Tere, ilusat keskhommikut, rahvateenrite jututund alustab, nagu ikka laupäeviti sel kellaajal tänasesteerivad rahvast nagu meil kombeks, kolm ajakirjanikku. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht. Sulev Vedler, Postimehe peatoimetaja. Vabandust selle väikse kõhkluse pärast, sest kõik asjad ei kinnistu mälus nii kiiresti ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. No Eestis oli nisugune pidune nädal ja oli lühikene töönädal. Vaba Meie kallis vabariik sai jälle aasta vanemaks. Aga mul on niisugune ettepanek, et me täna räägime küll eesti asjadest ja kus me neist ikka pääseme, aga alustame vast sealt, kus põle. Ja praegu põleb kindlasti Ukrainas, Ukraina on, on kõikide meie meie meelel ja keelel ja, ja ei ole üldse välistatud, et kui me oma saatega lõpule saame südapäeva paiku, siis siis on Ukraina sündmustes jälle mingisugused uued arengud toimunud. Eks jõudumööda hoia nendel ka saate ajal silma peal, aga igal juhul võrreldes eile õhtuga on on tulnud täiendavaid uudiseid. Ühesõnaga Ukrainas ei toimu ei rohkemat ega vähemat kui Venemaa sõjaline agressioon. Praegu siis küll Krimmi autonoomse piirkonna suhtes ja vastu. Aga kuhu Ukraina kriis edasi läheb, seda on praegu väga-väga raske ennustada. Tere, mina olen Sulev ja vaatan siit. Reuters siit, kus jookseb punane kiri, et Ukraina kaitseminister ütles, et Venemaa on äsja toonud täiendavalt 6000 sõdurit Ukrainasse. Et jah, et need sündmused nagu alla viitaski, on arenenud üsnagi kiirelt, et siin veel neljapäeval USA kõikvõimalikud luureallikad USA meedia vahendusel ja kõiki mõtlest analüüsikeskuste kaudu ju ütlesid, et et neil on selgelt nagu andmed, et Venemaa mingit sellist otsest sõjalist invasiooni Ukrainasse idee. Ja, ja päev hiljem sisuliselt oli see ju ju toimunud, et võib-olla peaks nagu need faktika üles lugema, mis tegelikult on siis viimase ööpäeva jooksul nagu toimunud, et et sisuliselt on, on Venemaa blokeerinud Ukraina Musta mere sadamad. FSB eriväed on Krimmis tegutsema asunud. Nad tegutsevad. Tunnustada tunnusteta sõjaväevormides ja tunnustada sõjaväevormides tegelased olid, hõivasid siis valitsushoone meediakanalid ja lennuväljad ehk sisuliselt blokeerisid Ukrainale õhust juurdepääsu. Sisuliselt on ka siseUkrainast juurdepääs blokeeritud, kuna maismaa ühendust Sisene Ukrainaga kontrollib Krimmi Bergut mis on siis tegelikult ametlikult küll laiali saadetud. Aga kes siis nendele need, need tegelased siis tegutsevad edasi? Isepäi ja Venemaa on hakanud nendele ka kodakondsust jagama. Ja sisuliselt võib öelda, et Krimm on nii-öelda suletud või kotis ära lõigatud ja Venemaa täieliku kontrolli all just et rida, kui küsimus on muidugi see, et, et mis on selle kõige nagu eesmärk ja mis nagu edasi saab, et võib-olla sellest tahaks nagu diskuteerima, et et minu minule tundub, et ma päris seda küll nüüd ei usu, et et Venemaa huvi oleks nüüd nii radikaalne mingist suurt otsest sõjategevust Ukrainas alustada. Et pigem pigem üritatakse Krimmis väga selgelt säilitada oma senine eripositsioon. Ma arvan ka, et vaatamata sellele, et Janukovitš andis Venemaa pinnal pressikonverentsi, on tegelikult kreml tema maha kandnud, sellele viitab ka see, et ju mingit Janukovitši või Putini kohtumisi tegelikult pole ju toimunud pärast seda vähemalt avalike, seda pole ka retoorikas kuskil kasutatud. Ja pigem käib praegu nagu Ukraina praegustele või tulevastele valitsejatele. Selge nagu musklinäitamine, mille eesmärk on siis näidata seda, et Ukraina peab jääma selgelt Venemaa mõjusfääri. Ja Krimm, kus on siis Venemaal siis ennekõike nagu selgelt nagu, nagu musta mere kontrollimisel sõjalised huvid? Noh, sellest võib tekkida mingi selline Transnistria laadne nagu piirkond, Transnistria on siis ka justkui formaalselt nagu Moldova koosseisus, aga sisuliselt kontrollib olukorda venelane. Nojah, ütleme formaalselt formaalselt võttes Transnistria Abhaasia Lõuna-Osseetia on just nagu iseseisvad, aga neid ei ole keegi tunnustanud peale peale Venemaa ja, ja tõenäoliselt siis krimi puhul kõik asjad viitavad sellele, et et käiku lasknud samasugune stsenaarium, kus Kohalikel teisiti mõtlevatel nii vähe või palju neid on. No tegelikult ega me, me, me teame küll nii öelda kõikvõimalike infoallikate järgi rahvusliku koosseisu, kus siis väidetavalt venelasi on 58 protsenti ja ülejäänud on siis kas ukrainlased või, või, või tatarlased. Aga ega me ju ei tea nende inimeste nii-öelda meelsust ja nende inimeste soove, et neid ei ole ju keegi mõõtnud ja veel vähem on neid mõõdetud nüüd viimaste kiievi sündmuste valguses, nii et põhimõtteliselt võib, võib öelda, et et Ukraina-meelsed on, on vähemuses ja, ja üha rohkem vähemusse jäävad sellepärast, et mida, mida hullemaks läheb olukord, mida, mida noh, ma ei, ma ei julge öelda verisemaks, kuigi ka Krimmis on olnud juba paar hukkunut, siis. Eks see, eks see nii-öelda neutraalsete inimeste arv kasvab, kes, kes lihtsalt ei ei taha sekkuda sellesse ja ja ei näita oma nägu siis tänavatel või, või linnaväljakutel, aga aga põhimõtteliselt hoiavad hästi madalad joont ja ja sellega võib öelda, et kogu see poolsaar tegelikult on, on Vene Föderatsiooni kontrolli all. Ma olen täitsa nõus sinuga, Janukovitš on, on löödud kaart, et iga Putiniga kohtumine iseenesest ju midagi muuda, aga Janukovitši märgiline ja jälgiline noh, Venemaa on, on lubanud andnud talle nii-öelda varjupaika lubanud tal oma miljardit või miljonit, paljud on kaasa kahmanud endaga kaasa võtta, on andnud talle mingi elamise ja ja nagu