Eesti NSV ametiühingute nõukogu instruktor Kersti Jansen. Teie töö. Maa on meie vabariigi pioneerilaagrid, kõik need paljud laagrid, mis suvel töötavad, on teie silma all. Ja muidugi tänavu suvel hakkab meil 57 linnavälist pioneerilaagrit ja seal vaata üle 24000 lapse. Peale selle on ju veel linnalaagrid, tervist, sportlikud töö- ja puhkelaagrid ja kokku kogu suvel peaks siis umbes 70000 last käima läbi ametiühingute lahtist. Aga nüüd kohe küsimus, milles seisneb teie? Nüüd me hakkame planeerima tegelikult juba kohe pärast seda, kui nad üldse ära lõppevad septembrikuus hakkab plaanid järgmiseks aastaks, aga praktiline töölaagrites hakkab umbes aprillikuus ja aprilli keskelt hakkan ma sõitma mööda pioneerilaagreid vaatama, kuidas modinat valmistuvad laste saabumiseks. Oh kõige tublimaid märkisime ära siin oma ametiühingute nõukogu presiidiumil 19. mail. Seal oligi öeldud, et kohaliku tööstuse ja kommunaalelukondlike Ettevõtete tööliste ametiühingu vabariiklik komitee tegeles väga tublisti ohvritega. Samuti ka tekstiili ja kergetööstuse tööliste ametiühingu vabariiklik komitee, elektrijaamade elektrotehnikatööliste ametiühingu vabariiklik komitee ja paljud ettevõtted on väga tublid, tõesti, ettevõtte juhtkond väga südamlikult ja toredasti lastesse suhtuvad ja võtavad seda pioneeri laagrit niisama tähtsalt kui oma tootmisülesandeid, trammi ja trollibusside valitsust, kus tõesti alates juhtkonnast kõik hoolitsevad selle eest ja väga palju kahe viimase aastaga on tehtud Kose-Lükati pioneerilaagris. Õnneks on meil tõesti nii, et kõik see hea, mis on aastatega kogunenud. Me oleme püüdnud seda hoida ja igav ajakiri on kujunenud välja omad traditsioonid ja peale selle muidugi tohutult tähtis on ka need inimesed, kui nad on kaua aega töötanud, nad toovad juba mingi oma näol sinna laagrite juurde ja, ja mida omanäolisemaid need laagrid on, seda põnevam lapsele ja meil jätkub ikka neid inimesi õnneks. Ja nemad on niisugune maas on tõesti siin august kalamees näiteks Valkla laagris, kes teda ei tunne, teda teavad kõik ja ta on juba üle 20 aasta laagriülem olnud ja õnneks ta ei kavatse veel seda praegu maha panna. Siis Leinus Luunja laagris, Maie Valberg energeetiku laagris. Eerika Macrakov kukulinnas, Ene Pärn valgemetsas Mare Kajar Võsul valvelas Elva laagris, Evelin, Maltal samuti Elvas. Aga lihtsalt, need on niisugused inimesed, nad on erakordselt suure südamega ja annavad täiesti endast kõik laagrile ja lastele ja ainult selle peal tihti seisab kogu see organisatsioon üleval, see oli nüüd pioneerilaagrite kaadri hea külg ja see tänuväärne külg, aga on vist viiedega, alati ei laabu see kaadripoliitika nii-öelda kõige paremini kahjuks igal aastal ikkagi on jälle inimesi, kes ei võta neid asju nii südamesse kui peaks ja näiteks avasta tõesti pani lausa hämmastama haapsalu komsomoli rajoonikomitee, kes ei suutnud ühtainsat pioneerilaagrit looga teist komplekteerida, rühmajuhtidega ja laagriajamiseks oli olemas kohal ainult vanempioneerijuht, väga tubli inimene ja üks rühmajuht, kuid ülejäänud nelja rühmajuht ei olnud mitte kuskil näha. Nimed küll olid, aga inimesi ei ole, nõrga nimi, tööd ei tee. Ja siis muidugi laagris kohutav paanika, sest et peavad inimesed olema, siis otsitakse kõik oma tuttavad üles. Helistatakse, joostakse ja need inimesed kannavad kahte koormust, kes tulid ausalt õigel ajal kohale. Kui igaüks teeks oma tööd, oleks kõik tip-top korras näiteks naasta, üllatav inimene. Tema nimi on Asta, Priit, kes pidi tööle minema Tabasalu laagrisse, vormistas ennast ära kasvatajaks, kõik olid korras, vabariiklik komitee temaga arvestas laagrist, teda oodati. Inimesed ei ole. Esimesel kuupäeval pidi tööle minema teisel kuupäeva, helistab tema ametiühingute kogusse ja teatab, et tema Tabasalu laagrisse tööle minna ei saa. No kes siis tema eest nüüd läheb sinna tööle? Ma ei saa üldse aru, mida niisugune inimene mõtleb. Ta peaks mõtlema, et selle taga on lapsed. Sellest aastast on üks väga kena uuendus ilmselt jõusse saamas. 