Keelekõrv 460 kuuessaadi siin mari tarand, et juhatada sisse jutt nimedest. Kevadel oli emakeele seltsis üks nimepäev, kuulati hulk ettekandeid nii ees- kui perekonnanimedest ja kohanimedest ja mäletate, tookord lühikest ülevaadet tehes lubasin, et tuleme nende asjade juurde ka keele pärast pikemalt. Inimese nimed on alati huvitav teema. Ja meie, kes me ikka loodame, et meid, eestlasi sünnib juurde. Igavus eestlane vajab nime. Stuudios on nimede uurija Annika Hussar kes on teinud uurimuse viimase aja viimase kümnendi tütarlapse nimedest. Aga alustan küsimusega, mis on see tõuge, et ühest filoloogilist õppinud keele inimesest saab just nimede uurija. Mina avastasin eesnimed enda jaoks juba lapsepõlves, siis kui ma olin 12 aastat vana. Meie suguvõsas sündis väike laps ja, ja ma sain teada, et meil on kodus olemas nimeraamat ja valvasin väga hoolega, et see nimeraamat kiiresti tagasi jõuaks ja tõsise huviga hakkasin lugema ja kohe algusest peale peab tunnistama, on mind huvitanud nimede levik ja, ja see statistiline pool ja nimemood. Nimemood on huvitav asi ja sellest ju kirjutatakse aeg-ajalt lehtedest tehakse sellest niisugune noh, huvi, artikkel, et vaadake, missuguseid on pandud kui naljakaid, kui võõrapäraseid see tähendab, tehakse avalikku kriitikat inimeste nimede suhtes, aga see on teisest küljest ju ka väga õrn teema, sest inimesed, kui nad oma maimukesele oma kõige kallimale väikseke selle nime hakkavad panema, siis nad peaksid ju soovima kõige paremat ja teistel seda kritiseerida ei oleks nagu alust või on isegi nagu võib-olla natukene ebapeenetundeline või kuidas? See on tõepoolest tundlik teema ja ma ise püüan samuti hoiduda sellest, et avalikkuse ette niimoodi häbistavalt inimesi tuua. Ajakirjandus seda seda kahtlemata armastab ja, ja, ja toob, need näited leiab, leiab ise. Samas ma usun ka, et vanemaid on ilmselt vaja toetada ja aidata selles suhtes. Ega meie huvi ei ole ju ka. Ma mõtlen keele inimeste huvi kedagi solvata, aga, aga pigem siis toetada. Ja ma usun, et päris paljud vanemad ka ei valiks mingis mõttes konarliku nime kui neil oleks teadmisi natukene rohkem selles vallas. Meil on ju Eestis ka traditsioon varajastest aegadest, kus näiteks kalendri des soovitusnimekirju juba õige varased skulptuuri õhustikus, et inimestele soovitada ja on olnud ju liikumised, voodia, hood, kus võõrapäraseid saksa nimesid on soovitatud ilusate oma eesti nimedega. No teil on kindlasti uurida nende silma ees, millal kõik need saksapärased nimed asendusid niisuguste õielehti, heli, lembe ja, ja nii edasi, tähendab on aegade jooksul see harimise õpet vahetamise vajadus olnud märgata. Jah tõesti, just kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel nimedest kirjutati päris palju ja ilmusid soovitusnimekirjad, raamatut, kalendrid ja võib-olla tõesti sõjajärgsel ajal ongi see osa suhteliselt napiks jäänud. Nimeraamatuid on ju vähe keelt ja kirjandust kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kui palju artikleid ilmus kirjandus tegelikult laiem publik ju ei loe. Ja üheksakümnendatel on, on tegelikult päris pikk paus olnud, sest sellel teemal minu mäletamist mööda võttis sõnapõhiselt ainult Henn Saari ja, ja Peeter Päll sinna kõrvale. Nii