paistab ka Janukovitši on olemas mingisugune turva ja võimalus siis mööda Venemaad liikuda. Väidetavalt oli siis kõigepealt ühes Moskva-lähedases sanatooriumis, nüüd eile oli ta siis Rostobis tonni ääres, aga miks ta löödud kaart on, ma arvan, et sellepärast, et tema uuesti võimule upitamine Kiievis noh, on, on vist ülimalt lähedal? Jah, et, et isegi või noh, vene meedia suudab, näitab seda konflikti või mis seal üldse nagu toimus, on ju noh, väga väga nagu selgelt ühe poole pealt. No kasvõi seda, et et vene telekanaleid ei näidanud eriti seda, et millistes luksuslikes hoonetes elasid Janukovitš või, või siis peaprokurör. Küll aga on üks Vene väljaanne trükkis ära selle, et või näitas ära pilte, et kus elab näiteks Klitško teistpidi, kui kritsgoon selle elamise endale sõna otseses mõttes oma verega välja boksinud. Et teise verega. Aga aga noh, see see nagu väike detail, et aga, aga Ukrainas joon ja kõik need inimesed neid ju kaadreid näinud ennekõike siis nagu Kiievis, et inimesed teavad, et see, see on, see süsteem oli läbi ja lõhki küsimusi olnud sellest, et need Janukovitši oleks olnud ja Ukrainas ja niivõrd nagu nagu venemeelne, vaid pigem see, et see kogu see tema nagu valitsemine riik oli nagu korruptant, korruptsioonist nii läbi imbunud. Et see oli see, mis tegelikult ju inimestele ennekõike selle harja punaseks ajas. No ütleme, Krimm oli niigi venemeelne ja trimmis, on suur Venemaa sõjalaevastiku baas ja ja tal oli ka juriidiliselt autonoomia staatus, nii et ega, ega, ega selles mõttes, kui me vaatame nagu noh, mõni võib öelda, et noh, et mis siis nüüd nagu väga muutunud on, et noh, on on selles mõttes, et et varasemaid kokkuleppeid on, on rikutud. Jah, aga Krimm oli kunagi vene alal selles mõttes venelastel on juskui teatav õigustus, aga venelased on kõikvõimalike rahvusvaheliste lepingutega tunnustanud seda, et Krimm on Ukraina nagu osa, et jah, seda küll jah. Samamoodi me võime öelda, et rahvusvaheliste lepingutega tegelikult ei tohiks eraldusmärkideta sõdureid mingeid mingeid objekte hõivata, et nad on võrdsustatud terroristidega, et selle selle eest peaks nagu kohtu alla andma, aga reaalpoliitika on selline, et mitte keegi ei julge nende kallale minna, sellepärast et edasi läheks meeletuks verevalamiseks ja teadagi kumb pool kaotab. Jah, et siin ongi see, et et võib-olla Gruusiaga paralleel, aga, aga tõenäoliselt päris nagu siin on, paralleelid on tegelikult päris palju, kasvõi näiteks see, et, et Gruusia nagu sõjalise ründamisele eelnes ka ju tegelikult ju küberrünnak, et et eile ei oleks ju ka ka Krimmis sihuksed internet maha mobiililevi maha. Et näiteks meil on rahvusringhäälingu ajakirjanik Astrid Kannel ja meie operaator Moskva operaator Anton Aleksejev olid eile Kiievis ja, ja üritasid sõita siis lennukiga Simferopolis. Nende lennud tühistati. Nad üritavad täna minna õhtul sinnagi sind euroopalisse rongiga, noh samas seda. Nii-öelda Krimmi pääsu on viimastel andmetel selgelt ka igatpidi ka raudtee poolt nagu kontrollimas siis need endised kuti võitlejad, et mediaan, ainuke ühendus on läbiverekoppimaagitsuse, mis on ju väga-väga kuulus oma varasemate rolli poolest, aga ega me ei tea veel jah, eks me siis kuuleme vastu homme, aga kas loomingut kraine alati tekitab eestlastes küsimusi, et mis siis, kui midagi sarnast võiks juhtuda ka Eestis? Et näiteks Kirde-Eestis, kus on venekeelse elanikkonna osakaal, on väga suur, tekivad teatud rahutused ja ühel hetkel maabub seal Rühm Vene sõjaväelasi. Mis siis saab, et noh, seesama asi, et Pihkva dessantüksus ju ka ju osa neist ju piidi lennukitesse kopteritest seoses Ukraina sündmustega. Et see nagu näitab seda, et kui lähedal tegelikult meil meile see ju oht siinsamas on ju naaberriik on tegelenud ja ega need sõjalised õppused, mis nüüd ootamatult algasid, on ju ka sisuliselt ei, peaaegu et nagu meie piiri taga toimuvad, et noh, ma arvan, et selle nagu mõte kõik on nagu noh, kuidas et nagu Eestit nagu, või, või ütleme, siin nagu lähinaabreid nagu heidutada selles mõttes, et me noh, nagu väga nagu ei pruugiks suud väga, ei pruugiks uud, et seal nagu mingit otsest nagu, nagu tegevust, nagu ohtu meil ei ole, aga selles mõttes on sul nagu õigused. Iga riik peaks lähtuma oma julgeolekuohte planeerides. Kuigi võimalikku maast halvimast stsenaariumist mitte kõige võimalikkus, mast parimastena harjumist, et mul on nagu kohati, kui ma vaatan siin meil uudisteski just äsja kõne all olnud Kristiina Ojulandi väljaütlemisi kaitsekulutuste teemal võimud ei lase meil nagu see, see arusaam nihkub üha enam selles suunas ka poliitik paljude poliitikutele, et me ei peaks sellest kõige võimalikum hallima stsenaariumist, oma julgeoleku tagamist tabamisel nagu arvestama, vaid, vaid peaks, nagu pigem nagu lähtuma mingist positiivsest plaanist. Ütleme nii, et meil on üks pluss, et me oleme NATO liige, erinevalt Ukrainast. See on, see on see, millele Eesti loodab, et NATO aitab meid, me oleme ühe suure organisatsiooni liige, ei ma võin ka nendele asjadele palju palju mõelnud, et tõepoolest, et Ukraina ei ole NATO liige. Eesti on Ukraina, ei ole Euroopa liidu liige, Eesti on Eesti kuulub üldse väga paljudesse tõhusatesse, vähem tõhusatesse organisatsioonidesse. Aga kui kui majas tehakse kapitaalremonti, siis ma, ma, ma, ma väga, ma väga ei usu nendesse niisugustesse asjadesse. Muidugi Venemaa tähelepanu praegu praegu mujal ja ma pean tunnistama, et kui ma esimest korda siin mõni päev tagasi seoses nende Ukraina sündmustega ja eriti just Krimmi