Tere hommikust, lapsed. Me oleme nukuteatri suveõues, mina olen lastesaadete toimetaja Anne Parksepp ja mina olen nukuteatri peanäitejuht Eero Spriit, küsi mikrofonis, midagi niriseb, siis. Teadke, et see on tuul, suve poole on siin hulka vaiksem ja soojem kui praegu. Väga armas on siin hetkelgi, ma ei tea, kui paljud lapsed on käinud nukuteatri hoovis, aga siin on suur lava, kaks torni, kaks galeriide kõrgelt rõdu. Siin on suvekohvik, pikad valged pingid, tulevad ka lauad koos päikesevarjudega, mille all saab süüa või peal süüa laua peale sirmi alla. Aga muidugi need sirmid ei ole mitte kõige tähtsam siin havi peal. Kõige tähtsamad on ikkagi näitlejad, kes siin lava peal mängima hakkavad, sest nemad toovad ikka siia õue selle elu. Ühelt poolt ja teie lapsed, kes te olete neid vaatame siis ka omakorda teiselt poolt. Siia võib ju niisama ka tulla jalutama. Aga et siin midagi huvid pidavat kogu aeg toimuma hakkab, selleks läheb veel natukene aega. Publiku jaoks hakkab siin toimuma etenduste rida, esimesel juunil ja aga ma nägin, et trepist sammub üles üks naljakas karvane olend. See on suur tolmurull. Täna on meil üks viimastest pea proovidest ja alustamegi. Kohe läheb muusika ja tolmurull. Tuleb lavale. Oi kui valju muusika saatel. Ja see on Henno Käo uusi näitemänge lastele mudilastele ja ütleme ka nooremate klasside õpilastele kannab pealkirja sünnipäev esikus ja siin on väga huvitavad tegelased tolmurull Herman kärbes, Gilbert, ämblik, ärbert ja roosad kingalusikas, kellel on juubel, ta saab viie aastaseks. Aga siis kõige tähtsam tegelane selle sünnipäevapeol on tolmu roll või ei ole. Kõige tähtsam tegelane on Eka roosa kingalusikas, kellel sünnipäev on, aga tolmurull ja teised härrased, on siis tema külalised ja natukene maaklerid. Tavaliselt on ikka nii, et tolmurullidest tahetakse, kadus lahti saada, neid tavaliselt sünnipäevale kutsutud, aitäh. Meie selles näitemängus on kahjus seesama probleem, et kingalusikas ei ole tolmurulli sünnipäevale kutsunud. Aga tolmurull tuleb tahes-tahtmata ise. Kusagilt veereb välja kõige külaliste ootamatusena. Ei, no õnneks või mitte, küll, aga teie paistate siin kõik nii korralikud oleme. Tolmurull on iseenesest jah, natukene tore kuju, aga tema südames on suur armastus ja kuigi ta lapsi ära ajab, siis hetke pärast kutsuta need tagasi ja tegelikult on ta väga armastusväärne tolmurull. Muusika on teinud Tõnu Raadik ja kostüümid ja kogu kujunduse on kujundanud kontarand lampe, siin on väga palju ilusaid ja rütmika laule vaimukate tekstidega ja ma usun, et need saavad küllaltki populaarseks laste hulgas ja konta randla. On ju ka tuntud kunstnik televisiooni kunstnikuna, kes seal väga palju lastesaateid kujundanud ja loonud ka väga populaarse, kõige suurema sõbra ja ja sellist printsiipi on ka siin lavastuses siis kasutatud, et näitlejate peale teatud kõik need suured kostüümid ja kärbes hakkab meil lendama ja ja ämblik tuleb seitsme meetri kõrguselt, seda tuleb vaatama tulla. Siin on jah suur ämblikuvõrk ja, ja pikad suured köied ripuvad ka. Ja igaüks elab meil ikka oma keskkonnas. Kohe me hakkame nägema, kuidas hiir põranda seest välja tuleb. Kõigepealt tuleb suur roosa saba, visiir sabaga küll on. See on hästi suur hiir, ka kübar kübar ja tal on Lagauka ülikond seljas ja ta on üks väga ontlik hiire, härra Jaan Veski ja hall sabakuub või triibulised püksid ja kui ta veel oma taskurätiku välja võtab, vot siis te näete, kui ilus see on. Oi Talevis meeldib. Oi väga, talle meeldib tantsida ja laulda, ta on selline üksik härrasmees ja väga tunneb puudust armastuse järele ja ja siis lohutab