Keelekõrv, 462. saade. Tere lugupeetud keele huvidega eestlased, siin toimetaja Mari Tarand, et pakkuda teile kaasamõtlemist ja uusi teadmisi. Täna on päev, mil põhjust jälle seisatada ja oma rahva saatusest mõelda. Ja ka mina valisin tänase saate teema, seda silmas pidades. Minu lugupeetud õpetaja ülikooliajalt, akadeemik Huno Rätsep oli lahkelt nõus pidama Meile loengu meie rahva ja maa nimest. Iga rahvas hindab väga kõrgelt oma nime. Tavaliselt on siis rahvas ja maa ka tihti ja ja keel kõik ühenimelised, aga see ei pruugi päriselt nõnda olla. Noh, ütleme näiteks Austrias räägitakse ikka saksa keelt, mitte austria keelt. Kui nüüd eestlasi vaadata ja enne mulle tuleb üks lugu meelde, see oli vist 1970. aastal. Esimest korda oli Eestis rahvusvaheline soome-ugri kongress Tallinnas ja seal kongressini kongress oli käimas. Ühel plenaaristungil palusid sõna idapoolsete soome-ugri rahvaste esindajad ja neil oli avaldus kogu kongressile. Avaldus oli niisugune, me palume, et ei kasutaks meie rahvaste ja keelte nimetamisel neid nimetusi, mis on käibel teistel rahvastel meie kohta võeti ette kasutaksite, neid, nii nagu me iseennast nimetame. Seal olid siis noh, ütleme marid, keda siiani oli kutsutud Tšeremissideks, seal oli kindlasti siis udmurdid, keda varem kutsuti koga kvooti Akiteks. Seal olid mansid, keda kutsuti koguliteks Jahandid, keda kutsuti ostjakkideks ja võib-olla seal noh, võib olla laplased ka veel, sest nemad ise kutsuvad ennast saamid. Ja nüüd ma mõtlesin selle peale, et kas see asi on nii oluline. Kui me hakkame nüüd oma eesti nimetust vaatama, siis see oleks väga kummaline, kui ühel kongressil näiteks võtaks sõna mõni eestlane ütles, et ütleks, et kuulge, et et kas, kas te tahaksin väid nimetada maarahvaks ja meie keelt maakeeleks sest nii oleme Roonast ennast ise ikka kutsunud? Vaevalt et meie rahwarzkini väga sellega nõus oleks, sest Eesti kuidagi tundub juba väga armsana. Aga tegelikult muidugi, eks ta ole ikka see nimetus, mida, mis meile väljaspoolt anti põhiliselt siis Skandinaavia rahvaste ja sakslaste poolt. Ja ega ma täpselt teagi, millal eestlased ennast eestlastest nimetama hakkasid. See ei olnud väga ammu. Sellepärast et esimest korda eestikeelses kirjutatud tekstis on kirjas sõna eesti seitsmeteistkümnendal sajandil, täpsemalt Heinrich Stahli antunud, Auspub Vi, teises ütles aastal 1638, aga seal ainult kindlas ühenduses, nimelt ühenduses Eestimaa. Ja see Eestimaa ei tähendanud sugugi tervet Eestit, nagu meil praegu vaid Eestimaa tähendas ainult Põhja-Eestit. Oli vastandatud Liivimaale, lõunale, sest nad olid Liivimaa elanikud. Ja muidugi me peame arvestama seda, et tolleaegset eesti kirjakeelt kirikukeel nagu tooli, seda kirjutist sakslased, see ei tähenda põrmugi seda, tolle aja eestlased oleks ise sõna eesti kasutanud, kasutasid sakslased, Teil oli eeskujuks saksa eestland, nii et seal ei olnud ju mingit erilist põhjust. Kui nüüd otse pöördumisi on kirikuraamatute sissejuhatustes ja nii edasi siis räägitakse, siis pöördutakse siiski maamehe poole ja räägitakse maakeelest. Ilmsesti see oli ikkagi eestlastele arusaadav, eestlaste poole deep pöörduta. Muide sõna eestlane ei, seitsmeteistkümnendal sajandil ei ole. Esimene mis nüüd on välja uuritud, on et sõna eestlane esineb ükskord rootsikeelses tekstis 18. sajandi keskpaiku oli üks niisugune Rootsi geograafia, kirjeldasin Baltimaid. Baltimaadekirjalt