et sellest on ka küllalt vähe juttu olnud. Veel mõni sõna, siis nendest teistest nimede uurijatest Eestis ka perekonnanimesid, uurib ju teie kolleeg Kairit Henno, kes samal emakeele seltsi koosolekul väga huvitava ettekandega esinenud. Jah, praegu on nime uurimisest siis tõepoolest päris hea, minu arvates on palju tegusaid inimesi ja kõik on, et kõik on veel sellised, kes liiguvad ja lähevad ja õpivad edasi. Nii et kui kõigepealt siis kohanime uurijatest rääkida, siis marja, kallasmaa, Marja, Joalaid, Valdek Pall loomulikult ja Võrumaalt, et on ka Võrumaa kohanimede uurijaid, on ka tulnud Evar Saar, Marika vaster siis isikunimede poole pealt tõepoolest perekonnanimedega ja praegu doktoritöö raames siis nimed eestistamisega tegeleb Kairit Henno. Siis on Tartus veel noor ärinimede uurija Eve Alender. Viipekeele nimesid uurib Liina pooles, ka Tartu. Ülikooli juures tegutseb. Nii, et minu arvates on, on päris hästi valdkonnad uuritud. Ja teie tutvustasid emakeele seltsi koosolekul oma uurimuste tulemusi ja uurisite tüdrukute nimesid päris suure materjali põhjal. Minu meelest oli seda üle 55000, nii, mida see uurimustöö siis nende meie uuema aja tütarlapse nimede kohta teile näitas? Ma vaatasin üheksakümnendatel pandud nimesid ja kuna ajakirjanduses on nüüd seoses isiku nimeseaduse eelnõuga palju erinevaid arvamusi välja toodud küsitakse ikka, et kes, kes on see tulevane otsustaja mis on, mis on aluseks siis ma püüdsingi vaadata nendesse nende seadusesse kirjutatud seisukohtade alusel, et mis siis ikkagi saaks, et kui täpselt me saame öelda, et seda nime tohiks tohib panna ja, ja see taime ei tohiks panna. Ja vaatasin selliseid aspekte nagu nimede sugu siis õigekiri, mis on ilmselt kõige suurem probleem ja siis õige pisut ka tähendusega nimesid. Eks siin ole muidugi omajagu subjektiivset needsamad kändi ja tändi, mis kõlavat tähendust arvestades natukene naljakalt, siis samas neil on nimeline traditsioon olemas ingliskeelses maailmas. Nii et ega see nüüd ei saa ka olla otse mingi keelu põhjus. Aga te nimetasite sugu, kas siis tõesti on niivõrd levinud see, et võidakse segamini ajada meeste ja naiste nimed? Tüdruku poisinimed, see probleem tekib alati siis, kui korraga tuleb palju uusi nimesid, eks see oli samamoodi ka kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel ja kui Soomes vaatame, siis seal on asi veel hullem olnud. Meie nimedel kujunes sugu ikkagi üsna selgelt välja, aga Soomes on küllalt selliseid nimesid, mida on sadade kaupa antud nii naistele kui meestele ja, ja meil on, meil on seesama asi, praegu tulevad uued võõrad võõrast päritolu nimed nende sugu ei tea tahk kindlalt tea, struktuuri järgi võidakse panna nimi, nimi valesti, siis nii-öelda näiteks Steve kirjutatakse STV ja ilmselt seda ka niimoodi loetakse ja on seetõttu pandud neil ka tüdrukutele. Ehkki ta on selgelt mehe nimi ka ingliskeelses maailmas. Nii et sina struktuuri küsimus, samamoodi võib juhtuda soome nimedega. Janne ja kari on seal mehe nimed, aga meil on pandud tüdrukutele neid isegi rohkem kui poistele. Ja rohkem probleeme tekitavad muidugi need nimed, mis on juba lähtekeeles kahesoolised, sellised nagu kris. Või Robin. Ta on erinevates keeltes. Gerd-Gerd on naise