Luulelahing. Tere algab järjekordne luule lahingu saade ja me oleme tulnud külla Lõuna-Eestisse eesti luulehälli Tartusse. Ja meil on väga erandlik saade, sest et teiseks saatejuhiks täna minu kõrval on Peeter Helme asemel Urmas Vadi. Tere. Tere. Ma olen tortu staabiülem ja kas luulerinne on jõudnud Tartusse? Mul väga hea meel siin osaleda. Et te teaksite, mis saade üldse käib. Luulelahing on säärane saade, kus igas saates on külas neli luuletajat kes loevad igaüks ühe luuletuse ja pärast raadiokuulaja kodus saab istuda, rahulikult, kuulata, mõelda mihuke. Tekst oli kõige armsam, kes on kõige veenvam, kõige ilusama häälega isegi internetis pilti otsida ja siis hääletada kõige nunnu maa poolt, kes kõige paremini loeb. Ja tulemus on tavaliselt niisugune, nagu ta on. Ja see on nüüd viimane eelvooru saade või viimane nii-öelda luuletajate tutvustamise saade siis järgmine kord kuu aja pärast Tallinnas Me juba salvestame poolfinaalsaadet. Muide neli poeeti, kes eelmine kord osalesid, olid siis Ivar Sild, Christian haljak, Kristel Mägedi ja Birk rohelend. Ja Me kuuleme möödunud korra võidu luuletust. Luulelahing daamid ja härrad, Kristel Mägedi. Ajad. Ajad on muutunud. Nüüd räägitakse seinaga ajad. Ajad on muutunud, nutumüür annab pilu kaudu raha. Ja ma ütlen, et tuleb ka aeg, mil keegi ei tea, et kasseti sai hariliku pliiatsiga edasi kerida. Ning reklaam, see saab olema pikem kui saated ise. Üliinimesed üliasjadega. Tulevikus meie luud ei murdu ning hambadki ei kuku enam välja. Kuidas nad julgekski, kui pastatuubid on kirjutatud juba praegu? Köik ühes? Luulelahing aga järgmisel korral poolfinaalis kohtuma juba kolme esimese saate võitjatega ning lisaks ühe kriitikute lemmikuga. Need kriitikute lemmikud on mustad hobused ja lendavate Pääle ja võidavad, ma arvan. Aga täna täna on meil külas siis minu jaoks sellased tatart vaimu kehast, et kui ma mõtlesin, kuidas ma lähen Tartu luulet täna, et kes on Tartu luule esinumbrid, need valged hobused, rüütlit, mul tuli tsirka minutiga pähe neli nime ja need neli nime olid Carolina pihelgas, Hasso Krull, Aapo Ilvese kaija gängs. Nendega siis täna kohtume. Aga meil on teile varuks ka üllatuskülaline kriitikunaal, Urmas. Mina ei ole kriitikaga, ma küsikski nüüd inimesed, kes on kriitik, ehk siis Tiit Hennostet tiit, ütle, kas seal on ka mingid väga kindlad kriteeriumid, mille alusel või kuidas luulat hindad, ei ole. Aga on sul mingisugused soosikud või mingisugused asjad, näiteks kannata naisluulat või? Sul on, et me saame kohe teada, et kes, kellel on edumaa? Vaat see esimene ei tähendas lihtsat asja, et kriitika on niisugune inimene minu arvates piiril ühele poole jääb see luule ja teisele poole jääb teaduse või midagi muud sellist, millega kallal käib rohkem nagu mõistus ja kriitik liigub nende kahe vahepeal, mõnikord saab minus üle kaaluse lugeja lihtsalt ja siis ma lähen sellesse luulesse sisse ja ma ei küsi üldse, mismoodi see on tehtud või kuidas ta on tehtud, lihtsalt see tähendab, siis on eo luula, ta ei pea olema hea luule, ta võib ka halb olla, aga ta minu luule, mina saan sinna sisse minna ja ma tunnen ennast selle luule sees hästi. Aga teine on selline, et kus ta sellel päris sisse minna ei saa ja siis sa võtad need erinevad tükid abiks erinevatest kohtadest, loed raamatutest ka veel juurde ja siis hakkad midagi arvama arvama selle kohta. Nüüd kui sa küsisid teiste asja, et kas see, mis sa küsisid, mul on, on, on mul mingisugused vastikut luuletaja. Eelistused ei ole igatahes mitte soolised väga. Ja, ja kui on, siis ma kannatan välja isegi 19. sajandi romantismi. No väga hea, aga nüüd meil ongi joig vist minna luuletuste luuletajate juurde. Esimene luuletaja täna on Carolina pihelgas, ta on sündinud 1986. aastal, see on imeilus aastasest, et Eesti oli totaalsest mäsas, kõik kaunis oli alles ees. Kuin andis välja oma halvima plaadi it's sekka, Heino Tiik ja Carolina Carolina oli alles kirsikivi suurune. Praeguseks on ta juba jõudnud