kirjelduses on ta siis sulgudesse rootsikeelse Est järele pannud eestlane. Ma ei tea, kas, kas nõnda kutsusid eestlased ennast selle sõna eestlane, võisika sakslased tuletada, sest lane-liitega rahva nime tegemine see ei olnud tolleaegsetele saksa kirjameestele, kes eesti keelt kirjutasid sugugi üle jõu käiv asi, sest noh, olid venelased, olid soomlased, tollane tulid, miks siis mitte ka eestlane. Kui ma üteldu otsime, ikkagi selle eesti? No eesti soost tõsised kirjamehed tulid 19. sajandi alguses, Kristian Jaak Peterson räägib jumala keelest. Kuigi tal on nüüd kas siis selle maa keel, nii et ei saa nüüd täpselt aru, kust on maakeel või selle maa ja keel aga siis. Ja maarahvas oli päris üldine, Otto Wilhelm Masingule näiteks, kes on ka ikka poolenisti eestlane ja kes oli ka hea eesti keele tundja ka temal ei ole peale Eestimaa mitte midagi eesti rahvast, Kaion ei vihjata kuskil? Ei. No eks meie kirjandus hakkab seal 19. sajandil juba nii laiaks minema, et ma nüüd ei tea, kas mõni on üksipulgi sellele. Aga noh, nii nii kui minuni on jõudnud, need andmed tuleb nii välja, et eestlane tuli kasutusele. Ja siis eesti keel, keel ja eesti kogu maad eestlaste eluala hõlma vana mitte ainult ainult põhja märkima tulid kasutusele ärkamisajal. Ja see on ka arusaadav, miks. Eks oli ju Purtse, kes väitis, et, et me oleme siia najal üks seisus olnud, aga meil on vaja ka teisi seisus ja ta mõtles selle peale esialgu just seda kõrgema seisusena meie kaupmehi, aga ka haritlaskond, eesti haritlaskond, oleks aga see tärkav, haritlaskond ja tärkav linnak, linna eestlased need tundsid kuidagi võõrastust, kui nad ennast nimetasid maarahvaks. Sest nii sisuliselt võttes noh, tänapäeval maarahvas elab maal, eks oleks, nemad tunnetasid ka seda, et nad peaksid siis elama külas. Aga külas enam ei elanud. Ja ilmsesti sealt tekkis see, et näiteks Kreutzwaldi kohta arvatakse, et see oli mees, kes esimest korda kasutas sõna eesti terve Eestimaa tähenduses. Ja see oli kuskil noh, 1850.-te aastate alguses ma selle jälile päris ei ole jõudnud, kus, aga kuskil jah, selle algupoole ja mida ma oma silmaga olen näinud, eesti keel esineb tõesti 1849. aastal ühes imepisikeses esimeses maateaduse õppi raamatuks, mille kirjutas Hildenman 1849 ja selle sissejuhatuses kirjutatakse tõepoolest ei eesti keel ja mitte enam Maage. Nii et noh, palju siis meil seda pruukimist on? Poolteist sajandit ja mitte rohkem. Aga kui omanese meelejal praegu on, küll ei tahaks seda enam kuskile vahetada. Ei, ei, ühelgi juhul mitte, aga nüüd see eestimaa ja Eesti selle küsimuse üle, et kumb on parem, mis põhjusel need kahekesi eksisteerivad, on minu mäletamisi Uno Liivaku pikemalt kirjutanud Keeles ja Kirjanduses. Et neid on ka võib-olla, et Eestimaa Eestil koha natukene käest ära võtnud. Asi on selles, et sõnavarasse sekkub ideoloogia. Grammatikas vähem, aga sõna varastada kipub ikkagi sekkuma ja siis tekivad niisugused lisa lisavarjundit juurde ja teatud aeg võib üks sõna sattuda mõnevõrra niisugusesse kassis põlualusesse olukorda või, või keelatud olukorda või pool keelatud olukord. Kui nüüd mõtleme selle peale, Koidula kirjutas ju ikka kogu aeg Eestimaa ja no ega ta muud ei ole, kui ta on ilus tõlkelaen saksa keeles, Estland, eestlanzaklased hääldavad Eesti pikad, need eestland. Kreutzwaldi, Eesti, vaat see on omapärane. Tähendab, et sakslased kasutavad sõna eest küll, aga see