsi nagu näha, et siis tuleb küll midagi muud välja mõelda, eks. Selles mõttes, et ehitamine iseenesest mulle meeldib selles mõttes, et noh, mingist asjadest tuuripanemine, et see mulle meeldib. Aga noh, see see meeldib siis, eks ole. Eriti tore on siis, kui sa saad aru, et teistele läheb see korda, aga kui see kellelegi korda ei lähe, on ja siis noh, siis on jällegi nõme on ju oma naelu ühest karbist teise ja pikkuse järgi ära panna on, ja keda see huvitav on ju? Aga mingit muud ametit sa põhimõtteliselt, et sa nüüd näeksid endas kutsumust hakata midagi muud tegema minna näiteks, noh, ma ei tea. Ei tule kohe panka analüütikuks, aga sinna ei võeta selle müürsepp, pottsepp või selle põhiharidusega. Vaata, ma ei olegi niisugune, ma ei ole kordagi vist või natukene olen paar aastat nagu töötanud kellelegi all. Ehk siis ma ei mõista, ma arvan, et ma ei suudaks, eks. Ma arvan, et ehk siis see peab olema mingi amet, näiteks on täitsa oolrait avada mingi mõnus kohvik, mida Tallinnas on nii vähe. Kusjuures ma arvan, et sul on õudselt palju sellist Insaid infi, ehk et sa tead väga hästi, milline kohvik võiks sellistele Tallinna vanalinnas sagedasti käivatele inimestele meeldida, eks ju, sest nad käivad seal sinu juures Kanuti Gildi saalis nii ehk naa ja mõtlevad, et oo, nüüd läheks kuskile, aga sellist kohta pole. Jah no iseenda pealt saab seda niimoodi, vaata et ise tahaks minna, mõnikord, aga. Kuhugi minna. Mis suvi toob peale selle, et sa oled Baltoscandal Rakveres ja kindlasti oled sa seal teised inimesed tulevad paariks-kolmeks päevaks ja sina oled seal kindlasti paar nädalat. Ma ma selles mõttes, et ma ikkagi praegu juba päris veerandi oma elust elanud Rakveres. Et selles mõttes ma olen niikuinii seal tihti, miks elukaaslasega. Ainult veerand sinu elust kuulub elukaaslasele või. Lihtsalt seal elukaaslasega saab olla ka mujal. Kolmveerandaegade tuleb ja ülejäänud pool aega, ma olen ju ära. Me ei rääkinud. Aga põhimõtteliselt siis, kui sa oled Rakveres Baltoscandali ära teinud, mis edasi saab? No tähendab, tahaks teha ühe autotuuri autoga aga Lätti, mitte kaugemale, nii miks või ei, ma räägin, need kõik need kauged kohad on minu jaoks nagu selles mõttes natuke juba igavad ja seal tekib mul see, ma olen ju noh, nagu ikkagi oma ala ohver, eks ole, no ma hakkan kohe otsima mingit teatri või tantsuetendust, eks ole, kui ma lähen kuskile, eks ole. Lätis nende põhimõtteliselt peaaegu et ei ole, on ju, ehk siis siis seal seal rahulikult nagu olla ja vaadata ringi ja mereajal, ma ei ole seda noh, kogu seda Läti mereäärt läbi sõitnud kunagi pööraselt ilus, just nimelt ma olen ainult noh, mõnedes üksikutes kohtades niimoodi käinud suts, aga niimoodi, et selle Aga sa oled niisugune telgimees ja lõkkemees. Sulle peavad olema ikka pantsionaadide pehmed voodid valmis pandud. Jah, vot see on jah, keeruline, aga kalamees, kalamees ega ei ole. Et sõidad autoga ja siis vaatad lihtsalt ringi, natukene päevitada, ujuda. Päevitamise variant ei tule üldse kõne alla. Ei ei, see on ikka nagu jah, niuke muidugi selles mõttes, et uurimine ümbruskonna uurimine, avastamine. Ma saan sellest aru, et inimene, kes töötab kindlasti rohkem kui kaheksa tundi päevas ja kes on teinud seda juba hea mitu-setu aastat, on eeskujuks kõikidele Eestimaa inimestele, sest ta kavatseb sellel suvel puhata. Ja, ja see on tõesti üks minu probleem, aga eelmine aasta sai see, nagu mul esimest korda tõsiselt ette võetud. Vukusin. See läks küll äge natukene asju, sest et poksi Itaalias ja seal. Ei, ma leidsin ikkagi pisikese toreda festivalile. Aga kes hakkab sind nagu vaevama, siis selles mõttes rahutuks. Oi jah, sellepärast ma jälle saaki puhata, et noh, ongi et eks ole see, see raske periood on noh, mitte kolmas, neljas päev, kui sellest üle saada. Ma olen niimoodi noh, nagu uurinud ennast kui sellest üle saada, siis ma võin pikalt puhata. Vot see esimesed neli päeva, eks ole, et kui ma seal sellel ajal alla annan ja et siis läheb ära. Aga inimesed, kes ei tule Baltoscandal ele mingil põhjusel ja kes on tagasi oma auto ja mootorratta tuuridelt siis mis eesti tantsuelus neid veel selle suve jooksul tõeliselt põnevat ootab, mida võiks endale kõrva taha panna, kui sa mul siin juba istud? Ja ei noh, tähendab, tuleb, eks ole, iga-aastane Augusti tantsu festival Tallinnas Kanuti Gildi saalis Augusti päris lõpus, siis kui juba tõesti on kõik need tuurid ära tehtud, eks ole, see on niisugune rahvusvaheline kõva festivale, alati palju rahvast ja nii edasi karutasi mahugi väga palju, eks, aga aga selles mõttes nihuke kõva asi ja teine, mida ma tõesti soovitan on, ma ei tea, palju see nüüd niukseid puhta tantsuga, aga üks eesti kollektiiv suuga ühendatud tantsijate niuksed Ida-Virumaal kohalike noortega niukseid, perfomance eid või niisugusi üritusi, lavastatud kohalike noortega igal pool igas sellises kohakeses siis kohalikud noored, noh, et ma mäletan, et hakkab vist kuskil juuni keskel Iisakus ja näiteks perfoomas toimub viisaku ühes poes ja pärast seda tuleb kontsert Iisaku poe katusel. Ja kohalik noored erinevad. Et see Sugandatud tantsijad, niuke kollektiiv, võtlad on võtnud ette, siis seal minu meelest on veel Kunda, Narva, Jõhvi ja mingi koht oli veel, et igal pool nad käivad seal kogu aeg kohalikega proove tegemas. Noh selles mõttes, et eks ole, kindlasti ei saa olevat tegemist niuksed esteetiliselt, puhta tantsuga, see on ikkagi rohkem nagu perfomance tants. Aga ma arvan, et see on hästi põnev vaadata ja, ega kohalikele, eks ole kuskil tai Ma mäletan bussipeatuses. Kõlab igal juhul väga hästi. Aga aitäh sulle, Priit, ses mõttes, et ega tantsu inimest ei olegi vist jutusaates väga pikka aega külas olnud. Minul oli tore, ma loodan, et kuulajatel ka ja siinkohal soovin teile kõigile ilusat ilusat suve. Käige tantsuetendustel, käige Lätis ja mujal puhkamas ja minge mõnele toredale kontserdile, ma arvan, et ka Ultima Thule sõidab sellel aastal mööda Eestimaad ringi, uskondolile näed ja, ja, ja Ultima Thulet minge kuulama ka ja selle soovituse kinnituseks lõpetab ta tänase jutusaate ilusat suve teile kõigile. Ja ja, ja Kataloonia.