Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Lugupeetud kuulajad täna kunstiministeeriumis, nüansi Nakamura idee, riiul ja Kadi Estland peregaadi. Tere. Tahtsin kõigepealt sissejuhatuseks küsida, et essa räägiksid natuke oma varasematest tegemistest ja kuidas sa jõudsid idee riiulini. Et võtame ette musta minevikku Et võib-olla ma räägin kõigepealt, kuidas ma jõudsin, ideede riiulm ta üle pika mo, Tartus esinesin kunstifestivalil Prada Pravda. Siis ma kolm päeva ehitasin seal installatsioon ja kui ma vaatasin seda kunstidiskussiooni, siis mulle tundus kuidagi selline isoleeritud, nagu me istume siin boksis ja mõtlesin, et kui ma tahan edaspidi kunsti praktikatega jätkata, et siis ma tahaksin sellist avatumat ruumi. Et kui mul oleks võimalik kutsuda neid inimesi, keda ma tavaliselt võib-olla ei kohtu kunstipraktikat tehes või, või ka tööl. Ja siis jalutades koplis täiesti juhuslikult mitu aastat vaatasin, et üks ruum on müügis ja siis disuuesti täiesti juhuslikult märkasin et see on välja rentida suht soodsalt ja tegime hästi impulss siis otsuse ja nüüd seal niimoodi järk-järgult läinud. Aga mõnes mõttes see muidugi on seotud sellega, et ma vahepeal väga aktiivselt kunstipraktikaga tegelenud ja tagasi tulles mulle tundus kuidagi, et et tahaksin midagi teisiti teha enda jaoks mitte oodata seal reas jälle, millal kuraatorid pöörduvad mu poole. Et kas ma tahaksin näitusel osaleda või võta ennast näituse projektidega kuhugi teiste sappa. Et loomulikult ma ei väida, et ma nüüd oleksin kuidagi kunstimaailmast eemal, et enamik publikut, kellele ma olen väga tänulik, sõidab tasuta ühistranspordiga Koplisse üritustele ja aga et ikkagi päris selline, ütleme, väljakutse on kunstnikuna võib-olla vahest istuda kohtuda erineva publikuga, ka nendega, kes tulevad juhuslikud sisse, keda veel praegu võib-olla liiga palju ei ole, aga võib-olla tuleb juurde. Aga see nimi, nantsi, Nakamura kust see tulnud on ja kui ma mõtlen selle peale, et sa teed seda koplisse, on üsna kaugel, Kopli 83 on see aadress. Et siin ikka peab päris tükk aega sõitma kesklinnast edasi ja nimel on tasuta ühistransport ja kunstipraktikad ääremaadel saavad võimalikuks tänu sellele, jah, aga just et miks sellises kohas selline nimi ja ja veel mitte galerii, vaid ideede riiul. Jah, et selle nimega on küll seotud üks lugu, aga selles mõttes mitte mõni konkreetne persoon, keda ma teaksin. Ja mõnes mõttes muidugi ongi see seotud ka samamoodi selle tartu näitusega, et kui ma selle ruumi impulsiivselt üürisin, siis mul seal oli mul üks installatsioon jälle, kus seisis luugi ära Selveri mütsiga ja siis ribikardinad, tal olid odav laenufirmade lepingud. Ja kuna selle akna Klepekad olid alles siis mõlemas keeles, nii eesti kui vene keeles, kohe kleepisin need sinna, aga tal on ka teine tähendus. Paljud ongi mulle öelnud, et me guugeldasin, kestsenantsin haka mure on. Et ega ma olen isegi vaadanud või 80 90 nime, võib-olla. Aga et kui ma ütleb Nandsina, kuulasime, enam-vähem, võime välja mõelda, kes ta on, et ta on ilmselt 80.