nimi, mehe nimi. Ja, ja see paratamatult tuleb ka meile kaasa. Aga mõnevõrra on siiski võimalik neid piire tõmmata. Selliste nimede puhul, mida on siiski eelistatult ühele või teisele soole pandud näiteks Alex, seda on pandud Eestis põhiliselt poistele peaaegu 200 poissi ja ainult ühel korral tüdrukut tüdrukule, siis ta võiks ju mehe nimeks jääda, et see piir on nagu, nagu üsna selge. Kris sama lugu peaaegu 100-le poisile ja ainult seitsmele tüdrukule. Et jällegi see kaalukauss läheb üsna selgelt poiste poolele ja selliseid nimesid on veel. Aga muidugi uued nimed, see tähendab ka selliseid nimesid, mida ongi tõesti pandud ainult ühele poisile ja ühele tüdrukule ja selliste nimede puhul piiri tõmbamine ilmselt ei ole, oluline on nagunii haruldased nimed, näiteks sellised nimed nagu Angel mis on ka kahesooline teistes keeltes täpselt võrdselt pandud. Aga siis Airet Airis Jonne Kajaari sedasorti sedasorti nimed, millel tõesti ka niisuguseid väliselt ei ole selget põhjust ühele või teisele poole panna. Kui need nimed peaksid nüüd või mõni peaks neist moodi minema, siis ilmselt tuleks otsus teha, et lapsi säästa, aga põhiprobleemiks on aga kujunenud viimasel ajal. Sis nimede õigekirja. Kirjaoskamatutele nimedele on ennegi tähelepanu pööratud. Henn Saari, Kairit Henno kirjutas mõne aasta eest õiguskeeles ja rääkis ka emakeele seltsi koosolekul. Sellistest nimedest, mis on kirja pandud siis segakeelselt tähendab Ühegi keele ortograafiat ei jälgita. See puudutab põhiselt võõrnimesid või siis võõrast päritolu nimesid, aga kahjuks needsamad vead hakkavad järjest enam kanduma ka meie oma eesti nimedest hakatakse kasutama võõrtähti ja pannakse neid väga veidral moel kirja. Nüüd võõrnimede puhul on kokku lepitud, et me räägime edaspidi võõrnimedest ja titaat nimedest. Võõrnimed on siis need, mis on mugav panemata või osaliselt muganenud nimed millel on ka võõraks peetavaid struktuurijooni, näiteks keebeedee alguses või võõrsõna tähed. Tsita vaat nimed on aga siis sellised, mis on kasutusse tulnud lähtekeele ortograafia reeglite kohaselt ja kui seal on võõrtähti, siis nad peavad jääma täpselt selle koha peale, kus nad lähtekeeles on. No see tähendab siis nagu oleks lihtsalt võetud puhas inglise või prantsuse keel nimi jah, et on näiteks mingisuguse Anett ja siis see on kirjutatud ja nette. Ja et siis nimed on nii-öelda tsiteeritud. Võõrnimedes aga võõrtähti esineda ei tohiks, et niisuguseid segavariante vältida näiteks anni alguses ja iie või üksi lõpus. Sellised segavariandid võiksid küll kaduda kasutuselt. Muidugi nimede ortograafia teema, mida on raadios eriti raske käsitleda, aga ma arvan, et kuulajad näevad oma silme ees kõiki neid kõike variante ja mõtlevad ka siis natukene selle peale, kuidas sellel väikesel lapsel, kes ju üks esimesi asju on ju oma nime kirjutada, ehitamine ja kui sa kirjutad ikka kati või malle, siis on täitsa selge, et sa uhkelt ütled, et ma oskan oma nime kirjutada, kui seal mingisugune grilli või Kirälli, siis veidi raskem. Jah, mul tuleb endal ikka see paralleel mõttesse, et kui mina algklassides õppisin, siis oli õpetajal võimalik anda selline harjutus, et kui tähti õpiti, et kirjutage kõik need nimed klassikaaslaste nimed, mis KV-L tähega