Seekord on portereteeritav Vahur Tõnissoo kodanikuühiskonna 2013. aasta tegija tiitlisaajaid, täpsemalt üks kahest aasta missiooniinimeseks valitud mehest. Tere päevast. Tere päevast. Vahur Te tutvustate ennast alati kui Vahur Tõnissoo metsa äärekülast Kehtna vallast. Miks see metsaääre küla teile nii tähtis on? Sellepärast, et ma elan seal Raplamaal Kehtna vallas metsaäärekülas ja see on üks väga tore paik siin Eestimaal kaunis looduslikus kohas. Ja, ja see on väga tähtis, et seda esile tuua. Kas see on teie vanematekodu? Ei, see ei ole minu vanematekodu, et meie pere ostis selle koha siis, kui ta oli tühjaks jäänud. Ja siis meie lapsed on seal üles kasvanud ja, ja see koht on niivõrd tore ja armas, sellepärast et asub tõesti metsa ääres ja meie hoovis on tihti metsloomi näha. Nii et paremat sellist kohta on raske leida. Praegu talvisel ajal on meil lindude söögimaja akna all ja, ja näiteks suur kirjurähn on igapäevane sõber, kes seal käib meil söömas, nii et see on niisugune omaette maailm, mis on väga kõrge väärtusega. Te ei taha kuskile tõmbekeskusesse kolida. Ei sellist huvi mul ei ole mitte kunagi olnud, et ma olen saanud õnneks oma varasema töö jooksul päris palju maailmas ringi reisida ja neid maailma suuri tõmbekeskusi ka näha, aga aga sellest on ka kõik, et korraks neid näha, siis sellest täiesti piisab. Rääkige meile midagi, palun oma kas vanematekodust või sellest mida vanemad teile lapsepõlves niisugust õpetasid. Mida te saate praegu täiskasvanuna seda tarkust nagu varnast võtta ja kasutada. Minu vanemad on mõlemad hariduselt agronoomid lõpetanud omal ajal Eesti põllumajanduse akadeemia ja tänu sellele ka minu lapsepõlv on möödunud kogu aeg maapiirkondades elades läks küll niimoodi, et vanemad, et vahetasid ka elukohta, ma olen elanud alistes Viljandimaal ja käinud seal kaks aastat koolis ja siis, kui vanemad kolisid Torisse Pärnumaale, seal elasime neli aastat ja, ja pärast seda vanemad kolisid kui siia Harjumaale. Ja seal ma lõpetasin siis keskkooli, et see lapsepõlv oli selles mõttes huvitav, et kaks korda või sellises tundlikus eas kooli vahel, et tegelikult see on päris suur väljakutse ja ega see ei ole kerge, et tagantjärgi ma võin öelda, et kuskil üks aasta ikka kulub selleks, et jälle kohaneda ja harjuda selle uue keskkonnaga. Aga eks see teeb väga tugevaks ja karastav ja, ja õpetab kohanema, et et ma arvan, sellest on tulnud elus päris palju kasu. Aga kuna mu isa ja ema on väga tublid tööinimesed, siis ma usun, et need väärtused, mis nad ka oma lastele edasi on andnud, see on väga oluline olnud ja ja sellest on ka minu elus palju kasu olnud. Ja kõikidest võimalikest ametitest maailmas unistasid sellest, et saada põllumajanduse mehhaniseerimise inseneriks. Ja sest et sel ajal, kui mina lõpetasin keskkooli, siis oli veel juhastasini, see oli aastal 1982 siis oli veel ju Nõukogude Liit ja Moskvas valitses Kremlis Brežnev. Tol ajal need valikud ei olnud nii laiad kui tänapäeva noortel, et terve maailm on ees lahti, siis oli neid valikuid vähem. Aga masinad ja maaelu on mind kogu aeg lapsest peale väga huvitanud ja see oligi üks selline kindel valik, et õppida seda põllumajandusmasinaid edasi. Ja Eesti põllumajanduse akadeemias oli tol ajal siis põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond, kus ka põllumajanduse mehhaniseerimise eriala ja 82. aastal ma astusin sinna ja tagantjärgi võib jälle öelda, et seal olid ikka väga kõrge kvalifikatsiooniga õppejõud sel ajal, kui meie seal õppisime viis aastat. Just hiljuti siin on nüüd kaks meie väga oluliste õppejõudu lahkunud meie hulgast ja, ja ma käisin ka neid mõlemaid ära saatmas ja see ütleme, meeskond või tiim siiamaani hoiab kokku, et sellist hariduse taset, nagu me tol ajal saime sellest koolist. Ma arvan, et see on üks parimaid, mis Eestis olid pakkuda, siis. Mis te selle haridusega peale hakkasite, kui te olite lõpetanud? Eks koolis on tähtis nagu meie üks parimaid õppejõude just hilja lahkunud aimu rent Ta ütles, et tema ülesanne on süüdata tõrvik ja edasi peab juba põlema ise näiteks temal kindlasti õnnestus süüdata väga palju tõrvikuid, mis põlevad tänase päevani veel heleda leegiga. Nii et et see ongi see, et koolis saame ikkagi oskused iseseisvalt mõtlema hakata, iseseisvalt tegutsema, hakata oma peaga langetama otsuseid ja tegema õigeid valikuid siin elus. Kõige tähtsam, et, et igasugused muud sellised teadmised, neid saab alati ju haarata raamatutest järgi ja ja tänapäeval internetist. Nii et, et see on juba lihtsam. Ja hakkasitegi masinatega tööle. Tol ajal oli ju niimoodi, et väga paljud olid suunatud kõrgkooli ja see suunamine tähendas seda, et siis oli natukene kõrgem stipendium. Ja siis pärast kooli lõpetamist tuli minna sinna tööle, kust oli üliõpilane suunatud. Aga mina ei võtnud suunamist, olin siis nagu vaba mees ja seetõttu oli mul ülikooli lõpus võimalik valida, et kuhu tööle minna ja tulla, seal oli selline hetk, et meil oli juba pere loodud ja juba üks laps olemas ja siis loomulikult käis selle nagu ametivalikuga kaasas ka see, et millised tingimused sellega kaasnevad. Ja tookord see valitudki siis omale töökohaks Kehtna äi sovhoostehnikumis masina õpetaja töökoht ja sellega kaasnes kolmetoaline korter õpetajale veel Lenini ajast, erisoodustused näiteks elektri hinnas ja, ja kommunaalkuludes, nii et, et see oli sihuke