sündmustega kuulsin just kellelegi niisugust argliku võrdlust, et aga kuulge, Eesti Kirde-Eesti, eksole. Mul käis kerge kerge värin üle. Et no kas peab, kas peab kohe hakkama selliseid paralleele tõmbama, et hea küll, me, me ei ole keegi sinisilmsed ja meie Me mäletame kõike, mis on, mis on olnud ja liigagi hästi. Ei pea ju sel ajal olema elanud, et kõike seda olnud näha ja me oleme kuulnud oma oma vanematelt ja lugenud ajaloost. Et. Ma ma, ma siiski praegu arvan, et et tõsi, Eestis on ka juba peetud mingisuguseid kriisikohtumisi ja arutatud neid neid küsimusi kõige kõrgemal tasemel. Et alati on parem karta kui kahetseda, aga ma arvan siiski, et et venelased praegu on hõivatud Ukrainaga ja neil võivad olla palju kaugemale ulatuv omad eesmärgid, kui, kui nüüd see krimiasi ära ära vormistada. Huvitav on muidugi siin ei tea ju tegelikult, mis hakkab toimuma Ida-Ukrainas, mis hakkab toimuma nendes tööstuspiirkondades, kas see on nii-öelda ahelreaktsioon, niukene, lotokuubikute kukkumine või, või, või mis hakkab tulema, ei tea? Nojah, me võime mõelda, et kas Ukraina läheb, kaheksa, ei lähe, aga ma tahtsin tähelegi, kui pöörata olümpiamängudele. Gruusia sõda algas olümpiamängude ajal. Tavaliselt olümpiamängude tähelepanu, inimeste tähelepanu ongi mängudel ja siis on selle varjus hea igasugu operatsioone teha, et sellel aastal oli asi teistmoodi mängud olid-Venemaal. Ja, ja täiesti juhuslikult ma eeldan, et see küll on juhuslikult, hakkas action pihta siis pärast mängude lõppemist. Jah, aga mäletad, kui, kui tihti öeldi, et oodake, oodake, lased sotsimängud, saavad läbi ja vaatame siis, mis hakkab Ukrainas toimuma? Täpselt nii läkski. Võib jah, et võib-olla võiksime nagu rääkida selline, milline on olnud siis nagu rahvusvahelise üldsuse reaktsioon, et et eile siis ja siit mõne välisminister Lavrov ja USA välisminister John Kerry siis ka nagu telefonivestluse. Ja vestlus oli noh, nagu selline ettearvatud, et Lavrov ütles, et ei, et et need inimesed, kes seal on hõivanud need hooned ja nõnda edasi, et need on kohalikud elanikud, et ma ei tea sellest midagi ja ja et Venemaa tegutseb ainult Ukrainas selle lepingu alusel, mis nendel Ukrainaga Sevastoopoli asjas nagu sõlmitud, mis oli aastani 2042. Et ja, ja siis sellele järgnes ka siis Ameerika Ühendriikide presidendi Obama sõnavõtt, mis oli, noh. Ma ei tea, kas ma peaksin üldsõnajala. Garri Kasparov kasutas selle kohta ikka väga nagu karme sõnu, et kui sina ütled, et üldsõnaline, lame, siis tema tema hinnang oli märksa karmim selle kohta, et et ei ole nagu sellist noh, nagu otsest nagu rahvusvahelist selgelt nagu hukkamõistu, aga aga samas peaks küsima, et mida saaks teha USAd vabandused, et Ukraina tükeldamine ei jää vastuseta või noh, peast tsiteerida, et see oli põhimõtteliselt kogu tema selle ülesastumise sisu. Aga kas rahvusvaheline üldsus saaks noh, riigikogus midagi üldse teha? Rahvusvaheline üldsus saab teha, kui ta tahab teha. Ja ega üks üks positiivne moment muidugi sellel Ukraina ja nüüd just eriti Krimmi sündmuste puhul on, on ja see on see, et, et maskid on nagu maha rebitud ja, ja see on veel üks veel üks niisugune tõsine hoiatused sinna kontinendil on, on üks riik, kes, kes kasutab selliseid võtteid ja, ja kelle jaoks nagu riigipiirid ei ole, ei ole pühad? Ei, ma ei tea, mis, missuguste konteksti praegu peaksime asetama selle asjal meie sõlmitud piirilepingu aga, aga et, et nii-öelda kaasmaalaste huvide eest, mis, mis on küll puhas sõnakõlks, tegelikult kaitstakse oma strateegilisi sõjalisi huve, antud juhul Krimmis. Et kui me vaatasime seda videopilti, siis selgelt on tegu ju eri eriüksuse võitlejatega, kes siis need, need valitsushooned ja parlamendihoone seal Krimmis vallutasid, nii et et seal ei ole, ei ole kahtlustki, et see ei ole, et see nagu oleks mingisugune Ukraina enda sisemine värke. Et seal on juba ammu-ammu Vene Vene üksused kohal ja paigas ja ja neid tuuakse üha juurde, nii et sisuliselt jah, võrdub see sellega, et nagu, nagu sa, Sulev ütlesid, et et tulevad väed üle Narva jõe ootavad natukene ringi, keeravad siis ka otsa tagasi, nii nagu juhtus vene soomukite lahkumisega Sevastoopoli baasi territooriumilt. Pärast mitmeid hoiatusi, lihtsalt näidet, palju neid oli neid soomukeid kuus või kaheksa, aga, aga pöörasid tagasi lihtsalt. No see oli niisugune paras jõud. Pöörasid tagasi, aga mis siis, kui nad siia kohale, see on teinegi? No jah, ei no, aga nad ongi kohal selles mõttes, et, et nad ongi, tähendab, kui kui mundril või nendel vormidel eritunnuseid ei ole, siis on, on tegelikult ju selge, kellega, kellega tegu proteks, siis on ilmunud uus teade, nüüd siis Venemaa välisministeerium teatab, et ta on ülimalt mures arengute pärast Krimmis. Ja ja et mida saab teha, rahvusvaheline kogukond nagu öeldud, saab teha, kui ta tahab teha, aga ma kardan, et väga ei taha, et, et see küsimus tuleb ka ÜRO julgeolekunõukogus, nüüd siis Leedu juhtimisel võetakse üles, tuleb tõenäoliselt mingi resolutsioon, tuleb, noh, niisugune sõna, sõnavahtu palju, aga ega, ega reaalselt ütleme mingisuguseid meetmeid, noh, a la, ma ei tea, vene juhtide arvete külmutamist või reisipiirangud või või noh, nii nagu on, on peale pandud näiteks. Mida alustatud nii Janukovitši puhul või mis on peale pandud ka Valgevene juhtidele? No ei, ei usu praegu, jah. Noh, ja siis me võime mõelda ka nendele inimestele, kes armastavad Krimmis puhata. Kuidas tuleb selle aasta suvi Krimmis? See on päris huvitav küsimus. Et sealne majandus võib saada väga tugeva