algavad, siis praegu seda võtet ilmselt õpetajat kasutada ei saa. Sest isegi Kätlin see selline nimi on kirja pandud umbes 40-l erineval viisil. Aga veidi, võib-olla ka siis nendest tähendustest, vanad vanad naljad või, või, või olgu see nali või tõde on ikka see, et lapsele kurat ei tohi nimeks panna, ütleb igasugune seadus, näiteks. Tähendusega tekivad probleemid siis, kui püütakse võtta mingi mingi sõna, millegipärast võib-olla peetakse seda nimeks ja selle tähendust ei kontrollita. Muidugi me ei saa tõesti kõiki maailma keeli arvesse võtta, kõiki sõnaraamatuid läbi lugeda, aga ilmselt mõned suuremat ja, ja ka lähemad keeled võiks üle nendes keelt, nende keelte sõnaraamatut võiks üle vaadata. Tõesti Angry isenesest nimena ei oleks ju sellel väga viga, aga kui seal on epsilon lõppu, siis paratamatult tuleb sinna see inglise keel, keele vihane, ämbri tähendus juurde. Või siis prits. Ilmselt on inimene püüdnud teha uut varianti nimest printsiip, aga kokku tuleb inglise keeles sild, see tähendab ei ole vähemalt negatiivne. Aga kuivõrd inglise keeles sellel bridžidil printsil nimelist traditsiooni ei ole, siis ilmselt ei ole väga mõistlik seda ka Eestis nimena kasutama hakata. Samamoodi on siis selliste nimedega nagu Sigrit lei isenesest, et ma kujutan ette, et vanemaloogika on võinud olla, et Sigrit pluss lee liide, mida väga paljudes nimedes kasutatakse, aga kokku tuleb hoopis salapärane tähendus. Kui on neiuke, kelle nimi on salapärane ei ole tõepoolest veel halb variant ja lõppude lõpuks meil siin pannakse ka praegu või vanadest nimedes on ju see, et tähenduslikkus mingil määral ka sees, sest sest noh, kasvõi Lembit, too lemmitu armastatud, eks ole, võim mesis. Ma olen kuulnud ka, et uuemal ajal on pandud poisikesenimeks oli vägemist. Nii et, et ühest küljest on see tähenduse andmine ka üks huvitav koht. Jah, see mõnes mõttes, et on, on ohtlikum ja, ja eks vanemad peavad selleks valmis olema, et neil võib-olla tuleb last toetada. Aga ma usun küll, et ennem võib lapsel olla eestikeelne, eestikeelse tähendusega sõna ikkagi nimeks, kui, et võtta neid välismaised ja lapsele midagi väga kehva tähendusega nimeks anda. Huvitav on jälgida, et mood, nii nagu ma ei tea aia kujundamises või mööbli paigutamiseks või seinade värvimiseks või täpselt samamoodi käitub inimeste nimedes. Ainult et muidugi on vaheseina värvimine või kasvõi aia kujundamine on ikkagi võib-olla rohkem sinu isiklik asi kui teisele inimesele eluks ajaks. Alguetan sinu laps, aga ikkagi iseseisev inimene. Nime andmine. Nojah, seda seina vaatab siis oma perekond üksinda, võib-olla kodus ja mõnikord käivad külalised ka. Ja kui külaline tuleb, siis mis see tema asi on ja tema? Õppima aga, aga laps on siiski ka osa ühiskonnast. Et ta peab seal ise ühelt poolt selle nimega toime tulema ja teiselt poolt peab ka ühiskond tema nimega toime tulema. Ka mina pean oskama ühte või teist nime kirjutada. Ja sellisel juhul ei, ei tohiks neid variante ikkagi olla 10 või 20. Piisab ühest-kahest, ütleme Kerli puhul, et ma küsin, kas keegi võib ka? Et peab selles mõttes arvestama ka teistega? Jah, ja täpselt nii jälle, et kui see ühiskonda astu kooli lasteaeda minev lapsekene peab hakkama alati iga kord 10 korda