Plaat, mis kannab pealkirja reponeera on kaunis mustas ümbritses ja sinna ümbrisele on lisatud veel väike esileht, kuhu on peale kirjutatud work Premie tähendab maailma esiettekanne. Me oleme küll harjunud, et kontsertidel võib-olla teose maailma esiettekannet, aga 22. septembril toimus Eesti kontserdimajas ühe uue pillimaailma esimene esitlus laserplaadilt, mille on sisse mänginud Soome Fletist Matti Helin. Meie eesti kammerorkestri saatel. See orkester on nimetatud plaadi peal eesti rahvuskammerorkester mille kunstiline juht on, ja nõul. Ametlikult niisugust orkestrit nagu ei eksisteerigi, see on kokku kutsutud Neeme Järvi aegse kammerorkestrimängijatest, ühesõnaga meie keskmise põlve head pillimehed, kellel praegu kammermuusikaga tegelemiseks suuri võimalusi pole olnudki. Anname nüüd sõna matise liinile. Poleeritav jälitaja mürgideks on edukas, kas on tehtud tänasootima jo talannustatava olen mõlemasse ja nüüdse suvadesse tuvatan ossa näidata, tulla tekkima piania sarile, lähikoosnad, toimatavastme saada nüüdsest pumponenud, kapist rahatama suurem ja seal tegemisel ka tabaks, et talle hullult history ja ja äkki oletama, et murran Seenat. Sa oled elanud ka minul suuresti? Jah, see, millal tavalame tehti, see vihikut öelda öeldes olid toreda kolleegi alistada ja mokavaheline keedan, sõida. Rõivaste üteldud rüüstavad osutasid. Matti Helin kiitis, et see on omalaadne ainuke flööt maailmas praegu. Millega on sisse mängitud see plaat möödunud aasta lõpul Tallinna Gildi saalis, mida ta kiidab parimaks saaliks ja loodab meie tubli orkestriga tööd kindlasti edaspidi jätkata. Aga nüüd sõna Jaan õunale. Tänusõnad on, on nii mati poolt kui ka minu poolt ja, ja tõepoolest lõpuks on see plaat valmis ja ma pean ütlema, et ma olen ise seda korduvalt kuulanud ja mida rohkem kuulan, seda rohkem meeldima hakkab. Selle flöödi ja plaadiga seoses on, on mitu nihukest huvitavat asjaolu, esiteks see, et see presentatsioon, Ta on tehtud eesti kammerorkestriga meil ei ole seal orkestri veel õiget imejat ja ka seal kirjas on rahvuslik kammerorkester, aga mina kutsuksin teid ERSO seeniorid, eks või või ma ei oska öelda. Või, või on see neeme, järve kammerorkestri nii-öelda renessanss, mis nüüd tulema? Igal juhul ma olen väga uhke, teeb peale kõigiga peale, see plaat on tõesti hästi õnnestunud ja kammerkes ei ole mitte midagi ette heita. Loodetavasti mehe töö läheb edasi. Ja muidugi see see selle flöödi kohta võiks nii palju, kõik, mis see siis on, mis seal erilist on? Tähendab, see flööt on süsinikkiudvööd materjal, mis, mis on, on nii-öelda molekulaartehnik tehnoloogiliselt välja töötatud ja spetsiaalselt selle pilli jaoks. Mulle kogu aeg meeldib selle plaadi juures see, et et kuigi see on uus materjali täiesti uue uue tehnoloogia pill on iga hetk seal selle plaadi peal kuulda, kuidas Matti Helin naudib seda pilli? Tähendab muidugi kõrgprofessionaalne nagu mateeria on. Naudib pilli, siis. Siis on see pill ka hea, tõeliselt hea. Kiirus ja me teeme ajalugu. Me teeme aiakese okei, mahlakitamaski Jaanesistajate hänhoovastik, haigest organisaator, sylangu talle tehti ja hänulisele Ja siis me, meil on ollu nüüd suuridele, üht-teist on hüva meenud. Sõidan orkestri kassa jätku tulema, tegema maskil, lisa läbi ja ma nüüd kohata teile, ma leian ja kiita peale keeranud Jaani ja orkestri ütelda Hauschka, mida on olu juures väga keskel. Vastsündinud flööt ei olnudki. Matti Heliin on pillimees, keda meie muusikaringkonnad hästi tunnevad. Ta on, võib öelda soome esiflööt töötanud Soome rahvuspark ooperiorkestris ja on Helsingi filharmoonia solist, üksiti ka Sibeliuse akadeemia professor. Matti Heliini tunnevad meie pillimehed hästi, ta on korduvalt siin esinenud ja ta on ka väga palju aidanud meie orkestrit küll uute pillide ja pilliosade saamisega. Ja see oli niisugune ilus rahvusvaheline koostööprojekt, nüüd selle plaadi tegemine just siin, meie orkestriga Temasoleerimisel. Ja veelgi rahvusvahelisemaks teeb selle asja dirigendi isik, dirigent, kes orkestrit juhatab. Teodor Nikolaus on rahvuselt rumeenlane, õppinud esialgu pluusis ja Bukarestis, täiendanud ennast hiljem Prantsusmaal. Ja ka Saksamaal. Ta elab praegu