ennast kurbade lauludega. Ta oskab natuke võluda ka ja asjad paneb ta liikuma ja põrandaluugid ka liiguvad iseenesest ainult tema käeviipe peale. Aga peale selle on veel kiire Herman väga. Suur anekdoodiarmastaja ja vestja ja ta paneb ka lapsed anekdoote rääkima, kes siia õue vaatama tulevad, teda. Tehnik ainult teete natuke justkui liiga selge. Nii saavad ju kõik teada, et isik on just nimelt sealpool. Aga peale minu pole vaja seda kellelgi teada. Aato, kui nüüd õige keeraks seda, teevitab pisut. Oi sa poiss, sest see on ju küll õudsalt hea mõte. Kuule, poiss, kas sina oled oma elus juba midagi kokku keeranud? Ei ole, öine, ma mõtlen, üldse midagi keeranud, siis nüüd on selleks hea võimalus. Äkki keegi poistest prooviks seda teevitaja nii pisut pöörata, keerata? Haiglaid obli, keerame seda pisut. See asend ei meeldi mulle. Edetabelite laulu number. Laulus oli minu vana vana vana vana vana vana vana vana vana, aga ega me kõike ei saa ka ära rääkida ja siin on palju üllatusi ja neid tuleb vaatama tulla lihtsalt. Sest isegi kui neid rääkida vaadates on nad ikka huvitavamad. Aga näitlejatest, kes selle loo lavale toovad, näitlejatest mängivad meil Raivo Tamm, Margus Tabor, Mart Kampus, Riho Rosberg ja roosa kingalusika rollis? Ta Vaher? Mina olen küll ainult roosa kingalusikas ja ma olen üleni roosa ja väga-väga suurte puhvide ja sätsidega ja ääretult lõbusa mütsiga, mis meenutab beebimütsi, aga näiteks et teised tegelased, no nendega on küll nii, et et seal täiesti arvamus, mida kunstnik on teinud, see etendus on päris pikk. Jah, eile mõõtsime ja tuli tund 20, nii et kui me hakkame kunagi ringreisidel käima, siis teeme kindlasti vaheajaga, aga õues ei ole mõtet vast vahega tehasest. Vaatajatele hakkab külmem kui leida ja, ja kui nüüd siis sellest külmast juttu tuli, siis kui te hakkate tulema siia etendust vaatama, siis ei ole üks kampsun sugugi kunagi ülearune, kindlasti kampsun kaasa, nii et see on nüüd küll kingalusika ja kõigi teiste soov, et teil oleks hea ja mõnus olla. Aga nüüd enne esimest juunit, Ta on siin nukuteatris tõesti lustakas aeg, sest et eks see prooviaeg on üks põnev aeg lavastajatel ka huvitavad. Tere, lapsed, mina ei ole Eero Spriit, MINA, OLEN Väino Luup. Aga need Simmul siin teised ümber siin tädid joonud, need ütlesid, mis ma pidin olema. Mis mu nimi on? Luino väärt. Lapsed ilmselt aimavad küll, kuidas see niisugune naljakas nimi tuleb? Nojaa, üheksandad, lugege edaspidi ja tagurpidi ja ja meie siin üritame nüüd ühte Üpikopikut panna, hüppama ja veerema ja laulma ja isegi nutma. Naerma ja. Tab seeessariks üks niisugune karvane ja liputab saba. No siis on üks härra Erne don't angaar karm, kui tuleb, siis lubab maa peale anda, kui pikopik pahandusega hakkama saanud. Ja siis on muidugi heitja taat vanaisa ja vanaema hüpik hommikul. Naljakas koerake. Kas ainult vahist möödumisel hüpiknukk objekt ja alles hiljuti ma kuulsin midagi niisugust? Üsna hiljuti. Nonii, umbes 20 minuti tagant. Magasin järsku kuulen mingi hääl, selle imelik peenike ja aina halised. Ei, nii et õhk vaat see oli. Oi, oi oi jah, aga ega sa ei tea, kuskohal ta elab. Seda lendaksin, näen kedagi päriselt, seda kuulen, aga kus ta annab? Siin lähedal elab üks rinnuge jaja temani. On siit kaks sammu ja üks läheb otseselt eksimist, pole karta, et palju tänu sulle kääna. Ta nüüd päris tseesar tegelikult ei ole, ta ennast ainult nimetab c sariks. No ilmselt on ta näpanud selle uhke nime koeratoidu reklaamist, mida telekast aeg-ajalt näidatakse, tema tegelik, niimoodi ristinimi on Clevits karvane kutsu. Lapsed, ma ei tea, kas ta nüüd häälest