Professoraat vahte, su tänane ilus eluaastate number seondub kindlasti nii homse vabariigi aastapäevaga kui ka Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipäev. Aga kas su sünnipäevade aegu on ka poliitilistesse elu nähtustesse keskendutud? No see tulevikus kahtlemata mingit teatavat mõju avaldas sest minu sünnipäevani otse pätsu sünnipäev ühel päeval needki küllaltki tähtsatel päevadel ainult 39 aastat. Sina noorem pätsust jah? Nojaa, aga kas need päevad seonduksid sul terve Eesti vabariigi aegu, kus olid noormees ja sünnipäev dieeti? Kas meenud? Neid päevi, nojah, muidugi minu sünnipäeval lehvisid lipud, ses pätsu auks pandi lippu saati lehvima. Nii et noh, kui ma juba vanemaks sain, siis ma tundsin ka, et osa sellest austanud, mulle määratud. Aga ega see minu elu tegelikult kuidagi ei mõjustanud, mina teeksin ikka oma rada, algasin karjapoisina ja sealt edasi õppimistega ilmad, mind oleks eriti mõjustanud see tähtis päev. Aga muidugi Eesti vabariigis. Ma sain hariduse, alghariduse, keskhariduse seminar, hariduse kui ka konservatooriumi, nii et mina olin eestik, konservatooriumi viimane lend, kuigi Eesti vabariik oli üks aastat juba nii-öelda mullas Kui sa meenutad oma koolipõlve see ei toimunud ju kõik, mitte Tallinnasse oli osa oli ka Rakveres, eks ole. Kas Sa võiksid võrrelda, ütleme näiteks praegust pedagoogina ja pedagoogide kasvatajana ühe Eesti väikelinna kultuuritasandit praeguse kultuuritasandiga, kas on siin mingisuguseid nihkeid või erinevusi? No kõigepealt jah, ma lõpetasin rakvere õpetaja seminari õppetöö kestis kuus aastat. Ja nii, et ma kuus aastat olen elanud Rakveres selles väikelinnas milliseid eredamaid pedagooge sa mäletad? No kõigepealt ma tahaksin rõhutada, et Rakvere Õpetajate seminaris algas muusiku elukäik niit, mina kui muusikuna tegin esimest sammust Rakvere seminaris, kuigi eeldused olid kodus olemas, sest ka nii vanemad ja kõik minu õed ja vennad olid kõik musikaalsed, kuigi nad muusikalist haridust ei saanud. Aga Rakvere Õpetajate seminar, see pani aluse minu muusikalist tegevusele? Noh, kõigepealt tulebki meenutada minu muusikaõpetajaid Ewert mees, eine, kes andis laulmistunde laulukoori juhatas ja Aleksander õunapuu, kes andis viiulitunde ja juhatas orkestrit. Meil oli ju niimoodi niisugune kord Raco seminaris kõikides seminarides, et esimesest aastast oli kohata klaverit õppima. Kas Aleksandr Õunap on Villem, annab isa Aleksander õunapuu, mille peal on PISA see, kes nii isetegevusliku maali on, aga siin on, passis isegi tegi näitusi ja ja need Eevet mesin oli siis lauluõpetaja. Ja ka minu klaveriõpetaja, nii et kuus aastat, ma olen seal Rakvere Õpetajate seminaris õppinud klaverit, kuid kolmandas klassis tuli õppida mõnda teist orkestri pilsi kohustuslik õppeprogrammis ja otsin viiuli. Aleksander Õunap pooli minu viiuliõpetaja ja nii mõlemas aines, nii nii klaveri alal kui ka viiuli alal. Ma olen konservatooriumi kontserdil esinenud Rakvere Õpetajate seminaris tavaks korraldada kaks korda aastas kontsert, see aastapäeva kontsert ja siis kevadkontsert. Ja iga kord esinesid Rakvere Õpetajate seminari muusikalised jõud, seal koorid, orkester, solistid, nii et Rakvere Õpetajate seminari nimetati Rakvere konservatooriumis samal ajal see isegi käis läbi muusikalehest rakureppidel. Seminari sünnipäev oli kuskil detsembrikuus ja kevadkontsert seminari sünnipäeval, seminarid nendega. Seminariaastapäeval tähendab ja siis kevadkontsert nendes kontserditel sotskogu saali saal oli täis, nii et Rakvere rahvas võttis sellest väga innukalt osa, kuigi seminar asub mad eemal. Üks kilomeeter maad eemal, rakveres. Tuleb veel