50 protsenti tuusikutest on tasuta andmisel ja igal aastal tõesti, see on juba tegelikult jõus juba esimesse vahetusse, me suutsime need tuusikud praktiliselt 50 protsenti tasuta välja anda. Nii et nüüd need vanemad, kellel on kaks ja enam last ja eestkostel olevad lapsed ja veel väga paljud lapsed saavad täiesti tasuta tuusikud peale selle jäänud 50 protsenti nendest lapsevanem maksab ju tegelikult ainult mõttelise osa. Sellepärast et tuusiku hind tüüpi laagrisse on 10 rubla 40 kopikat. Aga tegelikult riik kulutab umbes 100 rubla ühe lapse peale. Siit jõuamegi need lapsevanem sama rolli juurde, kui tema laps läheb laagrisse. Kuidas käituda või mida lapsevanem peaks sellest laagrist teadma? Teie oma praktikast kindlasti teate, milles siin lapsevanemad eksivad või millest siin on vajakajäämist. Ega lapsevanem ei tea päris täpselt, mis on pioneerilaager ja ta nagu ei oskaks alati nii õigesti, eriti kui laps esimest aastat läheb teda ette valmistada. No kõigepealt peaks kodus täiesti rahulikus miljöös selgeks tegema, kas laps ikkagi tahab laagrisse minna. Peaks niisugune ühine soov olema ja siis muidugi laske natuke moraalselt ette valmistanud, mis teda selles laagris ootab. Kui ta esimest aastat läheb, siis lapse jaoks on see väga suur muutus. Ja muidugi Matrix, esimene asi tuleb lapsel teha oma voodi mida ta kodus alati ei ole harjunud. Ja seal on väga palju niisuguseid asju, mida ta peab olema tagatud, küllaltki iseseisev. Vaat selleks peaks kõike kuidagi kodus hakkama, niimoodi vaikset last ette valmistama. Ja selline asi, et iga laps peaks saabuma laagrisse täpselt tuusikus ettenähtud ajal sest väga halb on see, kui lapsed tulevad hilinemisega. Esiteks laagris ei teata, kas tuleb poiss, kas tuleb tüdruk, kui vana ta millisesse rühma ja siis tekib niisugune rahvaste rändamine. Ühest rühmast paigutatakse teise ja see tekitab kohalgustega, sest on raskem korra harjumusi sisse viia. Võib-olla veel niisugune probleem kahjuks, millega me siiski peame kokku puutuma. Lapsevanemad ei tohiks taotleda oma lastele tuusikud kolmeks vahetuseks. Sellepärast et see on ebainimlik. Igal lapsel on vaja kodusoojust ja ükski kasvataja, olgu ta ükskõik kui hea ja ükskõik kui ideaalne õpetaja. Ta ei suuda lapsele vanemat asendada. Nii et ikkagi kaks vahetust on see maksimum, mis laps võiks laagris olla. Aga kui mõni vanem külastab laagrit liiga tihti, ütleme seal igal laupäeval või pühapäeval siis lapsed on häiritud ja vist on häda natukene ka selles, et kiputakse last vahepeal lausa laagrist ära võtma. Tegelikult see ei ole lubatud, noh, juhtub ju, tõesti on vaja, keegi sellisel juhul ei keela aga tyhja, kas tädi sünnipäev, vanaema sünnipäev või mingi juubelmäega kõikide nende sünnipäevadel lapsi pruugiks olla või siis võiks mõelda seda, et noh, siis ta ei pruugi laagris olla. Et kaks niisugust võimalust kodanike laagressis, olgu ta laagris rahulikult, tehku kõiki oma toredaid üritusi seal. Ja kõige hullem on see, kui ta viiakse enne lõppu ära. Sellepärast, et siis jäävad tal saamata kõik need toredad asjad, need lõpulõke, see on ju kõige huvitavam tihti laagri lõpus tehakse just karnevalid, need on nii põnevad ja siis nad selleks nii valmistuvad. Aga kui vanem tuleb järgi, siis laps läheb näiteks paar päeva varem ära. Et tal jääb võib-olla isegi see kiituskiri, mis ta pidi saama sel pidulikul viimasel pidulikul rivistusel ja lipu langetamisel. Kõik see, tal jääb ära ja sellest on kahju. Lapsed nutavad, nad ei taha ära minna, nad ei tahame sõpradest veel loobuda, aga siin need peaksid ilmselt ka ametiühingukomiteed kohtade peal, lihtsalt kui nad annavad tuusikuid välja, rohkem sellest lapsevanematele rääkimast. Ega ma olen ju alati lihtsalt ei tea seda, mis kõik lapsed siis võib olla saamata jääb. Ma tahaks ikkagi loota, et kõik, igaüks, kellest oleneb laagrisuvi, võtaks asja südamega ja et ei oleks. Ühtegi ükskõikset selles küsimuses