tunnete ära, kes siis hoolitseb, karvane kutsun, kõik trikid lava peal ära teeb, kes ei arvanud Hendrik toomperele mina. Ja siis ma olen politseinikke, kes pommidega edasi, üks reklaam on meil ka siin olemas, et kõige parem pommide vastane vahend on politseinik. Mina mängin meest ja minu nimi on Are Uder. Mul ongi õnnestunud nii vanemaid tegelasi mängida, näiteks ma olen siga mänginud Donsiga vanim siga olnud või ütleme, vanem siil või nüüd on siis vala, mees on seekord. Mina olen Mari Mander ja minul on selles tükis üks väga huvitav osa on huvitav, sellepärast et ma mängin kunstniku, aga see kunstnik on meesterahvas ja mida kunstnik teeb, kunstnik on üsna kurb. Kurvastab lohe, on sinna tulnud ja kõik elu segamini ajanud, aga noh, lõpp hea, kõik hea kunstnik saab ka rõõmsaks. Ära tule lähemale, Vahurile. Ära tule kaur lähemale. Muidu teate, võib juhtuda õnnetus. Sõdur kahuriga. Hernetont ka minu nimi on Ülle Laas. Härrarek loo. Kurja ütelda, siis minu nimi on Riho ei olnud. Ma olen pallikene selles tükis Kaire Agu ja hüpik hopikuks, mind kutsutakse nimiosa, mina olen Maie Toompere, mängin vanaema, vanaema ja vanaisa on väga mures, et neil ei ole lapselaps, siis nad saavadki endale selle pallikese padjake läks kaduma ja siis nad lähevadki pallikest otsima. Ise neil igasuguseid seiklusi lõpuks ikka leiavad siis selle hüpikoopiku üles ja on väga rõõmsad. Kas esimesest juunist kuni esimese septembrini kogu aeg siin hoovi peal midagi toimub, toimub jah, kogu aeg igasuguseid huvitavaid etendusi ja kui juulikuu sees nukuteater läheb puhkusele, siis mängivad siin teised diaatorid ja toimub igasuguseid teisi üritusi, et huumul ikka lahti. Kohvik töötab, päeval võite tulla siia. Esimesel juunil on meil siis kolm esietendus, kaks neist on lastele. Need on siis Henno Käo sünnipäev esikus ja Janno maaliku hüpikopik ja õhtul on siis Shakespeari suveöö unenägu, mis vanematele, õpilastele ja ka täiskasvanutele ja poolest juunist 15.-st juunist tuleb veel üks väike armas muinaslugu mininukuteater mudilastele. Heljo Männi roosa muinasjutt mängivad Helle laasia, Malle Peedo. Kahekesi väikeses nukuteatris. Kahekesi mängivad ära kõik tegelased 35 40 minutit mudilastele. Ja mina mängin põrsast ja Malle peetud ja kõiki teisi rolle seal on. Ja naestu või nastik, väike, nad on kõik lapsed, siis on seal vissi muru, osa seal mu asi, kas ja kaja ja pilve Julia ja tuju, tuul ja issi, mu roosa, keda põrsas kogu aeg otsib, sest temal on vaja roosat piima, et roosamaks saada. Roosaks kui tema õed, kes on temast vanem, temal arvab, et kogu asi see teised teda narrivad, on sellest, et ta on heledam kui teised ja haledam, sellepärast. Aga ei ole, asi ei ole üldse närvis. Kui sa ise tubli oled, siis ei juhtu midagi ima hakkangi tubliks art ja väga tubli. Jah ja kunstnik Juta Kübarsepp väga armsad nukud. Ma olen pris poiss. Kes peeti ennast kraavi? Kuid see, kes peidad graari see liistu veega tra. Me oleme siia Nunne tänav neli kuus oma suveõue müüri peale kuukava, kus on kõik kirjas iga päeva kohta kellaajad ja etendused ja ajalehtedes kindlasti nagu ikka teatrite kuulutused on ja ajalehtedest saab teada, pile pileti tellima ei ette tellida, me ei saa, sellepärast et kunagi ei tea, mis päeval vihma hakkab sadama ja sellepärast müüakse piletid veel tund aega enne etenduse algust. Tuleks ikka ilus suvi, et hakkame kõik lapsed koos tellima ilusat suve. Jah, et ilmataat tooks meile ilusa suve ja et need lapsed, kes siis ei saa kogu suve maal olla, et ei maksa selle pärast nii kurvaks muutuda ka linnas on tegemist ja nukuteatri suveõues ootab teid terve suve läbi.