-te kuskil Beverly Hillsis. Ikka tüdruk, eks ole, mis Eestis ma arvan. Bliss, kui ma paneksin eesti või vene nime, siis me võiksime välja mõelda, mis aastal see inimene on sündinud, kas ta on eestlane või venelane või kui me tahame kedagi palgata näiteks C5, siis me siis me ilmselt saame selle järgi mõelda välja selle inimese loo. Ja siis mulle tunduski, et võib olla Bliss selline, ütleme, kosmopoliitsed, Ahatovi jälle töötaks hästi, et see sisu võib-olla ei ole päris see, et kuna need ruumid on endiselt juuksuri, massaažisalongi ruumid, siis paljud inimesed on arvanud, et see tegevus seal jätkub, aga mul siis mõtlema, et võib-olla me teeme mingit muud massaaži. Kahjuks massaažid. Aga see sõna ideede riiule, kas see märgib eelkõige sinu jaoks seda, et sa tahad just eemale pääseda selles kunstimaailma etteantud formaatidest, et meil on galeriinäitus, meil on valge kuu. No mul ka nüüd tuleb valge, kui ma annan tapeedi maha, mulle tundus, et kohalik rahvas võib-olla rohkem näeks seda sellise kunsti näitamise kohana ka. Aga ideedel ei olnud minu jaoks esmaselt kohustus. Et see, et kui ma seal juba nädal aega midagi ei toimu, siis ma mõtlesin, et inimesed mõtlevad, et näed, ideed said otsa. Ja kui ma kleebin igasuguseid ürituste silte bussipeatustesse, siis tihti see on selline hea algus inimestega rääkimiseks. Tavaliselt nad küsivad, et kas teil ikka ideid jätkub, mida te tahate teha. Et selles mõttes ta eelkõige minu jaoks kohustus kogu aeg olla aktiivselt vormis mõelda, et mida me saaksime teha teisiti või kas me oleme seda teist ja kolmandat asja proovinud? Jah, aga noh, mõnes mõttes selles installatsioonid seal tookord oli tal ilmselt rohkem selline tähendus selles ühiskonnas, kus me Eestis elame, et kellel on võimalik oma ideid realiseerida, kelle ideed jäävad puhtalt selle taha, et meil ei ole kas majanduslikud hariduslikud võimalik oma ideid realiseerida, et ma arvan, et seda me ka võib-olla kunstnik ei tohiks unustada. Ja, ja selles mõttes see keskkond nagu natuke märgistab seda ka, et ma olen, olen ise ka rääkisin sirbis, mõtlesin, et mulle tundub, et kunst ikkagi koplis kunstisaal või, või erinevat diskussiooni üldse, et inimesed tulevad kokku ja räägivad, et tundub selline priviligeeritud positsioon, et palju aukartustkohustus tundlikumalt, et sulle tundub, et sa pead suhtuma sellesse ümbrusesse, kellele sa teed, võib-olla, aga võib-olla harjume ära ja. Aga mis teemade ring on olnud praegu, mis, mis seal ideede riiulis on olnud, et üks on ilmselt kindlasti tarbija kriitiline ühiskonnakriitilised meeleolud. Ja, ja ikkagi feministlik ja inimõigustega seotud temaatika ka, et kohe, kui ma selle ruumi võtsin, siis oli enne valimisi nädal aega ja siis see oli hea ja algus alustada kohe, et see on see aeg, kus poliitikud meeleldi tulevad igale poole kohale, et ja ega sa ei näe ka Tallinnas väga palju ei ole ju tegelikult kohti selliseid, kuhu väljapool telestuudioid siis teles ära, et kus see on võib-olla ainult 10 inimest publikust. Loomulikult televisioon on see, mis võtab kõik, sest sul on meeletult vaatajaid, aga ilmselt raadiokuulajaid, aga sellist diskussiooni, kus sul istuks võib-olla 10 20 inimest ja kes tõesti saaks ka rääkida asjadest, esitada küsimusi, et võib-olla neid kohti ei ole väga palju. Ja siis mäe Kohav kiirelt reageerisime ja tegimegi esimese vestlusringi ja kutsusime sinna siis kõikide parteide naiskandidaadid võimalikult ülevalt poolt. Ja seltskond oli esinduslik, oli päris huvitav ka ma ei tea, kui palju positiivseid stsenaariume sealt lõpuks ellu läks, aga ma arvan, et iseenesest alguseks, et üldse sellised üritused toimuvad, et ma pean ütlema, et hoolimata sellest, et ma kleepisin pool linnaosa täis ja paljud inimesed lubasid tulla ikkagi vist ainult paari, et ülejäänud seltskond sõitis, ütleme, linnast väga palju olnud, aga võib-olla see oli ka keeles kinni natukene, et uuest