õppida näiteks usuteadust ja religiooni antro bioloogiat ma isegi täpselt ei tea, mis seal religiooniantropoloogia, kujutan ette, et sa lähed kuskile põõsasse, uuris, mida metsasid usuvad. Aga lisaks sellele on ta ühe mu kõige lemmikum ajakirja värske rõhu peatoimetaja praegu. Ning tal ilmus just luulekogu kiri kodust. Ja Meil on olnud õnn Karoliinaga paar korda elus kuskil matkata ja reisida niiviisi hämarates maailma nurkades. Ja, ja see on alati tore olnud. Kuidas sa ennast sellisel elurännakul tunnet, kuhu sa oled jõudnud, saad peatoimetaja värske luulekogu autor. Aitäh, aga ütle, kas sa loed tänase luuletuse enda uuest kodust uuesti uuest luulekogust? Kirje kodust ja ma loen, luulekogu ilmus paar nädalat tagasi, tegelikult, nii et mul on väga hea sitt võtta üks luuletus, muide see on ongi selline tekst, mis on meie ühisel rännakul kirjutatud kirgeniga, et aga noh, see muidugi ei minust. Tõenäoliselt. Aga ma küsiks veel küsimused selle luulekogu servod, raamatuääred on nii ilusalt sinised, kuidas sinised luulekogu ääred, sõidad. See on nüüd selle luulekogu kujundaja maris kaskmanni. Üks suurepärane leid, see on tegelikult spreiga värvitud siin koos. See on käsitsi tehtud. Tartu kunstikooli. Kohe kujundaja ja sageli kujundus Friidis Marko ketis saab ja just kiitis mulle eile seda raamatut, ütles, et nii imeilus, nii et et olgu kompliment suunatud nii autorile, kujundajale, aga see on juba mitmes näljase neljas luulekogu. Ja kuidas sa vaatad selle oma põlvkonna pääle, sa oled saanud tegelikult ju mõtlesin värske rõhu pea toime näiteks ja värske õhk, mingis mõttes on see see sinu põlvkond, et sa oled nagu oled esimene oma põlvkonna toimetaja, kes on jõudnud sinna värske rõhu etteotsa või, või ma eksin? Värske rõhk on selles mõttes ilmunud ju juba kaheksa aastat seal olnud paar erinevat peatoimetajat ja noh, ma pean ennast, ma ei tea, kas värskele põlvkond üldse on olemas selles mõttes, et see, see ajakiri on lihtsalt selline avaldamiskanal noortele autoritele ja need noori tuleb kogu aeg uusi peale. Nii et selles mõttes, kas see on võib-olla natuke liialdus nimetada värsk rõhu autorit mingiks kindlaks põlvkonnaks, samas aga põlvkond oli olemas. Ja samas mulle tundub ka see, et, et võib-olla värske rõhk on ka üks selline hästi oluline nagu tähis noortele autoritele ja tänu sellele on kasvõi eelmisel aastal hästi palju uusi autoreid ja kogusid värske rõhu autoreid ka oma kogusid ilmutanud, mis on nagu väga head, heal tasemel, et jah, aitäh, ma tean, mida sa tooksid selles mõttes, et see, see hulk on päris suur, suur juba, et kui sa peaksid mainima, ma isegi vaatasin, et juba Kultuurkapitali auhinna nominatsioonile Jõudnud ja, ja sellel aastal näiteks Lauri Tedre luulekogu mullikile, aga noh, neid nüüd autorit ehk ongi selline avaldamist kanale, et me võtame neid avaldama neid autoreid, nad saavad sellest ka, toimetame neid, töötame endaga, aga, aga see on päris tihe seal seal ambri tihe, aga samas võikski headeks jällegi avaldamata jää. Aga samamoodi needsamad autorid avaldavad ka tihti Vikerkaares Loomingus. Noh, eelmisel aastal Sveta Grigorjeva kogu tuli värske rõhu alt välja. Minul on au ja õnn esitel kadis raadiokuulaja. Nüüd laatile luuletust Carolina pihelgas. Tume mõise park, treppidest edasi, ainult suured puud ja vaikus, mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühi ruum. Väikesed kivid sinu jalge all. Nad hoiavad endas niiskust maha trambitud pilke. Sink jäid silmaaluseid. Sülitan kolm korda üle õla ja vaatad siis tagasi. Aga keegi ei näinud sind. Võiksid varjuna alla puude vahele libiseda, kadudagi. Aga toast kostev muusika hoiab miskipärast sind tagasi. Need kauged noodid koovad sind vaikselt jälle olemise külge. Ja Karoliina pihelga soovilugu on Aarne Smarti Janke mehite Raunov, arest, fla. Muule lahing. Nii meie jätkame enda luulelahinguga ja meil on stuudios Carolina pihelgas Hasso Krull Kaia gängsepp, Aapo Ilves, poeetidena Jürgen Rooste, kes on meie