meelde kusagilt ammukuuldud fakt et sul oli Rakvere seminari ajal väga ilus tenorihääl. Kas sa lauljannaga esinesid ja just ma lauljannaga hakkasin kõige rohkem esinema KuMul hääl murtud oli siis tuli viiuli kõrval just laul. No nähtavasti oli see nii looduse poolt antud, et oli tõesti hääl, mida võis välja panna kontsertidel ja hakkasin laulma neljandas, viiendas viiendas-kuuendas klassis. Ma esinesin üsna tihti üsna tihti ja kõikidel rakvere kontserditel kõige Rakvere Õpetajate seminari kontsertidel. No kas sa mäletad, missugune oli tol ajal sinu repertuaar? Nojah, mina tegelikult olin tämbrilt ja olin lüüriline tenor, aga mul kõrgus ei olnud. Siis ma laulsin põhiliselt baritoni. No näiteks tan Hesest omani Holder administel ehatähelaulja siis solistina laulsin varaco, lõpetasime meeskooris ikka Simmi oma saart. Ma õuemmeer viljas, õua seda ja no see oli nähtavasti just 30.-te aastate jazz kõrk teos ja ka palju just meeskooride repertuaaris lauldi ja nüüd pärast seda ja seda meeskor juhatas sel ajal Villem raam. Ahaa, selle Voldemar raamilianud, tema isa oli elekt direktor ja Villem raam oli siis juhatas sel ajal, kui mina seal laule laulsin, juhatas koori ja temaga olen mänginud ka viiruseolud, esinenud viiruse oluda. Tema saatis mind klaveril. Nii et väga huvitav, temaga oleme. Jah, see fakt iseenesest, kui ma lehitsesin eile oma raamaturiiulit, siis ma avastasin, et sa oled olnud vist meie sõjajärgse muusika kirjanduse ühikute poolest kindlalt esikohal. Ma panin tähele, võib-olla mul mõned puuduvad, aga mul oli 11 raamatut ja teades, et nendest 11-st osa on tõlgitud veel teistesse keeltesse siis tuleks neid vist kaheksa juurde, nii et kusagil 19. Jah, nii see ongi täpselt arvestatud. Nii et 19. Ma olen käinud, mul ei puudu mitte ükski, ma olen kõne ja sellele ma kartsin. Mõni on ehk raamaturiiulit puudu teades, et nende asjade kirjastamine ei olegi nii kerge olnud. Kuidas sul õnnestunud? No siis ei olnud nii raske ikka praegu on, mul on ka kaks asja valmis, õieti kolm asja, mis praegu on käsn tühjas valmis ja üks on nii-öelda tükis juba ettevalmistusel. See on Karl August Hermanni monograafia. See läheb trükki, sellega oleme kuriteod, on juba nii kaugel saanud, Mare Põldma tegeleb sellega. Siis on mul valmis tegelikult juba kui mina alles noor, veoin mälestuse kuni sõjaväkke mobiliseerimiseni. Kui mul kapelmisse päevik algab, need see päevitmis sõjast algab enne seda, kuni sinnani on. Vot see on just väga huvitav, sest ma tahtsin just parafraseerida ühe su viimati ilmunud raamatu pealkirja, et kui Artur Vahter Oleks päevikut pidanud, tähendab, sa pidasid päevikut? Ei, ma päevikuid ei pidanud, aga, aga mälestused panin kirja. Sain ma mitte päeviku korras? Mul on muidugi kahju, et ma päevikut ei pidanud, aga muidugi. Nii võiks kirjutada ka. Kui ma oleksin päevikutes. No kui sa oleksid päevikut pidanud või ühesõnaga nüüd, kui sa oled mälestused kirja pannud, millised on siis selle olulisemad Sendid no vot selle ala pealgi ei olekski niimoodi mälestuskilde karjapõlvest kooliteele asumisest õppimisest, Rakvere Õpetajate seminaris ja Tallinna konservatooriumis kohustuslikust kaitseväeteenistusest ja kutsetööna. Nii ja kuni liigendus kuskil 41. aastani umbes jah, 41. aastani. Kuidas toimus näiteks muusikaõpetus, Ma mõtlen muusikat, teadmiste õpetamine Rakvere Õpetajate seminaris? Noh, Eeveetmisein mõtis läbi kohe ka muusika alt teooria, nii et kui me konservatoorium astusin, mul need nii-öelda esimene solfedžo ja esimene harmoonia oli mul juba nii käes, nagu öeldakse. Harmooniat võttis läbi. Nii et tahtsin peal, meie meie harmoniseerisime Reamsy korsakovisalt