aastast meil on see plaan, et me püüame ikkagi teha tõlkimisega ka. Et väga palju inimesi, kellega keeleprobleemi ei ole. Aga sellistel avalikel üritustel mulle tundub, et inimesed ikkagi pelgavad sellist traditsiooni ka ei ole Ta tulla ja võib-olla küsida. Aga et siis me ühesõnaga alustasime alguses poliitikutega ja siis käis zoovolinik Mari-Liis Sepper rääkimusega tema puhul ma võin öelda, et oli võib-olla mitte võib-olla vaid päris kindlasti hoopis teistmoodi publik, et nad olid juba ette ennast valmistunud ja inimestel olid täiesti konkreetsed teemad ja probleemid, mis nad tahtsid küsida, ma arvan, et see oli väga tore kohtumine ka. Aga siit tuleb ka küsimus, et kellele sa seda teed, et kui palju sa ja üritavad teha seda nii-öelda päriselt sellele ümbruskonnale, päriselt, sellele kogukonnale, sest sellistel projektidel mul on tunne, Eestis ei ole nendel väga pikka traditsiooni tegelikult kunstnikud läheksid kuhugi mujale kui galeriid, sest et see kogu see süsteem on täpselt seina, sa vaevu jõuad galeriis teha näitused ja sul ei ole nagu jaksu laieneda põhimõtteliselt. Aga mul on tunne, et see Nancy Nakamura ideede riiulit, Ta on täitnud ühe sellise nagu unistuse või isegi augu, et me alati tahame rohkem, eks ole, me tahame välja, me tahame neid päris inimesi, tegeliku elu ja nii edasi ja kõik need kohutavad sõnad et mul on tunne, et siin just seda nüüd hästi lihtne seda projekti kilbile tõsta, et vot nüüd me oleme seal kopp, Bliss, kus me tavaliselt ei käi, eks ole, ja nii edasi, nii edasi. Ja vot nüüd just kunstnik läks, kes on palju huvitavam tegelane kui näiteks ma ei tea, sotsiaaltöötaja lihtsalt poliitikuid ja nii edasi, et see on palju ambivalents positsioon. Aga et kuidas sa ise ennast näed, kuhu sa paigutad, kellele sa teed, seda? Jah, ma peangi ütlema, et need tekstid, mis ma alguses kirjutasin, olen ka rääkinud, et ma olen ikka palju ennast tagasi tõmmanud ja aru saanud, et ümbruskonda, et see kõik toimub nagu hästi järk-järgult ja ta toimub ikkagi tõesti suust suhu ka. Ta päris suur julgus on ilmselt inimestel, kuigi galerii ees on trolli ratas inimesed ikkagi väga harva astuvad sisse, aga järjest järjest rohkem astub inimesi sisse siis, kui keegi on mõelnud ja eriti rääkinud sellest, millised tööd olid väljas või mis koht see on, sest ta tavaliselt juba kui keegi sisse astub, siis ta jääb kauemaks, see on selle võib-olla kohaga natukene omapära. Et kesklinnas seal on võib-olla järgmine galerii juba, kuhu sa saad astuda sisse ka. Et ta sellist kadestamisväärset positsiooni meil ei ole nagu Tartus näiteks nooruse galerii, et inimesed enne bussile minekut veel viis minutit, ma vaatan ära selle pildi ja siis järgmine kord ma vaatan ära võib-olla järgmise pildi, võib-olla see tekib veel, ma ei tea. Aga viimane nädal, siis kui me hakkasime remonti tegema, on olnud päris selline lootustäratav, et paljud inimesed on tulnud ja juba panite kinni või kus see töö juuksepikendused on, et mu sõber ütles, et et siin on selline töö. Et näeb, aga muidugi erinevate ürituste puhul ongi ilmselt erinev sihtgrupp ka, et sinna sa ei saa, et kui, et kas me arutame teemat näiteks naise raha poliitiliselt mõnda fokusseeritum teemat, siis see on ka kindlasti teistmoodi kui kunstide Nemad. Aga ma mõtlen ka selle peale, et eks ma püüan inimestega rääkida paratamatut ikkagi elab seal väga palju vene inimesi, kes elab hoopis teises inforuumis ka. Et selles mõttes on see tegelikult ju olnud kogu see projekt