pealik ja Tiit Hennoste, kes on siis kriitiku rollis, nüüd ütlegi Tiid, mida sa sellest Carolina pihelga luuletused Dorvad? No ma alustamast sellest, et siin oli nagu kaks erinevat meeleolu eksali luuletusest ja teine oli sellest muusikast. Ja meeleolud on nagu täiesti kontrastis minu jaoks. Kui ma hakkan selliste luuletust kuulama või noh, hakkasin nagu seda kuulama, siis ma püüan alati ise luuletusega niimoodi kaasa minna, et vaadata, kuhu see, kuhu see mind viib. Ja see luuletus oli minu jaoks selline puhas Kaasaviimise luule, see tähendab, et mulle antakse mingisuguseid märke, mingisuguseid märksõnu ja kutsutakse mind kaasa mingisugusesse teise maailma. Antud juhul oli see vana mõisapark või mis ta oli seal ja need vanad kohad kus siis antakse erinevaid märksõnu ja püütakse viia mind selle elu sisse, sinna lähed talle ja, ja panna mind lugema või kuulama seda elu, kusjuures lõpus tullakse sealt tagasi ja osutatakse, et see on mingisugune käik, kas siis mitteolemisse, mis mitteolemine siis on, siin võime mõelda mitut erinevat asja seest ehk ühest küljest on see siis mingisugune ajaline käik, teine on see käik olemise ja mitteolemise piiri taga minu jaoks, aga see, mis mulle nagu meeldis või no ütleme niimoodi, et suuremas osas tundusid mulle järjest, kui ma kuulasin, klassikalised sõnad, see ei ole mitte halb hinnang, see on lihtsalt hinnang, et ma kuulen seal neid vanu klassikalisi sõnu, mida ma olen luuletuses ikka lugenud ja samal ajal see, mis minu jaoks nagu huvitav oli see, et, et kui sealt tulevate niiskus ja, ja kivid ja, ja vaikus ja sellised asjad ja siis järsku lõikab sellesse sisse sõna raadio. No mind mingisuguses natukene teise aega, kui, kui üks mõiste viib, viiks mind nagu 19.-sse sajandisse kusagile kõikide nende tiikide, parkide ja muude asjadega, siis raadio toob sisse hoopiski modernse maailma hoopiski uue maailma ja minu, mina vana avangardi inimesena raadiost mõtlema kohe nagu mingisuguses teatud avangardi või niukse moodsat aegade sümbolist, mis järsku sinna sisse lõikab. Ja see omakorda oli selles mõttes tore, et ma lähen kusagile sinna, seal on üksmeeleolu, siis lõhutakse hetkeks ja siis tullakse sinna sinna teise otsa tagasi. Et kui, kui seda nüüd lugeda, Ta ise, siis ma kujutan ette, et see meeleolu tuleb sama, aga minu jaoks oli see hea kuulamisluuletus selles mõttes, et see läheb niimoodi ilusasti sellesse sellesse sisse kaasa, sellesse meeleollu kaasa saad, saad minna karonile, kas sa tahad midagi öelda, oled sa rahul sellega või tahad öelda, mis hämmingus mitte olemine on, oled sa tagasi selles pargis sirutad nivoole kätt? Ei, ma arvan, et see oli väga head tähelepanekud. Klassik bioon, see minu ulatuse, haaramatu suurusega eesti luuletaja juba Hasso Krull, muide 1964. aastal sündinud, millest on siis täpselt mitu aastat just igaüks kodus ise arvutada. Ja kunagi väidetakse, et teda olla huvitanud psühhoanalüüsi teooria kunagi olla ta tõlkinud rõvedaid prantsuse raamatuid, mulle on valetatud. Ma tean. Ma mäletan, kui ma päris poisike Kesena veel, noh, siuksed teismelised nolgid, lugesin maks harnooni, kogu mustvalge, siis see oli üks väga veider hämmastus kogu. Kust pidin mina teadma, maks harnoon on seesama Hasso Krull, kes aastal 2014 annab välja priske raamatu nimega pesamuna. Ossa küsis kohe sinu käest, et et kas sa nüüd sellel hiljuti juubel, kas sa oled nüüd peale 50 aastaseks saamist kirjutanud luuletusi ka? Kuule praegu ei tule ühtegi meelde, jah, tõesti, äkki ongi sihuke lävi, et pärast seda vaipasid jah, ühesõnaga, aga see selgub varsti. Et aeg läheb kiiresti ja võib-olla veel 50 ja siis kirjutan jälle vana. Aga see tekst, mida sa täna loed, mis, mis ajast söönud? See on nullindatest raamatust neli korda neli, mis ilmus 2009. See on niisugune sari, kus olid tekstid, mis koosnesid neli korda neljast reast, näevad välja nagu salmid, aga päris salmid ei ole. Sa oled ninapidi sonkinud müütides tekkelugudes nagu väike notsu ja teinud sellest