pragmaatiline valik ja seda ma ei kahetse, et see kaheksa ja pool aastat, mis ma Kehtna Sis tehnikumis töötasin, oli väga huvitav aeg minu elus. Aga te ei ole kunagi tahtnud ise karja kasvatada või kartulit või vilja kasvatada või olla see põllumees, kes adra taga käib, nii-öelda? Vaat sellist tõmmet mul ei ole olnud, et kõigi ja kõige esivanemad on seotud maaeluga ja siis juba varasematel aegadel Valutegevusega suures osas siis minul sellist tõmmet ei ole olnud, aga, aga mulle meeldib, et rohkem võib-olla see maaeluga kaasnev selline põline vaimsus ja, ja eks see õpetajaamet oli ka seotud sellega, et neid oskusi ja teadmisi ja kogemusi mis olid juba selleks ajaks kogunenud noortele siis edasi anda ja see on minu arust ka väga oluline, et seda hästi teha. Ja vähe sellest, et te olite ise õpetajad, otsisid enesetäiendamise võimalusi mujalt väljastpoolt Eestit. Ja sest just siis jälle, kui hakkasid need suured muutused siin meie ühiskonnas, siis mul on väga hästi meeles, kuidas tollane tehnikumi direktori ükskord tuli koridori peal vastu ja küsis, et Vahur, et kas sa tahad minna Rootsi koolitusele ja mõtlesin, jah. Aga ta lisas siis, et sellega kaasnenud see, sa pead rootsi keele ära õppima, et kas sa sellega ka nõusolek, ma ütlesin kohe jah, ja siis ütles siis lähed. Ja siis juhtuski selline asi veel, kui me läksime 90. aastal, siis koos õpilastega ja, ja noortalunikega Rootsi kuuenädalasele kursusele. See oli aga oluline koolitus, sest me nägime, kuidas käib siis perefarmi pidamine Läänes siin põhjamaades. Tol ajal oli ju suur unistus, et Eestist saab ka üks selline perefarmidega põllumajandusriik ja et kogemused, mis me seal saime selle kuue nädala jooksul kulusid marjaks ära, lisaks saime seal hulga kontakte ja ja ka keele selgeks. Tagasi tulles ma arvan, et Kehtna tehnikum oli üks esimesi põllumajandusõppeasutusi, kus hakati juba siis lääne masinaid ja Läänes kasutatavaid tehnoloogiaid õpetama. Veel kuskil olete ennast täiendamas käinud? Ja sest kui mu tööperiood Kehtna tehnikumis lõppes siis ma asusin tööle sellisesse firmasse, ka Rootsi firma, mille nimi on alfa, laval Agri ja tänada kannab siis nimetust tee laval. See on rahvusvaheline suurkorporatsioon. Selle firmas töötades sain ma võimalusega osaleda Rootsi juhtimisinstituudis selle tippjuhtide põhjalikul koolitusel ja see oli ka väga põnev aeg, et näha, siis seal olid erinevatest riikidest inimesed kohal, aga peamiselt küll Rootsi ettevõtete juhid. Kuidas seda asja Põhjamaade saetakse ja kuidas neid koolitusi tehakse, mis on oluline ettevõtte juhtimisel ja kuidas sellist strateegilist juhtimist paremini korraldada. See oli hästi mahukas ja põhjalik koolitus ja selle üle ma olen ka väga rõõmus, et selline võimalus omal ajal tekkis. No ja siis veel 2000.-te alguses ma käisin kaks aastat kaasaegsete ärijuhtimist Tartu Ülikoolis, Studeerimased, et see oli samuti jälle väga põnev aeg ja, ja need üliõpilased, kellega me seal koos olime, nad olid kõik siis ju ettevõtetes tööl, meie omavaheline kogemuste vahetamine, kursusetööd, see andis väga laia silmaringi sellest, mis toimub teistes ettevõtetes. Sest kui töötada pikaajaliselt mõnes välisettevõttes, siis tavaliselt see maailm piirdubki nende teadmistega, mis seal ettevõttes on, ega palju aega muuksile jää. Aga selline inimestega suhtlemine ja teiste äri inimestega läbikäimine annab palju juurde. No kui te olite ärijuhtimist juba õppinud, siis on loogiline, et te siirdusid ettevõtlusesse, kas 2011 on see aasta, kui te registreerisid oma esimese firma? Sellega on nüüd niimoodi, et 1995.-st aastast ma töötasin siis praegusest elavalis? Jaa jaa, mõned aastad hiljem sain selle ettevõtte tegevjuhiks Eestis siin ja tegevjuhi ametit pidasin siis jah, 2011. aastani. Vahepeal oli veel üks huvitav aeg, et, et kuna see oli rahvusvaheline kontsern, siis 2001. aastal kutsuti mind appi Venemaale müügijuhtimist kaasa aitama seal ja siis ma olin müügijuhi direktori asetäitja seal terve aasta. See oli nagu üks terve aasta kestev turismireis, sest ma pidin Nendes Venemaa erinevates piirkondades käima, müügiinimestega kaasa sõitmas ja neid välja koolitamas ja sedasi iga nädal, et tohutu lendamine, rongidega sõitmine jällegi andis väga hea pildi sellest, et kuidas mujal maailmas inimesed elavad. Ja mis siin salata, ka tol ajal see meediapilt naabrist on väga põgus ja ühekülgne, et kohapeal olles ja inimestega suheldes ikka näed seda tegelikku maailma ja, ja see on see, mis on tõeliselt huvitav ja põnev. Mis seal on põnevat huvitavat? Inimesed on ju igal pool head ja, ja inimesed on ikkagi inimesed, et kurb on see, kui poliitika tõttu püütakse vastandada ja inimsuhetes heade inimestega sellist vastandamist ei ole vaja üldsegi esile tuua ja kui seda vastandamist ei ole, siis kõik saabub hästi ja, ja siis tekibki nagu vahel tunne, et kas meil on siis tegemist sellise kahe maailma, et üks on siis see, mis me nagu näeme meediast ja ja teine on see, mis on tegelikult noh, nagu ka meil praegu idanaabriga on ju piirid kinni ja viisa olema ja siis kui viisat on vaja, siis tavaliselt nii tihti sinna ei satuta nagu eraldi protseduuride tülitama, et kuskil neid asju ajada. Kuigi jah, turismifirmad muidugi asja lahendavad kiiresti ära tasub käia, haarata ja, ja ma arvan, et noh, Eesti oma väiksuse suhtes on ikka väga oluline see, et nendes