Kui ma hiljaaegu helistasin tootmiskoondise Marat ametiühingukomiteesse palvega võtta mind jutule pisikeseks intervjuuks siis tuli välja, et Polegi nii lihtne leida niisugust päris vaba jutuajamise pool tundi ametiühingukomitee esimehe üsna pinget täistööpäevas. Ja sellest tekkis niisugune mõte, et miks mitte rääkida meie selle aasta viimases igapäevahoolesaates ametiühingu teemadel läbi ühe ametiühingu juhi tööpäeva prisma alati ametiühingukomitee esimees, Svetlana minema, milliste mõtetega algas teie? Ametiühingu esimehe tööpäev on muidugi tõesti väga pingerikas ja eriti aasta lõpus muret täis nende nääripidudega meil praegu valmistatakse ette laste nääripeod, siis meil on pensionäride nääripidu mittetöötavatele pensionäridele just arsti, meil tuleb ühine ametiühinguaktivisti päev, kus me arutame oma perspektiiv, plaanid järgmiseks aastaks, kõikide komisjonidega on vaja läbi rääkida. Nii et siin on mul päris kohe järjekord nende komisjonide esimeeste koha pealt ja täna meil veel üks niisugune üritus siin ettevõtte territooriumil, mida korraldab juba tekstiili ja kergetööstuse töötajate vabariiklik komitee. Nimelt meil toimub seminar siin meie süsteemi komisjoni esimestele, kes juhivad nii lasteaia kui ka kooli ja kodukomisjoni tööd. Meil on natuke kogemusi selle tööde tegemisega, on, mida jagada siis teistele kuidas saab ameti tegelikult abiks olla lapsevanematele? See on muidugi raske probleem rõõmu jagada, me kõik oskame ja ilusti meeles pidada need vanemad, kelle laste kohta tulevad tänukirjad koolis me paneme ilusti stendi peale välja, aga raskem on muidugi, kus tulevad kirjad koolis, laste halva käitumise kohta või õppeedukuse kohta. Siin peab väga individuaal reaalselt suhtuma ja meie ei ole tavaliselt nisukesi suuri koosolekuid sel teemal pidanud. Siin peab vaatama, kes on selles süüdi, sest tõesti iga kord vanemad 200 süüdistada ja kui on vaja, siis vestleme lastega, sest põhiliselt meie oma ettevõtte töötajate lapsi tunneme, sest meil on terve nisukene lasteürituste süsteem, mis on välja töötatud, kus me peame meeles last juba sellest momendist, kui ta sünnib. Kui mamma tuleb peale dekreetpuhkust siis me anname temale nimelise väikse lusika, mida laps siis võib iga kord kätte võttes tuletada meelde, et ettevõte, kus tema vanemad töötavad, mõtles tema peale juba siis, kui tema siia maailma tubli ja terve nende elu jooksul me ka proovime igasuguste ürituste näol viia need kokku kollektiiviga. Nii et me arvame, et niisugune vestlus siin töökollektiivis ega ka mõnikord annab väga palju. On teil ka vastukaja lapsevanematelt, kas nad tunnevad seda tehingupoolset tuge, kas nad on rahul teie tööga? Mul on väga raske öelda, kas nad on rahul, ma peaks ainult 100, võib-olla mainima, et tõesti olen tihti näinud, need emade ja laste silmi jäävad kindlasti juba võib lugeda seda, et nemad on rahul ühe või teise üritusega või vastupidi, ei ole rahul, siis peab mõtlema, mida teha, selleks, et järgmine kord nisukesi pretensioone ei oleks. Mina kui esimees olen väga õnnelik esimees, sellepärast et mul on ka tugev ja arusaaja administratsioon on selja taga. Kui on vaja materiaalselt abi või ütleme, kasvõi transpordiga või mingisugust teistmoodi, ma ei ole kunagi kuulnud administratsiooni poolt. Ei, et ei saa, vaid alati jah, kõiki asju, mida on vaja kollektiivi jaoks alati meile võimaldatakse, teised olid natuke kadedad, isegi minu