põntsu põsel. Jääbki verevalamiseks lapsele olukord hullemaks ja siis muidugi on veel ka näiteks ärimees Tõnis Palts, kes on investeerinud Krimmi tema projektidele sugugi hästi läinud, ta võib saada vastu pükse, aga võib ka vastupidi muuseas minna. Mõnikord on ju ka noh, nii-öelda kindla võimu kehtestamine tüllata kasuks. Praegu on seal kõik väga-väga segane. Nonii, eks me jälgime seda ja ja, ja need sündmused on murettekitavad igal juhul, aga, aga räägime siis nüüd natukene meie oma nii-öelda särgialusest ehk oma ihust rohkem oli ikkagi meil ju niisugune pidunädal mis tegelikult järgnevate päevade konteksti panduna kui ehk siis, kui kui tulid statistikaameti teatad ja kui riigikontrolli audit pensionisüsteemi kohta sai, sai teatavaks siis ja panna panna see, nagu nagu seoses presidendi kõne vabariigi aastapäeval, siis. Ka need, ka need protsessid on, on ikkagi vägagi murettekitavad meie rahva ja riigi nii-öelda jätkusuutlikkuse seisukohalt. Ma ei tea, mida sa tahad, et ma kommenteeriks kõigepealt presidendi kõne, minu meelest oli ma alati olen öelnud, et ükskõik kui hea ja kui sisukas kõne on ta siiski ainult kõne. Noh, presidendi kõne vabariigi aastapäeval on Eestis olnud ikkagi märgilise tähendusega alates hetkest, kui Lennart Meri neid pidama hakkas ja, ja mina olen neid kõnesid igal aastal lugenud, on minu meelest pidas Toomas Hendrik Ilves oma ametiaja ühe parima kõne vabariigi aastapäeval. Et ja miks ta minu jaoks oli parim, oli see, et et võib-olla varasematel aastatel ta, see, need kõne fookus on olnud nagu liialt nagu ette arvatud teemadel, et noh, sa nagu kõne kuulates näed, et näed, nüüd president arvestab sellele probleemile peaks, tähendab sellele siis nüüd ja kõne oli kõne oli sellisest igapäeva muredest natukene nagu kaugemale suunatud, tulevikku suunatud. Ja need põhiprobleemid, mille ta nagu välja tõi, olid minu meelest noh, mõnes osas võib mõne rõhuasetusega nagu vaielda. Aga minu meelest olid nagu väga õiged ja minul on selles mõttes presidendi kõne tänavu nagu väga meeldis just selle sellise noh, nagu tulevikupositsiooni tõttu, et et ehk siis noh, nagu, mis seal oli, et ta rääkis kõigepealt rääkis Eesti rahva tervisest Et et meil on väga palju Eesti ühiskonnas selliseid mõttetuid surmi, mis tuleb, tuleneb sellest, et tarvis alkoholi liiga palju või või, või elatakse ebatervisliku muus mõttes elu. Ja, ja selles kontekstis ta kutsus ka siis vaatama sellest, et Eesti ühiskond vananeb ja milliseid lahendusi nad oleks sellest johtuvalt nagu astuma. Et ja ma arvan millegi pärast, et presidendil oli ka teada selle riigikontrolli auditi nagu sisu, et et eks ta võib-olla selline nagu ka mõnes mõttes nagu sissejuhatus sellele, et. Ja statistikaameti seisukoht ka, et või statistika selle kohta, et aastal 2040 on meil üle 100000 inimese vähem ehk 10 protsenti vähem Eesti elanik. Et selles mõttes mul on mees, kui sa küsid sealt, kuidas kõne meeldis ja meeldis noh, sellel aastal oli asi natuke teistmoodi, kuna oli kaks, kaks kõnet, millele tähelepanu pöörati T4 peaministriga, Alošenkoxconnad ja aga sellel aastal seda peamistel kõnet oodati natukene rohkem kui tavaliselt, kuna peaminister teatas, et astub tagasi. Et selles suhtes on konkurents kõnede osa, seda tugevam. Nüüd mina mõtlesin samamoodi naga, Kurmet, et kõne oli tõesti hea, aga kui ma mõtlen inimese peale, kes siin tüüpiline kodanik, istud õhtul teleka ees katnud laua siis kuidas teemalise kõne mõjus, siis ma arvan, et see oli päris hirmutav kõne. Esiteks ta tõenäoliselt oli endale sinna mingi külma viina valanud, võtnud pitsi ja siis hakkas tema naine presidendi käes ja ma räägin presidendi sellele eelnevast presidendi kõnest. Noh, oli võimalused, naisel ähvatan kohe. Kuule, president rääkis sulle, et ei tohi ikka nii palju napsu võtta, teiseks oli teada, et kui, et tema töökoht võib tulevikus tundmatuseni muutuda ja ja noh, see, mida ta on õppinud, see ei pruugi enam kuhugi kallata. Kolmandaks ta teada seda, et et pensionile jäämise võimalused on suht ahtad. Et sellisest pidupäevast sai selline sünge, Ta kuulub, see sõltub muidugi kui vana see kõne kuulaja oli täpselt nii hea kahekümnendates või oli ta 20 sest väga paljud inimesed võib-olla ei kuulanud seda kõnet. Et kahekümnendates eluaastates inimesed ei ole just kõige suuremad poliitikahuvilised. Ja seda küll, aga ma mõtlesin just seda, et kahekümnendates ja kolmekümnendates inimeste mure võiks suurem olla. Võiks viiekümnendates on veel lootust saada nii-öelda pensile õigel ajal ja ja saada ka mingisuguse kopika taskusse, mis, millega noh, päris ära ei sure, aga aga 50.-te eluaastate Nendel inimestel on pigem nagu mure see, et kui sulle öeldakse, et sinu oskused ei pruugi enam tööturul sobida, siis tal tekib küsimus, kas ma jõuan veel ennast ümber õppida ja kui pensioniga jälle nihutatakse, eks see, siis mõned päevad hiljem tulevad välja raport, mis ütleb, et oioi, et mingi aja pärast võiks lausa isegi seal 70 aastani minna, siis tal tekib mure, mis minu nendest viimastest aastatest saab. Kas ma sobin? Kusjuures, ega mul ei ole mitte midagi halba öelda selle riigipea kõne kohta, vastupidi, kõne oli väga hea. Pööraski tähelepanu olulistele asjadele. Et kui peaminister oma kõnes ütles, näete, mida ma olen ära teinud ja luges ette mitmeid saavutusi, mis tõesti ongi, saavutas, et siis peaminister vaatas hoopis teisele poole, ta vaatas tulevikku. Tulevik ei ole nii helge. Peaminister vaatas minevikku ja president jah, vabanduste ja sellest tuli tuli