kõigi naabritega hästi läbi saama ja ükskõik, on nad siis lääne lõuna-põhja- või ida pool, et et see asi ei tohiks kunagi kallutatud olla, et igal pool on toredad inimesed. Tulundusühing haa in see tulu saamine on teie ettevõtte nimes juba sisse kirjutatud. Tulundusühing Varm vinn on siis jah, 2011. aastal loodud kaheksa Eestimaa Põllumeeste ühenduse poolt ja see ei ole mitte minu ette võtta, aga ma olen seal lihtsalt juhatuse liige ja need kaheksa ühistut. Ta on siis juba sellised ühendused, kes koondavad terve hulga põllumehi oma ridadesse. Tänaseks on meil farm 10 liikmesühistud, nendest siis kuus on piimaühistud suurematest, et kuule aga aimu saab, on e-Piivne näiteks ja Saaremaa piimaühistu mõlemad oma tööstustega tuntud juustusortidega meie kaupluste lettidel. Aga siis on meil ka teravilja ühistu, keevili seal Eesti lihaveisekasvatajate selts ja, ja Eesti hobusekasvatajate selts ja nii edasi, nii et kokku farm inni täna, mis on siis täiesti põllumeeste enda oma ja tegeleb selliste suuremahuliste sisendite varumisega oma liikmetele kokku, selles keskühistus on juba kuskil 1250 liiget. Ja see on selline päris suur organisatsioon. See on selline esimene tõsine põllumeeste ühistegemine ja mul on selle üle väga hea meel, et Eesti põllumehed on suutnud kokkuleppele saada ja teha koos sellist suurt asja. Selle mõte ongi see, et osta sisendid ühiselt ja koos ja, või ostame koos sisendeid, siis meil on päris suured mahud mahud suured, siis on võimalik juba korralikult ka hinda läbi rääkida ja saada õiglast hinda kuni selleni välja, et on võimalik ise hakata siis nende toorete, mida siin Eestis ei ole võimalik tootega osta. Nende maaletoojaks. Ja elu on näidanud seda, et juba kolm aastat tagasi tegime siin ühise suure väetise hanke sellest ajast saatja on väetise hinnad pea 20 eurot tonni kohta odavamad meie põllumeestele. Eelmine aasta me alustasime väga tõsiselt söötudega tegelemist Toomega täna isesöötasid maal oma liikmed, selle söödamahuti iga nädalaga praegu kasvavad ka siin on noh, ma julgen öelda isegi 30 eurot, need hinnad madalamad meie põllumeestele, kes meie liikmed on, kui need tavalised turuhinnad ja mida see siis tähendab, see tähendab seda, et ega müüjad, kui nad on aktsiaseltsid ja osaühingud eriti kui nad on veel väliskapitalil, noh, nad on siin, Eesti turul tegutsevad äriettevõtted ainult ühel eesmärgil ju siit võtta maksimaalne kasum nii palju raha välja pumbata siit kui võimalik. Ja kui põllumehed veel ühekaupa ette võtta, siis need kasumit, mida sellised firmad teenivad, on päris suured. Ja meie põllumeeste ja selle keskühistu eesmärk ongi just see, et põllumees maksaks ikkagi õiglast hinda, mis tegelikult turuhinnad on ja jätaksime selle kasumi, mis siis need aktsiaseltsid, osaühingud teenivad ikkagi põllumehele alles ja tulemused on olnud siiamaani päris head ja põllumehed on juba väga palju raha kokku hoidnud. Mida te veel oma liikmetele suures koguses saate sisse osta elektrit, mootorikütust? Ja just täpselt nii ongi, et me korraldame hankeid. Eelmisel sügisel korraldasime juba teist korda elektrihanke, tegime jälle terve seda lepingu. Saime päris head hinnad, sest meie mahud on suured, kuna need juustutehased on ka meie sees. Samuti korraldame kütuse diislikütusehankeid. Samuti on seal näha päris suured hinnavõidud. Siis söötadest ma juba rääkisin, see on väga suure mahuga tegevusväetised, et taimekaitsevahendid, igasugused seemned, teraviljaseemned ja heinaseemned. Et need kõik tooted, mis on suure mahu kokku annavad, nendega me tegeleme, korraldame hankeid. Ja neid tuleb kõik välismaalt sisse osta. Ei, mitte kõik, sest et me teeme ka siin oma liikmetevahelist koostööd väga hästi, sest näiteks teraviljaseemned ostamegi ühe oma liikme käest põhiliselt, kelle nimi on Kevilja ja Kevini põllumehed, kasvatavad siis seemneid ka meie teiste ühistute jaoks ja seda, mida annab ikka siit kohapealt osta, tuleb kohapealt osta. Et aga näiteks mineraalväetisi Eestis ei toodeta diislikütust, Eestis ei toodeta, et neid asju kahjuks peame importima. Ja see farm in ongi praegu see ainuke asi, mis annab teile tööd ja leiba. Jah, farm, Inn on see minu põhitöökoht praegu ja, ja meil on seal tänases hetkes kaks juhatuse liiget ja oleme omavahel töö jaganud, nii et Urmas Pallon, kes on minu kolleeg, tema tegeleb põhiliselt söötudega ja, ja minul on siis kõik ülejäänud tooted. Ja Eesti põllumees on ühistegevusega täiesti rahul, ei meenuta miski kolhoosis olekut. No eks seda ja seda kolhoosi mõtet jah, siin mõeldakse ka vahel, eks, et mis asi see kolhoos oli ja kolhoosideks vahel nimetatud siis need siukseid suurtootjaid, eks kes sisuliselt kutsutakse ka osaühingu põllumajandusühistu. Aga tänapäeval vist isegi juba ma olen kuulnud, nimetataksegi poosideks, et kuna nad tegutsevad nagu teistsugustel alustel aga see keskühistu siis koondab nii kõiki neid suurtootjaid kui ka väiketootjaid, meil ei ole vastandamist ja meil on kõigil võimalik saada seda õiglast hinda. Ja kui varem on turul olnud ikkagi niimoodi, et nende suurtootjatele pakutakse ju ka superhindu, tehakse suuri allahindlusi, siis kelle arvelt seda siis lõpuks ikkagi tehakse, ikka väiketootjate arvelt ja väiketootjad on maksnud päris kõrgeid hindu ja, ja kõik selle allahindluse kinni, mis suurtootjatel on tehtud. Nüüd, et liikmed, põllumehed, kes on siin farmini