õpikust, õpikust ja muusikateooriat muidugi, solfeedsut. Jaa, Eeveebeeseni oli see, kes hakkas meie Eesti riigis, kasutame esimesena tuunika domeetut. Ahaa, see ei ole nii, noh, mis hiljem kujunes, ei ole, miks, aga noh, siis oli tore meie nii-öelda sest liiku oli too Aga ütleme muusikaajaloolistest distsipliinide Est võitleme Literatuursetest, kuivõrd hea ülevaate tõukuretne õpilane võis saada nii maailma kui Eesti muusikaliteratuurist. Rakvere seminaris seda ajalugu siiski muusikaajalugu ei õpetatud. Ta noh, ajalugu käis oma rada küll muidugi oli küll programmis ajalugu, oli see, aga see oli nii üldajalugu ja Eesti ajalugu. Ja veel küsimus, milline võis olla tol ajal Rakvere kontserdielu ja kuivõrd aktiivselt tookordne noorus seda külastas. Meil on küllaltki küllaltki aktiivne, kuigi Rakveres ei olnud oma orkestrit ei olnud selles mõttes ka, ei olnud näiteks oma muusikalavastusi nagu Mayden poolne õpetaja Narvas, Narvas oli see siiski tegelikult aktiivsem. Aga seal koori oli küllalt. Rosenberg, Raatnal oli väga hea segakoor. Siis olid seal puhkpilliorkestri, sõjaväeorkestrid olid ja, ja meeskorolija kooride poolest ei olnud viga, aga orkestri muusikat ei saanud kuulda. Aga Rakveret külastasin nagu teisigi linnu, väga palju Tallinnast, solistid ja koorid. Jaa jaa, õieti opereti ooperilauljad ja siis tehti nagu katkendeid ja fragmente ja omal, aga ütleme, meistri mentalistidest, kas mõned eesti nimekamad instrumentalist situvad ka Rakvere külast? Keda mainiti, mäletaks? Ma mäletan, Toby Eskes harfiga, seda mäletan kindlasti, me käisime kõik seal kuulamas tobias siirdobise seepärast, et meie arfi olnud näinud, tema mängimistilise kuulnud ja käisime kõik seal mängimas. Viiulimängijatest, kes au meritsi Tšiili Aumere väetan. Hubert Aumere käis ka, mis on kord käinud selle aja jooksul? Albumeid ei ole küll seal kuulnud, kus kontserdid tavaliselt toimusid Rakveres, seal oleks rahvamaja. Nii et seal Rakvere rahvamajas, nagu öeldakse, seal pargis on üks. Oma raamatus Gustav Ernesaksast oled sa kirjutanud nii suure töökoormuse tõttu. Ta ei jätkunud hernesuppu seal aega heli loominguliseks tegevuseks. Mis pärast aastal 40 41 ei ilmunud temalt ainsatki helitööd. Tol ajal, kui lehitseda Eesti helilooming, on graafied. On üldse huvitav, et selle aasta jooksul valmis ääretult vähe uut loomingut. Kas sa võiksid nüüd hiljem kommenteerida, millesse juhtus? No see kindlasti ümberkorralduste aegse traagiline Eesti vabariigi hukk, jõuk ja, ja eks see kindlasti mõjustes konservatooriumis. Mäletan selgesti, kuidas see asi käis, mäletan, kuidas need käskkirjad hakkasid tulema käskkirjade kaudu kõik muutuse konservatooriumi struktuur. Ja külla pillid vaid ka tabas ikka selline stress, nagu öelda. See võiks olla üks põhjus, mida tegi Juhan Aavik. Juhan Aavik oli mul väga palju tegemist oli minu õpetaja orkestrialale. Tema juhatas õpilasorkestrit, tema tähendab juhendasid õpilasorkestrit, temale näitasime ette oma orkestri leitud palad ja tema juuresolekul meie õpetasime orkestrile palad selgeks. Et ta oli väga tore mees. Mulle tundub niisugune ja metoodik, kes oskas just eriti orkestriorkester, oli siis nagu tähtsam, kui, kui koor enne saaks kooridega. Koori Kaidi. Juhan Aavik oli juba vana kogenud Ernesaks noor, seda ma olen kogenud õpetaja, ta oskas pane õpilasi tööle panna õpilasi huvitama, sellest ainest. Mis meeleolu tekkis siis, kui 40. aastal Johan Aavik vabastati või ütleme, otse välja, vallandati konservatooriumi. Ei no jah, kohalt. Eks see meil oli nii nagu, nagu see kogu aeg igal pool juhtus, ega me oma meeleolu muidugi kuskil näidata ei tohtinud käia, ei