ainult kaks kuud ja, ja me oleme juba rohkem vastu pidanud kui Kaur Kenderi sirbi. Ja me oleme juba õnnes. Mõõdikud on juba ületatud, aga ma tahtsin küsida selle kunsti kohta, et seal on toimunud ka kaks näitust, ükson, kihvide näitus ja teine ruumi loomine. Seda ruumi loomise näitust olles näinud, üks küsimus, mis mul tekkis, selle kohta on just see, et jällegi kui sa lähed inimeste hulka, kes ei ole väga palju, võib-olla kaasaegse kunstiga eksperimentaalse maa osaga kokku puutunud, et vahel mul on tunne, kas sellistes kohtades ei peaks näitama kõige paremas mõttes ilusaid pilte ja siis küsima sinna juurde, miks sa tahad neid vaadat sealselt näiteks või ma ei tea mida iganes ma ei ütle, seda, vaatajat tuleb alahinnata, aga vahel mul tekib lihtsalt tunne, et sellised väga progressiivse kunstipraktikat, et see hüppe selle vahel, mida näidatakse inimestele, on liiga suur ja et pigem tekib tunne, kas ta teeb nalja meie üle, kes mind mõnitatakse siin praegu, et mulle pannakse välja ehitusjääkidest installatsioon, mis asi see on? Ja nagu üks naine, ütles-Etu toosnik, Tšüütit eakas kunstnik naljatab ja et mul endal ka tegelikult noh, mõnes mõttes taimsest riskist aru ka, et ega ma, aga ma lükkasin selle isegi ümber, et see näitas, tegelikult muutus ka selle avamise ja, ja siis selle lõppaja jooksul ja ilmselt publik andis ka seal oma panuse. Aga ma võin öelda, et mõned tööd olid küll tõelised kommunikatiivset ja üldse ei olnud mitte mingisugust probleemi algusest ja no võib-olla natuke oli tegemist ka tõesti provokatsioonina, et ma ei ole tegelikult ju installatsioonikunstnik või vähemalt siiamaani ei ole teinud. Aga kui ma mõtlesin, et mis võiks olla minu võimalused üldse tabada seda, et saade nagu rohkem inimestele lähemale ja ka ise nagu võib-olla harjutada kas või vene keeles rääkimist, mis esialgu on ka täiesti väljakutse, ütleme niimoodi. Et siis võib-olla sellist abstraksemaks joont ja brokatiivsemat asju, et see tekitab kohe kommunikatsiooni inimeste vahel. Aga nüüd me järgmise teemapiltidest ja vaatame, kuidas töötab. Et proovime erinevaid asju. Selles mõttes ma lõikaksin selle ümber, et kaasaegne kunst ei ole kommunikatiivne. Mina muidugi esindajaga te kaasaegset kunsti, aga ma ütleksin, et oli küll töid, mis olid täitsa noh, mis jäid inimestele meeldinud, tulid ja küsisid, et kas kaabel nüüd demokraatia valvurid on mulle meigikunstnikuna ja nimelt Ma pean kiiresti tegema vahele steitmendi, et ma ei arva, et kaasaegne kunst ei oleks kommunikatiivne aga lihtsalt vahel mul on tunne, et just see ka minna just nimelt kuhugi sellest oma väljast välja, mingite teistsuguste sihtgruppide juurde ja see hüppe vahel liiga suur, aga samas see, mis sa välja tõid, on väga õige, et just see võib olla töö, millest sa kohe ei saa aru, miks ta selline on, ongi suurepärane platvorm, hakata arutama, et mida sa üldse ootad kunstilt või et miks sa üldse arvad, et sa peaksid. Jah, ja mu arust vastupidi ka noh, et tegelikkuses minul oli seal päris huvitavaid momente. Mul oli seal üks tööl nagu selline eraldi ehitatud box nagu vannituba selline kunstniku hommikune valge leht, et jälle ja ma panin selle nimeks, saatis, satub tee peal ja siis tuli mul sealt üks sõber, kes mul on tekkinud Andrei ja ütles, et et see on nagu kunstniku kassa, noh, nagu teatraalne kassa jah. Ja siis arutasime seda mulle, see oli väga ka hea mõte. Tõlgendus. Et selles mõttes on ka vastupidi, et mina alati selles rollis, kes püüab