oma eepose juba juba aastaid tagasi kümnend tagasi, vähemasti. Aga kus sa praegu oled, mis on see, mis kodus kätte võtad ja loed, sest et ma kardan, et see on juba mingi uus, kolmas, neljas asi, mida me ei oska oodata. Kõik, mis ma lugeda jõuan, läheb kuidagi niimoodi peas risti-rästi, et mul aeg-ajalt on tunne, nagu ma läheksin ühte ja sama raamatut, et on selline. Paabeli raamatukogu on justkui peas, et tuleb üks tsitaat siit, teine sealt ja siis mul võtab natuke aega, et ma jõuaks nagu gaasi viia kõik, et see on sellelt autorilt, sealt kohast ja nii edasi. Sõnaga, ma olen niisugune, ma olen selline nagu palju lugeja tüüp selles mõttes, et mulle ei meeldi lugeda tavaliselt ühtegi raamatut läbi. Aga ma loen ühte siit ja sealt ja siis hakkavadki tekkima igasugused seosed. Tekib mingi mingisugune oma raamat vist kuskil siin peas ja lõpuks ma pean selle kirja panema. Romaanide puhul on seal ikkagi üsna keeruline, kui raamatut läbi ei loe siis tuleb kuskilt leida sisukokkuvõte või hea sea, arvustas asja minu jaoks, head arvustused on, kus saab ikka raamatust teadavöös. Ma loen ise samamoodi kui sina toitsiva, praegu, aga ei oskagi teist poodi juhatada sisse su luuletust, kui et ütlengi nii Hasso Krull loeb luuletust. Tee sees on augud, maa sees on augud, kui astun edasi, märkan. Saabastes on augud. Sealt paistavad sokid, mille sees on augud. Näen seda ja tean, sest mu pealuus on augud. Kui vihma sajab, veele on vee sees augud. Piisad löövad, mina kuulen, sest mu kõrvades on augud. Seisatan ja hingan, sest mu nina sees on augud. Kõnnin edasi ja mõtlen. Kuna augud minu sõnades on augud, laod söö meelest oli kõige rohkem vaja tühjust. Aga ütle sõber, milleks tühjus? Kui seal poleks aina augu kõrval augud, suured augud, väiksed augud, olemine, konnaaugud sünd ja surm on augud, universumis mustad augud, ehk saab sealt välja, kuhugi, kus on võib-olla teistmoodi augud. Väljapääsud on augud, suu süda, soolikad, augud. Hasso Krulli soovilugu on alifar kart, turee ja Tomaniidia partei laul, rubiini. Kuule lahing, nii me kuulasime Hasso Krulli valitud muusikapala, Joanne seda Hossa luges oma luuletuse aukudest. Aga Tiit Hennoste, kes sa oled meil täna siin kriitikuks, siis ütle, kuidas sina seda Ozo luuletust lugesid. Ma ei lugenud, ma kuulsin, mõtlesin, ja kui selle Hassa lugemise peale, mida ta ütles, kuidas tseremoonia loeb niimoodi lõpud ära. Ei, ma kuulasin lõpuni. Lihtsalt pärast seda, kui ühel hetkel tuli mul küll midagi meelde, mis, mis absoluutselt selle luuletusega ei haaku, aga see, see algas sellest, et kui saatesse tulin, hakkasin soki jalga panemas, siis sinna kärises tohutu auk. Ja jumala eest fakti, et ma olin sunnitud hulk kuusi sokke otsima. Aga see on selles mõttes nagu noh, võib-olla huvitav ja, ja oluline niimodi interpretatsiooni seisukoha pealt. Et sa kuulad mingisugust teksti, milles on hästi lihtne lause, tee sees on augud või soki sees on augud, eks ole, ja sa ei hakka mõtlema selle üle, et kuhu see võiks viia või mis selle taga on, vaid seal hakkavad meelde tulema erinevad asjad, kus sa ise oled neid auke näinud või, või neid hauge kohanud, aukude üle mõtelnud. Sest ma kujutan ette, et kõik me oleme kõndinud teinekord mööda teed ja mõelnud erinevatest asjadest, üks Aukvid teise auguni ja, ja järgmine auk võib kolmanda auguni ja nii edasi. Nii edasi, kogu aeg. Ja, ja siis tekkis mul alguses tunne, et see kõlab nagu just nimelt mingisugune selline lasteluuletus, kena, kuni ta ühel hetkel pöördub laotuse kaudu täiesti filosoofiliseks tekstiks ja tulevad siis erinevad moloogilis probleemid ja filosoofiliselt probleemid, et seal on nagu kaks niisugust niisugust poolt minu jaoks. Aga, aga see, mis siin minu jaoks tähtis oli just see, et see luuletus mängib alguses nagu laps, et ta elab nagu sest et see on nagu lapsemäng, ma vaatan seda asja, siin on augud, seal on augud, kusjuures kui järele mõelda, need on ju kõik erinevad augud selles mõttes, et maa sees olev auk