saanudki näidata. Kadus ära, järsku tähendab nii, rektori koha pealt ja direktori Sis. Ja asemel pandi Riho Päts. Nii et esimene esimene konservatooriumi nõukogude aegne rektor Riho Päts, kes oli ka minu õpetaja Millest võis siis, ütleme selline valik olla või või silmas pidades, et päts vist ei olnud ju ka kuigi kaua aega. Et lihtsalt mingisugused mängud olid, et vahetati ajutise mehe kast. Jälle edasi minna ja nii edasi see võis olla küll, et ikka pandi üks niisugune, noh ikkagi Eesti Eestit arvestav mees. Ta kaks kuud oli, ta rohkem ei olnud ja siis pärast tuli, kui Aisenstadt Aisenstadt oli juba puhtakujuliselt ikke päris tugev kommunist. Kes ilmselt ka aitas korraldada Köst neid hilisemaid küllappis lahkumisi ja, ja ja väljaheitmisi. No kui ta maid kuid oma töö teinud, siis pandi ikka tugevam mees, Alumäe Vladimir Alumäe, kes on noh, kes oli oma puhastustöö teinud, ilmselt võis, ütleme, Alumäe noormehe ja edasi, tema jäi siis abiks. Alumäe oli ka rektori asetäitjana, kõik need pandi, kõik oli, lase täitjad ja asetäitja abi. Elisi saiastajat. Kuni su minekuni sõtta millise mulje või millised teosega sa tookord südames nagu Eestimaa pidid maha jätma? Mis võis olla kõige eredam muusikaline elamus meie eesti heliloomingust? Tulin tulin maha jätta kõik, kogu see kogu muusika, kogu Eesti muusika tuli maha jätta. Aga ma võtsin kaasa, mõtlesin sinna palju noote kaasa sõjaväkke, nii kui sellest võtta neid, ma võtsin need populaarsemad asjad asjad kaasa, eriti meeskoori noodid võtsin, kaasame arvestades arvasin, et noh, võib-olla tuleb tarvis naiin arvestus muidugi oli. Nagu ma ütlesin, kõik need populaarsemad asjad, vetikusi Su põhjamaa päikese, kullast, Ernesaks, hakkame minema siis kergemad asjad muidugi. No ja mida, mida ma võiks sõduritegooriga teha ma. Ega ma ei teadnud, et ma muidugi sõjaväkke minna, aga ma võtsin kaasa lihtsalt Ta tagalasse. Siis läksime tegelikult sind tööpataljonidesse. Kas konservatooriumi õppima tulles sul laulmise kavatsus ei anna? Oi, see on pikk lugusid, minu konservatoorium õplinitsonics, pikk ja keeruline värk. Ma õppisin ju tegelikult Narvas, nii et mina, ainult viimasel aastal olin ma Tallinnas. Tähendab, kui ma olin juba noh, nii kuus-seitse aastat õppinud ja ühe aasta olin Tallinnas aspirandina sõjakoolis, vot siis ma sain ka õppida neid tegelikult mina nendest rühmatundidest mitte ühestki osa ei võtnud. Ja individuaaltundides, noh, ma sain võtta Harderi õpilane, laulus laulmine oli tõesti seal see, mida ma tahtsin õppima hakata juba Rakvere õpetusi minnes peale. See oli minu idee ideaal või tähendab niisugune idee kogu aeg ürgimus Sürgimus ja, ja mul oli isegi niisugune. Ma mäletan, et Arthur juus, tahtsin õppida, et oleksime koos näiteks ühes kambris vanglas küllalt tore äärde oli ka siis, kui ma õpin, siis tema pidevalt ja agaarderiga tagalas palju kokku ei puutunudki. Tagalas puutusin kokku küll, tema oli Jaroslavlis, mina olen ikka seal sõjaväes. Aga aarde sain õppida küll, eriti viimasel. Tähendab õieti, kui ma olin aspirandina teenisin, siis ma õppisin puhtal kujul laulu. Aga kui viimasel aastal noppisin kooli muusikat, vot siis kahte asja enam õppida ei saanud kahte eriala, nii et ma pidin laulmise seal lõpetama, aga laulmise laulu õppisingi edasi muidugi, aga mitte tema juures. Sa meenutasid, et su muusikaõpingute algaastad olid Narvas ja mis siis Narvas, mis õppeasutusse? Ei, no kõigepealt on nii, et ma narva koha sain alkolõpetaja ja ma olin 19 aastane sest kõik pidid käima, ma käisin ka õpetajatel, laadad läbi, kuskil kohta ei saanud. Ja õnneks just mõni päev enne kooli algust septembrikuus 1962. aastal, kui