Mitu tõeliselt ilusat märgilist sündmust eesti kultuuris seostuvad 2013. aastaga, enne kui aasta lõpus sirbi peatoimetaja konkurss ebaõnnestus ja tegevjuht jäi ajutiseks kohusetäitjaks ning siis talk sti. See pisuhänd, sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga teatas, et sirbi peatoimetaja kohusetäitja nüüd Kaur Kender ning neli sirbi töötajad on koondatud. Sealtmaalt ei olnud asi enam ilus, segased selgitused, kes kellega kohtus ja millal ja nii edasi. Loomeliitude mõõt sai täis ning ühiselt teatati, et nad kultuuriminister Rein Langi enam ei usaldab. Lang teatas, et astub tagasi, kuid teeb seda nimede nimetamisega Riigikogus peeglisaalis Eesti ühiskonna ette. Teater NO99 oma ministri viimaste päevadega. Kenderi hetkeline tähelend oli siis juba läbi. Minister libistas tundlike sõrmeotstega üle lauanurgale lebava ajalehe mis oli kõigest aga üleni kollaseks tõmmanud. Ta ohkas ja vaatas aknast välja. Seal ootas teda ainult pimedas. Nii näebki siis välja ajakirjanik vajumise. Mõttes minister kusagil Solarise kohal oli näha langevat sabatähte legende kes kihutusele öise talv ning tennises jälle. Ja kultuuriminister Rein Lang ütles riigikogus, et põhimõttelistes küsimustes ta eksinud ei ole ega aasta tagasi selle pärast ega ole tal põhjust tagasi astuda ka sirbis toimunu pärast sarjata sai ajakirjandus. Mulle tundub, et tänases Eestis on aga turunduslik võidumees see, kes suudab välja mõelda sellise vale, mis oleks sedavõrd suur, et see muutuks hetkeks usutavaks ja mida levitatakse enne ümberlükkamist vähemalt ööpäeva jooksul. Kirjanik Berk Vaher ministri kõnest Ma tõepoolest ei saa aru, miks nüüd seda konkreetset hetke pidi kasutama selliseks ülepaisutatud traagilises vormis meedia kriitikaks, kui ometigi ministri rollid on mujal. Nüüd on sirbil värskelt uus peatoimetaja Ott Karolin ja meil on uus kultuuriminister Urve Tiidus, kes ütleb, mida tema kogu sellest asjast õppis. Iga konflikte ei alga ju pauguga, et kui on näha, et on selline sündiva konfliktiolukord siis on väga tähtis otsida kiirelt seda ühisosa ja, ja siin on tegemist muidugi vajadusega rahulikku ja, ja lugu pidama. Ütleme seejärel riigikogu võttis vastu ka kultuuri arengusuunad aastani 2020 ning ka loovisikute ja loomeliitude seaduse aga lõpetame ilusate meie kultuurikestvust märkivate sündmustega. Sel aastal 104 aastat oma maja oodanud Eesti Rahva muuseum saab selle aprillis müüriti nurgakivisse Eesti Rahva Muuseumi kodarraha, pihlaka, pulga soola ja tähtsate dokumentide kõrval ka tudengisatelliidi kosmosesse lennutamise märkavad margid. Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas. Innovatsioon ja kaugemale vaatamine sobib eesti rahvale, aga paljuski sisu kajastab seda, et me oleme siin väga kaua aega elanud ja kavatseme oma eluruumi veel hoida sellele keelele ja kultuurile ja ei kavatsesid mitte kusagile minna. Ja septembrikuine pidu Eesti rahvusooperimajas. Maja sai 100 aastat vanaks. Eluaegne Est taanlane, peoõhtu lavastaja Arne Mikk sõnastas vaimse sideme Mises taanlase aastakümneid on sidunud. Seesmine väärikus ja eestimaalisus isamaalisust Estonia on püüdnud oma hinges hoida seda ader. Me kestame veel.