välja mõelda neid, et need paljud asjad on ikkagi ka päris sellised intuitiivsed ja mõnes mõttes ka ehitatud selle peale, et sa oled leidnud mõned materjalid seal kuskilt nurgast, et et ma arvan, et see oli minu enda jaoks ka väljakutseta, päris konstrueeritud ei olnud ka. Aga mis on sinu enda jaoks nii-öelda õnnestumise kriteeriumid, et millal selle ideederiiuli puhul sa võid öelda, et näiteks toimunud sündmus või asi, et ta on nüüd täiesti korda läinud, et see on täpselt see, miks sa siin oled. Miks sa logistada selle ühistranspordiga esimene koplisse ja oled seal paigal, räägid inimestega, mis need on. Ja väga raske mõõta, ma näen ise ka mõelnud, et mis see võiks olla, et kas see võiks olla see, et mul on ühel hetkel tuba täis ja inimesed arutavad või 10 inimest käib päevas. Sest ma ei oska sulle ausalt öelda seda päriselt öelda ka mulle endale tundub, et kui ikkagi tekiksid mõned sellised kooslused ka inimeste vahel ja need jõuaksid mingisuguse laiemale kuhugi väljale. Et võib-olla need inimesed, keda me tegelikult ei ole näinud, et me näeksime neid, nad saaksid julgust või me ise suudaksime tekitada, et mulle tundub midagi sellist, võib-olla sellepärast, et Ma arvan, et need inimesed, kes käivad nagu linnastnud, käivad ka teistel galeriinäitustel samamoodi. Et ikkagi sellel keskkonnal on seal kindlasti oma mõju ja, või siis ka vastupidi, et paljud kunstnikud on ju seal käinud, ütelnud polegi käinud nii kaugel koplis. Praegu on suhteliselt külm aeg ja pime aeg, aga ma arvan, et siin kevade poole, kui on võib-olla ka soojemad, siis inimesed võtavad rohkem aega käia seal ka rohkem ringi. Et võib-olla see on õnnestumine. Et kui saaks tekitada mingeid koostöö vorme, sõnumeid mille alla inimesed, olgu need siis kas mingid sotsiaalsed võitlused meil siin käis, teisipäeval ja Facebookis on interneti kom joonitis meditsiin ja Wulf ja siis inimesed said esimest korda kokku Kuu nägid 11 ja see oli selles mõttes päris huvitav, et kui me näeme väga palju, sotsiaalsed liikumised on ju internetipõhised ja inimesed tegelikult ei tunne 11. Ja seal siis peale tutvumisega juba pandi kirja mõned teemad, millega võiks edaspidi tegeleda. Ja selles mõttes ma mõtlen, et see on ka päris õnnestunud, et et kui konkreetselt ikkagi me räägime kas või naiste teemadel, siis oluline oleks, et meil lõpuks seal palgalõhe debatil ei oleks 10 sotsiaaldemokraati, vaid oleks võib-olla 50 100 naist, keda see tegelikult ka puudutab või nende ümbrus kontseid inimesi puudutab, et kui reaalseid tegevusi ja plakateid kleepida, et siis inimesed tuleksid kokku ja oleksid nagu nähtavat rohkem. Et võib-olla see, ma ei tea, mis teil. Järgmisena kavas on, ma lugesin kuskilt, et rahvaste sõpruse osakond avatakse. Ja nii hea, et ta, Jekaterina on meil, kes siis see tähendab tegelikult seda, et meil on rohkem võimalus asju tõlkida, kui me paneme kasvõi plakateid üles jaga. Mis seal salata, kui me tahame teha kunstnikega teemaõhtuid, et siis me saame neid isegi võib-olla eraldi korraldada. Mõned plaanid on, aga plaanidest on hästi raske sellest rääkida, et ma ei ole väga enne seotud olnud sellise kollektiivse organiseerimistööga erineb, et ilmselt sinust. Ja ma olen saanud aru, et midagi ei saa enne välja reklaamida ikkagi kui sul see seltskond koos on. Et siin mul detsembris oli üks üritus ja mulle väga tundus, et kõik need inimesed väga hästi. Aga see kukkus nädal aega enne kuidagi pidid kuhugi sõitma ära, et selles mõttes ma väga raske