ma olin, ma olin 19 aastane, helistas mulle, saatis mulle Telegrami vend, mul vend oli Narvas advokaat. Ja vot tema kaudu sain kohasest juhuslikult. Üks õpetaja pidi ära minema kuskil mujal ja tähendab võtta kuskilt ei olnud ja, ja siis noh, nagu nad vabanes koht ja ma sain selle koha ja ma sain noh, niisuguse hea koha muidugi. Mida nüüd noor rakvere seminariõpilane 19 aastane kunagi poleks unistanudki. Ja siis no mul oli kohutav õppimise tahtmine. Ma ütlesin endale nagu, nagu mäletan, et ma lõpetan 30 aastaselt nii ülikooli kui ka konservatooriumi. Ja kõigepealt ma hakkasin õppima ülikooliainet, vend oli jurist ja ma hakkasin ka ette valmistama juristiks. Ja see ettevalmistus seisnes selles, et Rakvere õpetasime, seal ei olnud ladina keelt. Aga sinna sinna sisse astudes tuli kindlasti antakse ladina keeles. Ja ma sellega ma viitsin, aega on umbes poolteist aastat poolteist aastat, kui ma seal ladinakeelse näppida seal Narvas ja andsin eksami riiklikus eksamikomisjoni siin teise keskkooli juures mäe reaalkooli reaalkooli juures ja ma mäletan veel, et et komisjonis oli ka, et särgavahabemega ma nagu mäletan seda ja siis lõpetaja mul oli, noh, see, et korraga anda see kolme aasta kursus, mis gümnaasiumis oli, see oli küll suur töö. See võttis mul selle ajani, ma astusin konservatooriumisse 34. aastal kaks aastat, eks nüüd selle peale tähendab 34. aastal siis Tallinnas juba vä? Ei ma nyyd arvas ikka ikka ikka Narvas kogu aeg Narvas. Ja mis oli siis nagu meie mõistes kaugõpe või no niisugused ja niisugust tegeleb kaugõpe ka ei olnud, niiskust süsteemi ei ole, ma pean ju õppemaksu maksma Mobin eksamit andma seal. Nii et, aga see eksamid toimusid Narvas ikka Tallinnas või Tallinna sõitma ja see oli minu enda asi, kus, kus ma nüüd õppisin, kedagi ei huvitanud, tunnis käimise kohustus on tähtis, oli see tähtsants eksami ja noh, muidugi ma püüdsin ikka tard Ardervjuus käia pühad ja, ja suved ja kõik läksid ikka sellega. Aga ma algul õppisin muidu mitte laulu laulmist, vaid ma olin teooria osakonnas, muusikateooria ja kompositsiooni oli nagu algul üks. Ja noh, sest mul kindlat niisugust eriala veel laulmine, veel eriala mul ei olnud. Aga lauluklassi astusin kõrgemale kursusele. Nii kolmest astmest eelkursus, keskursuse kõrgem kursus. Ja kõrgemale kursusele andsin siin laulueksami, nüüd ma sain erialal, sain ma siis lõpuks laulu eridale. No seal oli juba kava liike põhiliselt niiskunud nagu lõpetamiselgid, sest kaks aastat läks veel selle kava täiendamiseks eriala nii lihvimise lihvimiseks ja ja no siis, ma võin ütelda kohe. Kuigi ma sain lauluklassi, laul laulmist väljastpoolt õppida ikka on väga raske häda. Narvast kaugõpe kaugõppes laulmist õppida ei saa, käis küll Virooni käis ja mul oli laulmisõpetaja, oli ka üks sakslane oli seal Narvas aga ikkagi sellest ikka midagi välja eriti ei tundnud ja ma otsustasin lõpuks, et maastun koolimuusikas. Ja koolimuuskes oligi nõudmine, et sa pidid ühe laululine kõrgemal kursusel kas viiulit, klaverit või, või siis või siis emmerses või laulmises või, või e-loomingus kompositsioonis kõrgemal kursusel tähendab see kõrgem kursuse tähendab kõik teooria pidi olema tehtud teoreetilised ained, esimene, teine, kolmas solfedžo, esimene teine harmoonia siis need vormiõpetus, te kõik need pildid on tehtud. Nojah, ja siis ma. Sinna kooli muusikaklassikaaslasi on veel üks, üks aasta hiljem üks aasta juba käis. Üks aasta oli vaja, ma käisin Juhan Aaviku juures ja ta oli seal siiski nõus, et kui ma eksamid ära annan esimese aasta eest siis ma saan kooli muusika sinna viimasesse klassi. Ta sellepärast lubas ka, et ma olin juba õpetaja, seal