tähendab juba eestlast. Aga Eesti on tegelikult ju selle saksa eest sõna, mis laenati selle genitiivi vorm, koha, nimetatud genitiivist. Nii et see on tegelikult selle eest Eesti, sellepärast me ütleme, eestlane ka, no seal on hoopis teised asjad, seal võib olla sisekadu ja kõik muud asjad, kui nüüd väga keeleteadusse minna. Ah et ei ole eestlane ja no ja võiks olla ka. Nonii, nagu soomlast, ütlevadki eesti lainele, aga kas üldse Eesti läänevormi, ma usun, et meil ei ole olnud sesse sõna, moodustati juba teiste eeskuju. Aga nüüd mis muutub eesti maasse sisse? Taju oli kaunis isamaaline, meil Koidula luuletusi lugesime ja nii edasi, aga nüüd eks seda vene keele asja jälle mõjutas seest Lianska jagu Bernija ja sealt võeti see Eestimaa hakati arvama, et see on siis nagu midagi rohkem riigitruud kui nagu siis eesti naisega, Eestimaa kommunistlik partei ja, ja, ja aga miks, sellepärast et see oli tõesti põhjaeesti omal, see on nii, et Eestimaa nagu esialgu võis tähendada tõepoolest no ega venelased seda võtnud kasutusele esimest korda, see oli rootslastel ju kasutusel, Põhja-Eesti ala oli ikkagi Eestimaa ja Lõuna-Eesti alal Liivimaa, nii et seal ei olnud midagi niisugust loeksel eesti ümber ole muudki sõda olnud. Vot meil tekib nüüd niisugune, on mingil moel niisugune väikene võistlus nende lõunapoolsete naabritega siin lätlaste ja leedulastega. Asi on nimelt selles, et no üldiselt on ju teada, et see eesti eelkäija esines juba daatsituse roomlased daatsituse raamatus germaani ja mis oli 98 vist hästi ja ja seal oli juba ai stiid astid ja Aes toorumgentes. Nüüd mida siis tahtsitus sel ajal mõtlen? Tadžikis loeb üles tohutu palju igasuguseid germaani hõime. Ja see on siis niisugune üks kõige idapoolsem rahvas, mille kohta tahtsitusel enesel vist küll nii päris otseseid andmeid ei olnud, oli kuskilt kuulnud. Aga ta paiknes igal juhul nõnda, teiste hõimude suhteliselt ta asukoht võis olla tõepoolest kuskil seal Ida-Preisimaal või siis Baltimaade lõunaosas seal. Aga ta on selline. Kas ta ongi üldsegi hõimu nimetus, võib olla andad lihtsalt niisugune geograafiline nimetus teatud rahvastele, mis juba hõimudel kaugemale jäid ja nüüd, kuna see sõnani ähmaselt esitatud peale selle on sellega seotud tahtsitusel ka mõned kommete kirjeldused, mis meie eestlaste oma kommetega küll eriti kokku ei lähe. Seapeade austamine ja, ja naisjumalad, jumalannad ja ja ja keel pidi olema veel lähedane. Keldi keelele ja kirjanikele pakub muidugi suurepärast luulelendu, seal võib kõike teha, seda on tehtud. Aga teadlasele mitte, aga teadlased on hädas ja muidugi. No nüüd tekib prioriteedi küsimus, leedulased arvasidki, et nemad olid arstid. Ja siin eelmise sajandi alguses kohe olid raamatute pealkirjad kus nad iseennast nimetades juba aestideks. No eestlased, nad tahtnud ka ikka olla, aga eestlastega on nüüd niisugune lugu, et et eestlased seal on nagu rohkem õigus selle sõna peale, sest kõlaliselt lähedane, sest õlaliselt lähedane ja tõenäoliselt on see ikka seal, Bert. Aga kas ta oli? Ühesõnaga asi on vaieldav, võimalikelt oligi geograafiline nimetus lihtsalt et seal taga ei olnudki midagi mingitki ühe keelega rahvast või midagi hõimu. Las ta nüüd jääda sinna, aga see nimetus hakkas rändama rahvaste nimetust, tal on kummaline mooduse, nad rändavad ühelt rahvalt teisele. Ja see ei ole sugugi erandlik. Ja eks see meie need arstid jõudsid siis skandinaavia