on midagi muud kui sokkises olev auk ja vihma tekitatud auk, on hoopis midagi muud või vee sees olev auk hoopis-hoopis midagi muud. Et see, kuidas sama sõna hakkab sellega seoses nagu minule elama. Et üks ja sama sõna ta pannakse erinevatesse lausetesse ja ta toob kaasa täiesti erinevaid assotsiatsiooni erinevaid arusaamu. Mis selle üksiku sellise sõna taga on. See oli, oli minu jaoks nagu selle selle luuletuse juures noh, niisugune tähtis. Ja siis, kui need kaks poolt on nagu ära vaadatud, ütleme, et seal on tee ja seal on saapad ja seal on inimese sees olevat soolikad ja mis asjad kõik ja filosoofia. Ja kuidas see lõpp oli, et ehk saaks kuhugi teistmoodi aukude juurde? Oli seal, oli seal lõpus, see oli minu arvates hästi kihvt see, see puänt esiteks just sellepärast, et, et, et üles on loetud vähemalt 50 sorti erinevaid hauke ja seejärel hakatakse otsima mingisuguseid teistmoodi auke, nii nagu oleks tegemist ikkagi ühe ainsa auguga. Ja ma ei taha enam seda ühte haukuma, tahab mingit teistsugust auku. Fantastiliselt kihvt, minu arust. Ma olen sõnastanud fantastiliselt kihvt, mis kujundi nimi hüperbool. Taastika, see on, see on selles mõttes huvitav sõna, et eesti keeles ja teistes keeltes on ka olemas ja sellised sõnad paarid, kus ülipositiivne õli negatiivne pannakse kokku, eks ole, noh kihvt. Ja, ja selles mõttes räägid ja, ja ta on saanud noh, niimoodi äge kahelt poole, eks sa oled tals ühinevad need kaks poolt, eks ole. Ja teatud kingiti näiteks midagi sellist ja siis veel juurde, noh näiteks õudselt kihvt, eks ole, kus me saame niisuguse meeldiv servapealse fraase ja serva. Jätkame seda lingvistika nurka peagi ja kindlasti, aga nüüd tahaksin tutvustada teile järgmist luuletajat, kes on meie saates seekord Edandliks tegemist on debüütluuletaja, aga ta on ainult ühe luulekogu avaldanud ja see on alles hiljuti ilmunud silitamiseks. Kuidagi rootiliseksuaalne Urmas Sulle tundub küll jah, ja ausalt öeldes ma olen kokku lugenud ka, et sisu on ka selline. Jah, sisu on ka selline, et pealkiri on aus tütarlaps ise kaavist täitsa aus Tartu tütarlaps ja nii palju kui mina tean, on ta vist tsirka kaheksa korda alustatud erinevaid ülikooliõpinguid. Ja lisaks sellele töötanud tohutul hulgal juhutöödel ei ole kohta, tema ei oleks olnud klienditeenindaja-müüja või vahendaja või aga praeguseks muidugi on kuna ta avaldas oma esimese luulekogu andatasinud taltunud ja temast on saanud kirjastuse paranoia tegevjuht. Kle räägi mis, mis paranoia see on? Kuulnud sellest? Paranoia on uus kirjastus, mis keskendub eelkõige siis eksperimentaalsellele kirjandusele, sellisele kirjandusele, mis ei ole eelnevalt üleliia palju pulka pappi saanud või või üleüldse on jäänud kajastamata. Et mujal maailmas on näiteks inglise keeles, on see äärmiselt lihtne avaldada eksperimentaalset kirjandust. Aga eesti keeles sihuke eksperimentaalne kirjandus tähendab seda, et sa annad kaks, kolm, neli, viis kuus või natuke rohkem lihtsalt paljundatud teksti välja. Et paranoia tahab siis oma mõttepausidega jõuda selle maani etnoffingutoloogiast sellest reast, mida Kiva ajab saaks midagi suurt ilusat, et eesti kunst ja, ja eksperimentaalne kirjandus ei oleks ainult kirjandus, mis kuulub kunstiringkondadele. Vaid kirjandus, mis võiks jõuda inimeseni, kes ei, üleüldse oli üleliia palju, ei loe. Kas sa oled oma elu pühendanud revolutsioonile ja mässule pongile? Põhimõtteliselt küll, jah. Aga su enda tekstid ei ole just väga sellised eksperimentaalsed. Ma olen turvaline. Kirjastajana siis eksperimentaalne. Just tore, kes mina olen ka eksperimentaalne, tuletame iga kord kirjutan siis saate ajal ühe halva luuletuse minema, lõpuks ettelaen. Mul on au esitel kajagangsepp. Kas sa Tiiat, mille pärast uskliku omava tulnu teadyyd, mida pelgas Elo, miks elu? Ja too kotus, kon sünnitu on, ei ole enam sinna deta. Kuigi moodu, Võnnu, yks Arosaiia etno usukese omava kõik kilose jää, kui naid oman, kannin Ausjennoytas. Karma võisi olla. Kymele