pidi olema pedagoogiline staaž, pedagoogilist kogemused pidi olema. Ja nüüd, kui ma läksin Narva tagasi, Maiken läks, olin Narvas veel, siis ma hakkasin kõigepealt õppima Pille mis seal nõuti, koolimuusikas nõuti kuut pilli, viiul, tšello, kontrabassflööt, klarnet ja trump, et klaver kindlasti klaver oli, siis jah, see põhipill muidugi viiulit, ma teadsin juba viiulantsi, käisin seal Tallinnas ja siis ma mängisin Laanel ette omad ja oma näitasin talle oma oskuste, viiulit pole enam tarvis, ei olnud. Nii et see oli mul juba antud. Aga ma hakkasin kohe peale siin Narvas Pilidega, sest see ühe aastaga pilli ära õppida ei saa. Nii et üks aasta enne seda õppisin ainult pille. Ning kõiki neid, nii mäletan veel see flööti vana flööt oli väga raske seal neil aukusid katta ja puuflööt puhvlikesest klarneti õppisin muidugi seal Narvas neid õpetajaid oli muidugi. No ja Narvas lõpuks tegutsesid ju niisugused eramuusikakoolis ja seal algusest peale seal eramuusikakool, Südsimuscool nad nimetati ja see oli küllaltki Stockmann Childs, küllaltki küllaltki heal tasemel, nähtavas sealt tulid välja jalaõpetaja oli seal ja ja siis need, kas juhuslikult ei mäleta, mis sest just Šveitsist sai? Ei tea. Lauluklassis tuli mulle anda. Tuli anda itaalia keel ära ja see võttis mul ka oma oma kaks poolteist aastat vähemalt. Ja. Huvitav iseenesest, kui näiteks ütleme, sust oleks nüüd laulja saanud siis oleksid sa täiendanud seda tohutut lauljate plejaadi, mis tegelikult Narvast voolas Estoniasse. Kui ma nii jämedalt ütleksin, ligemale pool tolleaegsest Estonial teine lauljaskonnast pärinesid ju kõik Narvast. Olid narvakad koos meie näiteks murre, kes oli siis ta oli. Ma olen Kinkalinskidele. Kui tuleks tagasi su kirjutatud raamatut, juht? Üks olulisemaid minu arvates. Mis sinu koostamisel jaga kirjutamisel ilmus, oli eesti heliloojad ja muusikateadlased. Kui üks Eesti muusikul, leksikograafia eelkäija. Kas see oli niisugune loomulik tee või oli sellel omad probleemid tol ajal selle raamatukokkupanemisega? Nojah, mina küll seda ei pea enda mingisuguseks paremaks tööks seal võrdlemisi pinnapealselt sai sisse seda teha. Võrreldes selle, mis on nüüd see biograafiline leksikon. No ma pean seda silmas selles mõttes, et lihtsalt ennem seda midagi oluliste joonud Nojah, seda küll jah, et tuli kõik need, need alg algandmed tuli hankida, võttis muidugi palju aega ja üldse see kirjutamine väga palju aega võtnud. See on nii-öelda see singi töö kõrval. Nii hobikorras on kõik seal käinud kogu see kirjutamise lugu. Nii et ega mul niisugust vaba aega pole olnud. Selles mõttes. Nii ja nüüd see leksikograafia algvariandi, nagu järel need kaks eesti muusikat, tõdeti Eesti muusikaajaloo esimene ja teine. See oli ju tegelikult samuti esmakordselt anda välja selliseid kamis fundamentaalseid uurimusi, tähendab, suhtuda võib ju ühes ja teises töös see alati mitmesuguselt. Aga fakt on see, et see on esimene katse ja minu arvates siiski piisavalt õnnestunud katse ühendada ühtede kaante vahel Eesti muusikalugu. Teine trükk seal on, ikka, oli juba niisugust noh, mõned vead ära parandatud ka ja ma usun ka, et see oli, see oli ikka võib-olla jah, niisugune võib-olla tähelepandav on minu töö selles mõttes, et esmakordselt esimest asja teha on väga, väga raske koostamine nüüdseks raske asi. Et sa pead arvestama teiste just teistega ja kõigepealt päris niisugune praktiline asi on kõigepealt nende kirjutiste kättesaamine. Ma mäletan, Oviiri tuisk elas seal viiendal korrusel, ma seal käisin ka üks paarkümmend korda. Nii et sealt üles-alla. Sest ega igale inimesele midagi teha, ega ta, kui tema on seal