välja. Peaministri kõne valdav toon oli see, et kõik on väga hästi. Et on ka üksikuid probleeme, kui kõik on põhimõtteliselt väga hästi. Kui sa vaatad oma ametiajale tagasi, oled üheksa aastat peaminister olnud. Kas sa siis ütledki, et seal on olnud üks suur hädaorg, aga ei olnudki väga hädaorg ja et mind nagu peaministri kõne puhul natuke. Natuke nagu häiris see, et ma lootsin, et Andrus Ansip on oma viimases sellises suures kõnes peaministrina vabam. Et räägib nagu inimene inimesega. Aga kui me jätame selle kõne alguse ja lõpu emotsionaalsemad kohad nagu välja, siis see kõnekeskus, mis oli nagu valdav, oli selline tavapärane Ansipi jutt statistika, statistika, statistika, et mina suudan natukene nagu inimlikumalt sellist retoorikat sellest kõnest, et et selles mõttes mul väike nagu pettumus sellest kõnest jäi. Minul küll ei olnud pettumust, et me võime öelda jah, et Ansip oli nii-öelda oma plaadi peale, aga samas jällegi, kui ma ostan oma lemmikbändiplaadis ma ootangi, et ta teeks sama muusika ootangi tema muusikat. Minu arvates ta ei olnud sugugi pettumust ja ma vaatasin üle sellise näitleja nagu nagu tarbija usaldusindeksi. Et Ansipi valitsuse ajal oli see kõige kõrgemal aga ühtlasi kahjuks kõige madalamal mingil hetkel. Et põhimõtteliselt ema ikkagi esimesed valitsemisaastad olid Eestis kõige õnnelikumad kogu taasiseseisvumise ajal. Selles mõttes noh tal oli väga-väga kirju valitsemisajast, see oli väga-väga põhjendatud, oli saavutatud mingisugune stabiilsus, mis oli tunduvalt kõrgem kui kui üheksakümnendatel ja meil olid suured eesmärgid mis olid täitunud. Me oleme teatavasti väga tubli niisugune projekti rahvas ja pingutame rihma, kui on raske või on mingisugune väga suure ülasee eesmärk olgu see siis liitumine mingisuguste organisatsioonidega või, või, või, või raha kasutuselevõtt või siis teisest küljest jälle nii-öelda kriisist kriisist üle ületulek ja püksirihma pingutamine. Me saime sellega suurepäraselt hakkama. Noh, see on jälle nii ja naa, et europidi tulema tegelikult Eestis chati valemiga kohe mitu-mitu aastat varem ka selliseid euromüntide kujundus oli valmis tehtud, aga, aga see kasutusele võtmine venis ja me mäletame ka, et kas siis ütles peaminister välja, et mida ta eelistab, ta helistab majanduskasvult jõukuse kasvu, sellele, et Eestis on neuroteine aeglane lihtsalt? Nojah, aga ütleme nüüd ikkagi värske rahvastikuprognoosi niisugune arvuline pool ja ja siis riigikontrolli audit pensionide kohta on ikka on ikka selge ohumärk. Et meil võib-olla hetkel meile tundub, et meil on kõik väga-väga hästi korras. Aga kui me, kui me vaatame seda nii-öelda prognoosi sihikute ka aastat 2040 ja mõtleme, et see on kõigest 25 aasta pärast. Ja kui me lahutame tänasest aastast 25 see on 80.-te lõpp, eks ole. Aga seal just nagu eile, et see 25 läheb väga kiiresti ja, ja kui me ka nagu reaalselt nendele numbritele otsa vaatama ja 125000 inimest elab Eestis 25 aasta pärast vähem kui praegu, ehk siis rohkem tunduvalt rohkem, kui on, on üks, üks Tartu linn ja pensioniealiste osatähtsus tõuseb hüppeliselt võib tegelikult öelda kogu aeg siis kõik see, kõik see on ikka niisugune noh, muret murettekitav, et minu jaoks kõige, kõige niisugune tõsisem osa Ilvese kõnest oli, oli ikkagi see, kui kui me vaatame tulevikku, et et meil on siis meil, noh, poliitikutel on, on käed just nagu seotud, me elame praegu ühest valimisest teiseni ja nihukeste strateegiliste pika sihikuga otsustada tegemine on, on äärmiselt raske, sest keegi keegi ei taha ju oma oma pead pakule panna ja ja, ja mingisuguste nii-öelda tulevikku suunatud asjade pärast valimistulemust ohtu seada. Et see on, see on kurb jah, ja need, need, need pagana valimised, need, need, need, et need on tõesti on nii palju ja, ja kuni seal ainult üks aasta jääb vahele, eks ole, ja siis on, siis tuleb jälle, siis tuleb jälle robinal aastas lausa kaks tükki. Nii et ei ole, ei ole meil niisugust noh, nagu nagu helgelt asja silmapiiril, et just just neid. Aga mis, mis küsimused veel kõik kõige tähtsamad on, eks ole. Et maa jääb tühjaks ja, ja penskarid vallutavad. Ma võin seda vabalt öelda ka üldse mitte halvustavalt, sest ma ise ise kuulun sellesse nii-öelda riskigruppi varsti. Et kurb, kurb, hästi-hästi kurb ja, ja küsimus ei ole ainult mitte ainult selles, kuidas nagu riik nüüd midagi välja mõtleb. Eks me ole ikka kõik need iseseisvusaastat ju elada, et minuealised ja 10 aastat nooremad ja 10 aastat võib-olla isegi vanemad unistanud vaikselt sellisest noh, Rootsi Rootsi pensionäri staatuses. Et lõpuks saabub see aeg, kus ma, kus ma ei kasvatan lapselapsi ja hoian neid ja, ja võin ma ei tea, nagu sa ise, Sulev kirjutasid fotoaparaat, et rinna peal minna, minna palmi alla ja ühesõnaga mängida Rootsi, meil oli veel seda aega ei tule Need aastad tagasi meile ju tegelikult nii nii riigi kui ka pankade poolt ju tegelikult sisendati, et see aeg tuleb sul. Et kui sa liikud Tiitud kogu kogumispensioniga, siis Sa pensionile minnes sinu elustandard isegi mitte ainult ei säiluvaid vait. See isegi kasvada, et sa saadki nagu minna kuskile palmi alla puhkama sellist Andrus Veerpalu oli tehtud mingis reklaam, vuntsid, vuntsid ja vananev hallid juuksed pandud ja kuskil lamamistoolis, et, et tegelikult tänaseks päevaks on, on näha seda, et meie meie pensionifondide tootlikkus on Nende rikaste riikide seas kõige madalam, aga haldust haldamistasud kõige suuremad. Ehk tegelikult nii nii pangad kui ka Eesti riik mingil hetkel saatsid ühiskonnale täiesti nagu sõnumi, mis