Alates esimesest oktoobrist on välja kuulutatud meil üle liidu uute ametiühingupiletite kätteandmine ja Me viibime praegu Eesti NSV ametiühingute nõukogu organiseerimise osakonna juhataja Johannes Mällo jutul ja meil on hea võimalus selgust saada. Kaugel ollakse nende uute ja ametiühingupiletite kätteandmisega meie vabariigis. Millises korras see käib? Ja Ma oleks mõtet alustada sellest, et ma paluksin teie käest põhjalikumat laiemat selgitust, miks siis üldse oli vaja neid ametiühingupileteid vahetama hakata? Viimane ametiühingupiletite vahetamine toimus 23 aastat tagasi. Nagu igaüks on yhe veendunud, selle aja jooksul on see ametiühingupilet täiesti nii-öelda juba täis sinna juurde pandud terve rida uusi täiendavaid lehti juurde ja tahes või tahtmata on tarvis uued piletid teha, kuid aga ta on natuke tõsisemad ja probleemid hoopis laiemad, kui see esimesel pilgul tundub. Rohkem kui 50 aastat tagasi, 31. aastal juurutati meil liikmemaksude kogumissüsteem see, mis kuni tänase päevani kehtis alates 1982.-st aastast juba ametiühinguorganisatsioonid hakkasid üle minema uue liikmemaksu tasumise süsteemile nõndanimetatud rahata liikmemaksudega tasumisest süsteemile. Igal ametiühingu liikmel vastavalt tema avaldusele võetakse liikmemaksud, see tähendab üks protsent tema tuludest ja et inimene ise tuleks ametiühingukomitees, ei maksaks seda. Esialgu võib-olla tundub, et milleks niisugune samm üldse vajalik oli. Kui alustada üheksa, 31. aastaga, siis tol ajal oli ametiühingu liikmeid umbes 15 miljonit antud momendil ametiühingu liikmeid nõukogude liidus 137 miljonit. Nii et kui ümmargused võtta peaaegu 10 kordselt, on kasvanud ametiühingu liikmete arv. Loomulikult on kasvanud ka see tohutu maht, mis on seotud ametiühingu liikmemaksude võtmisega näiteks ametiühingu kesknõukogu. Finantsosakond arvutas välja, et ainult ametiühingumargid, mis kleebiti raamatutesse arvestuskaartidele läksid maksma ja 500000 rubla aastas. Nii et see on tohutu suur summa. Ja kui arvestada, et igatseda marki neid tuli jahutada, neid tuli nii, nüüd on selline tohutult palju aega, võttis ametiühingu aktiivid. Isegi oli juhuseid, kus paljud meie aktivistid selle just sellepärast ei tahtnud töötada edasi ametiühingu tööl või ametiühing aktivistina. Et see niisugune tehniline töö, neid nagu liialt koormus. Ja teisest küljest vast ka ametiühingu sissetulek suureneb, sest varem arvestas inimene ju ise oma sissetuleku summa, kuid need arvestab seda maha raamatupidamine ja nende jaoks ei jää vist varjule. Inimese sissetulek on üldse tervikuna. Kahtlemata Leedu mastaabis on tegemist muidugi miljarditega ka meie vabariik juba, aga on ka seda märganud, ametiühingute arvele laekub tunduvalt rohkem raha ja loomulikult on võimalik seda raha siis ka kasutada ametiühingukomitee öödel, nii et selles suhtes iga ametiühingu liige hakkab ka rohkem punetama seda uut süsteemi ja selle nii-öelda kasulikkust. Mil moel muutus piletivormiline külg, on temas mingeid eeliseid võrreldes vana piletiga? Need leheküljed, kus varem kleebiti marke, seal on niisugune lahter, kus siis iga aasta lõpus ametiühingukomitee kinnitab oma pitsati ja allkirjaga, et inimene ei oma liikmemaksu võlgnevust, nii et ainult üks kord aastas. Niisugust ametiühingupiletite vahetamist võiks võib-olla pidada mõneti niisuguseks tehniliseks ettevõtmiseks on seni või näitab see ka midagi sisulist ametiühingu töös või tehakse mingeid kokkuvõtteid sellega seoses spetsiaalselt? On mõte ikkagi selles, et selle tagajärjel esiteks jääb tunduvalt rohkem aega ametiühinguaktiivil tegeleda ametiühingu sisulise tööga, järelikult me peame ametiühingu liikmeid ameti organisatsiooni selleks ette valmistama. Me teame igale ametiühingule liikmele selgeks tegema, miks me vahetame praegu uusi pileteid. Selleks on ette nähtud, et igas ametiühingukomitees, igas ametiühingurühmas organisatsioonis peaksid toimuma enne piletite vahetamist koosolekud, kus nii-öelda iga ametiühingu liige, aga veel kord välja öelda oma sisemised probleemid peaks laekuma tohutult palju uut informatsiooni ametiühingukomiteedesse. Et ametiühingukomitee edaspidi saaksid muuta ametiühingu tööd veelgi tõhusamaks. Ametiühingupiletite vahetamine pole lühiajaline. Kampaania ametiühingutesse kuulub meil praktiliselt nagu täiskasvanud elanikkond, seda tööd tehakse viie aasta jooksul. Uue pileti nii-öelda vahetamist saab alustada ainult nendes ametiühinguorganisatsioonides, kes on läinud üle uuele liikmemaksude kogumist. Süsteemi üleminek toimub pidevalt. Piletite vahetamine peaks olema lõpetatud meil 1987.-ks aastaks, see peaks olema ettevõttes organisatsioonis küllaltki pidulik sündmus. Ja niidad tegelikult oligi neil hiljuti toimus üks esimesi suuremaid piletite kätteandmised tehases Ilmarine kus nimelt pidulikult anti need piletid kätte.