tiiva all, nendel on kõigil võimalik saada õiglast hinda meedia suurtel ja väikestel ja varem pole tõesti sellist asja Eestis olnud ja ja ma arvan, et noh, see on ka Eesti riigile väga tähtis, sest et kui me hoiame siin kulusid kokku omaenda tootjatel, siis on ka nendel võimalik paremini oma finantsvahendeid kasutada, rohkem investeerida, oma töötajatele palkasid maksta, et see raha jääb ikkagi Eestisse, mitte rändasid riigist kiiresti välja. Need kogemused olid teil siis kaasa võtta, kui te saite terve suure hulga omakandi inimeste eestkõnelejaks, jätkame jutujärjega jõudma nüüd selle vabaühenduste liidu antud aasta missiooni inimese tiitli juurde. Tunnistagem, et ega laiem avalikkus teie nime Vahur Tõnissoo ja umbes pool aastat tagasi ei teadnud, see kõik on tulnud viimase kuue seitsme kaheksa kuu jooksul ja põhineb siis sellele tee asutasite kõigepealt selle veebilehe avalikult Rail Balticust ja said terve suure hulga murelike inimeste eestkõnelejaks ülikiire tõus tuntuse suunas. Ma arvan, et, et nii mõnigi poliitik unistaks sellest, kuidas tegelikult käis ja mis olid need valud ja vaevad sealjuures. Mina ise seda tõusuks ei nimetaks, ma lihtsalt ütlen, et jah, et, et me oleme siin nüüd tegutsenud pool aastat ühe konkreetse projektiga päris tõsiselt kodanikualgatuse korras, aga see on tõsi, et ega siis sellised kogemused, mis on saadud rahvusvahelises firmas töötamisest ja siin Eesti põllumeeste keskühistu tegemisest, et et need on päris päris head kogemused. Ma olen isegi vahel mõelnud, et nii paljudki inimesed, kes täna töötavad, et nendes välisosalusega firmades ja juhivad neid, et kui need kõik rakendatakse Eesti ettevõtluses ma mõtlen Eesti omanduses olevas ettevõtluses või siin ühistulises vormis loodavasse ettevõtlusesse, siis annaks Eesti riigile ikka tohutu kasu. Aga jah, nii see läks, et need kogemused olid. Ja kui nüüd möödunud aastal, 27. juunil konkreetselt juba Raplas tutvustati esimest korda omavalitsustele rail Balticu võimalik trassivariante siis minu jaoks oli see väga oodatud päev, sest et kui esimest korda juba sellest rail Balticust jutt, Ta hakati tegema rääkima, siis ma olin kogu aeg mõelnud, et huvitav küll, et kuidas planeeritakse ja kustkohast planeeritakse ja omal nagu peas teatud sellised variandid juba kogu aeg liikusid, sest et mind on alati huvitanud ka selline kartus graafia ja, ja atlased ja, ja kus midagi asub ja kus midagi kulgeb ja noh, peas on selline pilt nagu kolm tehes, et mis siin maastikul toimub. Ja ma juba olin ka varem küsinud ettevõtjate käest, kes seal meie Rapla ümbruses tegutsesid, et kas teil on mingisugust aimu juba, et kus need trassid tulevikus tulevad, et mulle tundub, et see hakkab väga palju mõjutama tulevikus üldse, kas on võimalik ettevõtlust jätkata või mitte. Ja siis, kui 27. juunil ja et need trassid olid kaardile pandud, siis sai kohe selgeks üks väga oluline asi, et need trasside planeerijad on väga tublid noored, aktiivsed inimesed meie oma Eesti firmadest õnneks. Aga nende kaartide kiiranalüüs näitas, et trasside paigutamisel oli arvestatud küll kõikide paarid teeriumitega, need on siis meil siin Natura alad ja asustused ja elumajad ja kalmistud ja muinsusalad ja nii edasi kõik olulised, eks. Aga ei olnud üldse arvestatud sellega, et kus paiknevad siis sellised korralikud külakogukonnad, kes omavahel tihedalt suhtlevad ja kus paiknevad põllumajanduses ettevõtted ja üldse see põllumajandusettevõte mõist kohaleviimine planeerijatele võttis päris pikka aega, et see ei ole lihtsalt üks põllumaatükk, maitse on kogum põllumaatükke, mis on kõik üks tervik ja et seal põllumehed liiguvad nende Põluma tekkide peal mitte ainult mööda teid, vaid ka otse üle põldude, sest et kive kiirel koristuse ajal ja külviajal kasutatakse ju kõige otsemaid teid selleks, et aega kokku hoida, sest päev on 24 tundi ja tohutut hinnad tuleb külvata ja pärast koristada. Et siin ei ole võimalik ringi sõita. Ja vot sellised nagu eel järgmised oli näha, et puuduvad nendele planeerijatele, kes kaardid valmis joonistasid siis oli tõesti selline tunne, et nüüd on õige aeg ikkagi ja kogukonna ja kõige seista ja meil tuleb tõsiselt tegutsema hakata ja leida need parimad lahendused. Sest noh, tundes kaardimaterjali, oli ka seal kohe näha, et on võimalus trassi paigutada ka nii, kus ta palju vähem häirib loodust, palju vähem häirib inimesi, palju vähem häirib ettevõtlust ja miks seda siis mitte nii teha. Ja õnneks oli niimoodi, et meie Kehtna vallas, kus oli ka välja pakutud viis trassialternatiivi, et meil nagu sellist puutumatut alasel polnudki ja vald on ka põhja-lõuna suunas suhteliselt pikk 40 kilomeetrit, siis need trassi alternatiivid mõjutasid kohe meil kümmet kilo ja kaheksa põllumajandusettevõtet. Ma tean väga hästi rootsi näidetel, kui seal pandi näiteks kiirrong käima omalajal Stockholmist Jötebori, siis juhtus niimoodi, et kõik need samatasandilised risted kaotati ja juhtus sama asi, et põllumehed, kellel oli varem pool maad, siis ühel pool raudteed ja pool maad, teisel pool raudteed nad sinna teispool enam ei pääsenud ja see tulemus oli see, et nad priid oma ettevõtluse lõpetama, sest no sellel väiksemal piinal, mis siiapoole raudteed jäi, see enam ei majandanud ära, läksid linna tööle ja elasid siis maal. Sama asi on ka toimunud Eestis varasematel aegadel olen vanemate