tegelikkuses tõele vastavad. See sa mõtled siin reaaltootlust ehk siis seda, kus tavalisest tootlusest on, ma arvan, arvestatud inflatsioon, et Eestis inflatsioon jääbki veel pikaks ajaks suuremaks, muidu me siin järgi ei jõua, ülejäänud Euroopale. Ja selle tõttu need näitajad ongi väga kehvad teela, täiesti võrreldavad ülejäänud fondidega teistes riikides. Vehaga vaja ei, praegu ei ole vaja üldse. Visioon on, on kõigil meil olemas, küsimus on selles, millised, millised võtted ja mehhanismid peaksid nüüd meie, meie riigil olema nüüd kohe-kohe võtta, et need asjad keeraksid vähemalt tendentsina paremuselt. Ma olen lugenud ka seda riigikontrolli raportit, aga ma ei tea kõiki eeldusi, mis siin selle tegemisel on arvesse võetud ja olen mingeid majandusprognoose lugeda, seal on samuti, et ma tea, kõikide puhul eeldused. Siin on palju selliseid tegureid, mis võivad muutuda. Et üks küsimus on, et kuidas kasvab Eesti sisemajanduse kogutoodang olukorras, kus inimeste arv väheneb. Ehk ja teine asi, et kui ta ikkagi kasvab, siis peaks hakkama meelitama sisse ka välismaalasi siia elama tulema. Et kuidas see hakkab muutma tegelikult rahvaarvu. Nendel on sellised täiesti määramatud tegurid omaette esimehel on ka kliima muutumine, mis vaikselt läheb soojemaks. Eesti. Ärge vaikselt jah, ta läheb üsna vaikselt, aga vaadates seda talve, siis ta läheb ikka känguruhüpetega, aga talvel läksid ka teistpidi. Jah, aga need kõik on ikkagi mängivad rolli ja kui sa muutud jõukamaks maaks siis tseki tegi tõmbama, sa oled ligitõmbav vam ja sa võid muutuda ligitõmbavamaks ukrainlastele, näiteks kellel võib tekkida tahtmine kuhugi ära põgeneda oma maalt. Sa võid olla ligitõmbav Rumeenlastele pulgaarlastele. See muster on jällegi üks, sa oled ligitõmbav endast madalama elatustasemega riikidele, aga nii ta on ju tavaliselt vastupidine ei toimu seda liikumist. Erilist tungi Mongooliasse ei ole veel näinud. No ja mis see meile annab? Mis see meile annab, see annab meile elanikke. Ei no me võime ju kullamaailm on meist vaesemaid täis ja piss etnilised, religioossed, sotsiaalsed probleemid. Ta võib igasugu asju meile anda, sõltub, kes siia tulevad, eks. Ühe slaavlaste, aga me oleme harjunud, et tõenäoliselt Austraalia aborigeenide, ega oleks asi raskem. Täitsa selgelt teine kultuur, aga õigeusklikud on elanud meie kõrval aastasadu. Pronksiöö küll näitas, et näed, sellist täielikku mõistmist meil ei ole, aga aga reaalsus on see, et me oleme meie kõrval olnud ja ja me teame, missugused nad on. Et selles mõttes ei ole siis slaavlaste siia tulekesi midagi enneolematut, neid on toodud siia ka pärast seda toodi massiliselt. Toodi siia massiliselt ja täna me räägime. No võib-olla me ei räägi enam viiendast kolonnist, aga me räägime Ukraina mõne stsenaariumi kordumisest, võimalikust ja kõigest edasi, millest me ka saate alguses rääkisime, eks ole. Et see on, see on üks võimalus, et tuleb ja siis peab riik mingisuguse filtri ette panema, sest meil ei ole, me ei taha, et igaüks tuleb, eks ole, me tahame siia ikkagi oskus oskustega inimesi ja haritud ja korralikke inimesi. Seda küll, kellel on kustumatu janu kohe ära õppida, eesti keel. Ja, ja kes võtavad siin võib-olla Eesti naise ja, või eesti mehe ja ja assimileeruvad, nii enneolematu turbokiirusega. Sellist seda ei tule, eks ole. Tähendab, tulevad, tuleb mingisugune mingisugune kontingent tõenäoliselt, kes, kes oluliselt meie meie rahvaarvu ei kasvata. Seda, et meie etniline kirevus läheb, Läheb veel veel kirevamaks ja, ja see on, see on selge, eks, eks nad ikka tuleb ja tuleb ka poliitpagulasi ja tuleb majanduspõgenikke ja kõike tuleb vastavalt sellele loomulikult ma loodan, kui palju Eesti on võimeline vastu võtma nii et probleemide üle üle pea ei kasva. Noh, praegune seis, et Eesti on ikkagi siin ei ole praktiliselt pagulasi või põgenikke veel ei ole, nad on ikka väga-väga. Sulev on väga-väga suur nagu surve Eesti suunal ja ka paljude teiste riikide suunal Euroopa liidus selleks olemas, et et on väga palju tulnud sõjapõgenike osas Euroopa riikidesse, Itaaliasse, Kreekasse, Hispaaniasse, ja need riigid on tõsises hädas selle hulkade hakkamasaamisel ja need riigid on hakanud Euroopa liidu sees nagu survet avaldama, et need põgenikud jagataks siis mingi kvoodi alusel ühtlaselt laiali ka teiste riikide vahel. Eestil on siiamaani olnud selles osas selline trump tagataskus see, et öeldakse, et, aga meil ongi ju väga suur ju nii-öelda teiste teiste hulk siin ühiskonna sõja Eestiga, aga samal ajal kui me ise räägime, et see nii-öelda integratsiooni probleem, integratsioon on, meil läheb hästi ja see probleem on väiksem, siis trump senine trump on nagu tublisti laienenud. Ja me võime ühel päeval olla silmitsi selle eest, kus kus meil tuleb vastu võtta mingeid põgenikke siia ja ja vaat siis me alles näeme, et kuidas, kuidas Eesti ühiskond reageerib sellele. Jah, statistika järgi olemegi number kaks riiki Euroopas, kui vaadata neid inimesi, kes on sündinud väljaspool siis Eestit või noh, ütleme väljaspool oma kodumaad. Jah, aga kus siis ikkagi need tulevased pensionärid tulevad? Eestis on täna 412000 pensionäri ja küsimus ei ole ainult pensioniiirlased lähevad pensionile keskmiselt 59 aastaselt. Arvan, et küsimus täisjõus inimesed, sotsiaalmaks jaguneb siis 30 kolmeprotsendine 13 ja 20 protsenti siis ravikindlustuse ja pensionikassa vahel. Et tegelikult on ju ka see ravikindlustuse pool üha suurema surve all, et inimesed elavad üha kauem ja meditsiinitehnika, mis on aga