ongi kui moodu nii võistsime, tan püsima jäia, kui nii määnsed budistis vai moslemist nakastasime. Meil mail võitsime yks esiinimesest soppi, ei proovi jäia. Ja too vastluga peramisel tunnil kah midagi. Soovilooks on Kiva teist lähed. Muule lahing. Lõpuks siis Kivo kosmiline undamine lõppes enne seda, Kaia känk, sepp luges oma luuletuse seal võru keeles. Tiit Hennoste, mis sa ütled selle peale? Ilus oli kuulata, mulle meeldib võru keelt kuulata. Mu naine on lõunaeestlane, aga ta kahjuks ei taha kodus rääkida võru keelt. Aga seest, kui me seal käime nende lõuna pool, siis on alati alati tore kuulata. Mina ise olen pärit Pärnust, see tähendab hoopis teisest maailmast hoopis teistsugustest kohtadest. Ja see on nüüd antud juhul tähtis iga kord, kui ma lähen Võrumaale, siis ma satun täiesti vastupidisesse maailma ühel pool eri ja lagendikud ja noh, niisugused asjad ja teisel pool on mäed ja orud ja künkad kus väidetavasti isegi need, kes elavad vahepeal, mõtlevad teistmoodi kui need, kes elavad orus ja need, kes mõtlevad seal lagendike peal, need on jälle hoopis hoopis teistsugused inimesed. Aga see, mis kuidagi nagu ühtemoodi on ja mis minu arvates siit hästi-hästi, oluline on see inimeseks õppimine, mis seal oli ka viimases reas või et võiksime ise inimesteks õppida, kui ma nüüd õigesti mäletan, mis seal, mis seal lausena oli? Noh, on niisugune minu jaoks selline üpris klassikaline niisugune filosoofiline, filosoofilist tüüpi luuletus kus tuleb arutada või arutatakse selle üle, missugune see elu on ja mida me saaksime teha, et olla siin ja, ja praegu. Ja kui alguses tundus, et ta liigub nagu mingisugusesse noh, puhtalt sellisesse võib-olla Lõuna-Eesti sõiduvette, siis see inimeseks olemine pööras minu jaoks selle asja tehise suunda teise maailma ja, ja võiksime ise inimesteks õppida selles reas, minu jaoks on nagu kõik neli sõna tähtsad. Et me võiksime ja ise ja inimesteks õppida, ehk siis mitte hakata mitte olla, vaid õppida ja inimeseks mitte noh, nagu ma alustasin, et kas Lõuna-Eesti Lääne eestlaseks või millekski muuks, eks ole ja et me teeme seda ise, mitte kellegi teise õpetuse järgi, mitte kellelegi teiste õpetuste järgi, vaid ise seda teeksime. Ja, ja siis mis seal oli ja see loeb sellel viimasel tunnil ka vist mitte midagi, seal oli küll see päramisel midagi just nimelt midagi ja see on jälle tähtis. Minu arvates mulle hästi meeldis see sõna, mida ma eesti keelde paneksin siis päramisel tunnil. Mitte vihmane pära on noh, minu jaoks semantiliselt natuke teistsugune, viimane või viimne on natuke tühi sõna ära kulutatud sõnaga, kui ma seda eesti keeles nii ütleksid, siis ta siis ta mõjub mulle nagu nagu teistmoodi ja see on hästi oluline just, et see loeb ka midagi, mitte 100 protsenti, vaid loeb ka midagi, mida me oleme teinud ja ühel pool on siis vastandatud see inimeseks õppimine ja me ise ja see midagi lugemine. Mu arvates siit nagu noh, ei ole kusagile võib-olla enam edasi nagu mõelda, aga siin võiks nagu peatuda, sellepärast et on asju, mille üle tasub lihtsalt natukene pärast mõtlemist vait, olles iseeneses istuda. No see oli suurepärane, kummalt on sama hea kui luuletuse sisenejatel tohutuselt hoiu midagi öeldud. Jah, ma tahan öelda, et eestlased tagasi juurte juurde. Vanaemad ja vanaisad, kes räägivad keelt, siis rääkige nende keelt, mitte oma slängi. Ma mõista ei kõnelda ja ei saa paljuste, arva aga nii palju, mõistan küll. Meelde kunagi konto ühel mingisugusel kirjandusüritusel juttu ajada sopaga tegi sellise luuletuse nagu et et mu koer käis eile Räpinas ja tutvustas end piinad. Minu arust on Aapo Ilves, esiteks see mees, kes seal on kõige rohkem Eestis käinud eurovisioonil asja pärast noh, mitte mitte niisama turistina muidugi olete teinud jah, muidugi palju ite teinud enese viimastel aastatel kirjutanud mingi Viisli Bretot, siis ta on sündinud aastal 1970 seal nagu aasta enne kui kõik need 71. aasta mehed siin Elvis elas siis Elvis edasisel ja tal ilmus just