inimestega vestelnud, rääkisid veel, kui oli bla Virtsu raudtee siis täpselt sama moosi, omal ajal kaotati need ristid ära ja teisel pool raudteed enam ei saanud heina tegema. Sama juhtus ka siis, kui loodise laiarööpmeline Tallinn Viljandi raudtee alguses tehti, pääse igalt poolt, aga hiljem nad ikkagi likvideeriti. Jälle teispoolraudteemaad jäeti maha. Ja noh, nüüd, kui maaelu on niigi viimase 20 aastaga suhteliselt tagasi pidanud tõmbama sellest üldisest pildist, kui nüüd veel ettevõtteid, kes on ikkagi täies võimsuses suutnud kõik need rasked ajad läbi elada ja täna on täiesti Euroopa tipus, kui need veel raudteega pooleks tükeldada, siis minu arvates on lausa sihukene inimsusevastane kuritegu. Oma riik oma rahvale selliseid asju teha ei tohi. Ja nii me hakkasime koos mõtlema kohe, et mida siis teha annab, et me ei ole kunagi ikkagi võidelnud selle raudtee vastu, vaid just, et näe, et lahendused on olemas, olemas mõtelnud ja päris suure inimeste arvuga kokku saanud igal esmaspäeval alates sellest 30.-st juba juulist siiamaani ka möödunud esmaspäeval oli meil jälle kokkusaamine, kus me käisime läbi kõik informatsioonid, mis on möödunud nädalal toimunud ja tegime oma järgmised tegevuskavad ja inimesed on hästi informeeritud, kõik on läbipaistev ja see on nüüd viinud siis selle maa, nii et juba suvel siis me saime teha ühe trassi ettepaneku, mis läks siis mööda Kehtna Raikküla valla piiri sest piirialadel alati vähem asustus, seal on vähem ettevõtlust ja piirialade ongi nagu piirid, et kui piiri peale panna, siis et meile kõige suurem mõju seal Rail Balticul on veel ju barjääriefekt, mida me täna Eestis selline kogemus täiesti puudub, et üks joonobjekt on kahelt poolt aedadega piiratud ja lihtsalt sealt ei saa enam üle niisama ainult üle pääsudest ja kuhu nad tulevad, seda ju täna ka keegi ei ütle täpselt, sest see selgub alles projekteerimise käigus. Nii et see joon sai ka kohe kaardile kantud planeerijate poolt ja me olime väga tänulikud, et võeti arvesse. Aga Kehtna vallas juhtus see asi, et need nõndanimetatud siis poolitavad joonidega halvad jooned, ega nad mina ei võtnud, nad ütlesid, need jäävad ikka võrdlusesse veel alles, kuni lõpuni. No ja vot see, see oli see, mis pani siis tegutsema väga suured rahvahulgad meie vallas, sest et noh, näha oli, et see nii lihtsalt ei lähe. Et hea ettepanek võib seal olla, aga, aga see ei tähenda seda, et halvad asjad ära kaovad. Siis vallaga koostöös me saime ka veel teise trassivariandi isada kaardile, mis hakkas siis tulema siis vallast ida poolt mööda samuti päris hästi, kuigi ta ei olnud enam nii hea lahendus, sest läks läbi Keava ja seal oleks kindlasti pidanud mõne maja maha võtma. Ja ka seal valla allosas teatud Põllumeeste maid lõikas juba läbi rohkem, kui oleks normaalne. Aga see kantiga kaardil. Nii et kui need avalikustamine algas, siis oli augusti lõpus, 27. augustil pandi portaali kaardid üles, siis me olime suutnud selleks ajaks tekitada juurde kaks trassialternatiivi oma piirkonnas. Ja sellega saanud muidugi päris paraja edumaa, sest teistes piirkondades alles siis hakkas asi kohale jõudnud, mis tegelikult toimub. Ja noh, suveaeg on üldse selline aeg, kus ju paljud puhkavad ja ka vallaametnikud puhkasid. Planeerijatel oli selline kiirus taga, et sisuliselt anti Valdele seal juuni lõpus, noh üks tööpäev täistööpäeva aega, et teha siis oma ettepanekuid, agu inimestel puhkavad ka siis lihtsalt ei ole ju neid, kes teevad ettepanekuid ja noh, seal ei jäänudki muud üle, kui härjal sarvist võtta ja siis külakogukonnaga tegutsema hakata. Me hakkasime kohe valmistama, sime ette oma tegevust. Esimene asi oli see, et noh, tuleb korralikult juua, avalikustada see kõik, mis toimub, jagasime ülesanded ära, et kes, millise meediaettevõttega hakkab suhtlema ja kuhumaani peame jõudma. Läks natuke aega, olidki esimesed ajakirjanikud kohal, ilmusid aga värvikad lood sellest, mis teoksil on, mis tulemas on. Ja selle tulemusena muidugi hakkas juba informatsioon natukene nagu riigis ka liikuma, sest senimaani olid ilmunud ainult ju sellised ütleme valitsuse ja MKMi ehk siis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinupukesed. Mis me siin ees ootab ja mis tulema hakkab. Aga mida see tegelikult tähendab, sellest ei olnud kusagil mingit juttu. Ja siis me hakkasime tegema selgitustööd, nii et inimestele meie esmaspäevased koosolekud, suveajal toimusid kõik Valtu-Nurme külaplatsil väga tubli aktiiv seal see, et nüüd jahet tunnustus ühele inimesele anti, see on vist paratamatus, aga tegelikult seda tunnustust ei oleks mitte mingil juhul tuld, kui meil oleksid seda tugevat meeskonda ja naiskonda, kes meil tänasel on. Need inimesed on kõik väga kõvasti panustanud ja ma olen neile kõigile väga tänulik, et selline asi on juhtunud, nagu meil tänaseks on. Tulemusena on siis see, et eks see töö kestab veel kaua, edasisest, et raudtee planeerimine alles käib. Täna tulid viimased värsked uudised, et, et nüüd on ka võetud võrdluses Harjumaal, siis ringtee läheduses, kus ta täpselt asuma hakkab, keegi veel ei oska öelda, aga ringtee läheduses üks trassi alternatiiv ja ka selle taga olid siin Harjumaa kohalikud omavalitsused. Et mul on selle üle väga hea meel, et ikkagi inimestega ja kohalike omavalitsustega, kes nende inimeste, eelkõige esindajad riigis, et ka nendega on arvestatud. Ma olen