kallis, üha enam areneb inimeste ootused, saada kvaliteetset arstiabi, just neid nii-öelda need kvaliteetsele tehnilisi vahendeid ja nõnda edasi ka samamoodi kasvab, et see on nagu üldse nagu kogu meie sellisele sotsiaalsfäärile väga-väga suur nagu väljakutse. Ja, ja ma mäletan, alles mõni aasta tagasi räägiti, et hoiatati, et, et kohe-kohe pensionikassa hakkab jõudma miinusesse. No nüüd on ta juba tugevas miinuses pealt 300 miljoni pea 350 miljonit eurot eurot miinuses. Siis ongi see, et tegelikult võiks ju nagu, et teil on nagu teema pile üledakse näiteks. Näiteks kas muutuks, et nagu Siim Kallas kes peaks tulema siia Eesti põlve uueks looma, näiteks avaldaks arvamust, et mis tema nagu näeb selle lahendusena et ta räägitakse, nagu ta ise räägib sellest, et ta tuleb siia peaministriks, mitte Reformierakonna uueks esimeseks peaministriks tuleb, on ju. Et aga siis, mis on tema visioon sellest, millest ma tahaks nagu seda teada. Et mind ei huvita sellised poliittehnoloogilised trikid, et kuidas seal on, et sellest ma tahaks kallast nagu kõnelemas kuulda? Paraku siiamaani pole kuulda, no eks me jõuame veel küsida tema käest ja, ja nii-öelda uuenenud Eesti põlve uute liidrite käest, et et mis siis, mis siis ikkagi selles vallas, nagu ette hakatakse võtma, täna on sellel erakonnal mida sa ei nimetanud, aga mida sa mõtlesid ja homme selles mõttes soolised päevad, et nad peavad jälle oma nii-öelda üritusi volikogu ja üldkogu ja ja seal siis saab kinnituse Europarlamendi. Kandidaatide nimekiri Reformierakonna poolt milles ei ole midagi üllatavat, küllatasele aktsepti seal saab, need nimed on teada. Kaja Kallas esinumber ja, ja välisminister Paet, teine number ja aga, aga sellel kõigel ei ole praegu nagu suuremat tähtsust. Et see tänane poliitiline päev ja mis hakkab ikkagi saama nüüd ka pärast europarlamendi valimisi ja see, see on nüüd nagu oluline meie jaoks noh, enne europarlamendi valimisi on noh, üks asi nagu paistab olevat enam-vähem kindel, et et nii nagu ka peaminister Ansip eile vikerraadios ütles, et et on väga kindel, et uus valitsus peab olema see, et kus kandev roll saab olema Reformierakonnale, et ainus ainus variant, et see nagu riigikogus esindatud jõudude numbrilist koosseisu vaadates oleks see, et Keskerakond, IRL ja, ja sotsiaaldemokraadid teeksid koalitsiooni Reformierakonna vastu mille teostamine on ikkagi ülimalt ebatõenäoline, kui mitte öelda ausalt välja nullilähedane. No minu meelest IRL-i pealik Reinsalu teatas viimasel üldkogul, et Keskerakonna IRL koostööd ei tee, just see välistab ju IRL-il on ainus võimalus Reformierakonnaga. Ja see tähendab seda, et reformierakonnal on parlamendierakondadest selgelt suurim esindatus. Ehk mistahes koalitsioon nende tekib, peavad nemad osalesid olema ja kuna nad on suurim esindatus sisemine ökoloogina, et nemad saavad peaministriga. Et selles mõttes noh jah, et me võime siin rääkida. Et kas Ansipi Kallase vangerdus meenutab Putini-Medvedjevi vangerdusi, aga noh, numbrid on sellised. Järgmine peaminister tuleb Refoni, mida ta meeldis. Mul ei tule ette, kas president on praegu selles suhtes mingit seisukohta? On teinud avalduse, vist oli umbes nädala jagu päevalt tagasi, et see avaldus oli, selles võis lugeda välja teatavat ärritust sellest avaldusest. Et, et just, et noh, Eestis on niimoodi, et president peab esitama peaministrikandidaadi aga tegema ühelegi selle ettepaneku valitsuse moodustamiseks, aga see Reformierakonna senine retoorika oli, oli selline, mis, mis justkui nagu presidendi sealt välistas, välistas. Aga see retoorika on nüüd, ütleme pärast vabariigi aastapäeva. Nagu muutunud. Et kui vaadata Reformierakonna juhtivpoliitikute väljaütlemisi, siis ikkagi räägitakse nüüd juba sellest, et president peab esitama ja nõnda edasi. Aga aga teatav ärritatud sellest presidendi ühest väikesest avaldusest nagu võis välja lugeda ja põhjusega võib-olla oli ka meedia roll siiski olemas, et meedia on seda väga palju majandanud, seda sõnumit, et Reformierakond tahab Kallase peaministriks, et Kallas on ikka rääkinud kogu aeg, et peaministrikandidaat, võimalik peaministrikandidaat vähemalt tema avaldused on sellised, no ja kui seal tekkis ka mingisugune niisugune iluviga, et president tundis, et ta on just nagu kõrvale jäetud, ta ei olegi nagu riigipea kuigi tema käes on ju see tõesti see, see ettepaneku tegemise õigus ja ainuõigused, ta teeb ettepaneku kellelegi siis valitsus kokku panna, aga, aga mis see siis oleks pidanud välja nägema, et aga ma arvan, et tõenäoliselt president ilmselt ikkagi teadis seda kõike, Nutika teadis seda. Aga ega teistpidi me ka ei kujutanud seda ette. Et huvitav on ka vaadata seda, et kuidas teised erakonnad käituvad et IRL Natuke närvis kus neid võetakse ja kas? On tulemas ka mingeid vangerdused valitsuse sees, et kas, kas. Kõik ministrid jätkavad või jagatakse ka mingeid ministri portfelli ümber. Ja mõneti kummaline on see, et Reformierakond on väga odavalt osavalt suutnud vabandust, ma ei tahtnud odavalt öelda, et osavalt suutnud tekitada selliseid tunde, et, et kõik probleemid, mis sellel valitsusel on olnud tulenenud Juhan Partsist. Et justkui poleks olnud agdad, justkui poleks olnud meikari skandaali, justkui poleks olnud sirbi skandaali, et kõik probleemid, mis on sellel valitsusel olnud seotud Juhan Partsi isikuga väga osavalt suutnud selle sõnumi meediasse finantseerida ja, ja, ja väga tublisti on meid selles toetama asunud sotsiaaldemokraadid, kes telliseraja teeleliku käitumisega pakuvad