vastama sellele, et kuidas nimi kirjutatakse, kui ta selle kord hääldanud. Et see on kohmakas ja paha. Aga kui veel kord mõelda neid, neid ütleme puhtaid eesti nimesid, mida ju ka enne teist maailmasõda propageeriti ja ma ütleksin, leiutati kivist. Et siis kõik need niisugused, ütlen, et see tüüp heliõi siis seal, ütleme, luule, luule, lehtel, aine praegu nagu hea on rääkida, aga kui endal praegu laps sünniks, siis vist ei paneks, sest praegu pole see moes. Aga samal ajal kuidas võiks selleni viia, et inimesed ikkagi sooviksid neid leida? No on ju teatud liikumisi folklooriteadlike kirjanduse kultuuriajalooteadlik inimeste hulgas, kes on pannud väga arvatavasti vanu nimesid, me ei tea ju, missugused need Lehola Lembitu aegsete inimeste nimed õieti oli ja ega me seda ei tea. Aga nüüd neid oletatavaid, vanu eesti nimesid ja ka neid on vahel ajakirjanikud oma süvenematuses pidanud imelikeks nimedeks, näiteks nagu hip Lõuna-Eestis või siin oli ka ükskord üks minu meelest väga huvitav tuletuslik nimi Helle-Riin, mis oli pandud ka ütleme nagu negatiivse märgiga kirja, et imelik Nende nimekirjadega on see huvitav lugu, et mitte kunagi ei ole seal tegelikult juures ju, et need on, need on veidrad, need on koledad, need on halvad. Mulle tundub, et kui alguses hakati neid nimesid tutvustama ajalehes, siis oli neil see saatesõna juures ka. Aga nüüd on seda püütud neutraliseerida ja toodud välja lihtsalt, et huvitav haruldased, erilised nimed, aga paratamatult nendel on millegipärast häbipostimärki juurde jäänud. Kellaaegu ja selles mõttes on, on tõesti muidugi muidugi kurb, et seal on need nimed segamini. Et on tõesti need, mis, mis võiks taunitavat olla ja samas on lihtsalt huvitavad, huvitavad nimed. Aga mis, mis seda suunamist puudutab? Ta on siis päris tervikuna nime moodi ilmselt kuidagi suunata ei saa, vähemalt nii on arvanud ka teiste maade nimeuurijad. Soome nime professor Eero Kiviniemi on, on seda samuti öelnud, et soovitada võib paljut, aga tegelikult nimemood kulgeb kuidagi oma pead siiski. Ja see on huvitav, kui, kuhu ta läheb, aga ma jään siiski uskuma, et päris eesti nimed ei kao. Ja mulle paistab, et noored haritlased siiski, kes ju ütleme kultuuris on ka eeskujuandjad annavad oma lastele praegu ka väga läbimõeldult ilusaid ja huvitavaid nimesid. No minu arust on väga ilus nimi ühel minu sõbral väikse tüdruku nimi on näiteks sirel. Ja miks mitte, ja ma jälgin ikka internetis noorte vanemate arutelusid. Ja seal on ka märgata selliseid tendentse. Mitmel korral on arutatud seal näiteks, et, et inimestele meeldib nimi armas, aga nad ei julge seda lapsele panna, aga Soomes ameti täiesti ja, ja meilgi on seda harvadel kordadel pandud pandud, nii et ma usun, et kui nad lähevad natuke julgemaks, koguvad ennast, siis armas, tuleb ikkagi kasutusse. Iseenesest ei ole tal midagi viga, sest kulla ja lembe on olemas hea näitleja aga võib-olla on selline etapp, et veel ei juleta. Keelekõrva saates rääkis nimede uurija Annika Hussar. Loodetavasti räägime nimedest sellest huvitavast ainevallast keele kõrvas veel palju-palju kordi ja te võite ka meile sel teemal oma arvamusi saata. Keelekõrv on kavas ikka jälle nädala pärast. Saadet toimetab mari tarand kuulmiseni.