ajakirjanikuna käinud aastate ja aastakümnete jooksul käinud väga paljudel niisugustel kohalike elanike koosolekutel, kus inimesed tulevad kokku ühe või teise plaani täpsustamise jaoks. Ma ei tea, kas keegi veel mäletab, kui mingid jaapanlased tahtsid hakata Vohnjasse rajama spaad ja jaapanlaste pensionäridele puhke- ja vanaduspõlve veetmise küla või siis Hüüru küla protesteeris tohutult suurte viaduktide ehitamise vastu või siis Muhu saarel protesteeriti Koguva külla planeeritud, et ka mingi killustiku karjääri rajamise vastu. Ja kui ma nendele tagasi mõtlen, siis see, mis nendes koosolekute juures ja nendes inimestes on sarnast, on see, et inimesed tulevad kokku kokku, kes varem niisuguse ühise eesmärgi nimel ei ole võib-olla väga palju koos käinud. Nad arutavad, nad otsivad seadustesse määrustes, neil puudub oskus lugeda juriidilist keelt. Nad vaatavad, mis on nende õigused, nad kaasavad igasuguseid eriala inimesi, et teada saada, mis on määruste taga. Kas on veel mingisuguseid võimalusi oma õiguste toetamiseks või, või kaitsmiseks. Inimesed leiavad sealjuures Bru tülitsevad, naabrid hakkavad sõpradeks. Need, kes on varem sõbrad olnud, lähevad võib-olla tülli ja see võtab neilt tunde ja tunde ja tunde ja nad teevad seda kõik ilma igasugust tasu saamata. Kas teil on ka niimoodi olnud seal Kehtnas? No täpselt nii, et ega selline kodanikualgatus on ikkagi puhtalt ju omast ajast ja oma rahakoti peal ja ja, ja oma võimaluste piires, aga aga see, mis te ütlesite, et see on tõsi, et tavaliselt selleks, et, et nüüd sellises kodanikuliikumises olla edukas, tuleb ikka täita ka mõned olulised punktid ja üks on see, et tuleb olla hästi konstruktiivne. Konstruktiivne tähendab seda, et otsida lahendusi ja vahel on ju olukordi ka võib-olla kus tõesti ei olegi head lahendust ja need on päris keerulised olukorrad. Et mida siis teha, eks. Aga kui on näha, et, et on võimalik lahendada neid asju lihtsamate nagu leevendusmeetmetega või variantidega, et siis igal juhul tuleb suu lahti teha ja sellest rääkida, eks, et kõige halvem ongi see, kui me lihtsalt teame, et nii saaks teha, aga me kellelegi seda. Ja noh, kui meil ülalplatsi seal inimesed kokku said, siis see on ikka päris suur tarkus seal parimatel õhtutel oli koos juba üle 100 inimese ja ja see informatsioon kindlasti noh, alguses kipub olema emotsionaalne. Et me ütlesime kohe kõigile ka uutele tulijatele, et meil on siin konstruktiivne koosolek, et teeme ettepanekuid arutama asja, vaatame, mis me teha saame, emotsioonid kohe jätaks, tsoon lihtsalt raiskab energia ära ja sellega küll kaugele ei jõua. Siis teine oluline asi on see, et tuleb olla hästi informeeritud alati selleks kõik need dokumendid, mis selleks ajaks olid siis juba avalikustatud ja kaardid, mis seal ringi liikusid, need tuli väga põhjalikult läbi uurida, leida üles need kohad, mis vajasid seal kindlasti täiustamist, täpsustamist eelkõige sügisel pandi avalikule arutelule kaks olulist dokumenti, üks oli siis maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja teine siis selle suure projekt KSA ehk ehk siis keskkonna strateegilise hindamise programm, mõmmi eelnõu ja vot meie läksimegi seda teed, et me rääkisime oma inimestele, et mida need dokumendid tähendavad. Septembrikuus oli siis selline asi nagu avalik väljapanek, et mida tähendab avalik väljapanek, et avaliku väljapaneku ajal on kõigil võimalik teha kirju ja oma ettepanekuid. Ja me läksime isegi nii kaugele, et me andsime välja sellise korraliku kirjade kirjutamise juhendi sest paljud inimesed lihtsalt, aga ma ei oska kirja kirjutada, ma ei ole kunagi ühtegi sellist kirja kirjutanud. Andsime selle juhendi välja, need kirju tulijus sadu, probleem oligi siis pärast jah, selles, et need kirju sai vist liiga palju isegi, sest et minu teada, Ta maavalitsused siin jaanuari lõpuni vastasid need, kuigi vastamiseks ju riiklikult on pandud selline tärmineid. 30 päeva septembris saadetud kirjad peaks olema oktoobri lõpus vastatud, milleks november, detsember, jaanuar veel otsa? See oli midagi enneolematut, siis alustasime rahva, aga selles suhtes ette, et nüüd tulevad need avalikud arutelud, et tulge kõik arutlevad jällegi mitte emotsionaalselt, vaid tulge, tehke ettepanekuid, tulge öelge välja kõik, mis teie konkreetsed seisukohad on, mis on ettepanekud sellepärast et avalikud arutelud on jälle selline koht, mis protokollitakse ja need protokollid ikkagi lähevad Nende KSA programmide lisades ja kõik. Ja see kõik, mis seal saab, siis öeldud ja vastatud läheb ka kirja. Ei ole niimoodi, et te ei ole saanud kaasa rääkida, ei ole saanud protsessis osaleda ja ennekuulmatu, et isegi seal Kehtnas meil oli seal meie arvates peaaegu 300 inimest kohal. Ametliku protokolli järgi küll veidi vähem, noh, ma ei tea, millest see erinevus tekkis, aga nii ta on. Ja see näitas seda, et tegelikult rahvas tuli väga aktiivselt kaasa ja mitte ainult seal Kehtna vallas ka, vaid ka see juhtus ka Raplamaa teistes valdades, sest Raplamaal on üks selline tore ajaleht, Raplamaa sõnumid, kes on täiesti sõltumatu ja Raplamaa sõnumid, hakkas ka juulikuus juba igas numbris ju sellest protsessist toimuvast kirjutama ja inimesed said teada ja nad said ikka väga palju teada. Jah, võrreldes siin Harju ja Pärnumaaga, siis Raplamaa aktiivsus oli teistest mäekõrguselt üle ja, ja võib-olla see ongi