tõsine Emajõe deltabluusi plaat, eks ole. Ja, ja ma, ma ei oskagi öelda, et ta on ka sihuke rohkem niisugune klassik, poolenisti mineminemine, mina mõista ei, aga väga palju luulekogusid lopa ei olegi, ei ole kaitsveegolm noh, ma, mul hakkab lihtsalt üha rohkem tunduma, et et kui inimesel on midagi öelda, et hakaku kohe laulma, sest tühje möginat on niigi liiga, kui palju. Me võime ka kuidagi vastasele laulda, kuulge see pole siin sirgel suudad sa midagi laulda praegu apolensude raudselt sellel ajal, aga see saade. Aga Aapo, onu, mis need viis pretatseb, tõesti, sa ütlesid enne, et viimased aastad on olnud peamised libreto dist, see tähendab, see, et sa elad ikkagi sellise õndsa kirjanikuna tegelikult ära peaaegu või? Jah, selles käsitöölisest mõttes küll. Vaata kunagi ma olin, olin tegevmuusik ja siis ma harjusin ära sellega, et et inimesed minu pilli järgi tantsivad ja nüüd ma lähen lihtsalt teisel levelil, et ma panen neile sõnu suhu. Vähim, mis kuulsamalt libreto on, eks ole, inimesed käivad vaatamas, nad võib-olla vaatekavalehti ei loegi, ei teagi, et seal rock n roll muusikale ja aga siiski ka suuremaid asju enamasti inimesed ei vaatagi sellest täispuhutud klaverist kaugemale, mis laval on, et ma olen rahvusooperile kirjutanud kolm libreto, kooripoistekoori juubeli libreto, Ühe rokkmuusikali ja ooperi, mis loodetavasti jääb paljudeks hooaegadeks kavva. Ja Ameerika lääneranniku eestlaste laulupeo libreto. Ja siis on tegelikult eelmine aasta juba kirjutatud üks libreto veel, mis, mis etendub alles nüüd selle aasta lõpus. Ma ei ole kunagi elus nii palju sõna libreto, aga siis hakkas mulle meeldima haapozil Silva, tead nii õrnad ja armsad ja ei ole nii palju libreto kirjutanud. See luuletus, mis sa täna loed, et kas sa loed seda või laulad või ma luiged mitte laulda sellepärast et see oleks nagu dumping ja natuke mingi teise saate teemad. Aga noh, ma ei välista retsiteerimist, aga mis tegelikult on või mis ajast see on? Mulle ikka aina meeldib tegeleda asjadega, mida ma ei valda või millest ma aru ei saa. Ja see noh ma ei kipu absoluutselt võlgu jääma. Ja lea omadus tekst on siis siin on taas käit, just siin on toetumist autoriteetil, siin on kommentaari suhtumist ja ja eks me pärast Tiidu käest kuuleme, mida siin veel on või ei ole või kas siin üldse midagi on. Aga luuletuse nimi on võlg. Anna tuld. Ju lapsena võlgasid ääretuid igatsesin, mina. Ma tahtsin intresside valgeid harju protsentide liuglema kreeklase varju, vaid said aafrika lapsi, kes näljast ei karju, sest kõhud on punn, niiskus, maguenceedi nuud. Nüüd võlgu ma olen ja see on nii. Ma Hansa Liisingu võtaks ja köidaks end, sellega ma päikese laenaks võtaks ükskõik mida ja kellega seal aiaäärses tänavas, kus võlgu elame, inkasso, mees käekõrval, mind viiks tuppa magama. Sest et ka temal enesel on võlad taga ja on moodne, teisi enda sugulasi krabada. Aapo Ilvese soovilugu on Jaan pulga laul. Muret ei ole. Meil muret on meil muret, on meil murre. Peaaegu ei olegi näi. Mis tuurist lugu läks? Mullist imelik küll. Saksa pannununud saat Ungarist ja Rootsi jalgrattateed möla on. Ameerika nii saanes kolm. Leara padrik no surma. Peaaegu ei olegi Gilai pääl äkki Jaldiivi Jordan tell. Eile meil gala autu taandavaist tule kanepi buss. Nii et mida arseen, ta haub Ko tole olla rõõmus. Ja kus. Me ilmuratombee Murad, Tom Tailori. Pea haigu oledki. Mida kostab kale kõrt kodu ja? Ja Harro päri, sellatus kost kandis nas sortsi soeti naid lauda Bay kögannu Mac. Kurat, ei ole meil muret, ei ole. Murry ei ole. Tee Aikas tuule kyll. Et löö vinüül kõik Labajalavalssi vistohustadžipaks. Luulelahing selline suurepärane pulga joon. Aga enne seda opo ilves luges luuletuse nüüd Tiit Hennoste, saad sa öelda, mis sa sellest arvad? See oli nüüd selline tekst, mille kohta me enne siin arutasime alguses, et kui palju mul aega antud on, et see on nüüd selline tekst, mille peale võiks rääkida umbes poolteist tundi ja siis ka ei saaks läbi arvatavasti, sest