kaasosaline, ega ta ei ole päris südamega seal ka, seejuures ei ole. Sind Camitsevad alati lepingud ja tähtajad, lepingute tähtajad ja lihtsaid autorid seal sees ja kammitseda. Sa ise tead, kuidas koostamine käib ja kas nii kerge Ja muidugi, aga ma mõtlen, et noh, et esimest sellist küllaltki ülevaatliku tööd kokku panna, see on kahtlemata suu ja ajalooline teenemise jääb igavesti sinu nimel püsima. Pärast sõda. Esimestel sõjajärgsetel aastatel viljeleti üsna avalikult ja üsna nii suure kõlaga rahvuslikku kultuuri, rahvuslikku muusikat ja sinna hulka kuulub ka laulupidude taaselustamine. Mida siis ikkagi tol ajal võis ja mida ei võinud? Võis ühteteist teha seal ega nõukogude sotsialistlik sisu, rahvuslik vorm milles sotsialistlik sisu poolest, no siis oli muidugi see, et sa pidid ideoloogiliselt olema sellel tasemel, nagu see poliitika nõudis. Aga seda võiks panna tantsuvormi ja rahvusliku tantsu viisidesse ja, ja meloodiates ja nii et need heliloojad, kes kirjutas, need oskasid seal küllalt ära kasutada, sest võib-olla tähtsam pole isegi isegi see, mis. No mis see, see rahvuslik vorm, mis sealt kõlas, mis, mis seal, millest räägiti, mis tekst oli seal lauludes? See võib olla nii, kuulajal ei olnudki nii nii oluline. Nojaa, aga ikkagi noh, ütleme, laulupeod ja ja niisugune suured massikogunemised, me teame, et kõige rohkem kartis see totaalne süsteem, massi massikogunemisi. Lubas neid ainult omaenda ja oma repressiivorganite väga tähelepanelikku kontrolli all. Aga näiteks meil olid ikkagi laulupeod ja, ja maakondade laulupeod ja rajooni laulupeod ja linna laulupeod ja lõpuks üldlaulupeod. Kas sa oled mõtisklenud selle üle, kuidas siis üldse võis imekombel teoksil? Kus imekombel imekombel ei olnudki saanud teoks, see oli, see oli küllaltki oskuslikult ideoloogia, kasutas ära, püüdis ära kasutada ka, mis oli rahvasele rahvusele omane ja püüdis sinna panna oma sisu sisse seal rahvusliku vormi, need küllaltki kavalalt tehtud. No fašistid püüdsid ka ära kasutada ja niisama nagu kas püüdsid ära kasutada hiljem, mis olid küllaltki oskuslikult nii aegamööda sisendada seda ideoloogiat ka nende niiskus rahvusliku vormi kaudu selle laulupeod. No aga siiski saksa aeg plaanitud. Laulupidu see siiski lõppkokkuvõttes lõpuks ikka keelati ära. See jäi ära, jah. No sakslased lõi kartma, sakslased tõid vist, no see oli ka nii lõpupoole seal. No 43 ei olnud seal nii kena ja seejärel küll, aga sakslased huvitaval kombel kartsid sama palju näiteks eesti lippunud kaltse sama palju kui kommunistid, kartsid muidugi need ühtemoodi, et kui sümbolid oli ohtlikud, ikka olid ohtlikud, seda enam ma olen laulnud ja kõik üks rahvuslik Võib-olla laulupidu ja see on siiski minu arvates ta ütelda suur ime, et nad ikkagi. Toimuda sai minu arvates, kui nad oleks ära lõpetada, see oleks olnud väga suureks löögiks le. Tähendab seal nõukogude korralegi selles Eestis tähendab, raha silmis ja rahva silmis küll rahva silmis oli võib-olla jah, seekord ise, aga ütleme no mida see rahvas oleks muidugi kui nad oleks tahtnud, aga ma ütlen, nad oleks võinud ära keelata, küll midagi teha saanud, aga, aga püüti ära kasutada. Martins püüti ära kasutada, see oleks hea relv selles mõttes. Salajane relv. Jah, topiti sisse, jah, globioosi, niiskus, teoseid ühel tingimusel ja teine teos ja kuigi seal tekkis niisugune vastastikune võitluse omas kohast, oli see relv, oli ideoloog, kui te käes, teisest küljest jällegi rahvas ja jälle oma osa, sest et ühe ära lauldud Stalini laulu eest savist kolmneli oma laulu ja need ära laulnud helilooja kirjutas neid Stalin laulega. No see oli, selle kõrval, said nad, kirjutan