Soomes ja on pinud Sibeliuse akadeemias professor panule juures. Dirigeerimist. Õpinguid alustas ta kui viiuldaja ja komponist. Ka dirigeerimise alal on ta veel ennast täiendanud Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Ja praegu me siis kuulame sellelt uuelt plaadilt. Meie kammerorkester. Teodor Nikolai juhatusel ja flöödisolist Mati Heliin ning harfi solist Tatjana Leppnurm esitavad Teodor Nikolaus süüdi flöödi-le keelpillidele, Jaharfile. Plaadiesitlusel viibis ka selle uue ainulaadse süsinikkiud flöödi autor Mati kähenen. Ta on lõpetanud Helsingis tööstus ja disaini ülikooli. Kuid ta on samas ise õppinud nii hästi viiulit kui flööti on harrastusmuusik ja üks tema harrastusi onude pillide tegemine. See flööt on nõudnud küllalt palju tööd. Ta on disainivõistlusel auhinna saanud projekt, kuid selle auhinnatud flöödi viies variant on see, mis nüüd sai tegelikkuseks ja millel on see plaat sisse mängitud. Et flöödiehitus on küllalt keeruline, siis ma palusin asja huvides rääkida. Mille poolest Tseebil nüüd erineb senistest metall flööstidest meie pillimeistril Aare nõmmel, kes on selle pillitegemisega küllalt hästi kursis? See materjal on terasest kõvem tõmbele aga samas tänapäeva pidi tehakse õpilaspillidel pakastasid sulam, profipilli tehakse hõbedast või kullast või plaadinast võrreldamatult pehmemad materjalid kui süsinikkiude ja ilmselt vaieldamatult kallimad ka siiski ei ole kuld ja plaatina, jah, tundub, et need on kallimad, aga, aga põhimõtteliselt süsinikkiud on ma kaalu poolest samas hinnas. Hõbedaga saab selle kaalu eest, see on lihtsalt. Ja siis veel see, et. Et Helsingi Ülikooli akustikalaboratooriumis tehtud katsete põhjal süsi võrdles süsinikflööti kullast mateegiga mateegia, siis löödi maailmas, ütleme, Rolls-Royce'i automaailmasõda. Ja tulemus on see, et süsinikflööt mängib keskmises registris kaks korda kõvemini ja ülemise alusel registrist poolteist korda kõvemini kui hea Trophy kuldne, et see noh, ei sunni mängima kõvasti, aga see võimaldab ja igal orkestri muusikul kuubini mängijal on ju kogemusi, et kui forte pordissimas kõik muud saevad elu eest, siis Google ei kosta välja. See kostab olen siis on väga palju tehnilisi, tehnilisi siukseid asju. Esiteks tellijaid on, on tänavakleidid, on üks pikk telge millel asuvad kõik klapid siin head teilegi, üks on parema, teine vasaku käe oma. Teine väga suur erinevus sellel pillil puuduvad nii-öelda padjad. Tänapäeva traditsioon seal pildil on tegutsedes toru, kus on augud, aukude peale käivad klapid ja klapi tihend pandud padi pehmest materjalist. Tihend. Sellel pildil ei ole patju, augu äärde on pandud silikoonist imekitsas tihend ja klapp kujutab endast täiesti siledat plaati, mis väga täpselt selle silikoontihendi peale. See kulub tunduvalt aeglasemalt kui võib-olla see pole üldse, see pill on veel niivõrd noor, et, et me ei tea, kuna see kuluga ja võivad ei kulu üldse. Tavalise pillil professionaali pinnin ikka tahab iga mõne aastaga, Patty vahetus on päris tülikas ettevõtmine. Aga siin ma arvan, et see asi muutub natukene. Teiseks siis kaaslasel traditsioonilisel pillil on vedrud, mis tõstavad klappe ülesse. Sellel ei ole mitte üht vedru kooli kursus, ma mäletan, et et kui me paneme kaks magnetit samanimeliste boonustega, vastane tõukuvad, siin on vahet, ei, ta väsi mitte kunagi no väsivad 30 aastaga, aga noh 30 aasta pärast näide. Kusjuures siin on veel üks niisugune võimalus, et et on võimalik valida magneti tugevus on võimalik valmistada pilli spetsiaalselt mängija soovile, kui ta tahab, et, et näis, Soldjees klapp oleks nõrgem hästi panema, et number üks, kaks tahab, et reedest klapp oleks tugevam. Suurepärane panema, et number 34 näiteks või kolme, kolm või neli, neli. Nii et nüüd on võimalik valmistada pilli täpselt mängija soovi järgi. Muide samasin klappidega suudavad kuidas me võime teha? Need klapid natuke erikujulised mingisuguste kõverustega või kaldpindadega, nüüd me võime seda pilli teha ergonoomiliseks ka mängija käe järgi. Ja nüüd kuulame soome helilooja Esa Deckmani pala liblika unistus flöödile ja orkestrile. See pala on kirjutatud spetsiaalselt selle uue pilli võimalusi silmas pidades.