kõik, kes kuulasid aru, et tekst on täis niisuguseid vihjeid, viited, Rävin essentsi algab tuga, segaja lõpeb koidule aga, ja kellega veel? Selles osas ja see on niisugune tekst, mida minu arvates nagu ühekordse kuulamisega kunagi kätte ei saa, sellepärast et iga sõna saab veidikene nautida, koukida selle asja seest välja. Nii, ja see on nüüd üks asi, mis siin sees oli. Kui ma nüüd siia sisse lähen, siis mulle see hirmsasti meeldis. Et Tuglasest oli tehtud. Mis seal olid intressid ja muud sellised asjad, tähendab mees, kes pidevalt elas ja väitis, et ta elab ainult puhtast kultuurist ja puhtast õhust ja armastusest. Kuigi ja naine nägi kõvasti vaeva selle nimel, et ta saaks sellest õhust ja armastusest elada. Aga aga ikkagi see niisugune pööre, mis, mis siia sisse tuli, see oli minu arvates fantastiline, ümberpööratud asi. Ja siis tulid Koidula ja meile, Pärna tänavas ja muud sellised asjad sinna juurde, kui ma õigesti mäletan, seal oli hansa liiding. Hääldasid seda veidikene teistmoodi, aga liising, aga minu arvates liikus seal all mingisugune selline teine sõnaga ja natukene mis viitab meid, viib meid Setumaale ja viib vaningatesse kohtadesse, millest oli hiljuti ajalehtedes ka juttu ja kus keegi üles ei tunnista, et asja aetakse ja kuidas aetakse, aga ikkagi aetakse rahvuslik eripära, see on rahvuslik eripära ja ja need kaks poolt, mis siin minu arust vaadates olid nagu elusad ja siis võib-olla üks kolmas kiht, mis siin juurde tuli, kui ma alguses panin tähele, seal olid ka kreeklased sees ehk siis teisisõnu ühest küljest mängitakse siis siin ka ajaga tullakse 19. sajandi romantismi siis 20. sajandi algusesse, eks ole, Tuglase meri, mis teatavasti väidetavasti on kirjutatud toopia vanglas ja seejärel jõutakse praegusel ajal kreeklaste ja aafrikani ja sotsiaalsete teemadeni, mis seal taga kumavad. Ja kui ma nüüd selle kõik kokku võtan, siis luuletuse pealkiri oli võlg. Aga see on üks selline sõna, mis on eesti keeles ja eesti kirjanduses kohutavalt tähtis sõna. See, see on kogu aeg olnud, see on, see on noh võime siia taha tankida, Betti Alveri, kas jal saab tasa mu hingevõlg? Me võime siia Mati Undi võla külge ehitada. Me võime siia ehitada külge Mihkel Muti mingisuguse lause, kuidas ta kirjutas, et ma tundsin küll võlg, aga mitte nii suurt, et seda peaks tagasi maksma. Ja see keerab minu arvates sellele asjale niisugust kolmneli vinti peale, aga nüüd ma lõpetan selle jutu ära selle pärast, muidu läheb asi liiga keerukas. Aitäh. Kõik aitäh. Apo, Kaya Carolina. See oli mõnus saade. Kuule, Tiit, sulle aitäh. Täitsa tubli olid, said hakkama küll. No näed. Nüüd on nii, et luulelahing seekord lõpeb. Aga ta tuleb uuesti märtsi lõpus ja seekord me Tallinnas juba salvestame poolfinaali, see tähendab seda, et sinna tulevad tõesti esimeste saadete võitjad ja nende sekka ka üks kummaline teistmoodi must hobune või rüütel. Ja see saade, mida te praegu kuulate, jääb siis viimaseks eelvooruks, tänavu aga märtsi lõpus Tallinnas jälgige kodulehekülge ja kuulake saadet ja tulge sinna salvestusele. Sest et seal juba näeb karmimat võitlust ning finaal toimub mai lõpus kirjandusfestivalil, head Read. Ja nüüd on kõigil raadio kuulajatel võimalus hääletada oma lemmikpoeedi või lemmikluuletuse või esituse poolt. Ja seda saab teha luule lahingu koduleheküljel, seal aadress on luulelahingpunkt, vikerraadiopunkt, ee ja hääletada saab kuni 22. märtsini. Nii et enne 20 teist märtsi tuleb ära hääletada. Ja nüüd saate lõpetuseks Jürgen siin vahepeal, kui me kuulasime muusikat ja teised lugesid luuletusi, siis Jürgen kirjutas isegi ühe luuletuse, ta ütles luule ja väga halva luuletuse, nagu ta ise ütles, nüüd ta kannab selle. Palun, Jürgen. Ma olen kuulnud ilgelt laimu, et olla rentslis nähtud tart vaimupudeli ühes käes ja teises Hasso luuletus Laatsist. Marustan siin miskit läinud kaotsi. Tean loomu poolest mõni tartlane on vist seepärast paistab pooluselt siit lõunarist. Aplaus. Aga? Luulelahing.