midagi muud. Ja kes üldse poleks kirjutanud? Jaa, tähendab keisrile keisri osa ja eks rumalale jumala osa kirjutas siis ka võt muusika teades, pidime, kirjutame, pidime kirjutama tegelikult. Ja andsime seal ka oma oma osa jällegi selle ideoloogiale ja selleks, et üldse midagi välja, et üldse midagi kirjutada. Nüüd kus sa oled pikki aastaid olnud pedagoogi tööl Tallinna riiklikus konservatooriumis ja nüüd Tallinna Pedagoogilise Ülikoolis mida. No aga Eesti kultuur tegelikult seisma jäänud eesti kultuuriga ja igal juhul arenes edasi heitiseleid, ideoloogia pääs kõrvale ja oli nii nagu puhas poiss. Ja kogu see tehniline areng ja siis sisuline areng läheb helikandja sisuline areng, need ikka kulges edasi läks edasi. Nii et ega me ei saa öelda, et nüüd oleks absoluutselt niidikultuuris olnud seisak. Nii et me ei pruugi alustada siiski sealt vabariigi nagu öeldakse, esimese vabariigi. Et see oleks neid täitsa tühimik olnud. No ja ma mõtlen just seda, et kas konservatoorium ja nüüd pedagoogiline ülikool oma kasvatustöös suutis sinu arvates piisavalt anda seda just seda kultuurilist järjepidevust uute põlvkondade ellulaskmisel. Selleks, et see kultuur tõepoolest kindlustaks, püsiks ja edasi arenenud. Ma arvan, softi ma arvan, suutis sest vähemalt muusikas oli küll nii, et ega niisugusi noh, nii veendunud Kommunistliku ideoloogia edasiviijaid oli vähe, mina ei teagi tegelikult ikkagi. Ikkagi see muusika läks ikka nii nagu abstraktses liinis rohkem edasi. Jah, nii et selline nagu praegust loosung et plats puhtaks, võib-olla muusika alal ei olegi seda pühkimise vajada. Just nii suunad ja need, see noh, see Stalini repertuaari ja kõik see repertuaar, muidugi see oli vaja peale pühkimist, on Ta on lülitatud ka ei, banaan lihtsalt ma arvan, et teda ei ole vaja isegi pühkida. Teda on vaja arhiivi anda kasvõi tulevastele põlvedele hirmutamiseks kollitamiseks, jah, nii nagu Stalini kuju seal kuskil kolitamiseks annaks välja kuskile muuseumisse ja ja aga peab ütlema, et ega ükski helilooja olnud saba, ta pidi kirjutama seda nihukesi asju seal lihtsalt. Ja nii nagu muusika teadlaspiid kihutama seal sissejuhatuseks ikkagi Stalini päikesest ja siis minna edasi. Nüüd võib-olla linnulennult veel meenutaksid oma koorijuhi tööd, sa oled ju päris professionaalse koorijuhina tegutsenud? Nojah, tegelikult kori juhin, ma algasin juba töödest Narvas. Kui ma õpetasin Narva kolmandas algkoolis, ma olin alkolõpetaja seal küll muusikat õpetanud, aga ma sain seal tööstuskoolipoistekoori. Mind kutsuti sinna asutama juhatama suureg, praktika ma sain sõjaväes ja sõjaväe, see oli mul tegelikult segakoor ja meeskoor. Ja ühel aastapäeval muidugi, oli mul 200 meheline meeskond väljas. Nii et me laulsime küllaltki raskeid asju, laulsime seal see põhja päikese kullast ja ja hakkame mehed minema ja, ja läte malemängija, kuldrannake ka kuldrannake ja, ja, ja siis vot niisugused lähevad, me laulsime seal. Nonii laulu ja mida me seal olime ja nüüd pärast seda olid mõnda aega ka Eesti Raadio. Ja kui ma nüüd säärast sõjaväest vabaks sain, siis n saaks, kutsus mind kohe meeskonna juure nitrorammi või sain ma tema abiks oli 11 aastat. Olin rammigi dirigendina ja neli aastat ma olin siis kui ma rammist ära tunni aasta olin raadiusega kurvi juures varis teavilisena. Nii professionaalses kooris. Ma olen töötanud 15 aastat. Soliidne, iga küllaltki soliidne rammi laeva, no öeldakse tüürimehena mitte kaptenina, olen siis 11 aastat juhtinud. Ja nii, siis on su jäljed olemas. Muusikas väga mitmet moodi. Pisut lauljana, pedagoogina, muusikat, teadlasena, koorijuhina ja palju õnne sulle sünnipäevaks, aitäh, aitäh.