nüüd loonud tulemuse ka, et juba detsembrikuus ka meie majandusminister Juhan Parts ütles, et Raplamaal on põhimõtteliselt asjatu korrasse need ettepanekud, mis seal tehti, need on arvesse võetud, sest lõpuks päädis siis pärast koosolekut sellega, et me hakkasime rääkima ka kohalike volikogudega, ütlesime, et öelge oma seisukohad välja. Kehtna vallavolikogu oli üks esimesi, väga hea koostöö on olnud Kehtna vallavolikoguga ja et ütlesid välja siis seal volikogu otsustega, millised on eelistatud trassi alternatiivid, sama tegid ka meie naabervaldade volikogud. Ja tulemus oli see, et sündis siis Raplamaa lõunaosas juba nelja valla ühisdeklaratsioon ja see ühisdeklaratsioon sai tekkida tänu sellele, et neli valda olid märkinud oma otsustes ära ka ühe trassilõigu, mis kõigile sobis. Ja siin jällegi meie kodanikuliikumine, noh, kui teil luges neid volikogude otsuseid, siis märkasime sellist asja, et kõikidel on näiteks seitse c sinna sisse kirjutatud ja siis me tegime neile ettepaneku, et aga tehke süüdistage operatsiooni, et äkki siis tulebki kõigile seitse c naaber aitab naabrit. Ja täpselt nii läkski ja pärast valimisi veel ka Rapla vald, kellele see seitse, c võib-olla ei olnud kõige parem alternatiiv, aga nad ühinesid selle ühisdeklaratsiooniga, sellega oligi siis suures osas Raplamaal rass paigaldatud. Lahtiseks jäi veel ainult Kohila vald, sellepärast et seal nüüd täna saime teada, et Harjumaa otsustas, lükatakse veel kuni maikuuni ja Kohila vald sõltub sellest, kuhu poolt Harjumaa otsa hakkab tulema, seal on kaks varianti. Nii et see, see oli päris huvitav jah, selline kogu selle protsessi osalemine ja nende tegevuste planeerimine ja eesmärkide vitamiine ja siis nende eesmärkide elluviimine, et see läks meil päris ilusti ja tulemus on ju hea, et täna ma arvan, et keegi ei kurda, et Raplamaal nüüd see trass tuleb ja et ta on väga vales kohas. Loomulikult teavad ka trassi alla eraomanike maad, et sellest ei saa üle ega ümber. Ja seetõttu veel üks asi, millega meie kodanike liikumine tegeleb, on see, et tahaks ikkagi need inimesed ka korralikult kompenseeritud, sest mis siin salata, On olnud päris ametlikke väljaütlemisi ka juba peaministri tasemel, et see Rail Baltic on tegelikult ju sellise globaalse transiidikoridori lõik tulevikus. Ja selle all mõeldakse siis seda, et kui põhja seal on meri ja hakkab kauem olema lahti jääst, praegu ta on küll neli kuud, ainult aasta jooksul jäävaba seal servaaladest, et siis saaks panna selle idatransiidi käima, mitte läbi Suessi kanali, aga otse siis juba Põhja-Jäämerekivi Kirkenessi näiteks teha sadam ja sealt siis rongiga alla Helsingisse. Tulevikus esialgu raamidega Tallinnasse, tulevikus tunnel Tallinnasse ja siit edasi juba Euroopasse ja punase tee päevadele kaks nädalat lühem ja edasi-tagasi juba siis ju neli nädalat, mis kuu aega tegelikult on päris suur võit ja eks vaata, mis see kliima teeb, võib-olla kliimapöördeid ja see jäävaba aeg hoopis lüheneb seal. Aga kui see perspektiiv säilib, et neli kuud saab ka seda trassi kasutada, siis miks mitte, sellest saab olema üks väga suur kaubakoridor. Ja kui nüüd mõelda seda, et Eesti saab sellise suure noh, juba maailma mastaabis väga olulise kaubakoridori üheks osaks siis on ikka väga oluline, kus kohas see koridor meil paikneb. Siin on väga tähtis see, et selline kullatsoon nagu me nimetame seda, et siin riik nüüd ei koheldakse oma kodanike arvelt, et kui kellelgi oli ikkagi kodu või jääb maa ette ja ta peab oma ettevõtluse sellepärast õpetama, et see tuleb heldelt kompenseerida, et siin ei ole teisi variante. Kuidas te taluta isiklikke solvanguid, Vahur Tõnissoo sest kindlasti inimesed, kes peavad loobuma kas omaettevõttest või kodust noh ega see neile kerge ei ole. Ikka on kergem süüdistus kellelegi näkku visata. Mina olen tegelenud natuke oma selle meelekasvatusega, siis ütleme niimoodi enam kergesti ei solvu ja ei vihastaks. Aga mis puudutab nüüd seda selles protsessis, siis praegusel hetkel ikkagi me seisame ju kodanike eest nagu lõpuni. Meie huvi on see, et ka riigikogu teeks seaduse muudatused. Et need kompenseerimiseks tuleksid hoopis teisel tasemel, kui nad on siiamaani seadustesse kirjutatud. Mida see tähendab, see tähendab seda, et kui täna seadus näeb ette kompenseerida kahe aia vahel ala, kus rong hakkab läbi minema, siis see on siis mingi 35 meetri laiune riba keskeltläbi? See ei ole lahendus, see ei ole mitte mingil juhul lahendus ja, ja me oleme, et oma kodanike liikumisega juba kohtunud ka riigikogu liikmetega kohe jääb. Riigikogu liikmed asutasid Rail Balticu toetusrühma ja järgmine nädal on meil järgmine, selline tõsine, teine kokkusaamine siin, kus arutatakse siis Aecomi uuringud ja neil on võetud siis eesmärgiks ka kohtlesin riigikogu fraktsioonidega ja fraktsioonide liikmetega. Eesmärk on see, et ikkagi see kompenseerimise uued seadused, et saaks vastu võetud. Jah, siin on tõsi küll, juba märke sellest, et on teatud ohud, et mõeldakse, et äkki sellest saab selline väljapressimise allikas hoopis teistpidi, eks, või et keegi on spetsiaalselt neid ostnud juba omale maja või masinatrassi peale, et sealt suurt tulu loota? Kõik need asjad muidugi tuleb lahendada mõistlikult ja, ja kes on seda teed läinud ja niimoodi ebaeetiliselt käitunud, eks, eks need asjad tuleb ka selgeks teha ja siis vastavalt ka see mehhanism