ette reklaamida. Aga Meil tuleb ilmselt mingi piltide näitus, kuigi ma täpselt ei pea, Liina Pääsuke teeb, aga ma isegi täpselt ei tea sellest veel midagi, aga ma arvan, paar nädalat meil veel remont. Nii külm on ja see võtab aega rohkem, kui me arvasime, ütleme niimoodi. Nii et see säravkuldne barokne tapeet on sealt igaveseks läinud ja selle me jaan, rullisime kokku. Me võtsime ta maha ka tegelikult võib-olla me paneme selle veel üles viimasele. Aga jah, et selles selline omamoodi selline fetiš ja valus oli jälle sellest loobuda, aga me mõtlesime, et me teeme ana müümsema ruumi, et siis kõik tunnevad ennast võib-olla ühtse, omal pinnal seal ja et see annab meile lihtsalt rohkem võimalusi ka praegu ikkagi see kuldne tapeet oli päris domineeriv ja kui me räägime sellest minu näitusest ruumi ehitamine, siis see muutis sellega pikirariteetseks, et me miinimum ühikes nägid, need nägid, nüüd on ta ilmselt alati teises ruumis ja teistmoodi. Tahtsin veel küsida lõpuks kõigi järgnevate sündmuste kohta, et kas sa ise või keegi teie seltskonnast on alati kohale, kas see on ka võimalus, et sa tuled ja sa saad vestelda? Tihane on väga suur, oluline. No enda näitusel ma vist ainult kaks päeva ei olnud kohal, aga ülejäänud aja ma olin ja kuna kogu aeg tegin asju juurde ja siis ma võtsin seda natuke sellise stuudio formaadina ka, et ma ise lõin endale seal väiksed töökeskkonna ka. Aga ma arvan, et ikka raad, Liina puhul ka, et see on ju hea võimalus või huvitav võimalus kunstnikule, ma arvan, et muidugi ma ei taha ära kurnata inimesi. Et, et kui kunstnik on sooritanud selle näitused, siis ta peab seal olema, aga ma arvan, neljapäev reede, laupäev, pühapäev, mis me saame lahti 12-st kuueni, et see nii väga pikka aeg ka ei ole ja võib-olla see annab sulle siis ka ise võimaluse mõelda ka selle üle, et kuidas need asjad töötavad, et mõnes mõttes selline. Aga see ei pea nii olema, sest muraka paar mõtet, keda ma võib-olla tahaks kutsuda väljast, et et eks siis siis on jälle teistmoodi. Et selles mõttes ma seda tahaksin öelda, et, et võib-olla see ideede riiul sellepärast ongi ja pealkirjata ei ole konkreetselt seotud, et me tegime endale ühe eesmärgi ja me hakkame seda täitma, et ma ikkagi tahaksid sellist loomingulist teeks ferment taalsust jääks ka sinna sisse, et ma usun, et läbi sellisel looming on ka võimalik asju ihutada, et me ei pea kõike panema kindlalt sõnadesse, loosungitest jah, ütleme, et kuhu me liigume ja kust infot saab. Infot saab põhiliselt Facebookist, aga meil on ka Tamblari lehekülge, et seal on näiteks sci-fi. Et siis seal on need üleval ja edaspidi me ilmselt paneme ka neid üles, et need, kes ei lähe juhuslikult mööda et mõnes mõttes neid isegi mõtlema, et me nii suurelt välja ei reklaami, et võib-olla sellel sammul päeval, et see oleks hea üllatus, et tulen mööda teed, et kasutada seda mõnes mõttes seda asukohta ka, et kus asub. Et need vähesed inimesed, kes veel jala kõnnivad, ka seal. Aga üldiselt siis Kopli 83 ja lõpuks ta ikkagi guugeldada tantsin hakkamuurat. Aga koos ideede riiuliga, üla. Juba tuleb, et kui guugeldada, siis ma tegelikult vaatasin ükspäev, et juba tuleb ideede riiul päris hästi esile, et saab küll infot telge. Aga aitäh, Kadi ja kohtumiseni siis ideede riiulis ja aitäh kutsumast. Kunstiministeeriumi stuudios oli Kadi Estland Nancy Nakamura ideede riiulist ja Maarja mürksaatejuht. Kohtumiseni. Kunstiministeerium. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.