lasteni. Ja küllalt varakult, see tähendab, kui veel üks gootide ajaloo kirjutas, oli vist Jordaanias, räägib kuskil kuuendal sajandil kaha eestidest ja seal võib veel arvata, nii või teisiti, nende vanade taastituse aegne veel, aga umbes samal ajal on, on on siis tekkinud üks skandinaavia vanemaid saagasid uto saaga kuuendal sajandil ja seal esineb eest juba ja ilmsesti Eestimaa siis Eesti alade tähenduses. Ja skandinaavlased olidki esimesed, kes Asti Elessenev Astist said Est. Tavaliselt on tal eel lühike sakslased, venitasid leebikaks ja vahel võib-olla ka Eesti, aga üldiselt Est ester. Ja see ester ja Estland ja see hakkab käima nüüd juba meie ala kohta. Ma ei tahaks väita, et nad võtsid seda salanii tervikuna, nagu meie praegu võtan, millega nemad kokku puutusid, nad puutusid eeskätt kogu rannikuala meremereäärsete aladega, need olid need mereäärsed alad ja nende kohta see käis küll juba meie kohta, nii et eestlaste kohta hakkab see nimi tõepoolest kindlasti olema. Kuuendast sajandist alates aga sai ka magada, aga see, kuidas aga ei ole mitte kuuendal sajandil kirja pandud pandud. Pool 1000 aastat hiljem. Ja ega me nüüd ei tea, kas see nimi oli seal alguses söögistetise hiljem tead, isegi rahvalauludesse tekib ka uusi kihte miks siis mitte nendesse islandi saagadessesin ja kesse neid sealt välja koori benessidelt välja koorub, aga noh, nii väidetakse, aga see nimi püsib püsitleri täiesti kindlasti me kuni kuni siis jõuavad sealt lõuna poolt ka juba Läänemere randadele siis germaani, just saksa saksid, kellest hiljem alamsakslased said. Ja need ilmsesti saavad selle nimetuse siis skandinaavia lastelt, nii et eest saksa eest tuleb siis sealt sakside kaudu. Muidugi, tol ajal oli ju ikkagi keskaeg jaame, Arrow keel oli ladina keel ja eks siit läks siis nüüdse sõna ladina keelde ja seal sai siis muidugi sellest Estonia ja Esztoones. Eks ole, eestlased. Ja nüüd noh, edasi me teame, mis juhtus Läti Henriku kroonikas on need nimed ilusasti sees, venelased võtsid selle ladina keelest üle veel ilusasti, said oma Estonia sealt. Ja see lugu siis umbes niisugune selle eesti nimega välja tulebki. Aga et see on päris tavaline, et niisuguseid nimesid, nimed rändavad, midagi ei ole seal parata, noh, kui me vaatame nüüd teistes ja eks ole, see on siis eestlaste nimetus, kui ta meid nimetasid nõnda Skandinaavia rahvad ja nimetasid nõnda sakslased, alamratlased, ülem sakslast, eks ole, aga meie teised laagrid, soomlased kutsuvad meid hoopis virolaised ja lätlased hoopis Igauni Igauni ja vot see on sama lugu, mis nende rootslastega olid, nemad tundsid rannaäärset ala nimetasid näidis selle järgi eestlasteks. Nüüd aga soomlastele kõige lähemal ajal muidugi Virumaa ja selle sealses virulane ja virolainen. Soomlast muidugi vaielnud aastakümneid selle üle, kumb õigem, kas eestlane või eestilainel või Viro laine. Sellel kõikigaloogialoogia roo meie ja meie ei hakka muidugi nende kaugemate soome-ugri rahvaste kombel küll nõudvad, kindlasti peame olema eesti naised ja mitte viroloogilised Numiks, Virolaineni on väga ilus sõna. Ja nuh lätlastele jääme me ikka iga olu valju valuada iga siis läti keel ja aga leedulastel on eesti ja. Kõneles Huno Rätsep. Loengu teine pool tuleb täpselt kahe nädala pärast. Järgmiseks saateks aga on mul varutud mõnusaid tekste. Suve saabumise jaanipäeva meeleoludes. Saate toimetaja on Mari Tarand. Kuulmiseni.