tööle panna, et välistada selliseid väljapressimisjuhtumit. Aga see asi tuleb meil läbi käia, sest et nii. Ma ei, rahvas on suhteliselt väiksearvuline ja iga inimene on arvel ja, ja kellelgi küll praegu selle projektiga liiga teha ei tohi. Vahur Tõnissoo ei tea, kui kaua rail Balticu rajamine aega võtab või millega see ükskord kõik õieti lõpeb. Kas te olete valinud endale juba ka selle eestkõneleja või juhi Rolli mantlipärija juhuks, kui ta ühel päeval ära tüdined või missioonipreemia, mille te saite, ei lase teil tüdineda? Oo jaa, see on, see on üks väga hea küsimus selles mõttes, et ega sellises kodanikuühiskonna tegemistes, et olla edukas, on vaja sellist kannatlikku pikka meelt. Ega siin midagi kiiresti ei tule, tuleb olla väga järjekindel ja sihikindel oma asjade ajamises ja seda loota, et need kiiresti ja saadakse, lahendused, seda ei ole ja kui seda ette teada, siis ongi, mis tähtis, tähtis on see, et, et liikumine oleks laia põhiline kaasatud palju inimesi ja ei oleks niimoodi, et noh, on üks liider või kellest kõik sõltub, et meil ei ole niimoodi. Meil on töö ära jaotatud, meil on väga tõsine selline tuumik, kes tegeleb nende asjadega igapäevaselt. Jaa, jaa, täna me ei ole veel rääkinud, aga eraldi teema juurde tõsine teema on Nabala probleem, Nabala inimesed on meil väga aktiivsed. Nüüd seoses selle raudteeharuga, siis mis võiks minna ringtee lähedalt, kusagilt on Harjumaa omavalitsused sealsed eeskõnelejad väga tublid, Pärnumaainimesed on asja hästi ajanud ja leidnud ka lahendused, näiteks nüüd Kaisma piirkond, ma loodan, et saab ka hästi lahendatud tänu nendele uutele ettepanekutele, mis on tehtud. Et see on ikkagi laia põhiline tegevus ja see, et keegi kusagil nüüd vahepeal on eeskõneleja, see on lihtsalt selline noh, juhtunud niimoodi, eks, et et kes on hetkel rohkem informeeritud, siis saab rääkida. Aga me mõtleme ka selle peale, et mis saab tulevikus ja näiteks meie seal Kehtna valla külaplatsil on ütleme, noored lapsed ka osalised ja saigi nalja, kui maavalitsusest öeldi, et noh, meile kirjutavad ka siin 13 kaaslased, et mis te nüüd kujutate, miks te neid niimoodi esitati ja siis me väga rahulikult selgitasin, et see noormees on tõesti ise käinud kõikidel koosolekutel ja ta küsis mitu korda ka minu käest, et Vahur, et mida ma pean valda nüüd kirjutama ja mida tegema selleks, et asi jälle paremaks muutuks ja ja ma olen talle ütelnud ka mitu korda nüüd, et vaata, et, et kui meie Oxford väsime siis ja Eestis jälle mingid uued suuremad jamad tulevad, et sa siis seda mäletad, mida me siin tegime ja seda asja jälle edasi viidet, et järjepidevuse hoidjad on kindlasti vaja. Ja tänu sellele ma arvan, et noh, meie piirkonnas küll see liikumine on nüüd päris suuresti nagu nähtaval olnud ja mõjunud ja osalejate arv on nii suur, et see jätab oma jälje ja ka seda mäletatakse ja kui on vaja, küll siis jälle kodanikud aktiviseeruvad ja tegutsevad, et, et see ei kao kuhugi. Kas teil üldse mingeid oma aega ka jääb või te käite kogu aeg koosolekult koosolekule, vaatate, kust tuleb mingit uut informatsiooni vestlete ekspertidega. Kirjutate kirju teabenõudeid. On teil mingit oma aega? Praegusel perioodil on aega suhteliselt limiteeritult vaba aega, aga aga eks ikka siin selle projekti käigus ka, kui nüüd need trassivariandid on välja valitud, kus lõpuks siis hakatakse projekti tegema, siis toimuvad teatud sellised koormuse muutused ja ja eks nende seadusandlust ja ühel hetkel on ka jõutud sinnamaani, et, et tulevad ka seal muudatused ja siis ütlen, et see on ikkagi selline projekti põhiline töö praegu, et see raudtee asi saaks korralikud paikad, kompensatsioonid saaksid korralikult paika pandud. Nii kaua tuleb aktiivne olla, aga loomulikult ei saa ja noh, 24, seitse olla ju kogu aeg rakkes ja minule näiteks isiklikult meeldib vahelduseks käia kuulamas klassikalist muusikat ja õnneks Eesti on selles suhtes täiesti unikaalne riik, et siin on võimalik, kui Tallinnas ja iga nädal väga korraliku maailmatasemel kontserti kuulata ja korraks minnes nende tunniks-pooleteiseks nende muusikahelidega nagu teise reaalsusesse ja sealt tagasi tulles on väga suur puhkus ja turgutab vaimu, nii et, et sellest on palju kasu. Tõesti. Reedel algavad taliolümpiat kavad televiisorist. Sporti ma väga palju jälgijaid, et lapsepõlves sai seda tehtud ja päris kõvasti ja siis ma olin suur fänn siin jalgpallis kui ka meie Eesti sportlaste ja talialade kaasaelajatele, aga mis siin salata, et kui praegusel ajal on niimoodi, et meil seal suuri medalilootusi arvatavasti ei ole, et, et ega siis seda, seda kaasaelamist nagu ka vähem. Ja saate lõpuks ootamatu palve. Valige välja üks muusikapala, mis veebruaris 2014 võiks jääda lõpetama teie pilti, mille te olete kuulajale iseendast loonud. Natukene vaikust natukene nõutust Vahur Tõnissoo silmadest. See on täiesti ootamatu küsimus ja pani korraks mõtlema, sest neid palasid, mida nimetada, on päris mitu. Aga ma valisin välja siis meie enda väga andeka helilooja Urmas Sisaski klaveripala kasso pöia ja kuulame seda. Mäletate intervjuu alguses rääkis Vahur Tõnissoo ühistama kunagisest epa jõust, kes oli toonitanud, et tuleb süüdata tõrvik, nii et see veel kaua ise edasi põleks. Just niisugune tõrvikusüütaja ja tõrvikukandja on Vahur Tõnissoo. Aasta missiooniinimeseks 2013 valitud mees. Küsitles Kaja Kärner.