väga selgelt nagu iseennast välja. Aga ma tahan siin vahele segada. Nii. Mõtleme nüüd sedapidi, et nendel on kõikidel, kel mingit tulemus olemas olnud, et ACTA eest vastutas meil justiitsminister ja välisminister, välisminister tahab minna Brüsselisse ära. Justiitsminister astus tagasi. Rein Lang. Michal astus tagasi. Rein Langi skandaal lõppes sellega, et Rein Lang astus tagasi. Meikari skandaal lõppes sellega, et eelnimetatud justiitsminister astus tagasi. Neid ei ole enam valitsuses ja seal olid probleemid, aga need on selles mõttes lahendatud. Juhan Parts jätkuvalt omavalitsuses. Ma arvan, et probleemid ei ole lahendatud, et vähemalt nende vastutus, nende vastutajad on sealt nii-öelda kõrvale, sest noh, nagu me lähme siis Kristen Michal on väga jõuliselt tagasi tulemas Reformierakonna nii-öelda avaliku eestkõnelejaks, et ja taas nii-öelda eesliini võitleja, et küllap näeme teda võib-olla järgmistel kohalikel valimistel lausa Tallinna linnapea kandidaadina, aga mine sa tehased? Jaa, no igal juhul tema avaldus viimases kahekõne saates oli lausa jesuiitlikult Teie ajakirjanikud, olete küllalt käinud meie Meie erakonna peakontoris, kas te olete näinud seal mingisuguseid kilekotte sularahaga? Jah, no aga mulle ikkagi tundub, tähendab, on nüüd IRL-il põhjust vähem närviline või mitte, aga mulle tundub, et mingisugune valitsusremont ikkagi tuleb. Ütleme nii, et ma tahan öelda, mis partsu probleem siis parts on lihtsalt hästi aktiivne inimene ja ta julgeb vastu öelda, just see ongi, see ongi niinimetatud probleem, just me oleme nõus, et, et kui me vaatame tegelikult IRL-i ministrid, siis keda me nagu tegutsemas näeme, et meeldivad nende teod alati või mitte, on on ju kaks ministrit, need on Juhan Parts ja Jaak Aaviksoo. Mida me teame põllumajandusministri tegemistest? Haldusreform toob alati Valmar Kiisleri, Silmet aga, aga nagu edasi liigub ja nõnda edasi, et, et noh, selles mõttes tegu on justkui kõige tõhusamat ministritega ja, ja ja noh, selles mõttes Mõnes mõttes see kummaline ka mõnes mõttes väga loogiline, et nemad on kõige suurema nagu kriitika alla sattunud, äkki ehkki Ansip on väga selgelt nagu Aaviksoo, nagu, nagu toetanud. Nojah, aga on ka, on ka olulised valdkonnad, eks ole. Üks on, kus on käimas haridusreform ja käib üle kivide-kändude majandusest, ei maksa rääkidagi. See ongi tähtis. Ja mis sa tahad sellelt põllumajandusministrilt nagu kuulda, tegelikult toimetan riigipiirilepingu vastu kõige suurem mure, kas ta on siin sotsiaalvaldkonda, Taavi Rõivase valdkond, siin rääkisime pensionitest, rekkisimest, haiglatest, see on kõige suurem valdkond, aga tema tema pealt nagu tuli täiesti ära leiust. Et see nii-öelda võitlus peetakse IRL-i õue peal praegusel hetkel. Ja probleemid oleksid just IRL-i õue peal ja see nagu väga strateegiliselt hästi tehtud reformi poolt kõigil neil, kelle iganes poolt, aga mina nagu natukene vaata nüüd nagu sotside käitumist, eriti nagu Sven Mikseri väljaütlemisi nii leheveergudel kui ka foorumi saates ja minule selline Pugejalikus Reformierakonna ees nagu väga nagu ei meeldi, et et veel pool aastat või mis pool aastat mõned kuud tagasi oli nagu sotside retoorikas jutt, et kõige kurja juur on Eestis Reformierakond, Andrus Ansip, aga aga nüüd, kus terendab endale võimalus, võib olla ja võimule pääseda? On see kõik see jutt nagu unustatud ja, ja räägitakse ainult sellest, et kuidas reformierakonna mainele mõjub halvasti. IRL idapartnerlus. Mis jutt see on, et see nagu selgelt see, et võtke, võtke, võtke mind. Jah, aga ajafaktor on tähtis ega ei saa üle ega ümber jälle see on seesama asi, mida me ennegi rääkisime, et ega mõistliku poliitika tegemise aeg ei ole praegu. Et aasta pärast on valimised ja, ja enda pildile sokutamine opositsioonist välja, see on, see on ju tähtis, mis, mis seal, mis seal rääkida, teises küljest jällegi mis see poliitika ülesanne on, tema, tema peab tahtma valitseda. Tema eesmärk peaks olema, valitsuses olla ei saa, muidu ma ju teda ei vali. Mõnikord jah, me nagu oma juttudes heidame ette, et poliitikud mängivad ennast auti mõningate oma tegude või väljenditega. Et seda nad teevadki, jah, sest et paraku ei ole see professionaalsus võib-olla veel nii, nii, aga, aga, aga ma arvan, et kuna, kui mõnikord professionaalsust on nagu vähevõitu, siis seda, seda rohkem ausust jälle. Ehk ehk rohkem mängivad nii-öelda ideoloogilised faktorid ja inimlikud, niisugused läbisaamised asjad, eks ole. Noh, nii nii on lihtsalt noh, Ansip, et Savisaar, me ei kujutaks enam ühes paadis ühe pildi peal või kätte andmas, aga, aga Kallast jällegi kujutame nii, et need asjad, asjad muutuvadki. Ja mis seal, mis seal siis ikka teha jah, mõnes mõttes ongi selles mõttes, mina arvan, et ei, ei need reformega IRL lähe lahku ka siis seal Kallas tuleb neid peaministriks. Vaided jätkavat jätkavad koos ja kui tulevad mingid muutused valitsuses partnerite vahel või, või täitsa uus koalitsioonid sisse pärast järgmisi ongi see, et eile räägitakse ühte juttu täna teiste, homme kolmandat, et kindlasti väga paljusid tublisid ja tarku inimesi hoiakese nagu poliitikast eemal või ütleme, aktiivsest tegevpoliitikast ka sinna midagi midagi teha ei ole, see ongi niisugune niisugune valdkond, aga nii meie jutud on siis siinkohal nüüd räägitud, sest et kell on juba sealmaal. Urmet Kook, Sulev Vedler Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas aitäh kuulamast ja üle hulga aja väljas päike ja, ja tõeline kevad, nii et ilusat nädalavahetust ja nautige kaunist ilma.