Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvitav, kas õpetajat oleks võimalik asendada? See küsimus huvitab kindlasti mõndki koolipoissi või tüdrukut sooviga kaotada oma elust kindlaid isikuid. Teisalt aga huvitab sama küsimus kindlasti ka riiki, mis juhib ühistegevust peamiselt majandushoobadega ja lihtsamalt öeldes raha lugedes. Haridusteenusekorraldajana käib nendegi peast läbi. Küsimus kas saaks odavamalt ja rohkem? Tehnoloogia areng näitab siin kätte ühe juhtmõttena asendada õpetamises osa tegevusi tehniliste vahenditega. Nii on juhtunud paljudes tööstusvaldkondades ja siit jõuame tagasi. Riigipaate juurde, mis kasvatab tegevuste struktureerimiseks jaotusi nagu institutsionaalsed rahvamajandusharud ja sellest tulenevad laisas sõnakasutuses huvitavad väljendeid nagu meelelahutustööstus, filmi, tööstuskaitsetööstus, toidutööstus, tervishoiutööstus ja loomulikult siis ka haridustööstus. Nii ongi lihtne näha keeruliseks muutuvaid tegevusi läbi. Ühtede prillide, selle tagajärjega, et erinevates kooliastmetes õpetamine paistab lihtsalt ühe suurema masinavärgi osana, mille saab Mis teda konkreetseteks sammudeks ja seejärel andagi masinale teha. Teisalt on tänu infotehnoloogiale õpetamist hakatud juba formaliseerima lihtsateks ar näitlejateks. Mille abil sünnivad lihtsad edetabelid, tõhusus, indikaatorid, regulatsioonid, nagu tegemist olekski täiesti triviaalsed pannkoogi. Loomulikult on reaalsus kordades keerulisem, aga mitte sugugi rumalam. Üheks tulemuseks on siin mõõdikute põhine tegutsemine, sest kõik, mis jääb arvudele nähtamatuks, jäetakse tegemata. Või siis tehakse kibestunult teadmises, et keegi seda Joy hinda teise reaktsioonina võib märgata tehniliste lahenduste pakkumist, mis teenindavad samuti peamiselt vaid püstitatud mõõdikuid. Kõige lihtsamaks näiteks on väide, et e-õpe on odavam ja kättesaadavam. Kas ka parem? See kui liiga keeruline küsimus asendatakse samuti mõne lihtsa näidikuga? Pole siis ime, miks räägitakse õpetajate asendamisest tark varaga. Sõnamänguna on see ju suurepärane allegooria tarkvara aga sammudena võib-olla enam mitte. Internetiajastus märgilise tähendusega multimiljonärist investor ja tehnoloogia visionäär Mark Andresen väitis hiljuti samuti, et kuna tarkvara sööb hetkel kogu maailma, siis tarkvara sööb ära ka õpetajad. Esimese internetilehitseja loonud anrisseni hinnangul on maailmas Palju halbu õpetajaid ja need tuleks e-õppetarkvaraga kõigepealt nahka pista. Ja probleem on täiendavalt veel riigi poolt koolihariduse monopuliseerimises, mistõttu seal puudub vajalik konkurentsi. Surve tarkvaral aga on võimalik õppija juurde jõuda läbi avatud turu ja siin on parastada. Olla halb õpetaja. Mõte on ahvatlev, aga selle võib täiesti valet pidi jutumärkides siis pähe istutada. Tõsi. Mõnest halvast õpetajast võiks ju lahti saada, kuid see tähendaks põhimõtteliselt, et sama ähvardab ka paremaid õpetajaid. Ja see oleks ju eksitav. Esiteks juba sellepärast, et tegelikult peab olema fookuses õppimine, mitte õpetamine. Ja õppimist ei saa ju kuidagi millegagi asendada. Õppimist võib aga toetada näiteks infoallikatega. Nii passiivsete kui interaktiivsete ka, aga see ei muuda ju tõsiasja, et õppimine on peamiselt inimestevaheline protsess. Ja täiesti paratamatult Inimene on rikas suhtleja ja masin ei saa seda tõenäoliselt niipea olema. Võib-olla isegi mitte kunagi. Aga see viiks hetkel Tehisintellekti võimalikkuse teemalisse paiglus rappa. Täna võib siiski öelda, et inimene on kõige rohkem arenenud. Suhtlemiseks teise inimesega ja see teine inimene võib olla õpetaja võib-olla isegi halb õpetaja, aga ta on endiselt masinaga võrreldes kordades inimese moodi parem suhtleja. Mis ei tähenda endiselt vajadust halbadel. Õpetajate osakaalu vähendamiseks, aga neid ei sööda infotehnoloogia poolt ära vaid palju tõenäolisem stsenaarium kaudu. Muudetakse nad lihtsalt paremateks õpetajateks.