hääl, et meil on nii hea koostöö. Praegu meie vestluse ajal on niisugune lõunane aeg ja on veidi aega veel järgmise ürituseni. Et kui teil nüüd on vähegi niisugune hetk, kus te saatepäeva sees iseenda mõtteid koguda, siis te peate läbi mõtlema ühe niisuguse töölõigu, mis on võib-olla üsna uus nüüd ametiühingu juhi töös, mida ei ole küll isegi mitte ettenähtud põhikirjaliselt. Aga millega te ometi peate tegelema? See on niisugune töö, mille märksõnaks võiks vast öelda elukohajärgne töö. Mererajoonis on terve rajoon löödud väikesteks mikrorajoonides ja igal mikrorajoonile on oma põhiettevõtte mererajooni parteikomitee poolt oli teatud manad põhiettevõtteks Kadrioru mikrorajooni tüübist, siis meie hakkasime sellega tegelema. Oleme esialgu alustanud seda tööd massiüritustega. Me oleme läbi viinud kaks suurt üritust Kadriorus, need on puhkepäevad Kadriorus. Sealjuures olid igasugused mängud võistlused ainult lastele kui ka perekondadele lähemalt päeva muredest. Üks mure ongi see, et kuidas meil ilmataadiga saab siin kokku leppida lume suhtes, siis tahaks teha Kadriorus ühe ilusa lumelinnaku meie lastele ja võib-olla saame isegi saanisõitu organiseerida ja sinuga oma mured, aga väga hea meel on pärast seda, kui see üritus on juba lõppemas ja kui sa näed, et täiesti inimestel on lähevad silmad ja roosad põsed, siis sa vaatad, et tõesti see tee on ikka tänuväärt. Ja tänase detsembrikuise tööpäev oma lõpupoole on tootmiskoondises marad toimumas üks üsna omanäoline üritus on Raimond Valgre-le pühendatud loeng-kontsert tootmiskoondise marat, laohoidja laadi ja, ja üksiti ka estraadiorkestri juhendaja või orkestrivanem Mairold, Lüüs. Meie töötajad on küllaltki suure pinge all, siis nendel peab olema ka puhkemoment. No ja siis sellepärast meil tekkiski niisugune mõte, kuna tänavasta pühitseb kogu vabariigi kergemuusikaüldsus Raimond Valgre seitsmekümnendat sünniaastapäeva aegu pooleteise tunnine repertuaari orkestrile orkester ei ole mitte päris väike, vaid seal 10 pillimeest kõikidele noodid kirjutada, orkestreerida täiesti mahukas töö. Täna esinevad FeltMill Trumpi kultuuripaleest. Solistid Ragnar Kuusk, Ivo Ruus. Kõige tähtsam asja juures, et see on Raimond Valgre elust loomingust nagu loeng-kontsert siis on palutud siia veel Valgre uurija, kes tunneb tema loomingut ja tema isiksust kõige paremini. Eino Avarsoo. Kõik niisugused üritused tõstavad toonust ja peale seda üritust järgmisel päeval kindlasti on veel, mida meelde tuletada. Ja eks need käed võib-olla ka natuke kiiremini liiguvad. Niisugusena oleme siis saanud sellise ülevaatliku pildi teie hiirest päevast ja neist mõtetest, mida te peate selle päeva sees selgeks saama ja neil detsembrikuu viimasel nädalal me paratamatult mõtlema juba ka sellele, mis on need esimesed tööd, mida me peame hakkama tegema jaanuari esimestel päevadel. Kui muidu minu tööpäev hakkab kaheksa, 15 siis aasta esimene tööpäev, minul on traditsiooniliselt alustatud juba kell kuus ja seekord ka ma pean tulema kell kuus, sellepärast et samal ajal saabub ka meie parimana, kes võtab esimesel tööpäeval töölisi vastu ja loob nagu meeleolu terveks aastaks ja siis edasi. Jooksval lindil juba kaheksa 30 tulevad meie esimese kuni neljanda klassi lapsed, et kelle jaoks me tegime viie päevase talvelaagri esmakordselt ja ootame siis neid täpselt esimesel tööpäeval kell kaheksa, 30 pakkuda nendele esimest hommikusööki.